"Demokraatia on rahva valitsus: rahva poolt ja rahva huvides (of, by and for the people)." (Abraham Lincoln) Demokraatlikus riigis on valitsus ainult üks osake paljude teiste asutuste, erakondade, seltside ja ühenduste kõrval (pluralism arvamuste ja vaadete paljusus). Need organisatsioonid esindavad oma liikmete huve mitmel moel ja püüavad omakorda mõjutada poliitiliste otsuste vastuvõtmist. Kodakondsus ja pass LISA: Eesti kodakondsus on Eesti kodaniku ja Eesti riigi vaheline õiguslik side, mis toob mõlemale poolele kaasa nii õigusi kui kohustusi. Eesti kodanik ei või olla samal ajal mõne teise riigi kodakondsuses. Eesti kodakondsus kaotatakse teise riigi kodakondsuse vastuvõtmisega. Sünniga omandatud kodakondsust ei tohi kelleltki võtta. Eesti kodakondsus: omandatakse sünniga, kui vähemalt üks vanematest on lapse sünni ajal Eesti kodakondsuses; saadakse naturalisatsiooni korras;
Eesti on pisike kuid tugev riik millel on väga kirju ajalugu. Maa kust on läbi käinud mitmed sõjad kui ka mitmed rahvused. Oleme saanud tagasi oma iseseisvuse ning liitunud Euroopa Liiduga tahtes jõuda paremate sekka ning muuta elu paremaks oma rahvastele. Kodanikuks olemisega kaasnevad ka kohustused ja õigused. Mida tähendab mulle Eestis kodanikuks olemine? Eesti kodakondsusel on mitmeid eeliseid võrreldes määratlemata kodakondsuse staatusega. Eesti kodakondsus loob paremad väljavaated töökoha leidmiseks, näiteks linnavalitsuses või politseis ning annab poliitilised õigused, näiteks rahvahääletustel osalemisõiguse. Minu arvates peab iga eesti kodanik osalema valimistel, et parandada Eestimaa elu. Inimestele meeldib maad avastada ja reisida igasse maailma paika, näha erinevaid kultuure, suhelda inimestega või lihtsalt puhata. Eesti riik annab võimaluse alati Eestisse naasta, sest
· Säästa elu- ja looduskeskkonda ning hüvitada keskkonnale tekitatud kahju. · Omandada põhiharidus 4. EL liikmesriikide kodanikud, kodakondsuseta isikud ning kolmandate riikide kodanikud. Nende õigused ja kohustused. Eesti Vabariigi Põhiseaduses loetletud kõigi ja igaühe õigused, vabadused ja kohustused on võrdsed nii Eesti kodanikel kui ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel. (Välisriigi kodanikele ja kodakondsuseta isikutele ei laiene kodaniku õigused ja kohustused.) · EL liikmesriikide kodanikele on tagatud: · Vabaliikumine EL piires · Kõrgharidust tõendavate dokumentide vastastikkune tunnustamine · Õigus EL haigekassale · Muud EL liikmesriikide kodanikele omistatud õigused ja kohustused 5. MÕISTED · KODANIK- indiviid, kellele laienevad riigis kohustused ja privileegid · KODAKONDSUS- püsiv õiguslik seos isiku ja riigi vahel, annab kodanikule
