Rooma riigi algus ,Etruskid Etruskid · Elasid itaalis loodeosas · Maakond ,kus elasid ETRUURIA · Puutusid tihedalt kokku foniiklaste ja kreeklaste · Etruskidel kujunes oma tähestik(säilinud on hauaplaadid) · Nad olid head meresõitjad ,metallitöötlejad,põlluharijad ja käsitöölised · Roomlased matkisid nende ehituskunsti(linnad,teed sillad ,veejuhtmed) Etruskide usk · Jumalakartlikud · Pühad tekstid(pikad,rituaalseid eeskirju sätestavad) · Palju jumalaid(üle võetud kreeklastelt) · Osavad jumalike ennete tülgendajad · Uskusid elu pärast surma(hauakambrid seinamaalingutega)matmispaigad- kr.k.nekropolis-surnute linn ,elavate linnade koopiad Rooma linna tekkimine · Asutati legendi järgi 753.a eKr .21.aprillil · See roomlaste ajaarvamise alguseks! · Rooma linn tekkis kesk-Itaalisa Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas · Latiini e.ladina keelest sai hiljem Rooma riigi ametlik ke
Rooma riigi algus Etruskid Lea Lips Pärnu Hansagümnaasium Etruskid (hiilgeaeg 7.-6.saj.eKr) · Elasid Itaalia loodeosas · Maakond, kus elasid Etruuria · Puutusid tihedalt kokku foiniiklaste ja kreeklastega · Etruskidel kujunes oma tähestik (säilinud on hauaplaadid) · Nad olid head meresõitjad, metallitöötlejad, põlluharijad ja käsitöölised · Roomlased matkisid nende ehituskunsti (linnad, teed, sillad, veejuhtmed) Etruskide usk · Jumalakartlikud · Pühad tekstid (pikad, rituaalseid eeskirju sätestavad) · Palju jumalaid (üle võetud kreeklastelt) · Osavad jumalike ennete tõlgendajad
VANAITAALIA JA ETRUSKIDE KUNST · Rauaaja kultuuridest Villanova kultuur PõhjaItaalias · Etruskid pärit Toscana maakonnast · Etruskide usulised vaated olid väga omapärased ja sünged · Kunsti poolest seotud väga Kreekaga · Usulised omapärasused avalduvad arhitektuuris(eriti tempel ja haudehitistes) · Etruskide kunst valitses KeskItaalias kuni III saj eKr, kuni hellenismini · Ehituskunstis esineb kükloopilist ehitust; eriti järje kindlalt v õ l v · Etruski tempel: ruudukujuline; sügav eeskoda mille lagi toetas üksteisest kaugele asetatud
Roomat, et oma rõhutust välja elada. Kreeka arhitektuur oli Egiptuse ehituskunsti mantlipärija ning snitti võeti ka Kreeta-Mükeenest: neilt laenati ornamendid, mis olid nii kosmilised (meander), kui kohalikku loodust jäljendavad (palmett). Kasutati sideaineta plokke, mis seoti vajadusel pronks-klambritega. Hoopis erinevalt oli Roomas ehitusmaterialiks põletatud savitellis, mis hiljem kaeti marmoriga. Sideaineks oli vulkaanilise tuha koostisega rooma betoon. Rooma kunsti tõid ornamendi etruskid, muutes arhitektuuri lausa ornamendi keskseks. Kreekas hinnati otstarbekust ja lihtsust, ehk siis oldi konstruktsiooni kesksed ja vormiti välja kuni tänaseni toimivad lahendused ehituskunstis. Uusimaid ehitusvõtteid tarvitati Kreekas templites. Arhailisel perioodil olid templid väga lihtsad puidust antide templid. Kõige levinum ja tüüpilisem Kreeka tempel oli perifeer, hiljem tuli dipteer ning hellenistlikul ajal ka roomlaste seas levinud ümmargune monopteer. Kreeka templi
