kaudu. 14 EURIBOR (1) · Euribor (inglise Euro Interbank Offered Rate, euro üleeuroopaline pankadevaheline intressi- määr) on intressimäär, millega kõrge reitinguga pank on nõus laenama raha eurodes teisele kõrge reitinguga pangale ning mida arvutatakse iga päev pankadevaheliste hoiuste puhul tähtajaga kuni 12 kuud. · Euribori intressimäärad avaldati esimest korda 30. detsembril 1998 ning need hakkasid kehtima 4. jaanuaril 1999. EURIBOR (2) · Euribori intressimäärad astusid euroala rah- vusvaluutade pankadevaheliste intressimäärade asemele, kuna 1999. aasta algul võeti kasutu- sele Euroopa Liidu ühisraha euro. · Eesti Pank lõpetas Eesti krooni pankadeva- heliste intressimäärade Talibori ja Talibidi arvu- tamise, kui Eesti euro 2011. aastal kasutusele võttis
Kapitali hinda mõjutavad: - tootmisvõimalused - tarbimise/säästmise eelistamine - risk - inflatsioon Paljudes riikides juhib riigis kehtivat intressimäära keskpank. Juhtimine toimub sel teel, et keskpank kehtestab intressimäära, millega ta annab laenu kommertspankadele. Euribor – on intressimäär, millega suured Euroopa pangad pakuvad üksteisele eurodes lühiajalist laenu. Eestis on tavaliselt inimeste laenude intressimäärad seotud 6 kuu euriboriga. Euribori tähtsaim mõjutaja on Euroopa Keskpank. Keskpanga poliitika eesmärk on inflatsiooni vaos hoidmine. Euribori arvutatakse 1999.a. algusest. Pärnumaa Kutsehariduskeskus 3 Inflatsioon. Inflatsiooni peetakse üheks vanemaks majandusprobleemiks. Inflatsioon – üldise hinnataseme tõus või surve selleks, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine.
vähemalt seotud e ja seotud 65 eurot pankadeva 6 kuu helise euriboriga intressimä äraga euribor. Võimalik on valida 3 või 6 kuu tagant muutuv euribor. Euribori väärtusele lisandub intressimar ginaal.Intr Liisinguga kaasnevad kulud Lepingutasu. Autoliisingu vormistamisel tuleb maksta lepingutasu, mis on määratud protsendina liisingusummast või on fikseeritud summa. Kindlustus. Sõidukile tuleb vormistada lisaks kohustuslikule liikluskindlustusele ka kaskokindlustus. Liisinguandja võib pakkuda võimalust tasuda
· Intressi makstakse tagasimaksmata laenusumma pealt. · Intressimäär võib olla muutuv ehk ujuv või fikseeritud ehk kindel intressimäär. · Ujuv intressimäär võib kasvada või kahaneda vastavalt majanduskeskkonnas toimuvatele muutustele. Näiteks eluasemelaenul fikseeritud intressimäär + muutuv euribor. · EURIBOR® (Euro Interbank Offered Rate) on iga päev kell 11 avaldatav enam kui 5000 Euroopa kommertspanga keskmine rahaturu instrumendi (peamiselt laenud) intress. Euribori® kasutatakse baasintressina nii pankadevaheliseks laenamiseks, kui ka pankade poolt klientidele laenamiseks. · Laenumakse suurus koos intressiga võib olla enamasti kuni 30-40% laenuvõtja kuusissetulekust. · Laenu hinda määravad intress ja kõik muud laenuga seotud kulud. Näiteks lepingutasu, tagatise hindamise- ja kindlustuskohustus. · Laenu tegeliku hinna hindamiseks arvestatakse krediidi kulukuse määra (%), mille arvutamisel lähtuvad Eesti pangad
