Peterhofi linnas · Venemaa Versaille's Peter 1. inspiratsioon · Üle 5000 töölise · Arhidektid: Leblond, Michetti, Zemtsov jt. · Avati ametlikult 1723 aastal · Loss on hiljem ka ümberehitatud Loss · Pärast Peeter I surma hüljatud · Teise terrassi serval · Barokkstiilis palee sise- ja välis kujundus · Palees: Hiina kabinet, valge söögituba, Peeter I kabinet, troonisaal, maaligalerii jt. esindusruumid. · Troonisaal punased sametkardinad, parkettpõrand ja tsaariperekonna portreed. · Kesksaal 368 itaalia 18saj kuntsniku P. Rotari maalitud portreed · Peeter I kabinet säilinud nii nagu oli algselt kujundatud. Pargid · Esitab läbi kahe sajandi esinenud aristokraatia moodi · Üheksa parki · Alumine park 102 ha, 150 purkkaevu (100 000 l) · Ülemine park korrapärase kujundusega regulaarpark, skulptuurid ja purskaevud.
massiivsetest kividest arvatakse, et need ehitasid kükloobid (ühesilmsed suured koletised) läbimõõt väga suur Knossose palee suured ruumid palees oli olemas kõik, mida oli eluks vaja. teatriväljak laoruumid-annavad mõista, et võis olla vahetuskeskuseks troonisaal eluruumid esindusruumid vannitoad oma aja kohta eksisteeris väga kõrgel tasemel kanalisatsioon kasutati mitmeid korruseid läbivaid valguskaeve. nagu kõik muugi on ka freskod koopiad ,,akrobaadid sõnniga" ,,liilia prints"nr2. ,,kaks poksivat poissi" ,,pariisitar" ,,oliivikorjajad" / ,,viljalõikajad" / (,,sõja teema") Skulptuurid ,,Preestrinna" ,,kaheksajalavaas kreetalt"
fassaad aga rikkalikuma dekooriga. Arhitekt paigutas uue lossi vana lossiga ühele teljele. Kaht hoonet ühendav aed kujundati täiesti ümber. Aeda kasutati ja kasutatakse esindustarbeks niivõrd, kui meie lühike suvi selleks aega annab. Kevadsuvel võtab president aias vastu parimaid koolilõpetajaid. Esindusruumid presidendi ametihoones kujundas arhitekt Alar Kotli ise, v.a riigipea suur töökabinet, mille kujundus pärineb tollaselt Pärnu linna peaarhitektilt Olev Siinmaalt. Tulemus on pidulik. KUMU Kumu kunstimuuseum on 17. novembril 1919 asutatud Eesti Kunstimuuseumi (1928. aastani Eesti Muuseum) peahoone ja filiaal, mille ehitamisel on arvestatud kaasaegse kunstimuuseumi tegevuse multifunktsionaalsust ning ligi 60 000 teosest koosneva maailma
Levinud motiivideks olid näiteks hammaslõige, meander, helmisnöör ja munavööt. Tüüpilised kaunistused olid reljeefsed lilledest või lehtedest vanikud - girlandid ning kunstipäraselt kokkuseotud relvadest trofeekimbud. Ka mööbel muutus sirgjoonelisemaks ja tugevamaks, nikerdatud detailid kadusid. Tihti ehitati siseruumid monumentaalsed ja suursugused, kuid siiski valgusvaesed, sest suurt seinapinda rõhutades tuli ohvriks tuua aknad. Esindusruumid on tavaliselt avarad ja sammastega liigendatud. Seinapind on sageli ühevärviline ning selle ülemist osa kaunistab ornament. Värvikombinatsioonidest armastati kuldornamente valgel, tumepunasel või tumesinisel seinal. Lihtsamates ruumides ja linnakodanike kodudes hakati seinu katma paberist tapeediga. Lahutamatuks osaks olid peeglid, suured vaasid ja lühtrid.
