KRONOLOOGIA Käsitletavas kronoloogias jätan välja nii kesk- kui kaug-ida kultuurid. Sama ka kesk- ja lõuna-ameerika tsivilisatsioonide (tolteegid,olmeegid, maiad, asteegid, inkad jne.) puhul. Kuivõrd nii tänased India ja Hiina alad ja kultuurid etendasid antiikajal käsitletava teema suhtes sekundaarset rolli, siis ka neilt vaid mõned sissekirjutused. Sest nii Lähis-Ida, Induse oru, Himaalaja ning Hiina vahel tekkis sünergia juba neoliitikumis. Fookuses on aga Lähis- Ida kultuuride tõusud ja langused. Aktsendiga (kursiivis) Iisraeli rahva ajalooga. Lääne-Rooma võimetus ja vähene ambitsioonikus Ida suunal sai uue ja permanentse hoo sisse Lääne-Rooma langemisega. Parodakslaaslelt põhjustas
Renessanss Vararenessanss ehk ,,taassünd" on 8. aprillil 1341. Itaalias alguse saanud kunstivool, mis jaotatakse kolme perioodi: · vararenessanss XV sajand juhtrolli etendas Firenze · kõrgrenessanss XVI sajandi I pool (1500-30) juhtrolli etendasid ka Rooma ja Veneetsia · hilisrenessanss XVI sajand (1520-1600) juhtrolli etendasid ka Rooma ja Veneetsia Selle tunnusteks on humanistlik tegutsemine. Renessansi teket soodustas ühiskondlike suhete muutus, usk endasse, mida tugevdasid teaduse areng, leiutised ja maadeavastused. Inimideaaliks muutus universaalinimene: haritud, mitmekülgsete oskustega ja laia silmaringiga. Näitekunstis tekkis omapärane rahvalik teater commedia dell`arte. ,,Memento mori" (,,Mäleta surma") ,,Memento vivare" (,,Ära unusta elada") Renessansiaja tähtsaimad sündmused: · 1517
Milline osa oli feodaaltsivilisatsioonis linnadel? Linnad etendasid feodaaltsivilisatsioonis suurt ning olulist rolli. Tänu linnadele saavutas riik edukuse ja omandas endale omapärase kultuuri. Linnadel oli mitu olulist rolli, millega aitas kaasa jõudsalt riigi arengule. Linnad olid suured ning tähtsad kaubanduskeskused. Hoogsalt hakkas arenema käsitoo, mis pani aluse ka kaubatootmisele. Kauplemine linnades oli peaaegu samatähtis kui jumalateenistus. Eri käsitööalad jagati tsunftidesse, mis kindlustasid eduka kauba müügi.
3. Laienes tööstuse ja põllumajanduse toodete saatmine Vene siseturule. Poliitilised(lk7-10): 1. 1905. aasta revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule ja vallandas tohutu sotsiaalse energia. 2. Hakati looma erakondi(parteisid), esile kerkisid eestlastest poliitikud. 3. Tõusis eestlaste omatähtsus maa- ja linnaomavalitsustes, sealt saadi maa haldamiseks vajalikke kogemusi. 2. Kes olid ametilt ja millist rolli etendasid (?) järgmised isikud Eesti ajaloos (sh tunda fotolt): Jaan Poska- oli Ajutise Valitsuse välisminister. Oli ka Päästekomitees. Jaan Tõnisson- asutas Eesti esimese legaalse partei Eesti Rahvameelne Eduerakond (lk. 10). Jüri Vilms- oli Ajutise Valitsuse abiesimees + kohtuminister. Oli ka Päästekomitees. Johan Laidoner- oli Eesti vägede ülemjuhatajaks. Konstantin Päts- oli Ajutise Valitsuse eesotsas. 3. Millal tegutsesid ja millist osa etendasid Eesti ajaloos:
Erinevalt Kreeta lineaarkirjast A, mida tänaseni me ei oska selgelt lugeda, on Mükeene kultuurile omane lineaarkiri B tänaseks täielikult desifreeritud. Kreetas olid lossid kindlustamata, neid kasutati usukeskustena, kultusepaikadena, valitseja elupaigaks, poliitilise võimu keskuseks ning nende ümber kujunesid rahvarohked linnad. Kuulsaim loss on kahtlemata Knossose palee. Mükeene kultuuri rahvas seevastu kindlustas oma lossid lausa ,,kükloopsete" müüridega. Seal etendasid lossid sõltumatute, omavahel sõjajalal olevate riikide keskuste rolli millest. Mükeene kultuuri linnad asusid lossidest kaugel. Mõlemate kultuuride lossid olid aga labürinditaolise põhiplaaniga ning sarnaselt kasutati neid ka laoruumideks ning käsitöökodadeks. Kreetalaste rahumeelsus väljendus ka kunstis nende loomingus puudusid igasugusedki sõjaelemendid. Enamasti kujutati naisi, aga ka pidustusi ning härga ja härjasarvi. Tugevalt esines egiptuse poosi mõju. Mükeene
rahvakangelast Arcole’i, kes tapeti lahingutes Hotel de Ville’i juures. Sama kuju Gavroche’ina tegutseb Victor Hugo romaanis „Hüljatud“. MAALIL KUJUTATAVAD SÜMBOLID REVOLUTSIOONI TOETASID Revolutsiooni toetasid kõik ühiskonnaklassid peale paadunud monarhistide kunstnik annab seda edasi tänavavõitlejate erinevate mütside abil. VABADUS KANNAB Vabadus kannab früügia mütsi mis oli ka prantsuse revolutsiooni vabadusesümbol. Naised etendasid 1830. aasta revolutsioonis suurt rolli. TRIKOLOOR Trikoloor oli 1789. aasta revolutsiooni sümbol ja kunstnik teadis et see toob meelde Napoleoni impeeriumi algusaastate hiilguse. SUREVAD JA SURNUD LAHINGUOHVRID Kunstnik näitab surnud ja surevaid lahinguohvreid, kelle näod ja kehad tõusevad esile dramaatilises halos. SURMAVALT HAAVATUD Kodanik pingutab oma jõudu kokku võttes, et heita viimane pilk vabadusele. Tema keha on väga oluline
aastal Preisi kuningas Friedrich Wilhelm I. Järgmist etappi sõjaväelise hariduse arengus tähistavad kõrgemad sõjakoolid, mis asutati 18. saj keskel. 19.sajandi alguseks oli ohvitser muutunud professionaalseks sõjaväelaseks, kelle väeteenindus tähendas elukutset ja andis elatist ning kes oli saanud süstemaatilise hariduse. Sõjanduse reformaatorid Sõjanduses aset leidnud muudatused olid tingitud ühiskonna üldisest arengust, milles olulist rolli etendasid tehnilised uuendused ja teadussaavutused. Sõjanduse reformimisel etendasid tähtsat osa eelkõige: Gustav II Adolf Rootsi kuningas aastatel 1611-1632. Gustavi ehk Põhjamaa Lõvi võidud tegid Rootsist suurriigi. Tema sõjalisele edule oli kaasa aidanud relvastuse uuendamine: ta võttis kasutusele kergemad hargita püssid (need tulistasid senistest mitu korda kiiremini), lühemad piigid ja kerged nahka mähitud pronkssuurtükid. Markii de Louvois