21. Meenutame siinkohal antiikaja seitset maailmaimet, kuigi need kõik ei kuulu hellenistlikku kreeka kunsti. Täida lüngad. Kasuta lisamaterjali. I)Cheops püramiidid Egiptuses 2)Semiramise rippuvad aiad Babülonis 3)Artemise tempel Efesoses 4)Zeusi kuju Olümpias 5)Halikarnassose mausoleum Väike-Aasias 6)Rhodose koloss 7)Pharose tuletorn Aleksandria sadamas Etruskide ja rooma kunst A Etruskide kunst 1. Millise tänapäeva riigi territooriumil elasid etruskid? Millal? Milline oli selle rahva saatus? Etruski kultuur levis 8-3 saj e.Kr praeguse Itaalia keskosas.4 sajandil e.Kr hakkas üha tugevnev Rooma põliseid etruski linnu sõjaliselt ründama nind 3.saj e.Kr olid need juba Rooma ülemvõimu all. 1.saj e.Kr said etruskid rooma kodanikeks. Selega integreeriti naf täielikult rooma ühiskonda. 2. Millised usulised kujutelmad mõjutasid etruski kunsti? Nad tundsid Rooma mütoloogiat ja kujutasid seda ka oma kunstis. 3
Teispoolsusega suhtlemise rituaale juhtivad nõiad kandsid maske. Ornamendid kaunistused, sageli rituaalse tähendusega. Võivad olla nii loodusvormilised kui geomeetrilised. Tingmärke võib leida ka petroglüüfide hulgas. Meieni on säilinud põletatud ornamentidega keraamikat. Vanim keraamika leitud Jaapanist, Euroopasse levis 8. at eKr. Eesti aladel kasutati kammkeraamikat. Neoliitikumist on säilinud jälgi asulatest, mis olid kas savist või kivist. Vanimad asulad olid Jeeriko (ümbritsetud kividest kaitsemüüriga) ja Catal Hüyük (leitud seinamaale, sh linnakaart pandi alus kartograafiale). Leitud ka portreeskulptuure kipsiga täidetud kolpasid. MEGALIITEHITISED usulised monumendid Enim leidub Loode-Euroopas, Inglismaal ja Prantsusmaal. Stonehenge kromlehh, Cornwalli poolsaarel, ilmselt rajatud 2. at eKr. Keskel asus altar. Newgrange hauakamber, Iirimaal, maeti kuningaid. Lähedal asub Tara küngas, kus asus
Kuna Itaalia on kolmest küljest piiratud merega, siis sattusid sealsed rahvad Vahemere kesk- ning lääneosas oma kolooniaid rajanud foiniiklaste ja kreeklaste kultuurimõju alla. Eriti suur oli kreeklaste mõju. VIII – VI sajandil eKr rajasid kreeklased Itaalia lõunarannikule ja Sitsiiliasse hulga linnu, mille seas suurimad olid Tarentum Itaalias ja Sürakuusa Sitsiilias. Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia rannikualadel moodustasid kreeklased nüüd enamuse elanikkonnast. Etruskid Muistne Itaalia polnud etniliselt ühtne. Seal elas päritolult, keelelt ja kultuurilt erinevaid rahvaid. Suuremat osa poolsaare kesk- ja lõunaosast asustasid arvatavasti II aastatuhandel põhja poolt sisse rännanud indoeuroopa hõimud itaalikud. Kuid Itaalia loodeosas elanud etruskid olid muudest rahvastest keelelt sootuks erinevad. Nad ei olnud ei itaalikute ega kreeklaste sugulasrahvas. Nende poolt asustatud maakond kandis nende järgi Etruuria nime.
