Esimene trükiproov, tõlke inglise keelest tegi Tartu 8. keskkooli almanahhis "Tipa- Tapa" 8/9 (1966). Tema esseistikat ning kirjandus- ja teatriarvustusi koondab valmik " Kõik on üks ja seesama" (1986), paroodiaid ja humoristlikke lühipalu kog. "Kerge meel" (1988). Kirjanikuna leidis tähelepanu novellikogu "Fabiani õpilane" (1980; F. Tuglase novelliauhind "Õpilase Fabiani" eest), mille põhiosa, Fabiani-novellide tsükkel, ühendab eesti kirjanduse jaoks uudselt kunstiharitlase teema ja eneseiroonia. Esikkogule iseloomulikud irooniline seltskonnakriitika, hüperboliseeritud ja
Joel Sang ,,Nostalgiliselt, nagu sel puhul kombeks". Aare Pilv ,,Suusoojaks". Jaanuarikuu numbris avaldati luulet ka Linnar Priimäelt, Albert Trapeezilt, Jan Kausilt, Mihkel Kaevatsilt, Henn-Kaarel Hellatilt. Mõned näited Henn-Kaarel Hellat § Kõige lühem palve ja luuletus Aamen § Lugu Kõnnid kõigi ohtude labürindis ega väsi imestamast et see olevat elu Ajakirjast võime lugeda proosat Mihkel Mutilt, Tarmo Tederilt, Mart Kivastikult. Lühiproosat Ilmar Jaksilt. Esseistikat Berk Vaherilt, kes analüüsib Mehis Heinsaare ühiskonnakriitilist esseistikat. Johanna Ross kirjutab ,,Naisterahva mõnitus. Toidu valmistamine eesti nõukogude olmekirjanduses". Uku-Ralf Tobi ,,Minu päevik 2011" katkend Arvustused Piret Põldver ,,Olemise talumatu raskus" (Triin Tasuja ,,Provintsiluule" ja ,,Armastust on ja armastust pole", ,,Ji") Vahur Afanasjev ,, Varastatud aja uim" (Peeter Helme ,, Varastatud aja lõpus") Leo Luks ,,Kõnetus" (Peeter Sauter ,,Must Peeter")
Mati Unt Analüüs 1.jaanuar 1944 Linnamäe küla, Voore vald- 22 august 2005 Tallinn. Oli eesti kirjanik ja teatrilavastaja. Looming hõlmab üle 15 romaani ja jutustuse, üle 10 näidendi ja dramatiseeringu, filmitsenaariume, esseistikat ning ligi 100 teatri lavastust. Mati Unt on üks niinimetatud kuldsete kuuekümnendate põlvkonna esindajaid eesti kirjanduses. Temast kujunes üks oma põlvkonna ja ajastu algupärasemaid ja mõjukamaid kunstiinimesi, kelle elu ja loometöö oli tihedalt seotud. Undi jaoks on reaalsus salapärane, maha surutud, varjatud ja müstilised jõud, mis suunavad inimeste tajuprotsesse ja hoiakuid. Mati Unti huvitas, kuidas inimesed maailma ette kujutavad ja
Õppis 1951- 1958 Leedimäe koolis, lõpetas 1962. aastal Tartu 8 Keskkooli ja 1967. aastal Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogia erialal. Töötas aastatel 1966- 1972 Vanemuise teatris ning 1975-1981 Noorsooteatri kirjandusala juhatajana; 1981-1991 Noorsooteatris lavastajana, aastatest 1992-2003 töötas Draamateatris lavastajana, pärast seda jäi vabakutseliseks. Mati Undi looming hõlmab üle 15 romaani ja jutustuse, üle 10 näidendi ja dramatiseeringu, filmistsenaariume, esseistikat ning ligi 100 teatri lavastust. 1960. aasta paiku vilkalt harrastavas õpilaskirjanduses äratasid tähelepanu Mati Undi proosapalad. Pärast keskkooli lõpetamist kirjutas ta jutustuse, ,,Hüvasti, kollane kass." Pikka aega oli Mati Undi proosa olulisemaks zanriks jutustus, mida nimetati lühiromaaniks. Jutustuste peategelasteks on autorilähedane minajutustaja. Mati Unt on üks niinimetatud kuldsete kuuekümnendate põlvkonna esindajaid eesti kirjanduses. Tema stiili iseloomustab lausete