Hoone projekteeris arhitekt Otto Pius Hippius 1874. aastal. (3) Sangaste loss on ehitatud 1874-1881 a Windsori lossi matkides. Mõisahoonet ümbritseb suur liigirohke metsapark. (4) Lossi vorm lähtub neogootikast, tema maaliline üldilme on saavutatud rohkete erikujuliste ning erikõrguste tornidega, eenduvad enamasti astmikfrontooniga risaliidid ja erkerid. Puhta vuugiga laotud tellispindu ilmestavad erikujulised aknad, sakmikrinnatised ning astmelised tugipiilarid. Esindusruumid paiknevad esimesel korrusel, neist tähelepanuväärsed võlvitud vestibüül, kõrge roidvõlvkupliga kaheksanurkne saal ja "inglise stiilis" söögituba. (5) Historitsistlik hoone on väga liigendatud ja selle fassaadi kaunistab sihvakas torn. Ka enamik kõrvalhooneid on kujundatud lossiga samas stiilis. Märkimist väärivad kindlust meenutav tallikompleks ja veetorn. Mõisakompleksi kuulusid veel tall-tõllakuur, valitsejamaja, ait, meierei, rehi ja kabel
ronitaimed teevad sellest tõelise muinasjutulossi. Inglise neogootika laadis härrastemaja ehitati 18791883 ning arhitektiks oli Peterburi akadeemik Otto Pius Hippius, kelle kavandatud Tallinna Kaarli kirik oli paar aastat varem valmis saanud. Pärimuse kohaselt tellis kaunimatest kaunima hoone Friedrich von Berg, kui ta armastatu isa Sotimaal oli tema kosjad tagasi lükanud, märkides, et peig pärineb vaeselt ja metsikult maalt. Lossi sissepääs on paigutatud tudorkaarse veranda alla. Esindusruumid paiknevad hoone I korrusel. Eriti uhked on võlvitud vestibüül, kaheksanurkne läbi kahe korruse ulatuv kuppelsaal, mauri dekooriga kabinet ja tumeda puitviimistlusega inglise stiilis söögituba.,repihall, piljardituba ja raamatukogu. Kõrvalhooneid on palju, mitmed neist on härrastemajaga sarnased punased telliskivihooned. Silmapaistvamad neist on veetorn ja sisehooviga tallidekompleks, mis rajati 1880. aastatel. Lossi esiväljakut raamivad ühekorruseline klassitsistlik
aastal (teistel andmetel 1802. aastal) valmides oma stiili üks hilisemaid. 1770-1790 aastatel hakkas barokk tasapisi segunema antiikeeskujudel põhinevate rangemate vormidega, mis taandusid lopsakuse ees. Tumedad liigendatud seinapinnad asendusid suurte ja heledatega, aknad muutusid kitsamaks ja kõrgemaks, hoonetele ilmusid Vana-Kreeka ja Vana-Rooma eeskujul sambad, kolmnurkfrontoonid ja portikused. (vt.foto.2) (foto.2) Hoone peakorruseks on esimene korrus, kus paiknesid esindusruumid. Siseruumide osas on hoone tagasihoidlik, kuid seda rikkalikumad on ta fassaadid. Nii esifassaadi kui ka tagakülje keskosa kaunistavad ainulaadsed stukktahvlid. Üheksateistkümnenda ja kahekümnenda sajandi vahetusel lisati peahoone tagaküljele väike historitsistlik veranda. 2.2 Klassitsistlik stiil 1840-1850 aastateks oli rangete klassitsistlike vormide aeg läbi ning läbisegi hakati kasutama kõikide ajalooliste arhitektuuristiilide (romaani, gootika, renessanss, barokk,
