Euroopa Liidu direktiivid (4)

Tallinna Tehnikaülikool - Ergonoomika - Ergonoomika

5 VÄGA HEA

Direktiivide analüüs

Framework directive Council Directive 89/391 - "Framework Directive"

Tööandja kohustus on tagada töötajate ohutus ja tervis kõikides tööga seotud aspektides .

Oma vastutuse piires võtab tööandja kõik töötajate ohutuse ja tervise kaitseks vajalikud meetmed, sealhulgas kutsealaste riskide ärahoidmine, teabe ja väljaõppe andmine ning vajaliku korralduse ja vajalike vahendite tagamine. Tööandja peab olema valmis neid meetmeid vajadusel kohandama , et võtta arvesse muutunud asjaolusid, ja olukorda parandama.

Kui ühes ja samas töökohas töötavad mitme ettevõtte töötajad, peavad tööandjad tegema koostööd ohutust, tervishoidu ja tööhügieeni käsitlevate sätete rakendamisel, kooskõlastama oma tegevusala laadi arvesse võttes kutsealaste riskide suhtes kohaldatavad kaitse- ja ennetusmeetmed ning teatama üksteisele ja oma töötajatele ja/või töötajate esindajatele kõnealustest riskidest, ilma et see piiraks käesoleva direktiivi muude sätete kohaldamist.