ühiskonna käekäigu pärast, mis ajendab mõneski soovi otsustamises ja juhtimises osaleda. Ühiskonna arengu seisukohalt on tähtis, et iga liige avaldaks oma arvamust, teostaks kõrgeimat riigivõimu valimiste või referendumi kaudu, aitaks ka teisi inimesi. Hea kodanik tunneb huvi oma riigi vastu ning on hooliv ja abivalmis. Selline inimene hoiab loodust ning lööb kaasa ka kodanikualgatustes. Kodakondsusega kaasnevad paljud õigused, mis muudavad igapäevaelu palju mugavamaks. Eesti kodakondsus loob paremad väljavaated töökoha leidmiseks, näiteks linnavalitsuses või politseis ning annab poliitilised õigused, näiteks rahvahääletustel osalemisõiguse. Eesti kodanikul on ka kõik Euroopa Liidu kodaniku õigused, sealhulgas viisavaba reisimine nii Euroopa Liidus kui ka paljudes teistes maailma riikides, madalama õppemaksuga või tasuta õppimine, õigus töötada ilma tööloata kõikjal Euroopa Liidus. Alati
KORDAMISKÜSIMUSED ptk 3.4, 3.5 ja e-riik 1. Mis on inimõigused, kodakondsus ja kodanikuõigused? Inimõigused - Inimõigused on iga indiviidi sünnipärased õigused, mis ei sõltu tema rassist, soost ega usutunnuistusest. Inimõigused on leidnud rahvusvahelist tunnustust Inimõiguste Ülddeklaratsioonis, mis kuulutati ÜRO poolt üldkehtivaks aastal 1948. Kodakondsus - Kodakondsus on püsiv õiguslik seos isiku ja riigi vahel, mis annab kodanikule kodakondsusega seotud õigused ja kohustused. Kodanikuõigused - Kodaniku õigused on määratud Eesti Vabariigi põhiseaduses. Need on eeskätt õigused riigi kaitsele (ka välismaal viibides), isikupuutumatusele, eneseväljendusele ja poliitilised õigused. Kodanikustaatus annab peale õiguse riigi ja seaduse kaitsele ka õiguse riiki ise kaitsta, valida ja olla valitud ning moodustada erakondi. 2
oluline tunnus. Tänapäeval tähistame 26. novembril kodanikupäeva. 1918. aasta määrusega said kodanikuõigused kõik Eesti Vabariigi piirides elavad inimesed, kuid nüüdisajal ei ole kodanikuks saada enam nii lihtne. Kuidas siis saadakse kodanikuks ja mida üldse tähendab olla kodanik? Kas ainult õiguslikku suhet riigiga või hoopis midagi enamat? Millised õigused ja kohustused sellega kaasas käivad? Eesti kodanikuks saadakse sündimisega või naturalisatsiooni korras. Kodakondsus võidakse anda ka isikutele, kellel on erilised teened Eesti Vabariigi kasuks riiklikul, riigikaitselisel või seltskondlikul alal. Kuid kodanikuks olemine ei tähenda vaid Eesti passi omamist see on midagi rohkemat. Kodakondsus on püsiv õiguslik seos isiku ja riigi vahel, mis annab kodanikule kodakondsusega seotud õigused ja kohustused. Kodanik peab usaldama ja armastama oma riiki, tegutsema ühiskonna
· sünnijärgselt Eesti kodanikult ei saa tema kodakondsust ära võtta · kodanikul on õigus kandideerida Riigikokku ja osaleda Riigikogu valimistel ning osaleda rahvahääletusel · õigus riigi ja seaduse kaitsele · kodanikul on välismaal viibides õigus Eesti riigi kaitsele · kodaniku tahte vastaselt ei tohi ametiasutused ja ametiisikud koguda andmeid tema veendumuste kohta 12. Mis juhtudel antakse kodakondsus ja millal on õigus kodakondsus ära võtta? Isik kaotab kodakondsuse: · kodakondsusest vabastamisega · kodakondsuse äravõtmisega · mõne muu riigi kodakondsuse omandamisega Eesti kodakondsust saab taotleda igaüks, kes on selle alaealisena kaotanud. Kodakondsust taastada sooviv isik peab viibima püsivalt Eestis ning olema vabastatud senisest kodakondsusest või tõendama, et ta vabastatakse sellest seoses Eesti kodakondsuse taastamisega. Kelleltki ei tohi veendumuste pärast ära võtta kodakondsust.