Peauksest sisendes satutakse suhteliselt tagasihoidliku suurusega, kuid kaunilt kujundatud vestibüüli, kust pääseb edasi peasaali, jahihalli või teisele korrusele. Eriti kaunis on hoone suur saal, kus gootikale lisandub mitmeid idamaa kujunduselemente. Sealt leiab nii gooti tähtvõlvi kui ka idamaade stiilis seinanisi. Saali põhiosa on kaheksatahuline ning selle keskosa valgustab katuses paiknev kaheksatahuline latern. Saali ühel küljel on ka siserõdu. Esimesel korrusel on esindusruumid - gooti stiilis rooma ehitise kujuga kõrge ballisaal, kaunis mauri stiilis Hispaania saal, inglise stiilis tammelaega Jahisaal. Tähelepanuväärsemad on veel võlvitud vestibüül, kõrge roidvõlvkupliga kaheksanurkne saal ja ,,inglise stiilis" söögituba. Krahvi magamistuba asus samuti esimesel korrusel. Teisel korrusel oli poja Ermese pere magamistoad, raamatukogu ning piljardisaal. Kolmandal korrusel teenijate ruumid ning kõrvaltiivas nn peatornitiivas korrusel külalistele magamistoad
parempoolsel taganurgal on terava kiivriga ümartornid. Hoonel on suhteliselt rikkalik krohvdekoor: tornidel masikuliitaolised karniisid, profileeritud korrustevahelised simsid jne. Tähelepanu väärib detailide kõrgekvaliteediline viimistlus, kus nt vundament on vooderdatud graniitplaatidega, astmikfrontoonide ülaosa laotud tahutud dolomiitplokkidest. Lossi katus on taastatud algse järgi- katuse materjaliks hele kiltkivi. [3,7] Esindusruumid asuvad esimesel korrusel, mitmed neist on stiilsete interjööridega. Inglaslikult läbi kahe korruse ulatuv vestibüül, mis on kujundatud sammasrõdu ja kahe erakordselt suure kaminaga. Saal on avar klassitsistlikus laadis ja kaunistatud korintose sammastega. Söögisaali ja pildigalerii interjöör on seevastu kaetud tumedate puitkassettpaneelidega neorenessansi maneeris seinabraadi ja lühtritega, salongist leiame neobarokse ja rokokooliku dekoori. Hallist vasakule jääb kabinet
Levinud motiivideks olid näiteks hammaslõige, meander, helmisnöör, munavööt jne. Varaklassitsismi ajal armastati rippuva rätiku või vaniku motiive. Sageli kasutati ka valgest stukist nn trofeekimpu (lipud, mõõgad, hellebardid, kahurid, kiivrid). Ka mööbel muutus sirgjoonelisemaks ja tugevamaks, nikerdatud detailid kadusid. Tihti ehitati siseruumid monumentaalsed ja suursugused, kuid siiski valgusvaesed, sest suurt seinapinda rõhutades tuli ohvriks tuua aknad. Esindusruumid on tavaliselt avarad ja sammastega liigendatud. Seinapind on sageli ühevärviline ning selle ülemist osa kaunistab ornament. Värvikombinatsioonidest armastati kuldornamente valgel, tumepunasel või tumesinisel seinal. Kasutati ka seinamaale ja nissidesse paigutatud skulptuure
ilmestavad 19. saj I veerandist pärinevad kuue rühmitatud sambaga portikus ja kolmnurkfrontoonidega otsrisaliidid. Siseplaneering esindab barokilt varaklassitsismile ülemineku perioodi. Suhteliselt madala võlvitud soklikorruse kohal on kõrgem ning valgusrikkam esinduskorrus avar vestibüül keskteljel on kujundatud grotilaadse kahevõlvikulise ruumina. 18. saj sisekujundusest on säilinud puidust teenijatrepp hoone lääne tiivas. Paarissammastega eraldatud saal ja mitmed teised esindusruumid on kujundatud klassitsitlike stukk- karniiside ja laerosettidega. Peatrepp ja peauksed kuuluvad oma olemuselt küll aga neogootikasse. Sisekujunduse dekoratiivmotiivide sugulus Moskva klassitsitlikus arhitektuuris levinud detailidega on ilmne. [23; 2] Maanteelt suundub peahooneesisele ringväljakule allee. Peahoone taga asunud algselt terrassidena kavandtud kiirtekujulise teedevõrguga barokkaed on 19. saj koos ülejäänud ansamblisse kuuluva haljastusega muutunud vabakujunduslikuks