jumalannasi.2.Mükeene kultuur-Kujunes välja u 2000 a eKr . See on hilise pronksiaja Mandri-Kreekas levinud kultuur, osa Egeuse kultuurist, Hellase kultuuri hiline ajajärk. Sai alguse kreeklaste saabumisest Egeuse mere piirkonda.Mükeene kultuurile on omane lineaarkiriB, mis on teadlaste poolt tänaseks desifitseeritud, kuid ei anna meile mingit tevet, selle aja valitsemise kohta, kasutati ainult majapidamis aruannetes. Mükeene rahvas kindlustas oma lossid ,,kükloopsete" müüridega. Lossid etendasid sõltumatute, omavahel sõjajalal olevate riikide keskuste rolli, millest mükeene kultuuri linnad asusid lossidest kaugel.Tuntuim loss mükeene. Lossid olid laburündi taolise põhiplaaniga. Mükeene kultuuri kunstnikud kujutasid eelkõige sõda ja võitlusi.Nende rahva uskumustest teatakse vähe. Lossi eesotsas seisid kaks kõrget võimukandijat- valitseja ja sõjapealik.Tähtsat osa etendasid ka sõjalised kaaskondlased, kes moodustasid arvatavasti lossi põhilise relvajõu. 3
Tsivilisatsiooni rajasid sumerid, kelle keelelise kuuluvuse ja päritolu kohta pole selgust. 4nda aastatuhande lõpuks eKr, pisut varem kui egiptlased, jõudsid sumerid oma arengus riikluse ja tsivilisatsiooni künnisele. Kõige iseloomulikumad jooned on kiilkiri ja suurte templite ümber rajatud linnad. Iga tähtsam sumeri linn moodustas omaette sõltumatu linnriigi. See hõlmas peale keskse linna ka ümbritsevat maapiirkonda, linnu kaitsesid müürid. Ühiskonna elus etendasid olulist osa: · Templid · Preesterkond Aja jooksul läks riigijuhtimine üha suuremal määral preesterkonnast sõltumatu kuninga kätte. Templite ja kuninga sõltlaste ning rentnike kõrval olid linnriigis ka vabad kodanikud- sõltumatud talupojad ja käsitöölised. 3nda aastatuhande keskpaigaks eKr võtsid semiidid oma keelele kohandatult kasutusele kiilkirja ja ühes sellega järk-järgult ka põhilise osa sumeri kultuuripärandist
Vana-Kreeka olümpiamängud, teater ja kunst 1. Olümpiamängud. a) Millal ja kus toimusid esimesed olümpiamängud? b) Kelle auks ja mitme aasta tagant peeti olümpiamänge? c) Millised alad olid olümpiamängude kavas? d) Millised reeglid kehtisid olümpiamängudel? e) Kuidas autasustati olümpiavõitjaid? 2. Kreeka teater. a) Kelle auks etendasid kreeklased näitemänge ja korraldasid näidendite võistlusi? b) Kes võisid olla näitlejateks? Kui palju näitlejaid oli? c) Milleks oli vajalik koor? d) Millised olid Kreeka teatri osad. Osata joonistada. Teade erinevate osade otstarvet. e) Milline oli Ateena riigimeeste suhtumine teatrisse? Põhjenda oma vastust. 3. Tragöödiad ja komöödiad. 4. Kreeka templid. a) Nimeta Kreeka templile iseloomulikud jooned. b) Esita nimeliselt konkreetseid näiteid Kreeka templitest
Dionüüsusega püüti näidata oma riigi jõukust ja vägevust Tragöödiad Tõsised ja ülevad Müüdisüzeede uudsed õpetlikud tõlgendused Kasvatasid kodanikke Panid mõtlema üksikisiku ja riigi seisukohalt sobiva käitumise üle Kuulsaimad traagikud Aischylos Sophokles Komöödiad Komöödiates võis naerda jumalate üle, ilma et tulnuks karta nende pahameelt ja kättemaksu Etendasid igapäevast poliitikaelu Näitlejad kandsid tuntud riigimehi kujutavaid maske Heitsid poliitikute üle vägagi robustset nalja Pilati kõige populaarsemaid poliitikuid Tänan tähelepanu eest!
kuhu viikingid rajasid oma hertsogiriigi ja nende järgi hakati piirkonda nimetama Normandia. Ida pool jõudsid viikingid mööda Läänemerd ja piki Venemaad läbivaid jõgesid Mustale ja Kaspia merele. Viikingid etendasid ka tähtsat rolli Vana- Vene riigi tekkes. Musta mere kaudu jõudsid viikingid Bütsantsi ja seal edasi Vahemerele. Samal ajal purjetasid viikingid Vahemerele ka lääne poolt, läbi Gibraltari väina. 9 sajandil jõudsid esimesed Norra viikingid mööda Atlandi
tugipiida küljes oleva, kaugele eenduva veesülitiga, mille lõpp on kaunistatud loomapeade või mõne veidra olendi kujutisega. Väga iseloomulik gooti motiiv on akende ja portaalide kohal kerkiv kolmnurkne ehisviil ehk vimperg. Fiaalid, samuti tugikaarte ja ehisviilude ülemine kant on tihti kaunistatud mugulate ehk krabidega. Tornide, fiaalide, vimpergite, viilude jt tipus kerkib tavaliselt ristlillik. Teatavat osa välisarhitektuuris etendasid ka tugevad simsid ja balustraad katuse ääres. Katus on kaunis järsk.Konstruktsioone kasut. ka söögitarvetes. Olulisemad kirikud:1.France-Pariisi Jumalaemakirik(norte-dame), chartres,Amiens,Mount-Michel 2.Germany-Köln, Ulm,Magdeburg, Naumburg,Viin(stefan). Gooti maalikunsti kõige silmapaistvamaks osaks võib lugeda klaasimaali. Skandinaavias ja Itaalias jäi maalikunsti tähtsaimaks haruks seinamaal ja miniatuur
asunikega Euroopast kaasa rännanud ilmalikud ja vaimulikud laulud. 1.1 Jazz liigid Bluus- Afroameerika muusika vormidest on jazzile kõige lähemal bluus. Bluus on eranditult soololaul ja väljendab sageli kohapeal improviseerituna üksikisiku tundeid.Kuna bluus (blues) tähendab inglise-keeles nukrust,siis on enamik bluuse nukra või kurva sisuga. Menestrelid- Menestrel ehk prantsuse päritolu rändmuusikud rändasid mõõda riiki ringi ja etendasid oma etendusi.Neid näidendeid etendasid akrobaadid, parodistid, jõumehed ja kääbused. 1.2 Tänapäeva jazzi Kahekümmnenda sajandi jazzi ei saa iseloomustada üheainsa stiiliga. Pidev segamine ja ristamise protsess purustas kategooriad ja ignoreeris piiranguid. Selle ajastu teeb põnevaks tohutu mitmekesisus. Varasemal ajal valdas muusik elu jooksul ühte stiili. Nüüd valdab noor muusik erinevaid mängustiile ja laade ja tihi suure virtuoosusega. 4 Eesti jazzi kujunemine