Tavainimene puutub intressimääraga kokku laenu võttes. Sel juhul koosneb pangaintressimäär kahest osast: *pangapoosest marginaalist täpselt fikseeritud kogu laenuperioodi ajaks. See arvutatakse panga poolt igale kliendile personaalselt. *euriborist- üleeuroopalise pankadevahelise rahaturu intressimäär, mis muutub iga päev. Euribor kas fikseeritakse laenulepingus kokkulepitud perioodiks või kasutatakse ujuvat intressimäära, mille puhul pank reguleerib euribori muutusi. Euribori muutumist põhjustab euroopa keskpanga rahapoliitika. Keskpank võib euroala intressitaset mõjutada muutes keskseid intressimäärasid. Need panevad paika ülemise ning alumise intressitaseme mille alusel europangad võivad keskpangast laenu võtta ja oma raha hoiustada. Kui keskpank intressimäärasid tõstab kasvavad ka pankadevahelise rahatulu intressid ( st euribor) . Läbi intressipoliitika on võimalik euroala majanduse arengut juhtida nii , et see tagaks madala inflatsioonitaseme
Lõppkokkuvõttes jäi SKP kasvutempo aasta teisel poolel veidi aeglasemaks võrreldes esimese poolaastaga EESTI MAJANDUS 2007 AASTAL Euroopa Keskpank (EKP) jätkas suurenevat inflatsioonisurvet silmas pidades rahapoliitiliste intressimäärade tõstmist ka 2007. aasta esimesel poolel. Ameerika Ühendriikide pankadest väljastatud riskantsetest eluasemelaenudest alguse saanud ebakindlus levis augustis üle kogu maailma ning mõjutas ka EURIBORi tõusu suunas. Eestis kallinesid eluasemelaenud aastaga 1,8 ja äriühingutele antud pikaajalised laenud 1,2 protsendipunkti võrra. See koos majanduskasvu aeglustumise väljavaadetega vähendas laenunõudlust ja kiirendas juba 2006. aasta keskel alguse saanud laenumahu kasvutempo alanemist. 2008. aasta alguses oli reaalsektorile antud laenude maht eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kasvanud vaid ligikaudu 30%.Kokkuvõttes oli rahapoliitiline keskkond 2007
veelgi. Aasta teises pooles pidurdab eratarbimise vähenemist tarbijahindade oodatav pööre langusele. Finantssektoris eraisikutele ja ettevõtetele antud laenude jääk on 2008. aasta lõpust alates hakanud vähenema ning see trend jätkub ilmselt 2009. aastal. Eraisikute hoiuste kogumahus pole kaheksa kuu jooksul muutusi toimunud. Kõrged hoiuseintressid suunavad nõudmiseni deposiidid tähtajalistele arvetele. Baasintresside ja EURIBORi kiire langus toob leevendust vaid vanade laenude intressimaksetesse, kuna uute laenude riskimarginaalid on tõusnud oluliselt. Tööturg 2008. aasta IV kvartalis ulatus hõivatud inimeste arv 652 600 inimeseni, mis on 1200 võrra vähem kui samal ajal aasta tagasi. Tööpuuduse määr tõusis viimase kolme aasta kõrgeimale tasemele ulatudes 7,6%-ni. Keskmine brutokuupalk ulatus IV kvartalis 13 117 kroonini, mis on 6,9% rohkem kui möödunud aastal samal ajal. Reaalpalk vähenes 1,3%.
Teise tegurina saab oluliseks meie peamiste ekspordipartnerite käekäik eesotsas Euroopa Liiduga.» Kert viitas ka sellele, et kuna eelmise aasta lõpukuude arvulised näitajad on madalad, tuleb taastumine arvudes varem, kui kosub tegelik majanduselu. Töötute armee kasvab «Päris karm aasta tuleb,» kommenteeris East Capitali Balti esinduse juht Gert Tiivas. «Pankadest on laenu keeruline saada ja riskimarginaali tõus on suurem Euribori langusest.» Tiivas märkis, et riigieelarvet tuleb veelgi kärpida, riik peab laenu võtma, kuid see ei pruugi olla nii lihtne, nagu arvatakse. «Kui Eestis vaadatakse fikseeritud valuutakurssi jätkuvalt justkui püha lehma, siis reaalmajanduses toimub kohanemine eelkõige läbi tööjõuturu, ja ega see poliitiliselt ega sotsiaalselt just lõbus pole,» tõdes Tiivas. Tema sõnul on hea see, et tekib soodne pinnas vajalike, kuid valusate reformide läbiviimiseks.