Mati Unt on eesti teatri uuendusmeelsemaid lavastajaid. Tema loomingus on ühinenud tervikuks isikupära ja avatus maailmale. Unt on olnud nüüdisaegse rahvusvahelise teatrimõtte vahendajaid eesti teatris. Ta on 1980. aastate tuntuimaid eesti lavastajaid. Mati Unt Undi looming hõlmab üle 15 romaani ja jutustuse, üle 10 näidendi ja dramatiseeringu, filmistsenaariume, esseistikat ning ligi 100 teatrilavastust. Tunnustused 1976: Friedebert Tuglase novelliauhind 1978: Juhan Smuuli preemia 1980: ENSV teeneline kirjanik 1989: Parim lavastaja 1990: Priit Põldroosi preemia 1990: Poola orden kultuuriteenete eest 1999: Aleksander Kurtna preemia 1999: Valgetähe III klassi teenetemärk
romaan, tõi talle kuulsuse * Jutustus ,,Ratta all" (1906), Romaan ,,Rosshalde"(1914)- mõlema ajendiks isiklikud draamad. * ,,Demian. Ühe nooruse lugu"(1919) - romaan, mis sai loominguliseks pöördepunktisks. * Jutustus ,,Siddharta"(1922), ,,Stepihunt"(1927) - viib Hesse nime modernistlike maailmakirjanike hulka. * Jutustus ,,Narziss ja Goldmund"(1932), jutustus ,,Hommikumaaränd"(1932), romaan"Klaaspärlimäng". On kirjutanud jutustusi, muinasjutte, luulet, mälestusi, arvustusi, esseistikat, koostanud antoloogiaid, toimetanud ajakirju. Loomingust: Herman Hesse loomingu juured on eelkõige saksa romantismis, India ja eirit Hiina mõtteloos, Nietzsche filosoofias, Juhgi psühhoanalüüsis ja isiklikes kogemustes-kriisides. Sealt on pärit tema teoste teemad: kõrgema, puhtama maailma ning terviklikkuse ja harmoonia poole püüdlemine, vabaduseiha, piirete lõhkumine, iseseisvumine ja köidikuist vabanemine, tasakaalu leidmine iseendas rändamise kaudu, enesearendamine,
jaanuar aastal 1944 Jõgevamaal Saare vallas Linnamäe külas ja suri 22-august , aastal 2005. Ja surma koht oli tal tallinnas . Film , mis ta tegi oli filmi nimi : Sügisball . Tema amet oli kirjanik ja teatrilavastaja . 2005.aastal oli ta tartu ülikooli vabade kuntstide professor . 1992-2003 töötas Mati Unt draamateatris lavastajana pärast seda jäi ta vabakutseliseks . Mati Unt on kirjutanud 15 romaani ja jutustusi . Ja üle 10 näidendi draamatiseeringu , filmiseneraariumigu , esseistikat ja sadakond teatrilavastust . Mati Unt õppis Leedimäe koolis alustas õpinguga 1951-1958 ja lõpetas 1962. Aastal Tartu 8. Keskkooli ja 1967 aastal Tartu Riikliku Ülikooli eesti filodoofia erialaga . Üks pilt Mati Undist
1999: Aleksander Kurtna preemia 1999: Valgetähe III klassi teenetemärk 2001: Eesti Vabariigi kultuuripreemia Looming Mati Unt on 1960.-1970. aastate eesti proosa silmapaistvamaid uuendajaid, põlvkondliku elutunnetuse siiras ja protestimeelne väljendaja. Ta tuli kirjandusse 1962.a. kirjutatud romaaniga "Hüvasti, kollane kass". Undi looming hõlmab üle 15 romaani ja jutustuse, üle 10 näidendi ja dramatiseeringu, filmistsenaariume, esseistikat ning ligi 100 teatrilavastust. Unt on olnud nüüdisaegse rahvusvahelise teatrimõtte vahendajaid eesti teatris. Ta on 1980. aastate tuntuimaid eesti lavastajaid. Teosed ROMAANID, JUTUSTUSED: "Hüvasti, kollane kass" (1963) "Võlg" (1964) "Elu võimalikkusest kosmoses" (1967) "Mõrv hotellis" (1969) "Kuu nagu kustuv päike" (1971; valikkogu) "Mattias ja Kristiina" (1974; valikkogu) "Via regia" (1975) "Must mootorrattur" (1976; valikkogu)