Onni katusesse olid jäetud avad lõkkesuitsule. Onnid polnud kuigi korrapärased. Niisugustes onnides elas tavaliselt mitukümmend inimest, kes magasid lõkkeaseme ümber. Eluasemed ehitati tavaliselt veekogude äärde, jõgede ja järvede kaldale või mõne allika lähedusse. Siis veel puudusid veetorud ja inimestele oli vesi väga vajalik toiduks. Tarbeasjad. Terade ja juurikate hoidmiseks punusid inimesed vitsadest korve. Esimesed toidunõud õõnestati puust või vormiti savist. Algul valmistati savipotte ilma põletamata, sest savil on omadus vett kinni pidada. Savinõusse pandi tuliseid kive, et vett soojaks teha. Arvatavasti andis juhuslikult lõkkeasemesse jäänud, kõvakskuivanud savipott ürginimestele mõtte hakata teadlikult savinõusid põletama. Nii muutus savinõu vastupidavaks ning selles sai keeta vett ja valmistada keedetud juurikaid või teradest putru. Savinõusid valmistati käte vahel vormides
Protsessiooni tänava ääres olid kuulsad Semiramise rippaiad( 1 maailmaimedest). Itari värav oli kaunistatud 550 reljeefkujutusega ja materialidest oli kasutatud värvilise glasuuriga reljeeftelliseid. Värvidena kasutati enamasti kollast ja sinist. Vana-Egiptuse kultuur Viljakasvatuspiirkond on oluline. Lõunas leidub kulda. Kuningate kroonil oli kobra kujutis, Egiptuse vaarao sümbol on kobra. Ehitati suuri templeid. Kasutati kivisid, ei tehtud telliskive. Skulptuurid olid täpsetes mõõtmetes. Papüürus, palmilehed, lootuseõis. Vana ajastu 3000-2263 a. Ekr. Keskmise riigi ajastu kunst 2040-1730 eKr. Uue riigi ajastu kunst 1562-1085 eKr. Hilise riigi kunst 1085-332 eKr. Vana- Egiptuse kultuur 10.09 U 3000-2263 eKr. Keskmise riigi ajastuse kunst 2040-1730 eKr. Uue riigiajastu kunst 1562-1085 eKr Hilis Egiptusekunst 1085-331 eKr Muistne Egiptus asus Aafrika kirde osas Niiluse alamjooksul. Niiluse viljakas muld oli sobiv põlluharimiseks
-15. sajandil eKr ehitatud kuninganna Hatsepsutile, sinna viis 1 km pikkune sfinkside tee, tempel on kolme üksteisest väljatõusva terrassi kujuline, terasside seinu palistab sammastik, neid ühendavad 2 pikka kaldteed, ülemise terrassi õuest pääses kaljusse raiutud pühamusse Tutanhamoni hauakamber avastati 1922. a., rüüstamisest peaaegu puutumata. Tutanhamon abiellus Ehnatoni tütrega, sai 10-a. troonile, suri varakult. Hauas oli palju rikkusi. Tal oli läbinisti kullast mask, mis kaalub 9 kg. Silmad, ripsmed, kulmud värvitud nagu egiptuse kujudel, lõual valehabe, otsaesisel vaarao võimusümbolid pistrik ja kobra, peas vaaraode triibuline rätik, kaelas mitmerealine värvilistest helmestest ehe. 7.Kreeka: Kreeta-Mükeene kultuur Kreeka asub Balkani poolsaarel ja ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine, liigendatud maa. Väikesi tasandikke eraldavad mäeahelikud või sügavad merelahed. Peamine ühendustee on meri. Avatus muu
Vana-Rooma Asub Appenniini poolsaarel. Jagunes geograafiliselt kolmeks: *Põhja-Itaalia-gallialased (geldid) *Kesk-Itaalia- etruskid, itaalikud, samniidid *Lõuna-Itaalia- kreeklased Piirkond oli nii jagatud u. 8.saj. eKr. Kronoloogiline ülevaade: 1. Kuningate aeg (8.-6.saj. eKr) -Romuluse ja Remuse legend 2. Vabariigi aeg (res publica) ( 6.-1.saj. eKr) -Kodusõdade aeg (2.-1.saj. eKr) 3. Keisririigi aeg -Varane keisririik (1.saj eKr-3.saj.) -Hiline keisririik (3.saj.-5.saj.) Etruskid ja Rooma riigi algus Etruskid-esimene kõrgkultuur Itaalias Linnriigid