laenuperioodi ajaks. Selle määrab pank kõigile personaalselt ning see sõltub sissetulekust, laenu summast, eelenavatest suhetest pangaga. • Euriborist – on üleeuroopaline pankade vaheline intressimäär, mis muutub iga päev. Laenu võttes see, siis kas fikseeritaks või kasutatakse ujuvat intressimäära, mille juhul pank arvestab muutustega. Kui baasintressi inimene ise muuta ei saa, siis euribori kohta tasub teada. See võimaldab inimesel teha parimaid otsuseid, kas valida fikseeritud või ujuv intressimäär. Euribori mõjutab Keskpank. Keskpanga eesmärk on hoida võimalikult madalat inflatsiooni ja naad saavad seda teha tõstes pankade intresse. Ehk siis kui europangal tõstetaks intressi, et raha laenata või hoiustada tõuseb paratamatult ka euribor. Ka langetamine on kasulik nt kiire majanduskasvu ajal, mil hinnatase võib tõusa ja aitab seda “maha jahutada”
võrdväärsetena. Kohapealne elluviimine - Tegelikke tehinguid viivad läbi rahvuslikud keskpangad. Lihtsus, läbipaistvus, järjepidevus, turvalisus, säästlikkus- Rahapoliitiliste otsuste tagamaad ja põhjused muudetakse arusaadavaks. 31. Rahapoliitika ülekandemehhanismi olemus (selgitada intressikanali näitel). 7 32. Euribori mõiste ja muutumine. Üleeuroopaline pankadevaheline intressimäär. Euribori kasutatakse baasintressina nii pankadevaheliseks laenamiseks, kui ka pankade poolt klientidele laenamiseks. I etapp – 1999 – 2001 tõusis / II etapp – 2001 – 2003 langes / III etapp – 2003 – 2005 püsis stabiilne / IV etapp – 2005 – 2008 tõusis / V etapp – 2008- 2011 langes / VI etapp – 2011 - Euribor 2014 sept 0,18 % 34. Euroala kriisi tekkepõhjused.
on vahemikus 0,4-0,7 ning soovitatakse võtta 0,5. CF lepingutasu Seega omakapitali hind võrdub: S2 = S1 + (L x CL + CT) x k Homa = 6,5 + 0,5x5 = 9% kus L ehitatava keskpingeliini pikkus, m Võõrkapitali (laenud) hinna määramine toimub tavaliselt euribori alusel, millele CL keskpingeliini erimaksumus, EEK / m liidetakse ettevõtte riskipreemia. Arvuliselt Hvõõr = 3,5 + 2,5 = 6%. CT trafoalajaama maksumus, EEK Kokkuvõttes: k liituja kaitsme ja alajaama madalpinge nimivoolude suhe
• Laenamise intressimäär – üleöölaenude intressimäär pankadele Eurosüsteemi poolt 27.Euribor ja euro-rahaturu intressimäärade indeksid Euribor on intressimäär, millega suurpangad üksteisele raha laenavad. • See on Euribor´i pankade paneeli kuuluvate pankade poolt teatatud laenupakkumiste intressimäärade keskmine. • Pankadevahelisel turul pakutakse tähtajalised hoiused ja laenud eurodes ühest prime- pangast teisele prime-pangale. Millest sõltub Euribori suurus? - a) Euroopa Keskpanga intressipoliitikast; b) Suurpankade ootusest Euroopa Keskpanga intressipoliitika suhtes Teised euro-rahaturu tähtsamad intressimäärade indeksid: • EONIA (Euro OverNight Index Average) - tagatiseta üleöö laenutehingute kaalutud keskmine määr pankadevahelisel turul, mis on koostatud Euroopa Liidu ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni ( EFTA) riikide 36 paneelpankade reaalajas tehingute põhjal. See on reaalselt teostatud üleöö-