Lauluselts "Vanemuine" eesotsas Johann Voldemar Jannseniga oli ülemaalise laulupeo idee algatajaks ning peo läbiviijaks. Tartusse kogunes 51 meeskoori ning puhkpilliorkestrit 845 lauljaga/mängijaga. Laulupeo kavas oli küll ainult kaks eesti algupärast laulu - Aleksander Kunileidi laulud "Mu isamaa on minu arm" ning "Sind surmani", mõlemad Lydia Koidula tekstile - kuid seda suurem oli nende tähenduslikkus. Aastail 1879-1910 peeti kuus üldlaulupidu, mis etendasid tähtsat osa rahva kultuurilise ja majandusliku enesemääramise teel. Iseseisvas Eestis hakati üldlaulupidusid pidama iga viie aasta tagant (1923-1938). II maailmasõja järel taastus laulupeotraditsioon 1947. aastal. Alates 1950. aastast toimusid üldlaulupeod jälle iga viie aasta järel. Erandiks kujunes 1969. aasta, mil tähistati juubeliüldlaulupeoga 100 aasta möödumist esimesest üldlaulupeost. Viimane, XXIII üldlaulupidu toimus Tallinnas 3. ja 4. juulil 1999.a.
Selles küsimuses läksid puritaanide arvamused järsult lahku. Kui puritanism oli algselt piirdunud vaid õpetatud teoloogide seisukohavõttudega, siis 1620.-1630. aastatel muutus see rahvahulkade ideoloogiaks. Loodi palju puritaanlikke kogudusi, mis kujunesid ühteaegu kooskäimise kohtadeks, kus vaimulike asjade kõrval arutati ka argielu probleeme. Niisiis täitsid puritaanlikud kogudused sedagi osa, mida järgmisel sajandil etendasid poliitilised organisatsioonid Ameerikas ja poliitilised klubid Prantsuse revolutsiooni aegadel. Muutus ka puritanismi sisu, sest rahvas tõlgendas teoloogilisi probleeme omamoodi.
KESKAEGNE TEATER Liturgiline draama loeti piiblitekste dialoogidena, hiljem lisati ka liikumine. Alguses esitatialtari ees, hiljem löövides ja kõige hiljem kirikuesisel väljakul, sest lisati rahvajutte. Poolliturgiline draama etendused, mis toimusid kiriku esisesl platsil. Kui mängu toodi kurat, siis see tõrjuti platsile. Rahvale need meeldisid. Kirikutegelased etendasid vaid vaimulikke osi. Miraakel sisuks sageli pühakute elulood. Alati õnnelik lõpp, konflikti lahendab pühaku viimasel hetkel saabumine. Etendus toimus mitmes erinevas kohas, inimesed liikusid kaasa. Müsteerium vabaõhulavastused. Kasvasvälja usupühade ajal toimunud rongkäikudest. Passioon kannatusmängud. Kõige levinum müsteeriumi teema oli Kristuse surm ja ületõus. Toimusid lihavõtete ajal.
Selles küsimuses läksid puritaanide arvamused järsult lahku. Kui puritanism oli algselt piirdunud vaid õpetatud teoloogide seisukohavõttudega, siis 1620.-1630. aastatel muutus see rahvahulkade ideoloogiaks. Loodi palju puritaanlikke kogudusi, mis kujunesid ühteaegu kooskäimise kohtadeks, kus vaimulike asjade kõrval arutati ka argielu probleeme. Niisiis täitsid puritaanlikud kogudused sedagi osa, mida järgmisel sajandil etendasid poliitilised organisatsioonid Ameerikas ja poliitilised klubid Prantsuse revolutsiooni aegadel. Muutus ka puritanismi sisu, sest rahvas tõlgendas teoloogilisi probleeme omamoodi.
lähtudes. Kogu intellektuaalne sfäär oli nõukogude ajal kord rohkemal, kord vähemal määral ideoloogilise surve all, sõltuvalt parasjagu valitsevatest poliitilistest oludest. Ent olenemata režiimi väikestest kõikumistest liberaalsuse ja ranguse skaalal, ei kadunud tsensuur (Glavlit) kunagi - selle ülesanne oli koos pideva meelsuskontrolliga takistada vaba mõtte levikut ühiskonnas. Tugeva surve all oli ka usuelu. Kiriku ja muude vaimuelusfääride kontrollimisel etendasid olulist rolli julgeolekuorganid (KGB). Negatiivsete tagajärgedega oli Eesti NSV poliitiline ja majanduslik eraldatus maailmast, millega kaasnes ulatuslik (ent kaugeltki mitte täielik) infosulg Lääne vaimsetest arengutest ja suundumustest. Sõjajärgsel aastakümnel käsitas režiim piiriüleseid teadus- ja kultuurikontakte negatiivsena - „lääne ees lömitamisena”. See aga tähendas otsest sundi orienteeruda vene kultuurile, eriti tugev oli see sund 1940. aastate lõpus ja 1950
1870-ndate aastate algul asutatud Eesti Kirjameeste Seltsi ülesandeks oli eestikeelsete raamatute ja heade kooliõpikute väljaandmine. Üks tuntumatest rahvusliku ärkamisaja tegelastest oli Johann Voldemar Jannsen, kes asutas Pärnus ajalehe "Perno Postimees". Selle lehega algas eesti pidev rahvuslik ajakirjandus. Varsti kolis nende pere Tartusse, kus Jannsen hakkas toimetama ja välja andma "Eesti Postimeest". Eestikeelsed ajalehed etendasid rahvuslikus liikumises tähtsat osa. Kuigi ajalehed ilmusid vaid üks kord nädalas, andsid nad palju kaasa rahva lugemisoskuse arendamisele ja silmaringi laiendamisele. Tema suurim abiline oli selle töö juures tütar Lydia Koidula. Jannseni parem käsi oli haige, ta ei saanud sageli ise kirjutada. Tütar Lydia pidi tema artiklid, teated ja jutustused enamasti etteütlemise järgi üles kirjutama. L. Koidula taotles Eesti rahvale majanduslikku ja