Perekond tahtis, et temast saaks jurist, kuid ta ise olevat öelnud, et tundis ületamatut vastikust kõige vastu, välja arvatud filosoofia ja teadmine. (NB! Filosoofiat defineeritakse ka kui teadust teadmistest.)26-aastaselt ilmus tema 600- leheküljeline peateos Traktaat inimloomusest, mille idee ta sai juba 15- aastaselt.Tema teened filsoofina said täie tunnustuse osaliseks tänu Kantile.Filosoofiliste tööde kõrval avaldas Inglismaa ajalugu käsitleva teostesarja ja populaarset esseistikat. Mõtlejana skpetiline ja karm kristluse kriitik.Tema stiil on järsk ja radikaalne, mis on pannud kriitikuid sügavalt mõtlema kas Hume ikka on kõike tõsiselt mõelnud?Ta ei töötanud kunagi professionaalse filosoofina. Kaks korda küll taotles professori kohta, kuid tema teoseid sellel ajal veel ei hinnatud ning koht jäi saamata.Elatist teenis enamjaolt sekretärina ja raamatukoguhoidjana. Kõigi teadmiste allikaks on kogemus.Ta teeb vahet muljel ja ideel
Mida, nagu elus järjest rohkem kogesin, eriti tihti ei juhtugi: enamasti me ei kuula teisi, vaid ainult ennast. Kui sedagi - ("Silm. Hektor", 2000) 3 2. LOOMING 2.1 Ülevaade loomingust Jaan Kaplinski on rahvusvaheliselt tunnustatuim ning enim võõrkeeltesse tõlgitud elusolev kirjanik Eestis. Jaanil on välja tulnud rohkem kui 40 raamatut, nende hulgas nii romaane, eluloolist proosat, luuletusi, esseistikat, näidendeid, kui lasteraamatuid. Kirjaniku teoseid on tõlgitud paljudesse erinevatesse keeltesse. Kuulsaks sai Kaplinski luuletajana. Tema esimene luulekogu ,,Jäljed allikal" ilmus 1965. aastal noorte autorite kassetis. Juba selles raamatus võib ära tunda autorile omase hoiaku. Loomingu suurteks mõjutajateks on olnud idamaine filosoofia, antiikkultuur, religioon ja mütoloogia. Nüüdseks on kirjaniku metafoorirohke ja vormiliste piirideta luule muutunud voolavast minimalistlikumaks. 2
Nikolai Baturin ,,Karu süda". Tallinn: Elmatar 2001 Autorist Nikolai Baturin on sündinud 5.augustil 1936 Eestis. On lõpetanud keskkooli, põllumajanduskooli ja merekooli. Seejärel teenis ta 5 aastat NSV Liidu mereväes, töötas 6 aastat Siberis geoloogiaekspeditsiooni liikmena ning oli 15 aastat elukutseline kütt Siberi taigas. Samal ajal kirjutas Baturin luulet, proosat, näidendeid ja esseistikat. Ta on oma raamatuid ise illustreerinud ja ka näidendeid ise lavastanud. Tema teoseid on tõlgitus vene, ukraina ja leedu keelde. Baturin on Eesti kirjanike liidu liige aastast 1973. N.Baturin on saanud romaanipreemiaid ja dramaturgipreemiaid. Sisu ja kesksed tegelased 1 Peategelane hakkab jutustama oma elust, sattumisest loodusrahva hulka. Raamat algabki Niika- Nganassaani sattumisega taigasse ja tema sünnimüüdiga. Nganassaan tähendab 'inimene'. Selle