Anna-Maria Taidla 12 A Tallinna Kuristiku Gümnaasium Mida tähendab mulle kodanikuks olemine ? Essee Riigi kodanik on inimene, kellel on vasta riigi kodakondsus. Eesti Vabariigi põhiseaduses olev paragrahv 12 ütleb, et ,,Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti ka varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu." Kuid mida see kõik ka konkreetselt minu enda jaoks tähendab? Mina olen sündinud ajal, mil oli juba taastatud Eesti Vabariik. Olen sündinud ja
peamiseks ülesandeks on klientide kohtus esindamine. 8. Inimõigused on igale inimesele kuuluvad kaasasündinud põhiõigused, mis põhinevad inimväärikusel ja mida seetõttu peetakse võõrandamatuteks. See tähendab, et neid ei saa kelleltki ära võtta, kuigi teatud juhtudel saab neid piirata. Peamised inimõigustealased dokumendid on:ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon,Euroopa inimõiguste konventsioon,Euroopa sotsiaalharta. 9. Kodakondsus on püsiv õiguslik seos isiku ja riigi vahel, mis annab kodanikule kodakondsusega seotud õigused ja kohustused. Naturalisatsioon on kodakondsuse saavutamiseks ette nähtud seaduslik toiming isikule, kes ei ole riigi sünnijärgne kodanik. 10. Kodanikul on õigus: hääletada Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse valimistel ning rahvahääletusel, kui ta on saanud 18-aastaseks ega ole tunnistatud kohtu poolt teovõimetuks,kuuluda erakondadesse, kandideerida
Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. 7. Kodakondsuse mõiste, kodanikuõigused ja –kohustused Kodakondsus on püsiv õiguslik seos isiku ja riigi vahel, mis annab kodanikule kodakondsusega seotud õigused ja kohustused. Kodanikuõigused on riigi kodanikule laienevad õigused. Kodakondsus e rahva hulka kuulumine loob tihedamad sidemed riigiga koos sellega kaasnevate eriliste õiguste ja kohustustega. Kodaniku õigused on määratud Eesti Vabariigi põhiseaduses. Need on eeskätt õigused riigi kaitsele (ka välismaal viibides), isikupuutumatusele, eneseväljendusele ja poliitilised õigused. Kodanikustaatus annab peale õiguse riigi ja seaduse kaitsele ka õiguse riiki ise kaitsta, valida ja olla valitud ning moodustada erakondi. Kodanikul on õigus:
Kui probleemi poleks, ei oleks ka ju selliseid märkusi tehtud. Suurimaks raskuseks osutubki muukeelsele elanikonnale kodakondsuse taotlemisel eesti keele oskus. Eriti puudutatud on pea kogu elu siinmail elanud ja endale määratlemata kodakondsuse valinud inimesed- nad ju ei ole suutnud või tahtnudki kohalikust keelest midagi teada.See omakorda soodustab võõrandumist Eestist. Samas on eriti nooremate välismaalaste hulgas soov saada Eesti kodakondsus, sest nad teadvustanud, et Eesti kodakondsuse saamisega kaasnevad neile Euroopa Liidu kodanike õigused, mis annavad suuremaid õigusi ja avaramaid võimalusi isikute ja tööjõu vaba liikumise valdkonnas. Sellised head väljavaated tulevikule soodustavadki protestima muulasi, kes ei võta vaevaks keelt õppida ja siis otsivad lihtsamaid teid kodakondsuse saamiseks.Tallinna linna tellitud uurimus «Rahvussuhted ja integratsiooni
Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. 9. Kodakondsuse mõiste, kodanikuõigused ja kohustused Kodakondsus on püsiv õiguslik seos isiku ja riigi vahel, mis annab kodanikule kodakondsusega seotud õigused ja kohustused. Kodanikuõigused on riigi kodanikule laienevad õigused. Kodakondsus e rahva hulka kuulumine loob tihedamad sidemed riigiga koos sellega kaasnevate eriliste õiguste ja kohustustega. Kodaniku õigused on määratud Eesti Vabariigi põhiseaduses. Need on eeskätt õigused riigi kaitsele (ka välismaal viibides), isikupuutumatusele, eneseväljendusele ja poliitilised õigused. Kodanikustaatus annab peale õiguse riigi ja seaduse kaitsele ka õiguse riiki ise kaitsta, valida ja olla valitud ning moodustada erakondi. Kodanikul on õigus:
kedagi karistusest. Eestis avaldatakse kõik seadused, valitsuse määrused ja otsused ,,Riigi Teatajas", mis on kättesaadav igas raamatukogus ning ka Internetis aadressil www.riigiteataja.ee. Tähtsamad seadused antakse välja eraldi brosüüridena ning neid saab osta raamatupoest või laenutada raamatukogust. Eesti riigil on ka elektrooniline andmebaas, mis on kättesaadav e-riigi avalehel. Kodaniku mõiste, kodakondsus Kodanik on kodakondsusega isik. Kodakondsuseks nimetataks inimese ja riigi vahelist õiguslik-poliitilist sidet, millega määratakse mõlema poole õigused ja kohustused teineteise vastu. Kodaniku õigused tulenevad küll inimeseks olemisest, kuid nad on riigiti erinevad ja nende omandamiseks peab inimene olema riigi kodanik. Eesti kodakondsuse saamise üldsätted kehtestab põhiseadus. Eesti kodakondsuse saab inimene kas sünniga, naturalisatsiooni või kodakondsuse taastamisega
kodakondsuspiirang. Nimetage, milles need piirangud seisnevad. (2p) Vanusepiirang: § 60. Riigikogusse võib kandideerida iga vähemalt 21 aasatane hääleõiguslik Eesti kodanik. Kodakondsuspiirang:§ 60. Riigikogusse võib kandideerida iga vähemalt 21 aastane hääleõiguslik Eesti kodanik. Kas teie arvates on need piirangud vajalikud? Võtke seisukoht ja põhjendage seda. (1p) 10. Mis põihõigused on Eesti Vabariigi põhiseadusega tagatud ainult kodanikele? Tehke ristike tabeli õigesse lahtrisse. (3p) 1) õigus tulla alati Eestisse [x] 2) õigus säilitada rahvuslik kuuluvus 3) õigus jääda truuks oma veendumustele 4) teenida Eesti kaitseväes 5) olla erakonna liige 6) kandideerida Riigikokku [x] 7) pöörduda kohtusse 8) valida kohaliku omavalitsuse volikogu liikmeid 11. Millisel juhul on võimalik saada Eesti Vabariigi kodakondsust? Tähistage õiged vastused ristikesega. (2p)
Kui ma ei oleks selle riigi kodanik ning oleks näiteks Aafrika kodanik, siis selline võimalus mul puuduks. Tänavatel võime liigelda ilma turvameeste või relvadeta. Eks kuritegusid leidub ka siin, kuid pole võrreldav kuritegevusega Aafrikas. Samuti on meil suurepärane ligipääs puhtale ning joogikõlblikkule veele, mida Aafrikas on paljudel raske saada. Kui ma peaksin olema näiteks Iraagi kodanik, siis peaksin pidevalt tundma surmahirmu, kas ma ikka elan selle sõja üle, kuid õnneks Eestis sellist asja ei ole. See on kindlasti üheks suurimaks põhjuseks, miks on hea olla just Eesti kodanik. Kui ma peaksin oma kodumaal tulevikus jääma töötuks, siis vähemalt pool aastat hoolitseks riik minu eest ning maksaks mulle tööturaha. See on suur luksus võrreldes anmus riikidega, näiteks USA ja Hiinaga. Kodutuks jäädes on olemas meil turvakodus ja varjupaigad, kus saaks ajutiselt elada ning sellist võimalust ei ole samuti paljudes riikides.
Demokraatia mõisted 1) otsene e vahetu e klassikaline demokraatia otsused langetatakse ilma vahendajateta. Tänapäeval otsese demokraatia vormiks referendum e rahvahääletus (küsimused jah/ei vormis) 2) esindus e vahendatud demokraatia rahvas / hääleõiguslik kodanikkond valib endale esindajad (parlamenti või volikogusse), kes rahva huvisid esindavad 3) osalusdemokraatia demokraatia vorm, kus rahvas on kaasatud poliitiliste otsuste tegemisse (nt ümarlauad, võrgustikud, kodanikele loodud foorumid) 4) elitaardemokraatia esindusdemokraatia suund, kus poliitiline eliit langetab rahva heaolu nimel otsuseid 5) rahvademokraatia ,,demokraatia vorm", mida kasutati külmasõja aegsetes kommunistlikes maades ning rõhutati, et võimul on töölisrahvas Vabad valimised Valimiste ülesanded e funktsioonid 1) valimiste peamine ülesanne on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine
4. Laiemas plaanis jagunevad üht inimest teisest eristavad kriteeriumid kaheks: bioloogilised ehk kaasasündinud ja sotsiaalsed ehk omandatud. BIOLOOGILINE ERINEVUS (kaasasündinud) SOTSIAALNE ERINEVUS (omandatud) Sugu, vanus, füüsilised ja vaimsed võimed, rassiline Haridustase, majanduslik jõukus, elukoht, maailmavaade ja kuuluvus, seksuaalne orientatsioon väärtushinnangud, kodakondsus, suhtumine religiooni, ühiskondlik aktiivsus, perekondlik staatus jm 5. Oskan leida vajalike andmeid rahvastikupüramiidilt. (vajadusel vaata üle lk. 11) 6. Sotsiaalne kihistumine on sarnaste sotsiaalsete näitajatega inimeste järjestumine kihtidesse See on ühiskonda iseloomustav näitaja. Indiviidi asend sotsiaalse kihistumise süsteemis sõltub tema
head nime. See on Eestis inimväärikuse garantiiks. 11.Valimiste üldmõisted. PS §60 kohaselt on valimised Eestis vabad, üldised, ühetaolised, salajased ja otsesed ning leiavad aset proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Vabad valimise tähendavad igaühe õigust oma paremal äranägemisel osaleda valimistel kandideerides või valikut tehes. Valimiste üldisus tähendab seda, et peale põhiseaduses nimetatud erandite on osavõtt valimisteks avatud kõigile riigi kodanikele, kohalikel valimistel ka mittekodanikele ja EL liikmesriikide kodanikele. Valimiste salajasus tähendab seda, et need peavad aset leidma tingimustes, milles ei ole võimalik kõrvalisel isikul tuvastada valija poolt tehtud valikut. Valimiste ühetaolisus tähendab seda, et kõik valimistel osalejad teevad oma otsuse ühesugustes tingimustes Valimiste otsesus tähendab seda, et lõpliku valiku tegemiseks ei valita otsust vahendavaid
Poliitilise võrdõiguslikkuse olemus ja vajalikkus. Vabadus, võrdsus, vendlus- Prantsuse revolutsiooni aegne loosung, mis pole tänapäevalgi oma sisu minetanud. Ikka ja jälle on juttu kellegi vabaduste piiramistest või mõne inimgrupi õigustega mitte arvestamisest. Võrdõiguslikkus avaldub mitmel tasandil, seda mõõdetakse nii sugudevaheliselt kui ka vanuselise, rahvuselise ja elatustaseme põhjal. Tal on mitmeid harusid ja neist on tänapäeva Euroopas enim kajastust leidnud sugudevaheline võrdsus. Poliitiline võrdõiguslikkus ei ole vähemalt Euroopa piires viimasel paarikümnel aastal suuri probleeme tõstatanud, aga siiski, uurides lähemalt selle õiguse definitsiooni ja täitmist eri riikides tõusevad esile mitmed küsimused. Poliitiline võrdõiguslikkus tähendab, et kõigil kodanikel on on õigus osaleda riigi valitsemises ning valida enda esindajaid poliitikasse. Igas riigis on see õigus aga omakorda sätestatud erinevate piirangutega ning j
Topeltkodakondsusega isikud (kui vastavate riikide seadused lubavad) Kodakondsus omandatakse sünniga. Põhimõtted: a) jus sanguinis e vereõigus laps pärib vanemate kodakondsuse, ka Eestis. Eesti kodanikud on need isikud, kes olid seda kuni Eesti vägivaldse liitmiseni N Liiduga, samuti nende järglased. b) jus solis e päikeseõigus laps omandab selle maa kodakondsuse, mille pinnal ta sündis. Nt Ladina- Ameerikas. Sünniga omandatud kodakondsus võib hilisemas elus muutuda. Riik võib naturalisatsiooni korras anda oma kodakondsuse välismaalasele, kui too abiellub selle riigi kodanikuga; lapsendatakse selle riigi kodaniku poolt; taotleb selle riigi kodakondsust. Naturalisatsioon on vabatahtlik. Optsioon tähendab, et teatud inimrühmale antakse valida kahe kodakondsuse vahel, tavaliselt toimub see mingi maa-ala siirdumisel ühe riigi alt teise riigi alla või uue riigi tekkimisel.