Knossos Palee Knossos on Herakleionist 5 kilomeetri kaugusel. Knossose paleel, mis võtab enda alla 20 000 m2 suuruse ala, on kõik paleearhidektuuri iseloomulikud jooned: mitmekorruselised ehitised on koondatud põhja- lõuna suunalise keskõue (60x30 m) ümber. Keskõuest idas asusid kuninga eluruumid ja töökojad, läänes suurte pythostega hoiuruumid, troonisaal ja ülemisel korrusel - esindusruumid. Knossose lääneõu asus terrassil, kuhu viis kivisillutisega kaldtee. Phaistoses nt oli lääneõue viiv trepp eriti suurejoneline. Palee seinad olid kaetud Knossoses värvilise krohviga. Palee all oli veetorustiku- ja kanalisatsioonisüsteem. Vett juhiti lubjakivist ja marmorist raiutud rennepidi. Väga hästi on need nähtavad Ayia Triadas, kus on säilinud ka mükeeneaegsed süsteemid.
hoone. Pearõhk langeb taaskord esifassaadile, mille keskel kolme kaarega arkaad. Tähelepanuväärsed on aga ühed Eesti parimad historitsistlikud interjöörid, mida Injust leida võib: kassettlaed, kaarportaalidega ukseavad, secco-tehnikas maalingud, groteskmotiividega ornamentika. Neobaroki mõisahoonetele on iseloomulik pompöössus nii seest kui väljast. Interjöörides on kasutatud rikkalikult dekoori (Uderna), reljeefseid seinakaunistusi (Puurmani, Uderna), esindusruumid on kõrged (Puurmani). Hoonete fassaadid on niisamuti kaunistatud dekooriga. Väga efektne klassikaliste elementidega loss oli Toila-Oru, mis kahjuks põletati maha Punaarmee taandumisel 1941. aastal. Eripalgeliseks muutis luksusliku lossi põhikorpuse liigendatus, mis osalt oli kahe-, osalt kolmekorruseline, torn viiekorruseline. Läbi kahe korruse ulatus efektne neobarokne ballisaal. 2.3 Interjöörikujundus
milles tähtis koht oli pargil ja uhkel peahoonel. Vene keisririigi aeg Seoses mõisamajanduse tõusuga 18. sajandi teisel poolel algas Eesti mõisates ulatuslik ja suurejooneline ehitustegevus. Kujunesid mõisaansamblid esinduslike peahoonete ning rohkete kõrval-ja majandushoonetega. 18. sajandi lõpupoole domineerisid mitme mantelkorstnaga pooleteise- või kahekorruselised baroksed peahooned, mida iseloomustasid avarad esindusruumid - saal ja paraadtrepiga vestibüül. 19. sajandi alguseks pääses mõjule klassitsistlik stiil. Mõisa peahoone lahutamatuks osaks muutus sammastikuga esikülg, kuna hoone taha jäi tavaliselt väike sümmeetrilisena kujundatud park. 19. sajandi keskpaigast, kui lähtuti historistlikest stiilidest, kasvas pargiarhitektuuri tähtsus. Vabaneti rangest sümmeetriataotlusest nii terve mõisaansambli kui pargi planeeringus. 1918