Oli ajalehereporter. Tema teosed võidavad suure populaarsuse ja ta kolib Floridasse, kus kütib ja kalastab. Käib korduvalt ka Hispaanias härjavõistlustel ja Aafrikas safaris. Elu lõpuaastatel tervis halveneb. On elu jooksul läbi elanud 2 auto-, 2 lennu- ja ühe sõjaõnnetuse. Vanaduses nii suured valud, et ei kannata enam istud. Elu viimased teosed tegi püsti seistes. Lõpetas elu enesetapuga, sest ei kannatanud enam valusid välja. Kirjutas esseistikat, proosat ja näidendeid. Mõjutused Turgenevilt, Tolstoilt, lemmik ka Jack London. Inimesena oli Hemingway elurõõmus, kuigi kirjutab sõja muserdamisest. Looming: Hemingway oli Ameerika Ühendriikide kirjanik, üks 20.sajandi tähtsamaid ja mõjukamaid. Mees oli nn „kadunud põlvkonna“ (maailmasõdade ajal elanud põlvkonna) üks juhtivaid kirjanikke. Kirjaniku töid mõjutasid I MS läbi elanud inimesed, kes olid muutunud tõrjuvateks ja küünilisteks, kuid
Nikolai Baturin ,,Karu süda". Tallinn: Elmatar 2001 Autorist Nikolai Baturin on sündinud 5.augustil 1936 Eestis. On lõpetanud keskkooli, põllumajanduskooli ja merekooli. Seejärel teenis ta 5 aastat NSV Liidu mereväes, töötas 6 aastat Siberis geoloogiaekspeditsiooni liikmena ning oli 15 aastat elukutseline kütt Siberi taigas. Samal ajal kirjutas Baturin luulet, proosat, näidendeid ja esseistikat. Ta on oma raamatuid ise illustreerinud ja ka näidendeid ise lavastanud. Tema teoseid on tõlgitus vene, ukraina ja leedu keelde. Baturin on Eesti kirjanike liidu liige aastast 1973. N.Baturin on saanud romaanipreemiaid ja dramaturgipreemiaid. Sisu ja kesksed tegelased 1 Peategelane hakkab jutustama oma elust, sattumisest loodusrahva hulka. Raamat algabki Niika- Nganassaani sattumisega taigasse ja tema sünnimüüdiga. Nganassaan tähendab 'inimene'. Selle
Mati Unt õppis 1951-1958 Leedimäe koolis, lõpetas 1962. aastal Tartu 8. Keskkooli ning 1967. aastal TRÜ eesti filoloogia eriala. Mati Unt töötas aastatel 19661972 Vanemuise teatris ning 19751981 Noorsooteatri kirjandusala juhatajana; 19811991 Noorsooteatris lavastajana, aastatest 19922003 töötas Mati Unt Draamateatris lavastajana, pärast seda jäi vabakutseliseks. Mati Undi looming hõlmab üle 15 romaani ja jutustuse, üle 10 näidendi ja dramatiseeringu, filmistsenaariume, esseistikat ning ligi 100 teatrilavastust. Sündinud Tartumaal. Töötanud "Vanemuises", "Noorsooteatris". 1960. aasta paiku vilkalt harrastatavas õpilaskirjanduses äratasid tähelepanu M. Undi proosapalad. Pärast keskkooli lõpetamist kirjutas ta jutustuse "Hüvasti, kollane kass". Algusest peale kaldus Unt eesti realistliku proosa traditsioonilisest kujutamisviisist kõrvale. Karakterite väljajoonistamise, keskkonna olustikulise läbimaalimise asemel
KOKKUVÕTE David Hume kasvas üles Sotimaal Edinburghi lähistel. Perekond tahtis, et temast saaks jurist, kuid ta ise olevat öelnud, et tundis ületamatut vastikust kõige vastu, välja arvatud filosoofia ja teadmine. Tema filosoofiliseks lähenemiseks on empirism. 26-aastaselt ilmus tema 600- leheküljeline peateos ,,Traktaat inimloomusest", mille idee ta sai juba 15-aastaselt. Filosoofiliste tööde kõrval avaldas Inglismaa ajalugu käsitleva teostesarja ja populaarset esseistikat. Mõtlejana skeptiline ja karm kristluse kriitik. Tema stiil on järsk ja radikaalne, mis on pannud kriitikuid sügavalt mõtlema, kas Hume ikka on kõike tõsiselt mõelnud? Ta ei töötanud kunagi professionaalse filosoofina. Kaks korda küll taotles professori kohta, kuid tema teoseid sellel ajal veel ei hinnatud ning koht jäi saamata. Elatist teenis enamjaolt sekretärina ja raamatukoguhoidjana. Hume ei abiellunud kunagi ning suri maksavähki. KASUTATUD KIRJANDUS