mõttevabadusele. 2) Igaühe õigused, mis Eesti riigis üldjuhul on tagatud igale Eestis viibivale isikule, kuid mida võib teatud tingimustel piirata. Õigus vabadusele ja isikupuutumatusele, õigus rääkida, trükkidda, õigus perekonna ja eraelu puutumatusele, õigus vabalt liikuda, õigus eneseteostusele, igaühe omand on puutmatu ja võrdelt kaitstud. 3) Üksnes kodanikule kuuluvad õigused. Õigus sünnijärgselt anda oma kodakondsus lapsele edasi, õigus osutada vägivallale vastupanu, õigus valida tegevusala, elukutse ja töökoht, õigus valimistel osaleda, õigus saada kaitset välismaal olles, õigus luua ühinguid ja liite. 5. Leia alljärgnevast EV PS-le tuginevast loetelust 5 inimõigust ja 5 kodanikuõigust Kodanikuõigus - õigus kuuluda erakonda - § 48 Inimõigus - õigus riigi ja seaduse kaitsele - § 13 Kodanikuõigus - õigus luua poliitilisi parteisid - §31
Juhatus moodustab komisjonid fraktsioonide ettepanekute alusel. - Õigusaktide menetlemine Riigikogus Vaata lisa 1 KONSPEKT 16.4 Riigikogu liikme õiguslik seisund: - Riigikogu liikme tagatised (vaba mandaat, vastutamatus, saadikupuutumatus, ametite ühitamatus) - Riigikogu liikme sotsiaalsed tagatised - Riigikogu liikme volituste peatumine ja lõppemine 17. Rahvas, kodakondsus 17.1 kuidas jaguneb Eestis elavad isikud (kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud, tähtajalise elamisloaga, pikaajalise elaniku elamisloaga, EL kodanik). Eesti kodanik on isik, kes on Eesti kodakondsuses, samuti isik, kes on omandanud, saanud või taastanud Eesti kodakondsuse. 17.2 Rahvas Eesti põhiseaduses. Milline põhiseaduslikud õigused võivad olla ainult Eesti kodanikel võrreldes teiste siin elavate isikutega
Kui avaldada umbusaldust peaministrile, siis läheb laiali kogu valitsus =valitsuskriis. 3)Maavalitsused Maakond – riikliku halduse üksus ( võrdle linna ja vald on kohaliku halduse üksused) Kohaliku omavalitsuse üksused on linn ja vald. Maavalitsus ei ole, see on riiklik!!! Riik – maakond – vald, linn Vabariigi Valitsus – Maavalitsus – Omavalitsused (linn ja vald). Seega Maavalitsus on nende vahel infoedastaja ja nagu nn vahelüli, valitsuse võimupikendus maakonnas. MAAKONNAD PÄHE koos keskusega!!!! (kaardilt) Maavalitsuse ülesanded: juht maavanem. 1)Korraldab ja koordineerib riiklikku haldust (nt mets Pärnumaal on riigi oma, aga maavalitsus hooldab seda, ka hooned jne) 2) Korraldab ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust. 3)Planeerida regiooni arengut. 5) Kohalikud omavalitsused – Kohaliku omavalitsuse üksused on linn ja vald. Volikogu ülesanded: 1) Esindab kodanike huve 2) Teeb kohalikku elu korraldavaid otsuseid
Kui avaldada umbusaldust peaministrile, siis läheb laiali kogu valitsus =valitsuskriis. 3)Maavalitsused Maakond riikliku halduse üksus ( võrdle linna ja vald on kohaliku halduse üksused) Kohaliku omavalitsuse üksused on linn ja vald. Maavalitsus ei ole, see on riiklik!!! Riik maakond vald, linn Vabariigi Valitsus Maavalitsus Omavalitsused (linn ja vald). Seega Maavalitsus on nende vahel infoedastaja ja nagu nn vahelüli, valitsuse võimupikendus maakonnas. MAAKONNAD PÄHE koos keskusega!!!! (kaardilt) Maavalitsuse ülesanded: juht maavanem. 1)Korraldab ja koordineerib riiklikku haldust (nt mets Pärnumaal on riigi oma, aga maavalitsus hooldab seda, ka hooned jne) 2) Korraldab ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust. 3)Planeerida regiooni arengut. 5) Kohalikud omavalitsused Kohaliku omavalitsuse üksused on linn ja vald. Volikogu ülesanded: 1) Esindab kodanike huve 2) Teeb kohalikku elu korraldavaid otsuseid