(väikelaenud, õppelaen, krediitkaart jne) –Muutuv intressimäär - pangapoolne marginaal + Euribor (nt eluasemelaen) •Pangapoolne marginaal – panga poolt seatud protsent, mille olete ise pangaga kokku leppinud •Euribor - üleeuroopalise pankadevahelise rahaturu intressimäär, mis muutub iga päev. Euribor fikseeritakse laenulepingus kokkulepitud perioodiks, nii et üldjuhul muutub Euribor iga 6 või 12 kuu tagant. Vastavalt sellele muutub ka laenumakse iga 6 või 12 kuu tagant. –Euribori mõte – vähendada inflatsiooni mõju o Defineeri, mis on krediitkaart •Deebetkaar – meie igapäevane pangakaart, mille puhul sa kasutad enda reaalseid rahalisi vahendeid ehk neid summasid, mis on sul pangakontol olemas. •Krediitkaart - Krediitkaart on pangakaart, millega makstes ei sõltu makstav summa kaardiomaniku kontojäägist, vaid see summa arvatakse maha kaardiomaniku vabast krediidilimiidist. Teisisõnu annab krediitkaart võimaluse kasutada kokkulepitud
LHV otseselt investeerimislaenu ei paku. 11 2.6 RENOVEERIMIS/KORTERIÜHISTU LAEN Swedbank pakub renoveerimislaenu, et saaks kiirelt ja üheaegselt remonttööd ära teha. Laenu taotlemine on mugav, sest omafinantseeringut ega kinnisvaratagatist ei ole vaja. Kui aga renoveerimislaen võetakse KredExi toetusega, siis omafinantseering on alates 15% ja lepingutasu 0,5% summast. Intressimäär sõltub 6 kuu Euribori või 5 aastaks fikseeritud Euro intress, millele lisandub marginaal vastavalt projekti riskisusele. Maksimaalne summa sõltub KÜ maksevõimest. Tagasimakse periood kestab kuni 20 aastat (tervikrenoveerimisel). Tagatiseks nõuab Swedbank varalist õiguste pant korteriühistu liikmete kohustustele. Vajadusel lisatagatis KredExi käendus. Swedbank pakub korteriühistu laenu sihtotstarbega kaasomandiga seotud renoveerimistöödele,
tööstustoodete hindade muutust käibemaksu ja aktsiisita. 3) Ekspordihinnaindeks (EXHI) hinnaindeks, mis iseloomustab Eestist välja veetavate eksportkaupade hinnaarengut 4) Impordihinnaindeks (IHI) hinnaindeks, mis iseloomustab Eestisse sisseveetavate kaupade ja teenuste hindade arengut. *Emiteerima raha käibele laskmine 9.11 Alanud on majanduskriis, inflatsioonitase on järjest kõrgem ja EKP otsustab selles olukorras langetada intressimäära (euribori). -Laenude arv tõuseb. -Hinnad võivad siiski jätkata tõusmist (rohkem raha). -Laene peab vähem tagasi maksma -Kohalikud pangad võivad intresse tõsta. 10. MAJANDUSE STRUKTUUR 1. Esmasektor e primaarsektor tooraine hankimine (põllumajandus, metsamajandus, kalandus, maavarade kaevandamine) 2. Tööstus e sekundaarsektor tooraine töötlemise ja sellest toodete valmistamisega (energiamajandus, masinatööstus, keemiatööstus, autotööstus, laevaehitus, kergetööstus, ehitus jne) 3