Tööandja:
- võtab teisi kohalviibivaid isikuid arvesse võttes esmaabi andmiseks , tulekustutustöödeks ja töötajate evakueerimiseks vajalikud meetmed, mis on kohandatud ettevõtte ja/või asutuse tegevusalade laadile ja suurusele,
- korraldab vajalikud kontaktid välisteenistustega, eelkõige seoses esma- ja kiirabi ning pääste- ja tulekustutustöödega.
Eesti õigusakt: TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
1.2.01 Workplaces Council Directive 89/654/EEC
1. Töötajate ohutuse ja tervise kaitseks peab tööandja tagama, et:
- evakuatsioonipääsud ja -teed on kogu aeg vabad,
- töökohta, eelkõige I ja II lisas nimetatud seadmeid ja vahendeid hooldatakse tehniliselt ja kõik leitud puudused, mis võivad töötajate ohutust ja tervist mõjutada, kõrvaldatakse võimalikult kiiresti,
- töökohta, eelkõige I lisa punktis 6 ja II lisa punktis 6 nimetatud seadmeid ja vahendeid puhastatakse regulaarselt piisava hügieenitaseme saavutamiseks,
- ohtude vältimiseks või kõrvaldamiseks ettenähtud, eelkõige I ja II lisas nimetatud ohutusvahendeid ja -seadmeid hooldatakse ja kontrollitakse regulaarselt.
Eesti õigusakt: Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded1
1.2.02 Use of work equipment Council Directive 89/655/EEC
1. Tööandja võtab vajalikud meetmed tagamaks, et ettevõttes ja/või asutuses töötajate kasutusse antavad töövahendid sobivad tööülesande täitmiseks või on selleks nõuetekohaselt kohandatud ning töötajad saavad neid kasutada oma turvalisust või tervist ohustamata.
2. Töövahendid, millega kaasnevad eririskid
Kui töövahendite kasutamine toob tõenäoliselt kaasa eririski töötajate ohutusele või tervisele, võtab tööandja vajalikud meetmed tagamaks, et:
- töövahendite kasutamine oleks piiratud nende isikutega, kellele on antud ülesanne neid kasutada,
- parandus-, ümberseadistamis-, hooldus - või teenindustöid teeksid ainult selleks konkreetselt määratud töötajad.
Eesti õigusakt: Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded
1.2.03 Use of personal protective equipment Council Directive 89/656/EEC
1. Isikukaitsevahendi kavandamine ja tootmine peab vastama ühenduse sätetele, mis käsitlevad tööohutust ja -tervishoidu.
2. Kõik isikukaitsevahendid peavad:
a) olema vastavad võimalikele ohtudele ega või ise ohtu suurendada;
b) vastama olemasolevatele tööoludele;
c) vastama ergonoomianõuetele ja arvestama töötaja tervislikku seisundit ;
d) pärast vajalikku kohandamist kasutajale sobima .
Eestii õigusakt: Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord
1.2.04 Work with display screen equipment Council Directive 90/270/EEC
1. Tööandjad on kohustatud korraldama töökohtade analüüsi, et hinnata töötajate tervishoiu- ja ohutustingimusi, eelkõige seoses võimalike nägemist ohustavate teguritega ning füüsilise ja vaimse ülekoormatusega.
2. Tööandja peab töötaja tegevuse kavandama nii, et igapäevatöö kuvariga vaheldub puhkepausidega või muu tegevusega , vähendades kuvariga töötamise aega.
3. Töötajatel on õigus asjakohasele silmade ja nägemise kontrollile , mille teostab vajaliku pädevusega isik:
- enne kuvariga töötamise alustamist,
- pärast seda regulaarsete ajavahemike järel ja
- kui töötajatel on nägemishäireid, mis võivad tuleneda kuvariga töötamisest.
Eesti õigusakt: Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded
1.2.05 Manual handling Council Directive 90/269/EEC
1. Tööandja peab võtma asjakohased korralduslikud meetmed või kasutama asjakohaseid, eelkõige tehnilisi abivahendeid, et töötajatel poleks vaja raskusi käsitsi teisaldada.
2. Kui vajadust, et töötajad raskusi käsitsi teisaldavad, ei ole võimalik vältida, peab tööandja, võttes arvesse I lisa, võtma asjakohased korralduslikud meetmed, kasutama asjakohaseid abivahendeid või varustama töötajad selliste vahenditega, et vähendada raskuste käsitsi teisaldamisega kaasnevaid ohte .