,,Vastutuulelaev", ,,Tabamatus", ,,Väljakaevamised", ,,Paigallend", ,,Tahtamaa", ,,Mesmeri ring" jne. Novellid: ,,Neli monoloogi Püha Jüri asjus", ,,Pöördtoolitund", ,,Vandenõu", ,,Pulmareis", ,,Vürst", ,,Eesti iseloom", ,,Põgenemine", ,,Morse", ,,Onu", ,,Järelhüüd Kuusiku peremehele" jne. Mati Unt Kirjanik ja teatrilavastaja. Elu lõpu poole jäi vabakutseliseks. Tema looming hõlmab üle 15 romaani ja jutustuse, üle 10 näidendi ja dramatiseeringu, filmistsenaariume, esseistikat ning ligi 100 teatrilavastust. Kaldus proosa traditsioonilisest kujutamisviisist kõrvale. Ta asetab pearõhu minajutustaja elamuste, mõtete ja meeleolude edasiandmisele. Elab valuliselt läbi inimsuhete poolikust ja pingeallikaks on elumõtte küsimus. Romaanid ja jutustused: ,,Hüvasti kollane kass", ,,Võlg", ,,Mõrv hotellis", ,,Tühirand", ,,Sügisball", ,,Ja kui me veel surnud ei ole, siis elame praegugi", ,,Must mootorrattur",
Nende teemadega tegeles Breton ka kirjanikuna. Romaanis ,,Nadja" (1928) segas ta argiolustikku hallutsinatsioonidega. Koos Paul Éluard'iga kirjutatud ,,Patuta eostamine" (,,L'Immaculée Conception") püüdis verbaalselt edasi anda erinevate vaimuhaiguste olemust. ,,Suhtlevad nõud" (,,Les Vases communicants," 1932) ja ,,Hullumeelne armastus" (,,L'Amour fou," 1937) kompavad piire unenäo ja ärkveloleku vahel. Samal ajal kirjutas Breton palju sürrealismi puutuvat esseistikat ja kriitikat, mis oma vastuvaidlemist mittekannatavas autoritaarsuses jättis mulje, nagu oleks ainult Bretonil õigus määratleda, mis täpselt on sürrealism ja mis mitte. 1930. aastatel püüdis Breton sürrealistide liikumist poliitiliselt angazeerida, kui tema ise ja mitmed teised väljapaistvad sürrealistid ühinesid Kommunistliku Parteiga. Selle tõttu tekkisid Bretonil teravad konfliktid liikumise antiautoritaarse, algusaegade nihilismile ja
Mis neid ühendab, on autorilähedane kangelane. Nimitegelased peegeldavad kaht järku autori enese isikuloos, mõistagi üldinimlikult tähendusrikkaid järke. Illimar avastab maailma n-ö puhta lehena, lapsesilmadega. Selle protsessi vahendamiseks on omal kohal naivistlik kujutusviis. Felix Ormusson jõuab läbi halenaljaka sündmustejada tõdemuseni, et tema maailmapilt ei vasta päriselt tegelikkusele. Tuglas on kirjutanud tuhandeid lehekülgi kriitikat. esseistikat, kirjandus-ja kultuuriloolisi töid, sh monograafiaid "Juhan Liiv" ja "Eesti Kirjameeste Selts", uurimused Kalevipojast ja esimesest venestamisajast. Kriitiliste analüüside võtmesõnad on stiil ja esteetiline väärtuslikkus. Maailmakirjanikke portreteerides huvitus Tuglas rohkem eluloost ja isiksusest kui teostest. Eesti kirjanike seas on ta ainulaadne selle poolest, et jäädvustas süstemaatiliselt omaenese loomingulugu. Tema teoste sünnilood on avaldatud mosaiikraamatus "Rahutu rada".