Pilet 1 1.Inimese kujunemine ja esiajalooline ühiskond Homo sapiens nüüdisinimene, kuulub esikloomade seltsi, inimlaste sugukonda ja inimese perekonda. Lõplik lahknemine lähimatest nüüdisliikidest toimus enam kui 5 miljonit aastat tagasi Aafrikas. Australopiteekused elasid 5-2 miljonit aastat tagasi ja olid ühed varasemad teada olevad hominiidid. Alla 1,5 meetri pikad, aju rohkem arenenud kui ahvidel, liikusid ka kahel jalal, peale taimetoidu sõid ka liha ja olid tõenäoliselt raipesööjad. Kahejalgsus oli ülimalt oluline, se vabastas käed muudeks tähtsateks asjadeks. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi õppisid kivist tööriistu valmistama. Kiviaeg ajaloo pikim periood. Arenes australopiteekuste liigist välja inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo Erectus - oskas valmistada kivist tööriiste. Raipesöömise kõrval oli ta ka kütt ja korilane. Oli tänapäeva inimese pikkune, tumeda ja pigmendirikka nahaga mis kaitses päikese ultravioletkiirguse eest. He
sadamaid ja maismaal oli tunduvalt rohkem ühendusteid see kõik aitas kaasa ühtse riigi tekkele. * 2000 e.Kr rändasid sinna hõimud, keda nimetati itaalikuteks. * Itaalikute seas leidub ka teisi hõime ja neist ehk kõige olulisemad olid latiinid (ladina keel) ja nad elasid tiberi jõe piirkonda ning see maakond oli Laatiumi maakond. * Veel kuulusid itaalikute hulka sabriinid, brutid jne. * Itaalikud asusid elama Kesk- ja Lõuna-Itaaliasse. * 900 e.Kr rändasid Itaaliasse etruskid, kes asusid elama Arno jõe kallastele selle maakonna nimi, kus nad elasid, kandis nime Etruuria. * Nemad asustasid kunagise Põhja-Itaalia. * 750 550 e.Kr asusid Lõuna-Itaalia rannikule ka Kreeklased oma kolooniatega. * Etruskidelt võeti üle ennustuskunst, ehituskunst, kirjavaldkonnas. * Pärimuse kohaselt olid Rooma linna rajajateks Romulus ja Remus, kes olid Marsi pojad. * Arheoloogide andmetel hakkas Rooma linn kujunema 10 saj e.Kr.
e.Kr 2. Keskmise riigi ajastu 2040-1730 a. e.Kr 3. Uue riigi ajastu 1562-1085 a. e.Kr 4. Hilisegiptuse ajastu 1085-332 a. e.Kr (kui Alexander Suur vallutab Egiptuse) · Niiluse jõgi on elu allikaks ujutab viljakad põllud üle. Niiluse orgudes leidus ohtralt ehitusmaterjale(liiv, lubja kivi, roosa graniit) · Usk haugatagusesse ellu Kehad palsameeritakse, et hing saaks kehasse tagasi tulla ning viidi hauakambritesse( vaaraod). Asetati kullast sakrofaagi ja pandi ohtralt varandust kaasa · Palsameeritud kehad viidi kas püramiididesse, mastabadesse või kalju haudadesse · Mastaaba oli lubjakivist laotud sirgete seinte ja lameda katusega, mille maapealne osa on piklik ja lame. Haud maa all · Kirjaks olid hieroglüüfid kirjutati kivile, puule, savitahvlitele, nahkadele(papüürusele) · Arenenud oli matemaatika, astronoomia ja astronoomias Tempel · Väravehtis e. Püloon · Sammasõu
