Leidsid 29 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ettevõtte äriarhitektuuri TESTi vastused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vaate, valige, projektid, enterprise, metoodikas, paigutage, tervikuna, registrit, tellija, täitja, funktsionaalse, ainetöö, distsipliini, inglisekeelne, process, järgnevast, koguarv, registrite, riistvara, modeling, tarneahel, äriprotsesside, elutsükkel, arhitektuurivaade, portfolio, management, kontseptuaalsed, kontseptsioonile, tasuvus, aga ka tasulised autoparklad jms.). Firma tegutseb seega üle kogu riigi. Sel on hulk filiaale, millest igas kino ning hulk teistele meelelahutusettevõtetele renditavat kinnisvara. Ettevõtte äristrateegia näeb ette kogu kinnisvara haldamise ning rentimise viimise ühtse jälgitava süsteemi alla. Samuti automaatse piletite broneerimise süsteemi loomist ja kogu piletimüügi koondamist ühtse jälgimise alla. Projekti kaudseks tellijaks on kinodeketi juhatus. Tellija, tulevase infosüsteemi otsene omanik, soovib arenduse tulemusena saada registersüsteemi oma põhi- ning abistavate äriprotsesside toimimise hõlbustamiseks andmete registreerimiseks, andmetega manipuleerimise lihtsustamiseks, osade tööülesannete automatiseerimiseks ning infotöö ümberkorraldust automatiseeritavate protsesside juures. Analüüsi objektiks ning arendatavaks süsteemiks on kinodeketi meelelahtuse,
(n. mänguauto, mat. valem või võrrandisüsteem, geograafiline kaart, filmi stsenaarium, tarkvara kood/prototüüp, mõttemall,..). Modelleerimine on ’reaalse’ maailma (mudeliga vahendatud) käsitlemise viis. Mudel kui ’reaalse’ maailma (fokusseeritud) käsitlemise vahend (keskendub olulisele, peidab ebaolulisi detaile, vähendab keerukust, sageli abstraheerib). Mudel esitab reaalse maailma (= objektsüsteemi, semantikavaldkonna) vaate (interpretatsiooni). o Väljendab (kellegi) teadmist selle maailma (mudeli kontekst) kohta Ühest ja samast reaalsusest eksisteerib N erinevat võimalikku vaadet/interpretatsiooni/mudelit. [Sama mudelit saab põhimõtteliselt rakendada erinevatele reaalsustele/kontekstidele (sama mudeli erinevad interpretatsioonid)] M. Roost , TTÜ Informaatikainstituut, Loengukonspektid aines Süsteemianalüüs, 2014 MUDEL 1
· Kaheksa sellist, mis hõlmavad nii atribuuti A kui ka B. Relatsioonilise mudeli põhimõisted Relatsioon on samade atribuutidega olemieksemplaride ja nende atribuutide hulk. Baasrelatsioon on relatsioon, mille kirjed on füüsiliselt andmebaasi salvestatud. Vaade e. virtuaalne relatsioon on ühe või mitme baasrelatsioonile rakendatud relatsioonilise operatsiooni tulemus, mille tulemuseks on samuti relatsioon. Selle relatsiooni kirjed pole andmebaasi salvestatud vaid vaate abil kasutaja jaoks dünaamiliselt konstrueeritud. Relatsioonid saab jagada kolme klassi: - (Tugev) esmasrelatsioon on selline, mille esmasvõtme (e. primaarvõtme) koosseisus pole ühegi teise relatsiooni võtit. - Nõrk esmasrelatsioon on selline, mille esmasvõti sisaldab parajasti ühe teise relatsiooni esmasvõtit. - Teisene relatsioon on selline, mille esmasvõti on teiste relatsioonide esmasvõtme konkatenatsioon. Relatsiooniline muutuja e relvar on tabel.