3. Kui vajadust, et töötajad raskusi käsitsi teisaldavad, ei ole võimalik vältida, korraldab tööandja töökohad nii, et teisaldamine oleks võimalikult ohutu ja tervisele kahjutu, ning:
a) võttes arvesse I lisa, hindab, võimaluse korral eelnevalt, kõnealuse töö ohutus- ja tervishoiutingimusi ning eelkõige uurib põhjalikult raskuste omadusi;
Eesti õigusakt: Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded
1.2.06 Carcinogens Directive 2004/37/EC of the European Parliament and the Council
1)The employer shall reduce the use of a carcinogen or mutagen at the place of work, in particular by replacing it, in so far as is technically possible, by a substance, preparation or process which, under its conditions of use, is not dangerous or is less dangerous to workers' health or safety, as the case may be.
2. The employer shall, upon request, submit the findings of his investigations to the relevant authoritie
3) evacuation of carcinogens or mutagens at source, local extraction system or general ventilation, all such methods to be appropriate and compatible with the need to protect public health and the environment;
Eesti õigusakt: Kantserogeensete ja mutageensete kemikaalide käitlemisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded
1.2.07 Biological agents Directive 2000/54/EC
1) Tööandja väldib kahjulike bioloogiliste mõjurite kasutamist, kui tegevuse laad seda võimaldab, asendades need bioloogiliste mõjuritega, mis olemasolevate teadmiste kohaselt ei ole kasutamisel ohtlikud või on vastavalt olukorrale vähem ohtlikud töötajate tervisele.
2) a) mõjuritega kokkupuutuvate või kokku puutuda võivate töötajate arvu hoidmine nii väiksena kui võimalik;
b) töömenetluste ja tehnilise kontrolli meetmete kavandamine eesmärgiga vältida või viia miinimumini bioloogiliste mõjurite pääs töökohale;
c) ühiskaitsemeetmed ja/või individuaalsed kaitsemeetmed, kui kokkupuudet ei ole muul viisil võimalik vältida;
d) hügieenimeetmed, mis vastavad eesmärgile ära hoida või vähendada bioloogilise mõjuri juhuslikku ülekandumist või pääsu töökohast muusse keskkonda;
Eesti õigusakt: Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded
1.2.08 Safety signs Directive 92/58/EEC
1. Tööandjad kannavad hoolt käesoleva direktiiviga ettenähtud ohutus- ja/või tervisekaitsemärkide eest, kui ohte ei saa vältida või piisavalt vähendada ühiskaitsetehnikatega või töökorraldusmeetmete, -meetodite või -menetlustega, või tagavad selliste märkide olemasolu.
Tööandjad võtavad arvesse direktiivi 89/391/EMÜ artikli 6 lõike 3 punkti a kohast riski hindamist.
2. Ilma et see piiraks V lisa kohaldamist, paigaldatakse maantee -, raudtee -, siseveekogude-, mere- ja õhutranspordi reguleerimiseks kasutatavad märgid, kui see on sellise transpordiliigi puhul vajalik, ettevõttesse ja/või asutusse.
Eesti õigusakt: Ohumärguannete kasutamise nõuded töökohas
1.2.09 Pregnant workers Council Directive 92/85/EEC
Vallandamise keelamine: Selleks et tagada artiklis 2 määratletud töötajatele nende käesoleva artikli alusel tunnustatud tervise- ja ohutusalaste õiguste kasutamine, sätestatakse, et:
1. liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et keelata artiklis 2 määratletud töötajate vallandamine ajavahemikus nende raseduse algusest kuni artikli 8 lõikes 1 nimetatud rasedus - ja sünnituspuhkuse lõpuni, välja arvatud erijuhtudel, mis ei ole seotud nende olukorraga ja mis on lubatud siseriiklike õigusaktide ja/või tavade alusel ning võimaluse korral tingimusel, et pädev ametiasutus on andnud oma nõusoleku;
2. artiklis 2 määratletud töötaja vallandamise korral punktis 1 nimetatud ajavahemikus peab tööandja kirjalikult esitama tema vallandamise nõuetekohaselt põhjendatud aluse;
3. liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et kaitsta artiklis 2 määratletud töötajaid sellise vallandamise tagajärgede eest, mis on punkti 1 alusel ebaseaduslik.