o barokk Palmse mitmekorruselise mantelkorstnaga pooleteise või kahekordsed hooned, mille sokkelkorrusel asusid majapidamis ja teenijaruumid hoolikalt väljaehitatud kaunistatud avarad esindusruumis (saal ja vestibüül paraadtrepiga) o varaklassitsism - Sagadi · 19. sajand o klassitsism Raikküla peahoone pidulikum, esindusruumid pidulikumad, ruumide arv suurem sammasportikus hoone esiküljel hoone taga kujundatud regulaarpark range sümmeetria, kasutati sambaid ja piilareid laienes mõisaõu (aidad, tallid, teenijaruumid) o historitsism pargiarhitektuuri tähtsus, vabaneti sümmeetriatautlusest · 20. sajand o juugend - 20.saj. 6
o barokk – Palmse mitmekorruselise mantelkorstnaga pooleteise või kahekordsed hooned, mille sokkelkorrusel asusid majapidamis ja teenijaruumid hoolikalt väljaehitatud kaunistatud avarad esindusruumis (saal ja vestibüül paraadtrepiga) o varaklassitsism - Sagadi 19. sajand o klassitsism – Raikküla peahoone pidulikum, esindusruumid pidulikumad, ruumide arv suurem sammasportikus hoone esiküljel hoone taga kujundatud regulaarpark range sümmeetria, kasutati sambaid ja piilareid laienes mõisaõu (aidad, tallid, teenijaruumid) o historitsism pargiarhitektuuri tähtsus, vabaneti sümmeetriatautlusest 20. sajand o juugend - 20.saj. 6
sihvakas minaretile sarnanev torn. Hoone on kahekordne kellerdatud ehitus; esimese korruse ees asub arkaadkäik, teise korruse seina liigendab vabas rütmis akenderida, fassaadi lõpetab kindlusarhitektuurile iseloomulike laskeavadega rinnatis. Hoone tagafassaad, mis avaneb kitsasse põiktänavasse, on hoopis lakoonilisem. Teisel korrusel asuvad kõik ruumid ühisel tasapinnal see viitab nende üheaegsele ehitamisele (raekoja esindusruumid). 1322. aastal esmakordselt kinnisvararaamatus mainitud raekoda oli suure koosolekuruumiga ja tolle aja kohta lausa hiiglasliku kaubalaoga ehitis. Sellest hoonest on säilinud osa seinu ning kokku seitse akent keldris ja esimesel korrusel. Kuigi raekoda asub oma praegusel kohal juba XIV sajandist, ei ole meieni säilinud hoone siiski selle aja ehitis praegune gooti stiilis hoone püstitati aastatel 1402-1404. Olgu kohe märgitud, et vana hoonet püüti uue ehitamisel
Hoovihoones asus aastal 1868 1878 vaestemaja. Aastail 1904 1912 remonditi konvendihoone arhitektide W. Neumanni ja H. Seuberlichi juhtimisel. Ehitati üles kaitsetorni kaks ülemist korrust, taastati peakorruse ristikäigu akende raidraamid ning kabeli ja pidurefektooriumi vaheline sein, muudeti uste paiknemist ja suurendati aknaid, rajati ahjud ja uusi treppe, paigutati ristikäigu seintele kohalike aadlike vapid. Peakorrusel kujundati ja sisustati rüütelkonna kantselei- ja esindusruumid, keldrikorrusel kohandati ruumid pangale ja arhiivile, ülakorrusel muuseumile. (Ülevaade ajaloost, kuupäev puudub). 8 Joonis 1.Ajalugu - Nõukogude aeg (Nõukogude aeg) 9 2. LINNUSE EHITISED Kuressaare linna lõunaosas, mere kaldal, kõrgub Kuressaare Piiskopilinnus. See on üks
Argolises ehitati hiljem kõik mükeene linnused tasandiku idaossa. Knossos on Herakleionist 5 kilomeetri kaugusel. Knossose paleel, mis võtab enda alla 20 000 m2 suuruse ala, on kõik paleearhidektuuri. Mitmekorruselised ehitised on koondatud põhja-lõuna suunalise keskõue (60x30 m) ümber. Keskõuest idas asusid kuninga eluruumid ja töökojad, läänes suurte pythostega hoiuruumid, troonisaal ja ülemisel korrusel - esindusruumid. Knossose lääneõu asus terrassil, kuhu viis kivisillutisega kaldtee. Phaistoses oli lääneõue viiv trepp eriti suurejoneline. Palee seinad olid kaetud Knossoses värvilise krohviga. Palee all oli veetorustiku- ja kanalisatsioonisüsteem. Vett juhiti lubjakivist ja marmorist raiutud rennepidi. Väga hästi on need nähtavad Ayia Triadas, kus on säilinud ka mükeeneaegsed süsteemid. 5