Seisukohad kujndasid uusaja alguseni Astronoomid Maa kerakujline Ligikaudne ümbermõõt Heliotsentre maailmapilt Ajalugu Page 18 Vana-Rooma 19. oktoober 2009. a. 14:36 Asus apenniini poolsaarel ja vahemere ümbruses. Ühenduseks ka maismaateed. Tekkis sisemiselt ühtne riik. Ala jagunes erinevateks rahvasteks: · Latiinind - kesk-itaalias, Latiumi maakond · Etruskid - etruuria maakonnas · Itaalikud - lõunaosas Etruskid: · Elualad Põlluharijad Meresõitjad Ehitusmeistrid Metallitöötlejad · Andsid Vanaroomale Jumalad Uskumus surmajärgsesse Gladiaatorite võistlused Korrapärane linnaplaan Sildade ja võlvide ehitus Veejuhtmed Latiinid: · Panid aluse rooma linnale 7-10 saj · 753-510 kuningate aeg Kolm viimast etruskid · Talupojaühiskond Aristrokraatlik
Olulised Kreeka ajaloo asjad on nt Kreeka kolonisatsiooni ajad. I kolonisatsioon 8- 6saj eKr, II kolonisatsioon ___, III kolonisatsioon Aleksander Suure ajal. Kreeka kolooniaid tekib palju eelkõige Lõuna Itaalia aladele ja Sitsiiliasse. Need kolooniad olid omaette polised. Olulised on Kreeka linnriigid seepärast et nad avaldasid suurt mõju ka Rooma linnriikide kujunemisele. Kreeklased ise nimetasid seda piirkonda Suur-Kreekaks. 8saj alates elasid Kesk Itaalias Etruuria maakonnas etruskid, kelle etniline päritolu pole selge. Tunnustatuim hüpotees etruskide päritolu kohta on, et nad tulid Väike Aasiast. Rooma aja alguseks olid nad sulandunud teistesse rahvastesse ja nende keel oli hääbunud. 5saj eKr rändasid Itaalia aladele läbi alpide tulnud keldi hõimud, keda roomlased nimetasid gallideks. 8 ja 7saj jooksul eKr ühinesid Rooma pärimuse järgi 7 latiinide kogukonda ja moodustasid 7'l künkal asuva Rooma linna
Etruskide kunst Etruskide ajalugu Etruskid olid muistne, roomlaste-eelne rahvas, kelle päritolu on täpselt teadmata. Etruskid kõnelesid etruski keelt, millest on säilinud üle 8000 lühikese raidkirja; vanimad neist pärinevad 7. sajandist eKr. Nad elasid Tiberi jõe ja Apenniinide vahel, keda vanad Roomlase kutsusid Etruskid või Tuskid. Tuntuma teooria kohaselt arvatakse, et Etruskid olevat Itaaliasse meritsi rännanud Väike-Aasiast, Lüüdiast 10.-8.saj eKr. Tänapäeval arvatakse, et etruski rahvas on kujunenud kohalike Itaalia põllupidajatest põlisasukate ning Vahemere idaosast mööda merd tulnud kõrge kultuuriga sisserännanute segunemisel. Nende õitseng sai alguse 8. sajandil eKr. Lääne-Itaalias ja Kesk-Itaalias Etruurias. Etruskid tegelesid maaharimise, metallitöötluse, meresõidu ja kaubandusega ning armastasid muusikat ja mänge, sealhulgas hasartmänge
· Perioodid o Sumeri Akadi kunst (4000 1830 e.Kr.) o Vana-Babüloonia kunst (1830 1518 e.Kr.) o Assüüria kunst (1500 605 e.Kr.) o Uus-Babüloonia kunst (625 539 e.Kr.) · Teadused Mesopotaamias - astronoomia, meditsiin, matemaatika; · Arhitektuur o Seal ei leidu kivi, ei saa seega kivist midagi teha, kuid teevad savist telliseid, algul põletamata savist, kuid juba sumerid hakkavad põletama, saadi väga tugev materjal, savi põletamiseks 600-1000, glasuuriga rohkem, seda tunti juba siis, kuid sideainet ei tundnud, uste ja akende jaoks ostsid kivi, hiljem võlvid, mis seisid ilma sideaineta(?!?!?!), roomlased võtsid selle tehnika hiljem üle; o Tsikuraat torntempel ehitati põletatud tellistest torntempleid, mille
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