ilmus alles pärast tema surma (1779) Tuleb mainida ka 1752.aasta teost ,,Uurimus moraali printsiipidest", milles Hume püüab uuesti formuleerida oma esikteose moraalifilosoofiat puudutavad osad. Kirjutas ka veel Inglismaa ajalugu käsitleva ulatusliku teostesarja, mis tegi temast kõige kõrgemini tasustatud autori Suurbritannias ning mis oli hulk aega kõige autoriteetsem Inglismaa ajalugu ja populaarset esseistikat. Ja loomulikult märgiti ka tema tööd ära ,,Index librorum prohibitorumis" Hume ei töötanud kunagi professionaalse filosoofina. Kaks korda taotles ta filosoosfia professuuri, mõlemal korral ebaõnnestunult. Elatas ennast, olles mitmete tähtsate meeste sekretär ja raamatukoguhoidja. Hume oli kivikõva radikaal. Filosoof Russel: ,,Ta viib meid mingis mõttes ummikusse: mööda tema teed enam edasi minna ei saa." Hume isiku üle on vaieldud kakssada aastat
stiilist. Oma varajastes töödes eksperimenteeris kirjanik sürrealismiga (stiil, mis on hiljem edasi kandunud läbi kogu 20. sajandi Jaapani kirjanduse), lõplikult tuntuks sai ta siiski tänu oma hilisemale impressionistlikule kirjutamislaadile. (wikipeedia materjal :P) Mishima Yukio kodanikunimega Kimitake Hiraoka (14. jaanuarr 1925- 25. november 1970), oli üks Jaapani 20. sajandi silmapaistvamaid kirjanikke. Mishima kirjutas oma karjääri kestel 40 romaani, luulet, esseistikat ning kaasaegseid kabuki- ja no-näidendeid. Ta oli kolmel korral esitatud Nobeli preemia laureaadiks. ,,Kuldne tempel", ,,Pärast banketti" Jaapani uus Luule Tanikawa Shuntar (15.12.1921-) Taish ajastu Üks enim loetud luuletaja nii Jaapanis kui ka väljaspool. Esikkogu Nijuuoku koonen no kodoku (kaks miljardit valgusaastat üksindust, 1952) Murdeliseks 1968. aastal ilmunud sonetikogu Tabi (teekogu). Eesti keeles ilmunud valikkogumik Sõnade asjatu flirt. Sõnade asjatu flirt- ''Veri''
sõnu ja abstraktsioone nautiv intellekutaal Narziss leiab selle vaimu, ekstravertne kunstnikunatuur Goldmund elu teenimises ning mõlemad on võrdselt õigel tee. Jutustus ,,Hommikumaaränd" ja romaan ,,Klaaspärlimäng" kuuluvad kokku, jutustades inimvaimu ajatusest, omakasupüüdmatust vaimsuse teenimisest ja aukartusest elu sees. Peale nimetatud teoste on Hesse kirjutanud veel teisigi jutustusi, muinasjutte, luulet, mälestusi, arvustusi, esseistikat, koostanud antoloogiaid ja toimetanud ajakirju. TEMA LOOMINGUST Hermann Hesse loomingu juured on eelkõige saksa romantismis, India ja eriti Hiina mõtteloos, Nietzsche filosoofias, Jungi psühhoanalüüsis ja isiklikes kogemustes-kriisides. Sealt on pärit tema teoste teemad: kõrgema, puhtama maailma ning terviklikkuse ja harmoonia poole püüdlemine, vabaduseiha, piirete lõhkumine, iseseisvumine ja köidikust vabanemine, tasakaalu leidmine iseendas