Rasedus- ja sünnituspuhkus
1. Liikmesriigid võtavad tarvitusele vajalikud meetmed tagamaks, et artiklis 2 määratletud töötajatel oleks õigus saada vähemalt 14 nädala pikkune katkestamatu rasedus- ja sünnituspuhkus enne ja/või pärast sünnitust vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja/või tavadele.
2. Lõikes 1 sätestatud rasedus- ja sünnituspuhkus peab sisaldama vähemalt kahenädalast kohustuslikku rasedus- ja sünnituspuhkust enne ja/või pärast sünnitust vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja/või tavadele.
Eesti õigusakt: Soolise võrdõiguslikkuse seadus TÖÖ- JA PUHKEAJA SEADUS
1.2.10 Mineral -extracting industries (drilling) Council Directive 92/91/EEC
1) Kui töökohas on korraga mitme eri ettevõtte töötajad, vastutab iga tööandja tema kontrolli all olevate küsimuste eest.
Tööandja, kes siseriiklike õigusnormide ja/või tavade kohaselt vastutab töökoha eest, koordineerib kõigi töötajate ohutuse ja tervisega seotud meetmete rakendamist ning sätestab ohutust ja tervist käsitlevas dokumendis eesmärgi tegelda kõnealuse koordineerimisega ning meetmed ja korra selle eesmärgi elluviimiseks.
2) Tööandja teatab kõigist tõsistest ja/või surmaga lõppenud tööõnnetustest ja tõsise ohuga seotud olukordadest viivitamata pädevale asutusele.
3) Tööandja võtab tarvitusele toimingute laadile vastavad meetmed ja ettevaatusabinõud:
- tulekahjude ja plahvatuste tekkimise ja leviku vältimiseks, avastamiseks ja nende vastu võitlemiseks ja
- plahvatusohtliku ja/või tervistkahjustava keskkonna tekkimise takistamiseks.
Eesti õigusakt: Kaevandamise ja kaeveõõne teisese kasutamise ohutusnõuded 1
Maavarade kaevandamisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded 1
1.2.11 Mineral-extracting industries Council Directive 92/104/EEC
1. Töötajate ohutuse ja tervise tagamiseks võtavad tööandjad kõik meetmed, et kindlustada järgmine:
a) töökohtade projekteerimine , ehitamine, seadistamine, kasutuselevõtmine, käitamine ja hooldamine selliselt, et töötajad saavad oma tööd teha ilma enda ja/või teiste töötajate ohutust ja/või tervist ohtu seadmata;
b) selliste töökohtade käitamine, kus on töötajaid, toimub vastutava isiku järelevalve all;
c) konkreetsete riskidega seotud töö usaldatakse ainult pädevale personalile ning sellise töö teostamisel täidetakse antud juhtnööre;
d) kõik ohutusjuhendid on kõigile asjaomastele töötajatele arusaadavad;
e) asjaomased esmaabivahendid on kättesaadavad;
f) regulaarselt toimuvad otstarbekohased ohutusõppused.
Eesti õigusakt: Maavarade kaevandamisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded
1.2.12 Fishing vessels Council Directive 93/103/EC
1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et:
a) laevaomanikud tagaksid oma laevade kasutamise töötajate ohutust ja tervist kahjustamata, eelkõige prognoositavates ilmastikuoludes, piiramata seejuures kapteni vastutust;
2. Uued kalalaevad peavad vastama I lisas sätestatud ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuetele hiljemalt artikli 13 lõike 1 esimeses lõigus nimetatud kuupäevaks.
1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed töötajate ohutuse ja tervise kaitseks, piiramata seejuures kapteni vastutust, ning tagavad, et laevaomanikud:
a) tagavad laevade ning eelkõige I ja II lisas nimetatud laeva inventari ja seadmete tehnilise hoolduse ning et kõik avastatud puudused, mis võiksid mõjutada töötajate ohutust ja tervist, kõrvaldatakse nii kiiresti kui võimalik;
b) võtavad meetmeid, mis tagavad laeva ning selle inventari ja seadmete regulaarse puhastamise, et need vastaksid asjakohastele hügieenistandarditele;
c) hoiavad laeva pardal piisavas koguses nõuetekohast ja heas töökorras avariivarustust;
Eesti õigusakt: Kalalaevadele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded
1.2.13 Chemical agents Council Directive 98/24/EC
1. Tööandja teeb kõigepealt kindlaks, kas töökohas on ohtlikke keemilisi mõjureid. Kui neid esineb, siis hindab ta nende keemilistest mõjuritest tulenevat riski töötajate tervisele ja ohutusele, võttes arvesse:
- nende ohtlikke omadusi,
- tarnija esitatud teavet seoses ohutuse ja tervisega (näiteks asjakohased ohutuskaardid kooskõlas direktiivi 67/548/EMÜ või direktiivi 88/379/EMÜ sätetega),
- selliste mõjuritega kokkupuute taset, liiki ja kestust,
- selliste mõjuritega seotud töötingimusi, kaasa arvatud mõjurite hulk,
- kõnealuse liikmesriigi territooriumil kehtestatud ohtlike ainete piirnorme töökeskkonnas või bioloogilisi piirnorme,
- võetud või võetavate meetmete toimet,
- senise tervisekontrolli põhjal tehtud otsuseid, kui need on kättesaadavad.
2. Tööandja tagab, et töötajate ohutusele ja tervisele ohtlikest keemilistest mõjuritest tulenev risk tööl on vähendatud miinimumini.
3. Tööandja võtab meetmeid, et tagada piisav kontroll tootmisettevõtte, vahendite ja seadmete üle või plahvatust summutavate või plahvatuse survet vähendavate toimingute sooritamiseks.
Eesti õigusakt: Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded
1.2.14 Physical agents – vibration Directive 2002/44/EC of the European Parliament and the Council
Tööandja pöörab riski hindamisel erilist tähelepanu järgmisele:
a) kokkupuute tase, tüüp ja kestus, kaasa arvatud igasugune kokkupuude katkendliku vibratsiooni või korduvate põrutustega;
b) käesoleva direktiivi artiklis 3 sätestatud kokkupuute piirväärtused ja kokkupuute rakendusväärtused;
c) igasugused mõjud eriti riskitundlike töötajate tervisele ja ohutusele;
d) kõik kaudsed mõjud töötajate ohutusele, mis tulenevad mehhaanilise vibratsiooni ja töökoha või muude töövahendite koostoimest;
e) töövahendite tootjate vastavalt asjakohastele ühenduse direktiividele esitatud teave;
f) mehhaanilise vibratsiooniga kokkupuute taseme vähendamiseks kavandatud asendusvahendite olemasolu;
g) üldvibratsiooniga kokkupuute pikendamine üle tavalise tööaja tööandja vastutusel;
h) erilised töötingimused, nagu madal temperatuur;
i) asjakohane tervisekontrollilt saadud teave, võimaluse piires kaasa arvatud avaldatud teave.
Eesti õigusakt: Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise kord TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
1.2.15 Physical agents – noise Directive 2006/25/EC of the European Parliament and of the Council of 5 April 2006
Vastavalt direktiivi 89/391/EMÜ artikli 6 lõikele 3 pöörab tööandja riskianalüüsil erilist tähelepanu järgmisele:
a) tehislike optilise kiirguse allikatega kokkupuute tase, lainepikkuste vahemik ja kestus;
c) eriti tundlikesse riskirühmadesse kuuluvate töötajate tervisele ja ohutusele avalduv mõju;
d) optilise kiirguse ja valgustundlike kemikaalide omavahelise koostoime poolt töökohal töötajate tervisele ja ohutusele avalduv mõju;
e) kaudsed mõjud nagu ajutine pimestamine, plahvatus või tulekahju;
f) tehisliku optilise kiirgusega kokkupuute taseme vähendamiseks kavandatud asendusseadmete olemasolu;
g) tervisekontrolli käigus saadavad asjakohased andmed, sealhulgas avaldatud andmed, kuivõrd see on võimalik;
j) optilise kiirguse allikate ja nendega seotud töövahendite tootjate poolt antud andmed, mis vastavad asjaomastele ühenduse direktiividele.
Eesti õigusakt: TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUSE MUUTMISE SEADUS
Eesti ja Euroopa Liidu direktiive võrreldes mõistsin, et Eesti õigusaktid on sisukamad ja detailsemad. Seetõttu arvan, et tööandjate pädevus on suhteliselt kõrge. Tööandjad peavad hoolikalt järgmina nõudeid, et saavutada efektiivne töökorraldus ja kaitse. Pidades korralikult reeglitest kinni, kui samas olla mingil määral paindlik, see tagab veel parema tulemuse.