Kohustuslik kirjandus: 1. C. De Rover. Teenida ja kaitsta, lk.337350. 2. H. Uibopuu. Inimõiguste rahvusvaheline kaitse, lk 122127. 3. ÜRO pagulasseisundi konventsioon (RT II 1997, 6, 26). 4. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus (2006,01,07); http://www.mig.ee/est/rahvusvaheline_kaitse/Varjup_taotl emine/ Rahvusvahelise kaitse taotlemine Kontaktinfo Kodakondsus ja Migratsiooniameti pagulaste osakond Vilmsi 59, 10147 Tallinn Tel: (+372) 605 69 87 Faks: (+372) 605 69 90 Epost: [email protected] http://www.mig.ee/est/ Illuka Varjupaigataotlejate Vastuvõtukeskus Jaama küla, Illuka vald, 40001 IdaVirumaa Tel: (+372) 335 4414 või (+372) 335 4410 Faks: (+372) 335 4411 Epost: [email protected] http://www.ivv.ee Rahvusvahelise kaitse taotlemine Kontaktinfo Inimõiguste Teabekeskus Nunne tn. 2, 10133 Tallinn
põhjenda nende vajalikkust. territooriumil, ajalool, tavadel ja keelel Toetus: võimalikud variandid: töötu abiraha; toimetulekutoetus; pensionid (vanadus-, 2) kodanik inimene, kellel on riigiga õiguslik suhe ehk kodakondsus (Tootsi õpik); toitjakaotus-, töövõimetuspension); puuetega inimeste toetused; peretoetused indiviid, kellele laienevad riigi kohustused ja privileegid (Taagepera õpik). (lapsehooldustasu, üksikvanema lapsetoetus, lapse koolitoetus, sünnitoetus, vanemahüvitis); matusetoetus; ravimite hinna hüvitamine ... Põhjendus vastavalt valitud näitele. Kahe toetuse
Kordamisküsimused 2012 Riigiõigus NB! Abistav materjal, mitte "piletid" 1. Kas Põhiseaduse säte ja mõte langevad kokku? Põhiseaduse säte ja mõte ei pruugi langeda kokku. Riigikohus tõstetakse parlamentaarse seadusandja tõeliseks vastaspooluseks ning põhiseaduse ülemvalvuriks. Formuleering ,,säte ja mõte" toonitab, et Riigikohus ei pea seejuures põhiseaduse sõnastuses kinni olema, vaid võib ammutada argumente kõigist põhiseaduse tõlgendamise meetodeist. Riigikohus tohib argumenteerida, lähtudes põhiseaduse mõttetervikust. 2. Põhiseaduse täiendamise seaduse (PSTS) eesmärk ja sisu. 14.9.2003.a. täiendus (jõust. 06.1.2004) o Riigikogule anti võimalus Euroopa Liiduga ühinemise leping ratifitseerida. o Eesti riigiorganitele anti võimalus arvestada Eestile kui EL liikmesriigile kohustuslikku EL õiguse ülimuslikkuse põhimõtet. o Riigiorganitele pandi kohustus jälgida r
seadused on õigusriigile kohased, ja kas need ka meie, inimeste, jaoks toimivad. Õigusriigile on kohane, et põhiseadus seab raamid riigivõimule. Riigis on tagatud kodaniku- ehk inimõigused. Ühiskonna sotsiaalsete küsimuste lahendamine toimub üldiselt, mitte üksikjuhtumitega ja seadused on kohustuslikud ka seadusandlikule ja täidesaatvale võimule. Riik peab kaitsma oma kodanike vabadusi ja omandit riikliku omavoli eest ning maksma hüvitist kodanikele nende vara võõrandamisel. Inimestel on õigus saada teavet ning riigil kohustus teavet levitada. Samuti on kodanikel õigus olla opositsioonis. Neile peab olema tagatud mõtte- ja sõnavabadus. Õigusriik jaguneb formaalseks ja materiaalseks õigusriigiks, millest viimane määratlus näitab riigi positiivset tegevust, lähtumist väärtuskategooriatest, eelkõige inimväärikuse mõistest. Inimväärikus kuulub lahutamatult inimelu juurde ning tähendab iga inimese olemuslikult
1. Ülekandeühiskond, ressursside ülekandmine. 2. Umbes pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. Heaoluriigi põhimudelid: · konseravtiiv-korporatiivne - see ongi Bismarcki loodud saksa variant, mis on orienteeritud palgatöötajaile ja soosib just kõrge kvalifikatsiooni ja pika staaziga töötajaid. · sotsiaaldemokraatlik heaolumudel - Skandinaavia-tüüpi heaoluriik. Rõhutab solidaarsust ja pakub hüvesid kõigile kodanikele, olenemata nende sissetulekust või ühiskondlikust staatusest. Eesmärgiks on varanduslike erinevuste vähendamine ühiskonnas, mis toob kaasa kõrged maksud. · liberaalne heaolumudel USA, Jaapan, - minimaalriik, tagada kõrge tööhõive ja inimeste valikuvabadus ning konkurents kõigis valdkondades. Heaoluriigi suhe heaoluühiskonda Majanduskriisi tingimustes on riigi võimalused oma kodanike heaolu tagada piiratud. Et