Kasutab Y-tähte Ü asemel. Aaviku keeleuuendustest vaimustuses alguses ja sealt jäi Y-täht. Ärandas selle tähe. Masing sai hilisema luule kummituseks. 20. Bernard Kangro tegevus ja looming. Alustas Eestis luuletaja, dramaturgi, kirjastaja ja kirjandusteadlasena ning jätkas sellega ka paguluses. Tartus ilmus kolm luulekogu. Enne pagulusse minekut 1944 rannas paati oodates, kirjutas luulekogu ,,Põlenud puu", mis ilmus paguluses 1945. Kokku on ilmunud 17 luulekogu, 16 romaani, 4 raamatut esseistikat, lisaks näidendeid ja memuaare. Ta ühendas kirjandusliku viljakuse kirjanduselu organisaatori ja koordinaatori rolliga. Töötas Rootsis arhiivides ja muuseumites, rajas ajakirja ,,Tulimuld" (1950-1991) ning oli selle toimetaja ja omanik. Lundis loodi Eesti Kirjanike Kooperatiiv (1951), mille juhiks ta sai. Oli ,,kirjanduspaavsti" rollis. Kangro luule on isikupärane ja mahukas ning pidev. Kangrol luules olid hämarad, müütilised maailmad. Loodusluuletaja. Tema luule moderniseerus aeglaselt
Julius von zur Mühleni juures. Hiljem läksid kõik Stieglitzi kooli (Triik 1901, Koort 1902, Mägi 1903 ja Tassa 1904). Olid sunnitud Vene rahutuste ajal koolist lahkuma. 1906. aastal otsustasid Venemaalt lahkuda. Triik ja Mägi õppisid siis vahepeal ka Helsingis, kuid eesmärk oli kõigil Pariis. Noor-Eesti oli eelkõige kirjanduslik rühmitus, mis avaldas luulet, proosakirjandust, esseistikat ja kunstikriitikat, kuid taotlesid koostööd ka uuendusmeelsete kunstnikega, avaldasid nende teoste reproduktsioone ja kasutasid neid kujundajatena. Kõige tihedam side Triigiga, kuid ka Koorti ja Tassaga. Pariisi 1905 Koort, 1906 Triik ning 1907 Mägi ja Tassa. Nikolai Triik ei piirdunud vaid rahvusromaismiga, maalis samal ajal ka üldistava joonega ja ilmeka stiluetiga portreid (mõjutused Ferdinand Hodleri ja Edvard Munchi loomingust ning
Ja Unt on leidnud oma nimekaimu sellest valitsuset. Samas Unt ei kasuta seda M.Undi võimalust kuidagi, ei hakka sellega mängima oma romaanis. Ta jätab selle lihtsalt võimaluseks. Kindlasti on ta nõrgem romaan kui ,,Öös on asju" ja ,,Doonori meelespea". Selle eest on see romaan aga kindlasti kujunduslikult parem. Keskmisest kirjanike põlvkonnast Undi ja Unduski kõrval on väga oluline ka TOOMAS RAUDAM. Ta on kirjutanud väga palju jutukogusid, romaane ja paar esseistikat koondavat kogu. Raudami puhul võiks sümboolselt välja tuua tema esikraamatu pealkirja ,,Anti jutud" (1983) peategelaseks poiss nimega Anti ja hetki Anti lapsepõlvest need jutud vaatlevad. Küsimus aga selles, et me saame seda pealkirja lugeda ka teistmoodi ning siis osutab pealkiri ka hoopis teistsugusele jutukirjutamise praktikale. Mõnes mõttes 1983 aasta seisuga Raudami stiil vastandub toonasele nõukogude kirjutamislaadile. Oma eeskujudena on Raudam
Mihkel Mutt (s. 1953). Tartust pärit. Töötab mitmetes ametites, valdavalt seotud ajakirjandusega, kultuuriajakirjandusega. Töötab Loomingu toimetuses, siis kutsutakse 90ndate alguses välisministeerimisse tööle. Tuleb sealt hiljem ära. Tuleb ajakirjandusse tagasi, 97. aastal saab ajalehe Sirp peatoimetajaks ja Loomingu peatoimetajaks. Peamiselt kirjutanud täiskasvanute proosat. Varases loomingus silmapaistev lastekirjanik "1981 Französisch!" palju kirjutanud esseistikat, alustab teatri- ja kirjanduskriitikuna. Uuel ajal avaldanud mälestusi. Mutt väheseid noori autoreid 80ndate alguses, kes tuleb kirjandusse suure pauguga. Üldiselt suured tublid, traditsioonilised. Mutt eristub sellest seltskonnast. Tajutakse küünilis-irooniliste kriitikute kamba seas. Muti tulek mõjub erandlikuna. Kõik erandid võivad näidata mingit seaduspära. Kirjandusse astumine novellikoguga "Fabiani õpilanr" 1980. 82 "Hiired tuules"