kirikud. Kirjanduse, olles enamusele lihtrahvale kättesaamatu, võib siiski jagada kaheks suuremaks rühmaks. Need olid vaimulik ja ilmalik. Sakraalkirjandust loodi põhiliselt kloostrites kirikuhümnide, pühakute elulugude, kirikurituaalide juhiste ja pühaliku sisuga luuletustena. Lisaks lõid religioosse alasisuga tekste Euroopas elavad juudid. Lisaks kirikule lõid religioosseid tekste ka näidendikirjutajad, kes etendasid rändteatrites piiblistseene. Ilmalik kirjandus piirdus põhiliselt kroonikate ja rüütlilugudega. Eraldi võib veel mainida naiskirjanike teoseid. Nad olid põhiliselt nunnad, kes lõid kristliku sisuga tekste. Tihti kuulutati need nunnad pärast surma pühakuteks. Ka muusika jagunes suuresti kaheks- ilmalik rahvalaul, nagu näiteks regilaul Eestis (kuigi keskaeg jõudis siia tuhatkond aastat hiljem kui mujale) ja ilmalik kirikulaul. Need olid tihti mitmehäälsed
1)Vaimuelu Poola ja Rootsi ajal. Koos Poola võimu kehtestamisega taastati Liivimaal katoliku kiriku organisatsioon.Olulist osa etendasid jesuiidid.Liivimaad peeti väga tähtsaks kogu Põhja-Euroopa tagasivõitmiseks katolikule usule.1583. aastal asutati Tartus jesuiitide gümnaasium.Gümnaasiumi kõrvale asutasid jesuiidid tõlkide seminari,mille peaeesmärk oli ette valmistada preestrikutseks sobivaid kandidaate kohaliku rahva hulgast.Kui rootslased 1625. aastal Tartu vallutasid,lõpetas see jesuiitide tegevuse ja katoliku ajastu Eestis.Ka pärast Rootsi võimu kehtestamist jäi Eesti- ja Liivimaa saksa kultuuriruumi osaks
15.saj. e.Kr. Mõlemad kultuurid võtsid kasutusele kirja. Erinevalt Kreeta lineaarkirjast A, on Mükeene kultuurile omane lineaarkiri B. Kreetas olid lossid kindlustamata, neid kasutati usukeskustena, kultusepaikadena, valitseja elupaigaks, poliitilise võimu keskuseks ning nende ümber kujunesid rahvarohked linnad. Kuulsaim loss on kahtlemata Knossose palee. Mükeene kultuuri rahvas seevastu kindlustas oma lossid lausa ,,kükloopsete" müüridega. Seal etendasid lossid sõltumatute, omavahel sõjajalal olevate riikide keskuste rolli millest. Mükeene kultuuri linnad asusid lossidest kaugel. Mõlemate kultuuride lossid olid aga labürinditaolise põhiplaaniga ning sarnaselt kasutati neid ka laoruumideks ning käsitöökodadeks. Kreetalaste rahumeelsus väljendus ka kunstis nende loomingus puudusid igasugusedki sõjaelemendid. Enamasti kujutati naisi, aga ka pidustusi ning härga ja härjasarvi. Tugevalt esines egiptuse poosi mõju
1556.aastal läksid Madalmaad Felipe II võimu alla. Hispaania ülemvõimu ajal halvenes madalmaade majanduslik olukord. 1555 aastatest levis Madalamaade majanduslik olukord. 1555. Aastatest levis Madalamaades kalvinism. Koguduste kaitseks loodi rahva relvajõud. 1561. aastal toimunud rahvarahutustele vastasid võimud vägivallaga. Reformatsiooni toetasid ka Hispaania ülemvõimuga rahulolematud aadlikud. Juhtivat osa aga reformatsioonis etendasid Oranje Willem, krahv Egmont ja krahv Hoorn. 1565 sõlmiti opositsiooniliste aadlike liit. 1566 esitati manifest, milles nõuti Madalmaade vabaduse taastamist, protestantide vastaste seaduse pehmendamist, generaalstaatide kokku kutsumist. 1565 aasta augustis algas pildirüüste ülestõus. Parma Margarete lubas ülestõusu lõpetamiseks lõpetada inkvisitsiooni tegevuse ja anda amnestia ülestõusnutele. 1567 saabus Hispaania karistusvägedega madalmaadesse hertsog Alba
ja lauludes ülistati Eesti looduse ilu ja väljendati palavat armastust kodupinna suhtes. Üha teadlikumalt eeskujuks võetud hõimurahva soomlaste rahvapärimuse ainetel konstrueeriti "muinaseesti maailmapilt", millesse kuuluvate rohkete mütoloogiliste tegelaste tekkest ja tegevusest loodi hulk kunstmuistendeid. Ajaloolistes jutustustes idealiseeriti muistset priiuseaega ja kirjutati rahva teadvusse ettekujutus 700-aastasest orjaööst. Tähtsat osa rahvuslikus liikumises etendasid eesti seltsid, mis loodi saksa seltside eeskujul üle kogu maa. Tartus asutatud, eesti soost haritlasi koondav Eesti Kirjameeste Selts (tegutses aastail 18721893) arendas eesti kirjakeelt, korraldas rahvaluule ja etnograafilise materjali kogumist ning eestikeelse kirjanduse väljaandmist. 1865. aastal asutatud laulu- ja mänguselts "Vanemuine" pani aluse eesti rahvuslikule teatrile (esimene etendus 1870). Viljandimaalt alguse saanud liikumisest raha kogumiseks eesti õppekeelega
1 Eesti 1917-1920 sh 1. iseseisvuse eeldused valdkonniti ( pol, maj, kul ), rahvusvahelisel tasandil, venemaal. 2. millal tegutsesid ja millist osa etendasid eesti ajaloos maapäev ja selle vanemate kogu, asutav kogu, päästekomitee, EV ajutine valitsus, landeswehr 3. kes olid ja millist rolli etendasid : jaan poska, konstantin päts, jaan tõnisson, jüri vilms, johan laidoner 4. osata seostada eesti sisepoliitilist arengut välisteguritega nagu 1 ms. sh saksa-vene sõjategevus ja venemaal toimunu 1)Kultuurilised: 1.ühtlustus kirjakeel 2.levisid eesti keelsed raamatud, asutati uusi ajalehti 3.välja kujunes rahvuslik haritlaskond 4.aktiivne seltsitegevus, kasvas selle organiseerituse tase. Majanduslikud: 1.talude päriseksostmise tulemusena muutus talupoeg oma maa peremeheks
Tema valitsusajal muutus Preisi sõjavägi Lääne-Euroopa tugevaimaks. Tänu Friedrich II-le avaldas juba kroonprintsina mõju prantsuse valgustus. Pärast isa surma hakkas Friedrich muutma õukonna olustikku ja elulaadi. Talurahvapoliitikas lasi Friedrich II piirata teotöö mahtu. Selle reformi läbiviimine siiski põrkus. Teise reformina tahtis Friedrich II takistada talumaade mõisastamist, kuid seegi õnnestus ainult mõnes regioonis. Absolutismi reformimises etendasid suurt rolli ümberkorraldused õiguse ja kohtumõistmise alal. Kaotati surmanuhtlus mõnede kuritegude eest ning asendati seda eluaegse vanglakaristusega. Katariina II sai tuntuks kui valgustatud monarh. Katariina uuris prantsuse valgustajate töid juba nooruses. Ta pidas kirjavahetust Voltaire'i, Diderot' jt. prantsuse valgustajatega. Tema sisepoliitika vastas aadli huvidele ja välispoliitika oli tulemusterohke. Katariina poliitikat mõjutas enim ta lähim nõuandja G. Potjomkin ja