Kreeklased olid oma kodumaaga tihedas ühenduses ja kokkupuutes, sellepärast juurutasid nad Itaaliasse viinamarja- ja oliivikasvandused , tõid kaasa linnriikliku ühiskonnakorralduse, tähestiku , rahamüntimise , Homerose eeposed , jumalad, müüdid ja aristokraatliku eluviisi . Kreeklaste tulekuga Itaaliasse , tõid kaasa selle, et Itaaliat hakati märkima ka kirjalikes allikates ja täna sellele saame me teada Itaalia ajaloost . 22.2 Etruskid. Etruskid on tundmata päritoluga rahvas . Mõnede teadlaste arvates on nad pärit Väike-Aasiast ja mõned arvavad , et nad on Itaalia põliselanikud . Kohe kindlasti pole nad aga ei kreeklaste ega ka itaalikute hulgast. Nad Nad elasid loode-Itaalias Etruuria nimelises maakonnas . Nad suhtlesid tihedalt nii foiniiklaste kui ka kreeklastega .Nendelt on saanud etruskide kultuur mõjutusi . Nad võtsid üle kreeklaste tähestiku ja kohandasid selle oma keele
Etruskid. Ei olnud kreeklaste ega itaalikutega . Maakond,kus nad elasid kandis nende järgi nime Etruuria. Etruskide ajalugu ja kultuuri tunneme eeskätt arhioloogiliste leidude ning Kreeka ja Rooma autorite teoste kaudu. Nad olid suurepärased meresõitjad ja kardetud piraadid. Võib arvata ka seda,et etruskide käsitöö , eriti metallitöötlemine, oli kõrgelt arenenud. Silmapaistvamad etruskide mälestised on kaljusse raiutud või kiviplokkidest laotud hauakambrid,mida on teitud tuhandeid. (Nekropolis- surnute linn). Naiste positsioon ühiskonnas oli küllalt kõrge
itaalikud, sealhulgas ka tulevaste roomlaste vanavanemad. 1000 aastat eKr tekkis vanim asula tulevase Rooma kohal. VIII-V sajandil eKr oli suur osa Kesk- ja Põhja-Itaaliast etruski linnriikide võimu all. Mõnda aega allus neile ka Rooma Kuningate aeg Roomas 753-509 aastat eKr langeb kokku etruskide hiilgeajaga Itaalias. I kuningas Roomas- Romulus, kokku valitses üksteise järel 7 kuningat. Viimased kolm neist olid etruskid, nende ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks. 510. Rooma kuningavõim kukutati. Varane vabariik 509-265 aastat eKr Riigi eesotsas seisid senat ja igal aastal valitavad riigiametnikud, kelle seas kõrgeimad olid kaks konsulit. Rooma oli võimsaim riik Latikumi maakonnas. Algasid sõjad etruskidega. 390. aastal tungisid Itaaliasse gallid (nii nim keldi hõime), roomlased said lüüa ja pidid sissetungijatele suure lunaraha maksma
Rooma linn rajati Tiberi jõe ääres asuvale seitsmele kõrgendikule. Neist ühe nimi oli kapitoolium. Cloaca Maxima - Rooma kanalisatsiooni süsteem. Ostia - linna sadam. 9 Po tasandikul ja Alpidest põhjas (praegusel Prantsusmaal) elasid Gallialased. Tiberi jõe ümber oli Latsiumi maakond, kus riigikeeleks oli ladina keel. Etruskid - appenniini põhjaosa elanikud. Gallialaste ja latiinide vahel elasid. Etruuria - maakond, kus etruskid, kelle päritolu on teadmata, elasid. Etruskid tegid kreeka tähestiku põhjal oma kirja, mida ei osata tänapäevani lugeda. Etruskidel oli rajatud 12 suuremat linna. Nende vahel oli sõlmitud sõjaline liit. Hästi oli arenenud põllumajandus. Osakasd kasutada ja kaevandada rauda, hõbedat ja vaske. VI sajandil eKr allus Rooma Etruskide võimule. 3.1 ROOMA AJALOO PERIOODID: 1. Kuningate ajajärk. 753 - 510 eKr. 2. Vabariigi ajajärk. 510 - 27 eKr. 3. Varane keisririik. 27 eKr - 284 pKr. 4