hoiustamisel Eurosüsteemis laenamise intressimäär (MLFR) üleöölaenude intressimäär pankadele Eurosüsteemi poolt 18. Euribor ja euro-rahaturu intressimäärade indeksid Euribor intressimäär, millega suurpangad üksteisele raha laenavad. See on Euribor´i pankade paneeli kuuluvate pankade poolt teatatud laenupakkumiste intressimäärade keskmine. Euribori suurus sõltub Euroopa Keskpanga intressipoliitikast ja suurpankade ootustest Euroopa Keskpanga intressipoliitika suhtes. 19. Intressikõver (tulususkõver) Näitab erineva tähtajaga võlainstrumentide tulususi. Harilikult intressikõver tõusev (sama krediidiriskiga pikemaajalised võlainstrumendid pakuvad kõrgemat tootlust kui lühemaajalised võlainstrumendid)
31. Rahapoliitika ülekandemehhanismi olemus (selgitus intressikanali näitel) Rahapoliitika ülekandemehhanism sisaldab kanaleid, mille kaudu rahapoliitilised otsused mõjutavad majandust tervikuna, aga eelkõige hinnataset. Kuna rahapoliitika mõju edasikandumist iseloomustavad pikad viiteajad, siis on üsna raske täpselt ette prognoosida rahapoliitika mõju hinnatasemele ja majandusele. 6 32. Euribori mõiste ja muutumine Euribor (Euro Interbank Offered Rate) keskmine intressimäär, millega Euroopa suured kommertspangad on üksteisele nõus raha laenama. Tema noteeritavad perioodid on 1 nädal, 2 nädalat, 3 nädalat, 1 kuu, 2 kuud, 3 kuud, 4 kuud, 5 kuud, 6 kuud, 7 kuud, 8 kuud, 9 kuud, 10 kuud, 11 kuud ja 12 kuud. Fikseeringu määrab kindlaks Euroopa pankade föderatsioon (FBE) igal tööpäeval kell 11. 33. Rahapakkumise tegurid (Vt küsimus 10) 34. Euroala kriisi tekkepõhjused
Euribor (Euro Interbank Offered Rate) Euribor on intressimäär, millega suurpangad üksteisele raha laenavad. See on Euribor´i pankade paneeli kuuluvate pankade poolt teatatud laenupakkumiste intressimäärade keskmine. Pankadevahelisel turul pakutakse tähtajalised hoiused ja laenud eurodes ühe prime-pangast teisele prime-pangale Eristatakse:1 näd. Euribor, 2 näd. Euribor, 1 kuu Euribor, 2 kuu Euribor, 3 kuu Euribor, 6 kuu Euribor, 9 kuu Euribor, 12 kuu Euribor Millest sõltub Euribori suurus? Euroopa Keskpanga intressipoliitikast Suurpankade ootusest Euroopa Keskpanga intressipoliitika suhtes ECB intressipoliitika omakorda sõltub •ECP suurimast eesmärgist kontrollida inflatsiooni (veidi alla 2%) •ECP poolt mõjutatud rahapakkumisest Euribor´i pankade paneel koosneb tänapäeval 31 pangast: • EL riikide pangad • suured rahvusvahelised pangad kolmandatest riikidest, kes teostavad olulist osa eurotsooni operatsioonest 19. Intressikõver (tulususkõver)
Euribor (Euro Interbank Offered Rate) Euribor on intressimäär, millega suurpangad üksteisele raha laenavad. See on Euribor´i pankade paneeli kuuluvate pankade poolt teatatud laenupakkumiste intressimäärade keskmine. Pankadevahelisel turul pakutakse tähtajalised hoiused ja laenud eurodes ühe prime-pangast teisele prime-pangale Eristatakse:1 näd. Euribor, 2 näd. Euribor, 1 kuu Euribor, 2 kuu Euribor, 3 kuu Euribor, 6 kuu Euribor, 9 kuu Euribor, 12 kuu Euribor Millest sõltub Euribori suurus? Euroopa Keskpanga intressipoliitikast Suurpankade ootusest Euroopa Keskpanga intressipoliitika suhtes ECB intressipoliitika omakorda sõltub ·ECP suurimast eesmärgist kontrollida inflatsiooni (veidi alla 2%) ·ECP poolt mõjutatud rahapakkumisest Euribor´i pankade paneel koosneb tänapäeval 31 pangast: · EL riikide pangad · suured rahvusvahelised pangad kolmandatest riikidest, kes teostavad olulist osa eurotsooni operatsioonest 27. Intressikõver (tulususkõver)