27. osa ajal lahkutakse lava alt ning minnakse üles lavale, naistel näod kaetud musta looriga. Surm seisab pinkide vahekäigu alguses dirigendi taga, seljaga publiku poole. Võrreldes enda varasema muusikakogemusega oli see võimas elamus. Lauljate ja pillimängijate oskus oli minu arvates tasemel. Teos koosnes kokku 28 osast ja etendus kestis veidi üle tunni. Minu arvates muutis selle kontserti väga põnevaks see, et lauljatel olid rollid, mida nad etendasid. Kontsertist endast erilist informatsiooni ei saanudki, kuid enne kontserti oli võimalik kuulata umbes 20 minuti pikkust "Surmatantsu" ja Bernt Notke teemalist loengut Niguliste muuseumi direktori poolt. Kavas räägitakse lähemalt Gregory Rose'ist ja Eesti Filharmoonia Kammerkoorist. Monika Soodla 10.C klass
Ikonoklastid väitsid, et ikooni kummardamine on nagu ebajumala kummardamine ning see astub vastuollu Piibli keeluga valmistada jumalast kuju või pilti. 12. Slaavlased. Nimeta slaavlaste alghõimud, kus paiknesid veneedid slaavlaste põhjapoolsem grupp - asustasid Saksamaa idaosa. Andid idapoolsed slaavlased Dnepri jõe piirkonnas Kiievi aladel Sklaviinid lõunapoolsed slaavlased laiendasid oma alad Balkanile. 13. Millist rolli etendasid Vana-Vene riigi kujunemisel varjaagid ja Bütsantsi riik Novgorodi esimeseks valitsejaks sai üks varjaagi vendadest Rjurik ning V-Vene riigi tekkeks nimetatakse seda, kui Rjuriku järglane Oleg vallutas Kiievi ja liitis kaks suuremat keskust koos ümbritsevate aladega ühtseks riigiks. Suurvürst Vladimir võttis Bütsantsist vastu ristiusu. 14. Viikingid. Kirjeldage viikingite riikikorda 15. Mis olid viikingite retkede eesmärk?
kaugele, kuni Aafrika ja Aasiani välja. Lavastaja Markus Zohner on pärit Saksamaalt, viimased 20 aastat aga on ta elanud Sveitsis, kus tegutseb ka tema teatritrupp. Ta on oma teatrikompanii looja ja kunstiline juht, oma trupiga annab ta etendusi kogu maailmas. Zohneri klassikaliste teoste ebaharilikud lavatõlgendused on toonud talle mitmeid auhindu. ''Misantroobi'' lavalahendus oli oma lihtsuses esmapilgul küll koomiline, ent tegelikult väga efektne. Teost etendasid kuus näitlejat kokku üheteistkümnes osas. Peaosades olid Tanel Saar Alcestena ja Elina Pähklimägi Céliménena. Enim osi oli täita Katariina Laugil, kes mängis kokku viite tegelast. Philintet, Alceste sõpra mängis Meelis põdersoo, Ago Soots täitis Oronte ja Acaste osa, Margo teder mängis Clitandret. Céliméne oli paljude austatu, Alceste ja Oronte armastatu. Ise ta eriti ei teadnudki, kas ja keda tema armastab. Etendus keerleski selle ümber, kes kellega kokku
jäänud ristiusu jumalatele alla. Loobuti oma kõrgjumalatest ning hakati austama kristlaste Jumalat. Kunst ja arhitektuur: Tallinna kiviarhitektuur-Tlna rajati suurepäraseid hilisgootikas ühiskondlike hooneid ja elamuid, arhitektuurilise õitsengu ajast pärinevad raekoda, jõukate kodanike suured elamud, Suurgildi ja Oleviste gildi maja. Maalikunstis, puuskulptuuris ja tarbekunstis andis eeskuju eelkõige Sm., hiljem ka Madalmaad. Usk: Millist rolli etendasid kloostrid keskaegses Eestis? Naiskloostrid täitsid äärmiselt vajalikku hoolduasutuse funktsiooni (kloostrikogukonna liikmeks said enamik leseks vöi vallaliseks jäänud naisi, kuna nad ei suutnud end ise elatada). Kloostri/tsistertslaste vahendusel jõudis maarahvani nii mõnigi uus põlluharimisviis, käsitööoskus vöi aiakultuur (nt. esimesed vesiveskid). Kerjusmungaordud keskendusid rohkem rahva öpetamisele; ehitati avaramad kirikud, et
Chaplin ei saanud head haridust ning ta õppis ainult näitlemist. Tema üks esimesi töökohti asus varieteeteatris, kus ta oli koristaja, kuid vahel sai ta ka komöödiates mängida väikseid tummrolle. Oma tõsisema näitlejakarjääriga tegi ta algust 1910. aastal, kui läks USA’sse koos impressaario Fred Kamo näitetrupiga, mis koosnes noortest koomikutest. Nad rändasid ringi mööda Ameerikat ja etendasid muusikali „Kaheksa Lancasteri semu“. 1913. aastal Chaplin aga lahkus trupist, et hakata näitlema naljakates lühifilmides. Tema üheks kuulsaimaks tegelaskujuks oli Hulkur. Chaplin tundis siiski, et ei saa teha päris sellised filme nagu ise soovib ning koos mõndade sama probleemiga näitlejatega tegid nad oma äri United Artists. See filmikompanii osutus edukaks ning ta töötas seal kuni 1950. aastani. Oma filmides Chaplin enamasti improviseeris ette antud teemal. Ta oli perfektsionist
Viimase sajandi kogemus näitab, et keskmine eestlane ei ole eriti tantsulembene. Tulevikus võib olukord soodsate asjaolude kokkulangemisel ehk muutudagi (kliima soojeneb, rahvad assimileeruvad, mõttemallid muutuvad), kuid siiani on Eesti kultuuritarbija eelistanud tantsuetendustele muusikaüritusi. Teadlikum ajajärk rahvatantsu ajaloos algas 19. sajandi keskel, mil rahvusliku ärkamise ja etnilise püsimajäämise tagatisena tähtsustati omakeelse kõrgkultuuri rajamist. Seejuures etendasid tähtsat osa Eesti seltsid, milliseid loodi üle kogu maa; kihelkondades asutati laulukoore ja orkestreid. Koorilaulu ja laulupidude eufoorias jäi rahvatants pisut tahaplaanile. Näib uskumatuna, kuid veel sajand tagasi arvati, nagu polekski eestlastel oma rahvatantsu. Tuntimäletati vaid "Kaera-Jaani", mida siis rahvatantsu pähe tantsiti. Rahvatants on nagu ühine lemmik spordiala, kus saab teatud ja tuntud seltskond kokku ning