armumängud kolme inimese vahel). Novellide kogud 1917"Saatus", 1920"Raskuse vaim", 1925"Hingede rändamine" need kuulusid tema uusromantilisse loomingutsüklisse. Poeetilise realismi periood: 1937"Väike Illimar", lühiproosa kogu ,,Unelmate maa". Tema ainsaid romaane ,,FO" ja ,,VI" seob autorilähedane kangelane. Samuti on T kirjutanud palju kriitikat, esseistikat, kirjandus ja kultuuriloolisi töid. Reisikirjeldustes on esikohal kunst (maal ja arhitektuur) ja eksootika (,,Teekond Hispaania", ,,Teekond PõhjaAafrika", 1939"Ühe Norra reisi kroonika", ,,Pagulasaastaid"). Novellide põhiteemad: õuduselamused ja võikad juhtumid, katastroofid, katastroofitunded; ohjeldamatu lõbujanu, paheline priiskav nauding. ,,Maailma lõpus" noor meremees satub hiiglasneiu armukesena
keskkonnaga ja asub otsima iseennast. On mitmed jutustused, romaanid. Käsitleb kunstniku, looja, abielu temaatikat. Pälvis tähelepanu aga ei eristunud. Eristus teosega „Demian, ühe nooruse lugu“. Taas noore inimese iseenda leidmisest. „Siddharta“ Idamaade filosoofia. 27a „Stepihunt“- modernistlik käsitlus, maailmakirjandusse jäädvustamine. 43 ilmub „Klaaspärlimäng“, on peetud Hesse kokkuvõtvaks loomingu tipuks. Lisaks kirjutas rohkesti arvustusi, esseistikat, luulet, jutustusi, muinasjutte. Iseloomulik: Saksa romantism India ja Hiina filosoofia Nietzshe Jungi psühhoanalüüs Isiklikud läbielamised. Teemakäsitlus: Kõrgema, parema, puhtama maailma poole pürgimine Terviklikkus, harmoonia, tasakaalu leidmine Vabaduseiha, iseseisvumine Enese arendamine, et leida oma tee, valdav kujunemisromaan Takistuseks väärarusaamad, millest tuleb vabaneda, et edasi liikuda
Uuenduslikkus tuleb loomingusse pärast I MS (hingelised läbielamised) ja psühhoanalüüsi. Teos ,,Demian. Ühe nooruse lugu" - iseendaks saamine. ,,Siddharta" - idamaine temaatika, Hiina ja India filosoofiat on põimitud. 1927 on ,,Stepihunt" - modernistlik. 1943 - ,,Klaaspärlimäng" - räägib inimvaimu ajatusest, omakasupüüdmatust vaimsuse teenimisest ja aukartusest elu ees. On kirjutanud ka muinasjutte, arvustusi, esseistikat, luuletusi, mälestusi. ,,Laulik" - hiinlane, kes tahab poeediks saada, kuid saavutab selle perest ja armastatust eemal olles. Mõte selles, et täiuslikkus vajab täielikku pühendumist. Selle arvelt kannatab isiklik elu. Hesse loomingu juured on saksa romantismis, india ja hiina mõtteloos, Nietszche filosoofias ja Jungi psühhoanalüüsis. Teoste teemad: kõrgem, puhtam maailm, terviklikkuse ja harmoonia püüdlemine, vabaduseiha ja iseseisvumine, enesearendamine, leida oma tee.
annaabi.ee 