2) Ülal peetavate korral suureneb töötasust mitte kinnipeetav summal 1/3 võrra iga ülalpeetava kohta alammäärast 3) Kui töötaja töötasu on kinnipidamisele mittekuuluvast osast suurem võib kuni 5- töötasu alamäärale suurusele summale vastavast osast kinni pidada 2/3 seda ületavast töötasust. Tingimusel, et kinnipeetav summa ei ületa 2/3 kogu sissetulekust. Töötasu maksmisega viivitamine. Viivise määraks on euribor+7% aastas. Euribori avaldab Eesti pank. Puhkus on periood, mille jooksul töötajal õigus keelduda töö tegemisest. Tasustatavaks ja tasustamatuks puhkus. Tasustatav puhkus jaotub põhipuhkuseks, mida andakse töö eest ja töötajast tulenevalt nõudest. Puhkuse liigid on 1) Põhipuhkus 2) Vanemapuhkus a. Rasudus ja sünnituspuhkus b. Isapuhkus c. Lapsendajauhkus d. Lapsehoolduspuhkus e. Lapsepuhkus 3) Õppepuhkus
üldine maailmamajanduse olukord. (Kuhlbach, Priske, Lauren 2002, 156) Kuna hüpoteeklaenude riskantsus on suhteliselt madal, siis võib baasintressile lisatav marginaal moodustada küllaltki väikese osa koguintressist. Eesti puhul on levinuima baasintressina kasutusel 6 kuu Euribor. 6 kuu Euribor on otseselt seotud Euroopa Keskpanga monetaarpoliitikaga, mistõttu on selle kujunemine ka paari aasta kontekstis pigem prognoositav. Keskpanga poolt rekordmadal Euribori tase on põhjustanud olukorra, kus kasumlikkuse säilitamiseks on viimastel aastatel kasvanud just marginaali osa koguintressist. Euribori kõrval on küllaltki laialdaselt kasutusel ka pankade enda väljamõeldud baasintressimäärad, mille puhul jääb tihti selgusetuks, millel nad tegelikult põhinevad. Tagatise hindamise puhul võivad finantseerijad kasutada nii kinnisvarafirmade professionaalsete kinnisvarahindajate abi, kui kasutada ka oma ettevõtte siseseid hindajaid.
Kasutatakse nii fikseeritud ehk püsivat intressimäära kui ka muutuvat ehk ujuvat intressimäära. Fikseeritud intressimääraga laenu intress jääb tavaliselt muutumatuks laenu- perioodi lõpuni. Eestis väljastatakse fikseeritud intressimääraga enamasti lühiajalisi laene. Muutuva intressimääraga laenu intress muutub kindla sagedusega tulenevalt intressimäärade muutustest pankadevahelisel turul. Eestis kasutatakse enamasti kuue kuu EURIBORi. Pangad võivad kasutada kahte intressi võtmise viisi: liht- ja liitintressi meetodit. Eestis kasutavad pangad enamasti lihtintressimeetodit. Sel juhul ei pea maksma intresse intressidelt, vaid üksnes kas algsummalt või laenujäägilt. Laenu põhiosa tagasimaksmiseks on mitu võimalust. Näiteks võib maksta intressi iga kuu, aga põhiosa iga aasta. Algul võidakse rakendada ka maksepuhkust (nt uue ettevõtte või lapse saamise puhul)