haldusüksusteks, mida juhtisid foogid ja komtuurid. Liivi ordut juhtis ordumeister. Tähtsamaks Vana -Liivimaa maahärraks oli Riia piiskop. Riia peapiiskopile, nagu ka teistele piiskoppidele, kuulus teatavatel aladel nii vaimulik kui ilmalik võim ja seal oli ta täieõiguslik vürst. Neid alasid nimetati tema stiftiks. Piiskoppide vaimulikku võimkonda nimetati diötseesiks ja kogu Vana-Liivimaa jagunes eri piiskoppide diötseeside vahel. Kuna linn ja linnakultuur etendasid feodaaltsivilisatsiooni arengus väga olulist rolli, siis võib ka linnade tekkimist nimetada üheks oluliseks etapiks keskajal. Linnad tekkisid peamiselt mere äärde. Keskaegsete linnade kujunemisloost võib esile tuua neli võtmesõna. Nendeks on käsitöö, kaubandus, turvalisus ning soodne asukoht. Keskaegsel linnal oli kaks keskpunkti katedraal ja turuplats. Turuplatsi lähedal paiknes raekoda. Kauplemine etendas linnaelus suurt rolli, kuna just turust sai alguse linnade kiire areng
● Teksti illustreeriti. Kui näitleja kõnnib ringiratast, siis see tähendab, et ta on kõndinud juba pika maa. Kui piitsaga vehitakse, siis tähendab, et ratsutatakse. Pilt kalaga - vesi. Tegelane on laval aeruga, siis tähendab see paadisõitu, kui ta aga paneb piitsa maha siis see tähendab, et ta sidus oma hobuse puu külge. ● Näitlejal on tavaliselt etenduses sama tüüproll, mida ta tunneb peensusteni. Varem oli kombeks, et kõiki rolle, ka naiste osasid, etendasid mehed. ● Pekingi ooperis on see täiesti tavaline nähtus, et näitlejad etenduse ajal ennast publikule tutvustavad ja nendega vestlevad. ● Näitlejad puudutavad üksteist ● Esimesest hetkest on karakter selge, ei ole läänelikku karakteri tasahaaval avanemist või kulgu. ● Laval on näitleja individuaalne töö, lavastaja puudub ● Ooperi orkestris on 7-8 muusikut. Dirigent puudub, teda asendab trummimängija.
täieliku enesevalitsemise ja surmapõlguse. Sõdima minnes pidi samurai unustama oma kodu, perekonna ja isikliku elu. Vürsti surma korral nõudis samurai au temalt enesetapu harakiri (teise nimega seppuku) sooritamist. Aga et see hakkas 15. - 16. sajandist peale võtma massilist ulatust ja nõrgendama Jaapani sõjalist jõudu, keelati harakiri 1663. aastal. Vähesel määral esines seda ometi edaspidigi. 1716. aastal pani eraksamurai Yamamoto kirja bushido põhimõtted. 19. sajandil etendasid haritud samuraid olulist rolli sogunaadi likvideerimisel. Harakiri samuraid Linnakultuur Jaapani kultuurielus hakkas ilmnema ilmalikustumise tendents. Sakraalhoonete asemel püstitati üha rohkem tsiviilotstarbelisi ehitisi: toretsevaid losse, uhkeid kaupmeheelamuid, mitmesuguseid paviljone jne. Lugupeetavust rõhutavad elemendid (paraadväravad, kaunis ornamentika jms) ühendati sageli oskuslikult lihtrahva traditsioonilise ehituskunstiga
osatakse lugeda .Suheldi tihedalt teistega ja rajati oma tugipunkte ka väljaspoole Kreekat. Ka mandril olid majandus- ja kultuurikeskusteks lossid, kuid nende ümber puudusid suured linnad. Sarnaselt Kreeta lossidega, olid ka Kreeka lossides laod, töökojad ja kultusepaigad. Nii kujutas loss endast justkui suure majapidamise keskust. Losse ümbritsesid massiivsetest kiviplokkidest nn kükloopsed müürid. Losside eesotsas seisis kaks kõrget tegelast: valitseja ja sõjapealik. Tähtsat osa etendasid ka sõjalised kaaskondlased. Lossid seisid omavahel vaenujalal. Religioonis olid olulised samad jumalad, mis hiljemgi (Zeus, Hera, Poseidon). Kreeklased nimetavad oma Mükeene kultuuri aegseid esivanemaid Kreeta nn. minoiline ja Kreeka mandri mükeene kultuur on mitmes suhtes täiesti ühesugused. Mõlemais on ühendavaks lüliks suur osa sümbolitest, mõlemail olid suured lossid ja linnad selle ümbruses. Kuid erinevuseks oli: Kreeta lossid olid kindlustamata ja arvatavasti olid
Heliklipid andisid etendusele juurde väga palju. Lavastuses „Vanad ja noored“ räägitakse lugu erinevate põlvkondade vahel. Loos kajastuvad erimeelsused vanemate ja nooremate inimeste vahel. Kõige alguses jäi veidi arusaamatuks see, et etenduses kaks erinevat aega jookseb, kuid sellest sai üsna peagi aru. Samas leian, et antud näidendit ei saakski, kuidagi paremini vaatajale edasi anda. Vaatajana jäid mulle hästi meelde näitlejad. Kõik näitlejad etendasid oma rolle ning jäid oma olemusega kergesti meelde. Kõige enam mõjus mulle aga etenduse lavastus, mis lõi just õige õhkkonna, väga meeldejäävad olid just taresse sisse ja välja lendavad linnud, kellel otseselt seda rolli muidugi polnud. Publik reageeris etendusele vastutulelikult, oli näha, et see meeldis põhiliselt kõigile. Tare lausa vappus aplausist. Etendust soovitan vaatama minna kõigil, nii noortel kui vanadel, kuna see paneb mõtlema põlvkondade vahel olevatele arvamuste
ülistati Eesti looduse ilu ja väljendati palavat armastust kodupinna suhtes. Üha teadlikumalt eeskujuks võetud hõimurahva soomlaste rahvapärimuse ainetel konstrueeriti "muinaseesti maailmapilt", millesse kuuluvate rohkete mütoloogiliste tegelaste tekkest ja tegevusest loodi hulk kunstmuistendeid. Ajaloolistes jutustustes idealiseeriti muistset priiuseaega ja kirjutati rahva teadvusse ettekujutus 700-aastasest orjaööst. Tähtsat osa rahvuslikus liikumises etendasid eesti seltsid, mis loodi saksa seltside eeskujul üle kogu maa. Tartus asutatud, eesti soost haritlasi koondav Eesti Kirjameeste Selts (tegutses aastail 18721893) arendas eesti kirjakeelt, korraldas rahvaluule ja etnograafilise materjali kogumist ning eestikeelse kirjanduse väljaandmist. 1865. aastal asutatud laulu- ja mänguselts "Vanemuine" pani aluse eesti rahvuslikule teatrile (esimene etendus 1870).Viljandimaalt alguse