· rannajoon pole nii sopiline kui Kreekas (sõitsid vähem merd) · VIII-VI sajandil ekr rajasid kreeklased Itaalia lõunarannikule ja Sitsiiliasse hulga linnu (suurimad Tarentum ja Sürakuusa) · VIII sajandil ekr tekkis Rooma linn (Latiumi maakond) Ajatelg kronoloogilise ülevaate põhjal (kuningate aeg, varane vabariik, Rooma tõus suurvõimuks, kodusõdade periood, varane keisririik, hiline keisririik) Etruskid ja Etruuria · Etruskid on II aastatuhandel ekr Põhja-Itaaliasse sisserännanud indoeuroopa hõimud · maakond kus nad elasid, kutsuti Etruuriaks · päritolu ei ole teada (pakutakse, et nad on rännanud sinna Väike-Aasast või on Itaalia põliselanikud) · palju teadaolevad raidkirjasid · tektsid pole arusaadavad · suurepärased meresõitjad ja kardetud piraadid · käsitöö ja metallitöö oli eriti kõrgelt arenenud · hiilgeaeg VII-VI sajand ekr
See legend on roomlastele ülimalt tähtis ning see andis üldkäibiva seletuse Rooma linna ja riigi tekke kohta. Kapitooliumi emahunt(etruski pronksskulp- Tuur VI saj e.Kr, laste kujud on lisatud Renessansiajal) Kuningate aeg Pärimuse järgi valitses Roomas algselt seitse kuningat, kellest kolm viimast olid etruskid (nende päritolu ei ole kindlalt teada, elasid itaalia loodeosas, said nime maakond Etruuria järgi, kus nad elasid). Roomast sai tõeline linn, ehitati templeid ja ühiskondlikke hooneid, järsunõlvalisele Kapitooliumi künkale aga kindlus. Müüridega piirati linn alles IV sajandil eKr. Rooma ühiskond oli valdavalt talupojaühiskond, sest enamik roomlasi hankis elatist põlluharimisega. Maaomanikke peeti täisväärtuslikeks liikmeteks. Rikkad roomlased teenisid
ja majanduslik õitseng. Ta pühendus riigi sisemisele korrastamisele, vabariigi pooldajate hulk jäi tema valitsusajal aina vähemaks ning pärast Augustuse surma olid enamik juba ainuvalitsuse omaks võtnud. Mitmed Augustuse järglased olid ülekohtused, eriti kuulsaks sai keiser Nero. Oma võimsuse haripunkti saavutas Rooma keiser Traianuse valitsusajal, kui vallutati Daakia. Rooma riik tagas nn Rooma rahu. Peale seda hakkas olukord Riigis halvenema. Etruskide koduks oli maakond Etruuria. Nende kultuurist võib leida nii foiniikia- kui ka kreekapäraseid jooni, nad kujundasid Kreeka alfabeedi järgi oma tähestiku. Nad olid suurepärased meresõitjad ja piraadid. Nende käsitöö, eriti metallitöötlus, oli kõrgelt arenenud, nende ehituskunsti matkiti hiljem. Hiilgeajal oli neil kujunenud 12 linnriiki, võim ulatus ka Etruuriast väljapoole. Ühiskonnas oli naiste positsioon kõrgel. Tõlgendasid jumalikke endeid,
jumala Amoni kultuse päikeseketta Atoni austamisega. Vaarao Tutanhamoni valitsemisajal (1332-1323) taastati traditsiooniliste jumalate kummardamine. Tutanhamoni hauakamber avastati 1922.a., mis oli täiesti puutumatu. Noor vaarao oli juba 10-aastaselt abiellunud Ehnatoni tütrega ja saanud ka troonile, kuid suri enne 20. eluaastat. Hämmastavad need tohutud rikkused, mis talle olid hauda kaasa pandud. Tutanhamoni läbini kullast mask on üks egiptuse kunsti suurepärasemaid mälestisi. Lõuga ehib ülikutunnusena valehabe, otsaesist aga vaaraode võimusümbolid pistrik ja kobra. Peas on tal vaaraode triibuline rätik. Ramses II (1279-1213 eKr, XIX dünastia) ajal käis äge võitlus hetiitidega Palestiina ja Süüria pärast, kuni lõpuks jäi Palestiina Egiptusele ja Süüria hetiitidele. Toimus ulatuslik ehitustegevus. Järgmise