muutusid sõltuvaks rooma ja kreeka eeskujudest. Levinud motiivideks olid näiteks hammaslõige, meander, helmisnöör, munavööt jne. Varaklassitsismi ajal armastati rippuva rätiku või vaniku motiive. Sageli kasutati ka valgest stukist niinimetatud trefeekimpu. Ka mööbel muutus sirgjoonelisemaks ja tugevamaks, nikerdatud detailid kadusid. Tihti ehitati siseruumid monumentaalsed ja suursugused, kuid siiski valgusvaesed, sest suurt seinapinda rõhutades tuli ohvriks tuua aknad. Esindusruumid on tavaliselt avarad ja sammastega liigendatud. Värvikombinatsioonidest armastati kuldornamente valgel, tumepunasel või tumesinisel seinal. Kasutati ka seinamaale ja nizzidesse paigutatud skulptuure. Lihtsamates ruumides ja linnakodanike kodudes hakati seinu katma paberist tapeediga. Ampiirmööblis eelistati suuri poleeritud pindu, mida kaunistasid kuldsed ornamendid. Mööbli kujundamisel kasutati egiptusepäraseid või muid antiikseid motiive
Levis 1800-30 peaaegu kõigis Lääne- Euroopa maades. Tunnused: rikkalikkus, paraadlikkus, raskepärasus, esinduslikkus, suursugusus, ranged ja sirgjoonelised vormid, lihtsus, lagedad pinnad, kasutati palju pilastreid ja sambaid, kaunistustes jäljendati Rooma keisririigi aegu, lisanud ka Egiptuse motiivistik. Sisekujundus Tihti ehitati siseruumid monumentaalsed ja suursugused, kuid siiski valgusvaesed, sest suurt seinapinda rõhutades tuli ohvriks tuua aknad. Esindusruumid on tavaliselt avarad ja sammastega liigendatud. Seinapind on sageli ühevärviline ning selle ülemist osa kaunistab ornament. Värvikombinatsioonidest armastati kuldornamente valgel, tumepunasel või tumesinisel seinal. Kasutati ka seinamaale ja nissidesse paigutatud skulptuure. Lihtsamates ruumides ja linnakodanike kodudes hakati seinu katma paberist tapeediga. Ampiirmööblis eelistati suuri poleeritud pindu, mida kaunistasid kuldsed ornamendid. Mööbli kujundamisel
süsteemis siseplaneeringut, lääne poolset suuremat eeskoda ja ida poolset väiksemat raekambrit. Torni tollal ei olnud ja kujult võis pööningukorruse laoruumide kohal kõrgunud viilkatusega raekoda olla üsnagi sarnanae pisut hilisema Suurgildi hoonega. Põhijoontes tänaseni püsinud ruumijaotuse ja kuju sai raekoda 1402-04 ettevõetud suureulatusliku, senise sise- ja välisarhitektuuri praktiliselt uuendanud rekonstruktsiooni tulemusena. Tähtsamad esindusruumid-saalid- paigutati täiesti uuena ehitatud II korrusele. Kasutades ära varasemat perimetraalset müüristikku, jäädi keldri ja I korruse ulatuses olemasolevate välisseinte piiridesse. Tagamaks peakorrusele vajaliku avarust, laiendati seda põhjafassaadi ette rajatud kaaristule toetuva osa võrra. Säilitades sel moel enamiku varasemast välismüüristikust, toodi avatud võlvkaaristu näol Tallinna ehituskunsti täiesti uus arhitektuuriline motiiv.