omavalitsuse reform, ühiskonna ilmalikustamine, sõjaväereform- hakkas kehtima üldine kohustuslik sõjaväekohustus, loodi Reini Liit. Üks negatiivne muutus oli see, et suruti peale kontinentaalblokaad, kuna Napoleon ei suutnud Inglismaad alistada. Pärast Napoleoni sõdade lõppu oli Euroopa senine poliitiline kaart segi paisatud ning seetõttu vajasid ka riikidevahelised suhted uuel tasandil korrastamist. 1814. aasta septembris tuli kokku Viini kongress, kus etendasid keskset rolli võitjariigid Venemaa, Preisimaa, Inglismaa ja Austria. Viini kongressi põhimõtted olid legitiimsus, julgeolek ja tasakaal. Rahvusvahelise koostöös oli Püha Liit(Venemaa, Austria, Preisimaa), mille ül oli kaitsta kristlike põhimõtteid, tegeles rahvuslike ja liberaalsete püüdluste mahasurumisega. Sinna kuulus ka Nelikliit(Suurbritannia, Venemaa, Austria, Preisimaa), mille ülesanne oli jälgida Viini kongressi ülesannete täitmist
sajandil oli täieliku rahu aastaid 10, 17.sajandil küll vaid 4, aga 18.sajandil juba 16. Sõjad olid eelkõige suurriikidevahelised või siiis nende algatatud. Uusaegse maailma suurriikideks peetakse Prantsusmaad, Inglismaad, Austria-Ungarit, Hispaaniat, Venemaad ja Preisimaad, ajutiselt tulid nende hulka veel Rootsi ja Holland. Enamik sõdu toimus just nende riikide vahel. Sõjanduses aset leidnud muudatused olid tingitud ühiskonna üldisest arengust, milles olulist rolli etendasid tehnilised uuendused ja teadussaavutused. Kesk-aegne rüütliarmee asendati palgaarmeega, hiljem asendas alaline armee palgaarmee. Ajutine palgaarmee ei olnud tugenevale riigivõimule absolutismile kindlaks toeks välispoliitiliste eesmärkide realiseerimisel. Valitsejad vajasid ka ustavat püsiorganisatsiooni siseriikliku korra tagamiseks. Lõpuks loobuski riigivõim eraettevõtjate vahendusest ning asus ise sõjaväge korraldama. Viimane muutus alaliseks riiklikuks
LÄÄNE-EUROOPA RISTIUSUKIRIKU KUJUNEMINE Ristiusu kiriku teke · Lääne-Euroopa keskaegne kirik oli katoliiklik. · Ristiusu tunnistas Rooma riigis lubatuks keiser Constantinus Suur Milano ediktiga aastal 312. · Esialgu kristluse keskusteks peamiselt linnad. · Üks olulisemaid sündmusi frankide ristimine 5. sajandi lõpul · Euroopa rahvaste ristiusustamine oli väga pikk protsess ning toimus sageli vallutuse käigus, suurt osa etendasid ka misjonärid. Katoliku kiriku organisatsiooni ja vaimulikkonna kujunemine · Kokku kestis Euroopa ristiusustamine üle tuhande aasta. · Kateeder piiskopi jutlustamistool · Kaanon vaimulikkonna nimekiri · Piiskopi ülesanded: preestrite ametissepühitsemine, ristitute konfirmeerimine, kiriklike toimingute juures kasutatava õli pühitsemine, altarite pühitsemine, kirikute ja kabelite
loo ajaloolist tausta paremini. Nikolai II tütred elasid osaliselt otsekui teises maailmas, selles, mille lõi kirjanik Tsehhov oma "Kirsiaiaga".(Enda Naaber, Saarte Hääl, 20.juuni 2012). Nimelt kogu etenduse vältel, ühes toas olles, lavastasid tüdrukud oma vanematele etendamiseks Tsehhovi ,,Kirsiaia" järgi näidendit. Nad olid peaaegu terve elu oma perele toredaid näidendeid lavastanud. Kuid kahjuks ei jõudnud nende vanemad ,,Kirsiaeda" kunagi vaadata. Nad etendasid näidendi valvuritele. Valvurid vastasid loiu käteplaksutusega ning tõmbasid toa ukse pauguga kinni. Eraldi tahaksin kiita ka lavastaja Heiti Paku (Ugala teatrijuht) ja kunstniku Kaili Viidase (,,PÕRRR...!!!" 2011.aastal Endlas, ,,Seljatas sada meest" 2012. aastal Endlas) tööd. Kunstnik Kaili Viidas on loonud näiliselt realistliku toa kui haiglapalati imeline valgusemäng proloogis hajutas korraks konkreetse ruumi piirid.( Pille-Riin Purje, Postimees+, 19, juuni 2012)
kirjutada erinevatel religioossetel teemadel. Märkimisväärne roll eestlaste haridusolude mõjutamisel on minu arvates ka estofiilidel. Nad olid baltisakslastest haritlased, kes huvitusid eksootilisest eesti keelest ja kultuurist ning tutvustasid seda Euroopale. See on oluline, sest nende seas on eepose ,,Kalevipoeg" autorid Fr. R. Faehlmann ja Fr. R. Kreutzwald ning muude eesti rahvuskirjanduse suurteoste tegijaid. Paljud haritlased olid Venemaal teenistuses ning etendasid niimoodi hilisemat rahvuslikku liikumist, nagu näiteks maalikunstnik Johann Köler ja arst Philipp Karell. Kuid mina pean kõige tähtsamaks rahvusliku liikumise juures intelligentsetest eesti tippharitlastest kujunevaid rahvakoolide õpetajaid, kes hakkasid andma haridust talupoegadele ja teistele vaesematele inimestele, eelkõige eestlastele. Kuna ma pean patriootlikkust ja eestimeelsust hariduse juures äärmiselt oluliseks, siis järeldan, et
Seega hakkas langema mõjuvõimsate feodaalide tähtsus linnatsivilisatsioonis, olgugi, et paljud feodaaltsivilisatsioonilinnad jäid 16.sajandi lõpuni senjööride võimu alla. 10.-16. sajandini iseloomustasid feodaaltsivilisatsiooni kaubandusest ja käsitööst elujõudu ammutavad linnad. Linnade osatähtsus sel perioodil oli oluliselt suurem kui varakeskajal. Mõjukaimad Itaalia kaubalinnad avasid teid välismaailmale ning mõjusid positiivselt rahva harituse kasvule. Linnad etendasid olulist rolli kui kaubanduskeskused, kultuurikeskmed ning panid aluse rahandusele ja aitasid kaasa ristirüütlite tegevusele.