[Infosüsteemi] Põhieesmärgiks on terviklikul viisil valitseda ja hallata informatsiooni ja vastavat IT-d ettevõttes, et võimaldada ettevõttel väärtuse loomist; suurendada ettevõttega seotud osapoolte rahulolu. Nende [eesmärkide] täitmisega tegeleb süsteemitöö. Põhimeetodiks süsteemitöö tegemisel on süsteemitehnika (systems engineering). Süsteemitehnika rakendamise eesmärk on edukate (kasulike) süsteemide loomine, mis saavutatakse läbi tellija (huvigrupi) vajaduste mõistmise; nende alusel võimaluste väljaselgitamise; nõuete dokumenteerimise; lahenduste sünteesimise; verifitseerimise ja valideerimise ja väljatöötamise võttes arvesse tervikprobleemi alates süsteemi kontseptsiooni/spetsifikatsiooni väljatöötamisest kuni süsteemi eemaldamiseni. · Nõuded IT-spetsialistidele Infosüsteemi valdkonna arengu algusaegadel oli infosüsteemi puudutavate otsuste tegemine
on igasugune vastastikku sõltuvate ja (ajutiselt) seotud osade (komponentide) organiseeritud kogum, mis täidab mingit eesmärki/funktsiooni/ülesannet. Süsteem omab ülesehitust (struktuuri). Osad ise võivad olla samuti süsteemid koosnedes omakorda osadest (=süsteemidest). Süsteem võib omada hierarhilist ülesehitust. Igal süsteemil ja selle koosseisu kuuluval osal on oma eesmärk/funktsioon/ülesanne - kui mingi osa süsteemist ära võtta (ei täida oma ülesannet), siis süsteem tervikuna enam ei toimi (ei täida enam oma ülesannet/eesmärki). Süsteem paikneb seda ümbritsevas keskkonnas saades sisendeid ja andes tagasi väljundeid. Süsteem omab piire ja seda on võimalik piiritleda sellega, et need osad, mis täidavad oma ülesannet (teevad tööd) süsteemi kui terviku eesmärgi täitmiseks, jäävad süsteemi piiride sisse ja ülejäänud jäävad süsteemi piiridest välja moodustades süsteemi keskkonna.
o o See on iteratiivne Nõuete valideerimise tehnikad o Eksamil võib olla küsimus: Millised on nõuete valideerimise tehnikad? o Nõuete läbivaatused o Prototüüpimine o Nõuete valideerimine testnõuete kaudu Prototüüpimise plussid o Lahendus mõeldakse detailselt läbi o Lõppkasutaja saab „proovida“ funktsionaalsust enne realisatsiooni o Tellija ja täitjal ühine nägemus lõpptulemusest o Tellija ja täitja saavad täpsemalt kokku leppida projekti skoobis ning vahetulemites o Saab eraldada, mis on lihtsam ja mis keerulisem funktsioonalsus o Selgemalt saab eraldada, mis on muudatus, mis on puudujääk ja mis täitja viga o Selgem ülevaade kui palju projektist valmis on Kokkuvõte o Nõude definitsioon o Nõuete tüübid o Nõude kolm põhiomadust
Tallinna Pedagoogikaülikool Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika osakond Martin Sillaots Projektijuhtimise e-konspekt Magistritöö Juhendaja: Peeter Normak Autor: ............................................................ “ ....... “ ................... 2003 Juhendaja: ..................................................... “ ....... “ ................... 2003 Osakonna juhataja: ....................................... “ ....... “ ................... 2003 Tallinn 2003 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................
TARKVARATEHNIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on tarkvaratehnika? Software engineering ! “Engineers Australia” definitsioon: Tarkvaratehnika on tiimide poolt rakendatav distsipliin tootmaks kõrgekvaliteedilist, suuremastaabilist ja hinnaefektiivset tarkvara mis rahuldab kasutajate nõudmisi ja mida saab hooldada teatud ajaperioodi vältel. IEEE definitsioon: Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaraarendus on nõrgem termin, kus tingimata ei kasutata protsesse, tööriistu, standardeid, jne. Tarkvaraarendus on progemine + konfigursatsiooni haldus. Tarkvaratehnika ei ole ainult programmi kirjutamine, vaid teemad hõlmavad ka kvaliteeti, ajakavasid,
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Gerda Mihhailova TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ LOENGUKONSPEKT Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. JUHTIMINE JA EESTVEDAMINE OLEMUS, SEOSED JA MÕISTED 5 1.1 Sissejuhatus ehk juhtimisega seonduvad mõisted...............................................................................5 1.2 Organisatsiooni keskkond juhi pilgu läbi ja juhi töö..........................................................................8 juhid on väga hõivatud ja nad töötavad pingeliselt, ................................................................................12 1.3 Juhtimine ja eestvedamine mõjuvõimu aspektist ...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz PROJEKTIPERSONALI JUHTIMINE 3EAP Loengukonspekt Gerda Mihhailova Pärnu 2012 SISUKORD 1. PROJEKTIPERSONALI JUHTIMISE ERIPÄRAD ORGANISATSIOONIDES. .......... 3 1.1 Projektid ja projektipersonal organisatsioonikeskkonnas. ........................................... 3 1.2 Projektijuhi töö ning pädevused. ................................................................................ 13 1.3 Personalitöö korraldamise eripärad projektimeeskonnas. .......................................... 28 1.4 Stress ja stressijuhtimine ............................................................................................ 46 2
austust ja osutada elukvaliteeti nii tähelepanu (lilled, isiklikul tasandil kingitused), arendada kui ühiskonnas suhtlemist ja suhteid Nende vajaduste tervikuna. Selleks ( eri liiki telefonid), rahuldamiseks omandatakse Ostetakse kaupu, Ostetakse kinnistada ostetakse kaupu, mis haridust, käiakse mis kustutavad kindlustuspoliise, perekondlikku demonstreerivad turismireisidel, nälga ja janu, sõlmitakse kuuluvust saavutatud seisundit, ostetakse
Laondus ja veokorraldus Töövihik Tallinn 2006 Tellija: Paide Kutsekeskkool Täitja: PAC Training OÜ Koostanud: A. Tulvi 2 Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2008. aasta looduskaitseprogrammi projekt nr. 193 „Kaitsealade külastuskoormuse hindamine“ Koostajad: Antti Roose, Kalev Sepp, Varje Vendla, Miguel Villoslada, Maaria Semm, Henri Järv, Janar Raet, Ene Hurt, Tuuli Veersalu Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................... 4 VÕTMEMÕISTED...................................................................................................................................................................... 6 1. KAITSEALADE KÜLASTUSSEIRE ALUSED .......................................................................................................... 9 1.1 KÜLASTUSSEIRE ARENDAMINE MAAIL
Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus- nõudlusfunktsioon ja selle nihked Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. 4. Turutasakaal- tasakaaluh
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on
Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks Versioon 1.2 kavand Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Toimetanud MINERVA 5. töörühm. 6. november 2003 MINERVA 5. töörühm Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Tegevuse eestvedaja Henry Ingberg (Prantsuse Kogukonna Ministeeriumi kantsler, Belgia) Koordinaator Isabelle Dujacquier (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia) Liikmed: Majlis Bremer-Laamanen (Soome Rahvusraamatukogu); Eelco Bruinsma, Digitaalpärandi lähtekohad (Madalmaad); David Dawson, Ressursid (Ühendkuningriik); Ana Maria Duran, Kultuurivõrk (Rootsi); Pierluigi Feliciati (Itaalia); Fedora Filippi (Rooma Arheoloogiajärelevalve Amet, Itaalia); Muriel Foulonneau Euroopa kultuurivaramu (Prantsusmaa); Antonella Fresa, MINERVA tehniline koordinaator; Franca Garzotto (Milano Polütehnikum, Itaalia); Hubau