mida mõnel maal ampiirstiiliks nimetatakse, iseloomustab esinduslikkuse ja suursugususe taotlus. See pidulik, majesteetlik, sõjalis-triumfaalne stiil jäljendas Rooma impeeriumi suursugusust ja uhkust. Interjööri disainis kasutati rikkalikult sõjaembleemide motiive. Vormid olid massiivsed ja lihtsustatud, rõhutati monumentaalsust. Tihti olid siseruumid küll monumentaalsed ja suursugused, kuid valgusvaesed, sest suurt seinapinda rõhutades tuli ohvriks tuua aknad. Esindusruumid olid tavaliselt avarad ja sammastega liigendatud. Seinapind oli sageli ühevärviline ning selle ülemist osa kaunistas stukkornament. Ampiirstiil minetas varaklassitsistliku vaoshoituse ning ületas oma toreduselt kõik eelnenu. Luksuslikkus saavutati range sümmeetria järgimisega, mida täiendati raskepärase mööbli ja intensiivsete värvitoonidega. Seinu liigendati endiselt sammaste ja pilastritega, sammaste-pilastrite vahe aga kaeti kas ehtsate või seinale maalitud drapeeringutega
• Paleedele omane suur avar hoov; paljud kindlustamata • Kreetale omane kreeta sammas - Kreeta on kükressi kodumaa • Knossos polnud elamiseks, vaid oli nekropol; argumenti toetab see, et oli palju treppe, kuid trepiastmed kulumata; • Väljaspool komplekti trepistik, mis kuhugi ei vii - arvatakse, et see meelelahutusliku eesmärgiga (vabaõhuteatri algus?) • Esindusruumid, eluruumid, laod, töökojad- Knossoses • Lõunarannikul - Ephaistos? - suur regulaarne plats; suured trepid kust pääseb hoovi; Kõrge kultuur arenes juba III aastatuhandel eKr, leiukohad Egeuse mere saartel ja kallastel - Kreeta saarel, Küklaadidel, Kreeka rannikul ja Väike- Aasia loodeosas (Troojas). Leiud kuuluvad pronksiaega. inglane Arthur Evans 1900. aastal koos oma kaaslastega alustas Kreeka
U 16001500 eKr minose kultuuri õitseng. U 1600 eKr olid paleed Knossoses, Phaistoses, Tylissoses, Gurnias ja Hagia Triadas juba taastatud. Uued paleed olid endistest suurejoonelisemad ja uhkemad. Paleede kavakindlus jätkus, st neid ehitati varem kindlaksmääratud plaani järgi, mis arvestas olemasolevat territooriumi, maastikku, vajadusi, terviku kunstilist harmooniat. Knossose palee kolmekorruseline ehitis kattis 22 000 m², üle 1500 toa. Selle ruumides kolm rühma: valitseja eluruumid, esindusruumid, laod ja hoidlad. Viimastes olid suured savinõud (2 m), milles säilitati õli, veini, viigimarju jm. Paleede seinad kaetud värviliste elavate freskodega. Paleede ümber suured linnad. Sel perioodil Kreeta ilmselt ühendatud Knossoses elanud valitseja võimu alla. Oli olemas mingi maksuekvivalent. Kasutusel lineaarkiri B (15001200 eKr), seda kogu Kreetal, ka Kreeka mandri lõunaosas. Seegi süllaabiline. Vanimad säilinud kirjad: majandustekstid. Rohked sadamarajatised, nt Amnisos, Kairatos
- Koristamise järel ei ole häirivat mustust - Koristuskordade vahel võib esineda prahti ja lahtist mustust ja kinnitunud mustust plekkidena või kinnitunud mustust suurel alal. Puhtuseaste ruumides RUUMI PUHTUSEASTE Kantselei jms PUHAS Töötajate riietus- ja pesemisruum VÄGA PUHAS Toidusaal PUHAS Valveruum HOOLDATUD Masina ja katlaruum TALUTAV KONTORID Esindusruumid PUHAS Kontori ja konsultatsiooniruumid PUHAS Sissetuleku ala HOOLDATUD Kontorid, ooteruumid PUHAS Köögid, kohvitoad PUHAS WC ja riietusruumid PUHAS Üldkasutatavad ruumid (saunad) PUHAS 2.2.2 Kes määratleb puhtuseastmed? Ruumide puhtuseastme määravad koos ruumide kasutaja ja koristusala asjatundja.