2) Ülal peetavate korral suureneb töötasust mitte kinnipeetav summal 1/3 võrra iga ülalpeetava kohta alammäärast 3) Kui töötaja töötasu on kinnipidamisele mittekuuluvast osast suurem võib kuni 5- töötasu alamäärale suurusele summale vastavast osast kinni pidada 2/3 seda ületavast töötasust. Tingimusel, et kinnipeetav summa ei ületa 2/3 kogu sissetulekust. Töötasu maksmisega viivitamine. Viivise määraks on euribor+7% aastas. Euribori avaldab Eesti pank. Puhkus on periood, mille jooksul töötajal õigus keelduda töö tegemisest. Tasustatavaks ja tasustamatuks puhkus. Tasustatav puhkus jaotub põhipuhkuseks, mida andakse töö eest ja töötajast tulenevalt nõudest. Puhkuse liigid on 1) Põhipuhkus 2) Vanemapuhkus a. Rasudus ja sünnituspuhkus b. Isapuhkus c. Lapsendajauhkus d. Lapsehoolduspuhkus e. Lapsepuhkus 3) Õppepuhkus
ülalpeetava kohta; 3. Kui töötaja töötasu on kinnipidamisele mittekuuluvast osast suurem, võib kuni 5-le töötasu alammäära suurusele summale vastavast osast kinni pidada 2/3 seda ületavast töötasust tingimusel, et kinnipeetav summa ei ületaks 2/3 kogu sissetulekust. Töötasu maksmisega viivitamine: Tööandja viivitab töötasu maksmisega, kui töötaja ei ole saanud palgapäevaks kokkulepitud töötasu Viisise määraks on Euriobor + 7% aastas (VÕS § 94, § 113) Euribori alvadab Eesti Pank ametlikes allikates Töötasustamise õiguslik korraldus 1. Mis on töötasu ja millised on töötasu arvestamise liigid? Töötasu on töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud või mis tuleneb seadusest või muust õigusaktist. Lepitakse kokku töölepingu sõlmimisel. Arvutamise liigid: 1) ajapalgasüsteem - palga arvutamise aluseks on tööl oldud aeg, mille jooksul töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid;
muutu, ning kuue kuu Euribor ehk üleeuroopaline pankadevaheline intressimäär, mis võib muutuda iga kuue kuu järel. Näiteks, kui panga baasintressimäär on 4,2% ja Euribor 1,8%, 99 siis laenu intressimääraks on 4,2% + 1,8% = 6%. Pikaajaliste laenude korral võib Euribor laenutähtaja jooksul muutuda küllaltki palju, isegi suurusjärgus 3-4 protsendipunkti. Tavaliselt on Euribori ühekordne muutus küllalt väike, näiteks 0,6 protsendipunkti ja võib esmapilgul tunduda, et see ei saa laenukoormusele palju mõjuda, kuid see pole nii. Pikaajaliste laenude korral tingivad väikesed muudatused laenutingimustes küllaltki suure muutuse. Võite selles kergesti veenduda, kasutades eespool kirjeldatud pankade laenukalkulaatoreid, varieerides selles väikese suuruse võrra intressimäära. Demonstreerime seda ka järgmise näitega. (vt ka märkus 2.6.3). Näide 2.7.13
Koolituskulude hüvitamise kokkuleppe võib sõlmida nii tähtajalise kui tähtajatu töölepin- gu puhul. Kokkuleppe sisuks on tööandja kohustus hüvitada töötajale kokkulepitud koolitu- se kulud ja töötaja kohustus töötada tööandja juures teatud siduvusaja jooksul. Koolituskulude hüvitamise kokkulepet saab sõlmida selliste koolituskulude hüvitami- seks, mis ei kuulu TLS § 28 lõike 2 punktis 5 nimetatud tööandja koolituskohustuse alla ning 39 Euribori avaldab Eesti Pank Ametlikes Teadaannetes: http://www.ametlikudteadaanded.ee → vali teadaande liik → intressimäära avaldamise teated. 75 3. ptk T öötaja ja tööandja kohustused § 34 mille puhul teeb tööandja töötaja koolitamiseks mõistlikest kuludest suuremaid väljamine- kuid
annaabi.ee 