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitu
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
SOAP. .NET platvormiga seotud tooted võib jagada 4 kategooriasse: 3. .NET raamistik baseerub Common Language Runtime'l (CLR). CLR pakub baasteenuseid ja klasse programmide loomiseks, sõltumata keelest ja programmi kihist. 4. .NET My Services on kogumik kasutajatele suunatud XML veebiteenuseid. Nende teenuste hulka kuuluvad: .NET Passport autentimine, meeldetuletuste saatmine ja vastuvõtmine, personaalse info ja andmete salvestamise võimalus 5. .NET Enterprise Servers pakuvad lisafunktsioone ärirakenduste tarbeks. Enterprise serverid on nt SQL Server (andmebaaside tarbeks), Exchange (kirjavahetuse jaoks) jne 6. Visual Studio Vahend .NET rakenduste loomiseks. Lisainfot Visual Studio kohta saab Microsoft veebist http://msdn.microsoft.com/vstudio. Visual Studio 2008st on olemas mitmeid versioone. Programmeerimistee alustamiseks ja katsetamiseks on loodud spetsiaalsed tasuta versioonid Visual Studio Express näol
4636 Aktiivne Aktiivne Aktiivne 116 254 96 118 ne Aktiivne Aktiivne nKuivne Aktiivne Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine kaasamine kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne Aktiivne Aktiivne Aktiivne kaasamine kaasamine Kaasam kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine ine Aktiivne kaasamineProbleemi m??ratlemise ?lesanded 87 N?ustamise
. . . . 179 22 Tõlkimise kokkuvõte 183 IV Toimetamine, kvaliteedikontroll ja hindamine 185 23 Mis on kvaliteet 187 23.1 Tõlkekvaliteet . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 187 23.2 Teenusekvaliteet . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 189 24 Toimetamise liigid 193 24.1 Tellija . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 194 24.2 Toimetatav valdkond . . . . . . . . . . . . . . . . . . 195 24.3 Vastutuse jaotus tõlkija ja toimetaja vahel . . . . . . 196 24.4 Kui palju saab toimetaja tõlkijat usaldada? . . . . . . 198 24.5 Muutuste sisseviimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . 199 24.6 Põhjendamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegelikkuse uuri
Struktuuripoliitika: KOV üksuste funktsiooni- ja arenguvõime parandamine ning nende kohanemisvõime edendamine muutuvate vajaduste ja struktuurimuutustega. Näide: otsus kohaliku subventsiooni kohta teatud projektidele, infrastruktuuri parandamine, kohalik keskkonnakaitsepoliitika, liikluspoliitika (avalik transport). Protsessipoliitika: munitsipaalhalduse toimimise lühiajaline või keskmise pikkusega juhtimine tervikuna või ositi. Näide: keskkonnasõbralikkuse kontrollimine, kohalikud konjuktuurpoliitilised abinõud, projektijuhtimine. 3. Munitsipaalsuhete õigusliku reguleerimise erisused 1 Munitsipaalõigus (nagu teisedki õigusvaldkonnad) reguleerib ühiskondlikke suhteid teatud õiguslike vahenditega ja viisil. Õigusliku reguleerimise meetodid:
................(dispositsioon) vastasel juhul (sanktsioon). Selline loogiline struktuur on üldjuhul omane ka teistele sotsiaalsetele normidele, õigusnormide kõrval eriti 13 mängureeglitele. 26. Mis on õigusnormi hüpotees? Kuidas hüpoteese liigitatakse? Õigusnormi hüpotees näitab selle kehtivuse tingimused. Ta sisaldab tingimusi, kriteeriume, mille abilnormi täitja määrab kindlaks, kas normi toime hõlmab antud fakti, suhet või isikut. Hüpoteesi tingimuste määratluse astme järgi eristatakse määratletud ehk absoluutselt määratletud, suhteliselt määratletud ja määratlemata hüpoteese. Kongreetse astme järgi eristatakse kasulikke ja abstraktseid hüpoteese. Rakendamist määrava tingimuse iseloomu järgi eristatakse lihtsaid, liit- ja alternatiivseid hüpoteese.
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
tähendab seda, et Kuu veeru- ja tõususõlmed jõuavad tagasi orbiidi suhtes ( mitte Universumi suhtes ) täpselt samasse punkti iga 18,6 aasta tagant. Seda perioodi nimetatakse saarose tsükkliks. Kuid samal ajal kogu Päikesesüsteem tiirleb ümber Linnutee Galaktika tsentri. Galaktikad moodustavad parvesid, mis liiguvad üksteisest eemale. Mida kaugemal on galaktika parv, seda kiiremini see meist kaugeneb. Kogu Universum tervikuna paisub ja seda alates Suurest Paugust. On olemas nö
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
annaabi.ee 