.DOCX Laadi alla originaalfail 7 lk · .docx · 152 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-05-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

152 laadimist Kokku alla laetud

4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

AnnaAbi Õppematerjali autor

Euroopa Liidu direktiivide analüüs aines "Ergonoomika" või "Töökeskkond ja ergonoomika"

töökeskkond ergonoomika euroopa liidu direktiivid

Sarnased õppematerjalid

docx

Harjutustöö: 2

Harjutustöö 2: Euroopa Liidu direktiivid 1.1 Council Directive 89/391 - "Framework Directive" Tööandja kohustused: Artikkel 5 Üldsäte 1. Tööandja kohustus on tagada töötajate ohutus ja tervis kõikides tööga seotud aspektides. 2. Kui tööandja kasutab artikli 7 lõike 3 kohaselt pädevaid majaväliseid teenistusi või isikuid, ei vabasta see teda kõnealuses valdkonnas vastutusest. 3. Töötajate kohustused töötervishoiu ja -ohutuse valdkonnas ei mõjuta põhimõtet, et tööandja vastutab. 4

Ergonoomika

doc

Euroopa Liidu töökeskkonna alased direktiivid

Euroopa Liidu töökeskkonna alased direktiivid 1.1 Direktiivi eesmärk on kehtestada meetmed, et soodustada töötajate töötervishoiu ja ohutuse parandamist. Tööandja kohustused on riskide vältimine, riskide tõrjumine nende tekkefaasis. Vastav Eesti Vabariigi õigusakt on Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. 1.2.01 Direktiiv sätestab miinimumnõuded töökoha ohutuse ja tervishoiu kohta. Tööandja kõige suurem kohustus on muuta töökoht nendele nõuetele vastavaks. Peab tagama, et iga

Ergonoomika

docx

Euroopa Liidu direktiivid

Euroopa Liidu direktiivid 1."Framework Directive" Council Directive 89/391 https://osha.europa.eu/data/legislation/1 Tööandja tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras. Tööandja hindab kõiki riske ohutusele ja tervisele, sealhulgas töövahendite valikul, keemiliste ainete valmistamisel või kasutamisel ja töökoha sisustamisel. Tööandja rakendab meetmeid kõigi töötajate ohutuse ja tervise kaitseks ning need on integreeritud kogu ettevõtte tegevuses igal hierarhilisel tasandil. Tööülesannete jagamisel ohutuse tagamiseks, arvestab tööandja iga töötaja oskuseid ja võimeid. Töötaja tutvustab uut tehnoloogiat endale töötajatele, viib läbi koolitusi töötajate, et õpetada töötajale ohtude vältimist. Tööandja tagab iga töötaja väljaõppe ja koolituse Tööandja võtab vastu meetmed esmaabiks, tuletõrjeks, töötajate evakueerimiseks otsese ohu puhul. Eestis: Tööt

Ühiskond

docx

Euroopa Liidu direktiivid

tervislik. Tööandjad peavad tagama, et töötajad ja / või nende esindajad saavad üldisi juhiseid ja võimaluse korral täpset teavet raskuse massi vms kohta. Tööandjad peavad tagama, et töötajad saavad lisaks nõuetekohast väljaõpet ja teavet selle kohta, kuidas raskusi õigesti käsitleda ja milliseid riske nad võtavad.Eesti õigusakt: Raskuste käsitsi teiseldamise töötervisehoiu ja tööohutuse nõuded Minu isiklik arvamus on see, et Euroopa Liidus võetakse tööohutust väga tõsiselt ja sellele pööratakse suuremat tähelepanu. Eestis, aga inimesed ie tea ise oma kohustusi ja õigusi seega ei oska keegi nõuda vastavaid töötingimusi. Samamoodi tööandja ei taga ega muretse töötaja heaolu eest töökohal. Arvan, et Eestis tuleks läbi viia koolitusi ja inimestele tutvustada nende õigusi ja samamoodi informeerida tööandjaid nende kohustustega töötajate ees.

Ühiskond

docx

Grupitöö „Euroopa Liidu direktiivid“

MUUTMISE SEADUS Legal act: seadus, number: RT I 2004, 86, 584 ; Official Journal: Elektrooniline Riigi Teataja, number: RT I 2004, 86, 584 , Entry into force: 01/01/2005; Reference: (MNE(2004)53833)  « (11) Tsiviilõhusõiduki meeskonna liikmele antakse iganädalasi puhkepäevi kohapeal. Tsiviilõhusõiduki meeskonna liikme iganädalase puhkeaja hulka ei loeta valveaega.»  Märkus! 1 EL Nõukogu direktiiv 2000/79/EÜ, mis käsitleb Euroopa Lennuettevõtjate Ühenduse (AEA), Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni (ETF), Euroopa Lennumeeskonnaliikmete Liidu (ECA), Euroopa Piirkondlike Lennuettevõtjate Ühenduse (ERA) ja Rahvusvahelise Lennutranspordiettevõtjate Ühenduse (IACA) sõlmitud kokkulepet tsiviillennunduse lennupersonali tööaja korralduse kohta (EÜT L 302, 01.12.2000, lk 57–60); Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate

Ergonoomika

pdf

Seadusandlus labor

2014 Riski- ja ohutusõpetus ISESEISEVTÖÖ: SEADUSANDLUSE UURIMINE Grupiaeg: 08:00 kolmapäeval Vastuste leidmiseks kasuta Riigiteatajat (www.riigiteataja.ee): nimetatud seadusi ning Tööinspektsiooni kodulehte (www.ti.ee). Töö laadida Moodle-sse vastavasse kohta pdf versioonis, kus pealkirjas sisaldub teie perekonnanimi ja käidava grupi aeg (näide: Tamm_kell12). Tähtaeg: 19. veebruar, 2014. Hindamine: OSA I: iga õige vastus 2 punkti (v.a. ohutegurite jaotus, mis on väärt 3 punkti) (kokku 65 p); OSA II: : õiged vastused küsimusele 5 p (kokku 35 p). OSA I Töötervishoiu ja tööohutuse seadus Mis on töövahend? Töövahend on masin, seade, paigaldis, transpordivahend, tööriist või muu tööks kasutatav vahend. Ohutegurite jaotus (nimetada grupid ning 3 näidet igaühe kohta)? Füüsikaline- müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus

Riski- ja Ohutusõpetus

docx

Erialatööohutus

Järgnevalt antakse selliste riskide kohta üksikasjalikku teavet ja käsitletakse tõhusaid meetodeid nende hindamiseks ning ärahoidmiseks või minimeerimiseks. Et tervishoiutöötajate töö hõlmab esmaabiteenuste osutamist füüsilise või vaimse puudega inimestele, patsientide hooldamist või puhastusteenuste osutamist, on äärmiselt tähtis tähtsustada selles sektoris tööohutust ja -tervishoidu. Ometi näitavad Euroopa andmed, et tervishoiusektoris peab oma tervist ja ohutust töö tõttu ohustatuks suurem osa töötajatest kui kõikides teistes sektorites Euroopa Liidus keskmiselt. Teiste sektoritega võrreldes esineb eelkõige kolleegide ja teiste isikute poolse füüsilise vägivalla oht ning väga levinud on tegelikud vägivallajuhtumid. Tervishoiutöötajad puutuvad kokku järgmiste riskidega: · bioloogilised riskid, nt süstlatorkevigastustest põhjustatud infektsioonid;

Tööohutus ja tervishoid

docx

TÖÖTERVISHOID

TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS Töötervishoiu eesmärgiks on: ennetada tööõnnetusi ja kutsehaigestumisi nii palju kui see vähegi võimalik on. Lähtepunkt on töökohal töötav töötaja, tema tervise ja töövõime säilitamine. Tööõnnetusete ja kutsehaigestumiste ärahoidmine on nii riigi, tööandja kui töötaja huvi. Ettevõtete oskuslikud investeeringud sellel eesmärgi saavutamiseks tasuvad alati ära ja toovad ühiskonnale kasu. 1.1. TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS Vastu võetud 16.06.1999. a seadusega (RT I 1999, 60, 616), jõustunud 26.07.1999. Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2011 Redaktsiooni kehtivuse 31.12.2013 lõpp: www.riigiteataja.ee otsing Töötervishoiu ja tööohutuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/13329552 Töötervishoiu ja tööohutuse (TTO) seaduses mõistetakse töötervishoiuna töötaja tervisekahjustuse vältimiseks 1- töökorraldus- ja meditsiini-abinõude rakendamist, 2- töö kohandamist töötaja võimet

Töökeskkond

Rohkem sarnaseid