Aastasadu olid talupojad oma mõisniku alamad. Nad ei tohtinud omada vallas- ega kinnisvara ning olid ilma õigusteta isikud. 19. sajandil hakati esmakordselt talupoegade olukorrale mõtlema ning selle nimel töötati välja mitmed seadused. Talurahva olukorra parandamise küsimus tõusis päevakorrale nii keskvalitsuse kui ka rüütelkondade tasandil. Selle üleeuroopaliseks tagamaaks oli valgustusideede levik ning tähelepanu pööramine inimõigustele. Oma osa etendasid muutunud majandusolud, kriis põllumajanduses ning talurahva järjest ulatuslikumaks muutuv käärimine. Esimene samm tehti 1802. aastal Aleksander esimese poolt. Talurahvaregulatiivi andmetel oli talupojal õigus vallasvarale. Keelustati koormiste tõstmine, piirati talupoegade müüki ning võimaldati talu pärandamine. Talude pärandamine motiveeris talupoegi tööd tegema ning majandama. Pärisorjus kaotati Eestimaal 1816. aastal ja Liivimaal 1819. aastal. Talupoegadest
"Sind surmani", mõlemad Lydia Koidula tekstile, kuid seda suurem oli nende tähenduslikkus. Ülemaalise ühislaulmise eelduseks oli koorilaulu ja puhkpillimängu üha laialdasem harrastamine 18. sajandi esimesel poolel (Kanepis, Põlvas, Laiusel, Tormas, Põltsamaal jm). Peeti ka ühiseid laulupühi - kooride ühislaulmisi Ansekülas (1863), Jõhvis (1865), Simunas (1866), Uulus (1867) jm. Aastail 1879-1910 peeti kuus üldlaulupidu, mis etendasid tähtsat osa rahva kultuurilise ja majandusliku enesemääratlemise teel. Komme korraldada laulupidusid iga viie aasta järel sai alguse Eesti esimesel iseseisvusajal. II maailmasõja ajal laulupidude traditsioon katkes, see taastati 1947. aastal. Alates 1950. aastast toimusid üldlaulupeod jälle iga viie aasta järel. Erandiks kujunes 1969. aasta, mil tähistati juubeli üldlaulupeoga 100 aasta möödumist esimesest üldlaulupeost. XXII üldlaulupeoga, mis toimus Tallinnas 1994
· Kiiresti arenesid ka Preisimaa, Austria, Prantsusmaa ja Venemaa. · Eriti kiirseti arenes USA. · Kiiresti arenevad riigid hakkasid omavahel võistlema kes on siis ikka see kõige võimsam. · Võimsuse näitajaks oli KOLOONIATE olemasolu vallutatud maad, kust sai hankida toorainet. · Võimaluse korral üritati ka naaberriikide arvelt oma territooriumi laiendada. Euroopa juhtiv riik 19. sajandil oli endiselt Inglismaa,kelle kõrval etendasid keskset osa veel Prantsusmaa,Venemaa, Preisimaa ning Austria.Tohutult kiire arengu tegid läbi Ameerika Ühendriigid, tõustes 20. sajandi alguseks majanduslikult maailma juhtivaks riigiks. Majandusliku võimsuse kasvuga tugevnes suurriikide omavaheline, konkurents:kes neist ikkagi on võimsaim? Suurriigid hakkasid end pidama maailma peremeesteks ja väikerahvaste valitsejateks. Tekkis natsionalism - oma rahvust peeti teistest paremaks.Väiksemad ja nõrgemad riigid
,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks" Integreeris uusi kirjanduse suundi, tähistab eestikeelse linnakultuuri algust. Loodi intelligentsikirjandust ja pöörduti haritud lugeja poole. Isamaalised ja revolutsioonilised ideed Gustav Suits, Fr. Tuglas, Bernard Linde, Johannes Aavik, Villem GrünthalRidala. Aino Kallas, Jaan Oks. Luule 20. Saj alguses 20. saj eesti luules etendasid rolli eelkõige NoorEesti aja autorid.(Suits, Ernst Enno, Villem Ridala.) Nende looming järgis uusromantilist eriti sümbolistlikku kujutluslaadi ning oli temaatiliselt mitmekülgne. Luules oli kesksel kohal armastus, esile kerkisid Under ja Visnapuu. Eesti sümbolistlikku luulet mõjutasid prantslane Baudelaire, sakslane Rilke, saksa kirjanik ja filosoof Friedrich Nietzsche Põgenik Marie under
Kirikust sai range hierarhia ja territoriaalse korraldusega institutsioon, mille organisatsioonopõhimõtetest võtsid eeskuju ka ilmalikud valitsejad. Kogu keskaja vältel oli kirik ühtlasi ainus arvestatav kultuurikandja ning vaimulikud sageli ainsad kirjaoskajad ja hariduse jagajad. Euroopa rahvaste ristiusustamine oli aga väga pikk protsess ning toimus sageli vallutuse käigus ning suurt osa etendasid ka misjonärid, kelle ülesandeks oli paganlike Euroopa hõimude ristiusku pööramine. Üks olulisemaid sündmusi oli frankide ristimine, seal võeti ristiusk vastu 469. aastal kohe katoliikluse vormis. Varsti suudeti ristiusustada kogu Euroopa ja nüüd tõusid esile Rooma paavstid. 756. aastal moodustati Itaalias Paavstiriik ehk Kirikuriik. Varakeskaegses Euroopa ühiskonnas langes majandus- ja linnaelu. Frangi riigist oli
annaabi.ee 