keelte alusel rühmadeks. Kesk-Itaalias Latiumi maakonna elas itaalikute haru latiinid. Nendest pärinesid roomalsed ja nende keelest sai Rooma riigi ametlik keel. Itaalikud harisid pöldu ja kasvatasid karja. Kreeklaste möju oli väga suur. Nad juurutasid viinamarja- ja oliivikasvatusi, töid kaasa linnriikliku ühiskonnakorralduse, tähestiku, rahamüntimise, Homerose eeposed, oma jumalad ja müüdid, aristokraatliku elulaadi. Etruskid elasid ps loodeosas Etruuria maakonnas. Nad pärinevad Väike-Aasiast (Troojas). Tegevusalad: meresöitmine, kauplemine, ehitamine, metallitöötlemine. Neil oli 12 suuremat linnriiki. Surmajärgneelu oli neile tähtis (hauakambrid). Ennustuskunsti rituaalid oli kirjas püha raamatus. Nad kohandasid kreeka tähestiku enda järgi, kuid sellest ei saada aru. Rooma linn asub Kesk-Itaalias Tiberi jöe alamjooksul Latiumi mk. Arheoloogilistel andmetel rajati see 600 eKr karjuste ja maaharijate asulate ühinemise tagajärjel
Zeusi kuju Oümpias Zeusi templis 2. 4.saj eKr taandub enesekindel rahu vormidelt ja meeleolult mitmekesine dramaatika rõhutamine "ÜLEV" erinevate vanuste kujutamine SKOPAS Kreeka kunstis kujutati inimesi jumalatena ja jumalaid inimestena. Naisi aktina PRAXITELES "Hermes Dionysos lapsega"; "Aphrodite" armastuse ja ilu jumalana skulptuurid saledamad, kergemad, graatsilisemad, seisak tihti õõtsuvamaks, ja ebakindlamaks hakkasid levima portreekunst isikupärasemad näojooned proportsioonid muutusid 1/8 Lysippos Alek. Suure portree (jumalana) Hellenistlik ajajärk realistlik ajajärk mõõdud hiiglaslikud. Rhodose koloss (37m) kujunes kunstiturg. Käsitööesemete tootmine mügiks, koopiate valmsitamine, kunstiteoste kogumine
kivist välja raiutud kui tagumised. See aitab luua ruumilisuse mulje. Reljeefidel kujutati enamasti võitlusstseene. Parimad ehitusplastika teosed loodi Parthenoni jaoks, kus kujutatakse kreeklasi võitlemas kentauride ja amatsoonidega. 4. saj e.Kr taandub skulptuuris pidulik, enesekindel rahu. Skulptuur muutub vormilt ja meeleolult mitmekesisemaks. Mõned skulptorid hakkasid rõhutama dramaatikat ja kasutama rahutumat, maalilisemat vormi. Skulptuurid muutusid saledamaks, kergemaks ja graatsilisemaks, seisak tihti õõtsuvamaks ja ebakindlamaks. Hakkas levima portreekunst, mille abil jäädvustati inimeste isikupäraseid näojooni. Kreeklased hindasid väga kõrgelt on maalikunsti, paraku pole meieni jõudnud peaaegu üldse arhailise või klassikalise ajajärgu kreeka seina või tahvelmaale. Mõni hiljem loodud koopia 4
kirikust lahku reglementeerima reeglitele ja ettekirjutustele allutama rekonstruktsioon hävinud ehitise vms endise kuju taastamine reliikviad pühakute säilmed või pühakutega seotud esemed, mida hoiti ja austati reljeef osa kivi- või saviseinast, mis on kaunistatud seina tasapinnast kõrgemate kujundite või joonistega; pinnast esile tõusvad eredalt värvitud kaunistused, mis kujutasid lugusid kreeka müütidest; skulptuurid templi katuse ääre ja sammaste vahel renessanss (prantsuse keeles ,,renaissance" ehk taassünd) hiliskeskaegses Itaalias alguse saanud murrang Euroopa vaimuelus ja kultuuris. Levis inimest väärtustav ehk humanistlik ellusuhtumine ja eeskujusid hakati otsima antiikkultuurist. Euroopa keskaja lõppu ja varauusaega nimetatakse sageli renessanssi ajajärguks reparatsioon kahju täielik hävitamine sõja võitjale repressioon surve avaldamine, mahasurumine, karistamine