Säästliku arengu idee põhineb omakorda keskkonna heaperemehelikul kasutamisel ja sellisel majandamisel, mis arvestaks Maa looduslike piiride ja taastumisvõimega. Eesti jätkusuutlikkus põhineb neljal arengueesmärgil: 1.·heaolu kasv; 2. eesti kultuuri elujõulisus; 3. ·ökoloogiline tasakaalustatus; 4. ·ühiskonna sidusus. Sidususe mehhanismid on poliitiline kultuur - võimu teostamisega seotud teadmiste, ettekujutuste, väärtuste ja levinud käitumismallide kompleks ja kodakondsus (vt pt. Indiviid ühiskonnas). Võimu tunnused ja teostamise meetodid Võimu käsitletakse kui kolmel viisil eksisteerivat: võim teiste üle, võim koos teistega, võim eesmärkide suhtes olukorra/looduse üle. Võimu all mõistetakse võimelisust saavutada oma eesmärke sõltumatult teistest tegijatest või oma tahtmist neile peale sundides. Võimu rakendamise meetoditeks on sund või teiste ajendite muutmine, samuti nähakse koostöö vajadust institutsioonide tasandil või probleemi sees.
ÜLDSÄTTED § 1. Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu. § 2. Eesti riigi maa-ala, territoriaalveed ja õhuruum on lahutamatu ja jagamatu tervik. Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik, mille territooriumi haldusjaotuse sätestab seadus. § 3. Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. Seadused avaldatakse ettenähtud korras. Täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused. § 4. Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. § 5. Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada s�
rahvasuus vapsid) ja see sai ühiskonnas suure toetuse. Põhilised muudatused puudutasid valitsemiskorraldust. Oluliselt suurendati riigivanema volitusi, kes sai õiguse riiklikel kaalutlustel parlament laiali saata, nimetada ametisse ja tagandada valitsus. Riigivanem sai ka piiratud kujul vetoõiguse. Nagu 1920. aasta põhiseaduses, oli ka 1934. aastal muudetud põhiseaduses kirjas punkt, et Eesti Vabariik ei anna autähti ega aumärke oma kodanikele, välja arvatud kaitseväelastele sõja ajal. Samuti ei olnud Eesti kodanikel õigust vastu võtta võõraste riikide aumärki ja autähti. See põhimõte hakkas segama välissuht lemist ja 1934. aastal võeti vastu Teenetemärkide seadus. Riigikogu liikmete arvuks 50. Kõik need muudatused jäid paberile. Kasutades jõustuvaid põhiseaduse rakendussätteid, võttis peaminister riigivanema ülesannetes Konstantin Päts 12. märtsil 1934 vastu
Maht: 1 AP (40 t, sh 35 auditoorset tundi ja 5 t iseseisvat tööd) Sihtrühm: kutseõppeasutuste II kursuse õpilased Kursuse eesmärk: ühiskondlike protsesside mõistmine, kodanikuosaluse tähendusest ja vajalikkusest arusaamine, ühiskonnaelus osalemise oskus ja valmidus, poliitiliste ideoloogiate tundmine Kursuse sisu Ühiskonna struktuur ja kujunemine. Ühiskonna valitsemine. Ühiskonnaga seotud mõisted. Riigi mõiste ja tunnused. Kodakondsus. Riikluse ajaloost. Eesti riikluse ja riigivõimu kujunemine. Riigikorralduse vormid: suveräänne riik, koloonia, protektoraat, unitaarriik, autonoomia, föderatsioon, konföderatsioon. Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Läti, Leedu, Rootsi, Saksamaa, USA. Riigiorganid: parlament, valitsus,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