peegli- ja paberivabrikuid. Tulud läksid peamiselt tarbimiseks, tootlikke kapitalimahutusi tehti väga harva. Seoses mõisamajanduse tõusuga 18. sajandi teisel poolel algas Eesti mõisates ulatuslik ja suurejooneline ehitustegevus. Kujunesid mõisaansamblid esinduslike peahoonete ning rohkete kõrval-ja majandushoonetega. 18. sajandi lõpupoole domineerisid mitme mantelkorstnaga pooleteise- või kahekorruselised baroksed peahooned, mida iseloomustasid avarad esindusruumid - saal ja paraadtrepiga vestibüül. 19. sajandi alguseks pääses mõjule klassitsistlik stiil. Mõisa peahoone lahutamatuks osaks muutus sammastikuga esikülg, kuna hoone taha jäi tavaliselt väike sümmeetrilisena kujundatud park. 19. sajandi keskpaigast, kui lähtuti historistlikest stiilidest, kasvas pargiarhitektuuri tähtsus. Vabaneti rangest sümmeetriataotlusest nii terve mõisaansambli kui pargi planeeringus. Järkjärgult kasvas mõisa kui asustuskeskuse tähtsus
sambaid, viimased olid tihti kannelüüritud. Kirikute eksterjööri ilmestasid võimsad nelitistornid ning suhteliselt madalad läänetornid (Ely katedraal, Durhami katedraal, mõlemad 12.saj.). Kindluslosse ehitati William Vallutaja ajal üle kaheksakümne. Silmapaistvamaks nende hulgas on Londoni Tower (11.-16.saj.). Peaaegu ruudukujulise põhiplaaniga William Vallutaja-aegse White Toweri igal nurgal kõrgub vahitorn. Teisel korrusel asuvate esindusruumid e interjöör on tagasihoidlik ja range. Hoones asub ka kabel. Skandinaavia arhitektuur romaani ajastul sõltus nii saksa kui prantsuse (Norras inglise) eeskujudest. Taani varaseim romaani stiilis sakraalehitis Ribe toomkirik (12.saj.) on mõjustatud saksa romaanikast, samal sajandil ehitatud Roskilde toomkiriku ehitajad on aga lähtunud belgia (prantsuse) ehituskunstist. Alates 12.saj- hakkas Taanis Saksamaa mõjul jõudsalt arenema. Telliskiviarhitektuur
nn vabakujunduslik pargistiil. Mõisad 18. sajandi II poolel ei olnud üksnes utilitaarse eesmärgiga põllumajandusele suunatud paigad. Mõisast kujundas aadel endale igapäevase elukeskkonna, kus esindus- ja majandusfunktsioonid olid kombineeritud elu lüürilisema poolega. Ta püüdis luua enda ümber ka valgustusfilosoofiat ja antiikkunsti paatosest inspireeritud erilist atmosfääri ning miljööd. Baroksete mõisate peahoonetes olid hoolikalt väljaehitatud ja kaunistatud avarad esindusruumid - saal ja vestibüül paraadtrepiga. 19. sajandi alguseks mõjulepääsenud klassitsistlikus stiilis ehitatud peahooned muutusid veelgi pidulikumaks, kasvas ka ruumide arv. Mõisa pea lahutamatuks osaks muutus sammasportikus hoone esiküljel, mis oli reeglina pööratud lõunasse, kuna hoone taha jäi tavaliselt väike sümmeetrilisena kujundatud nn regulaarne park. Laienema hakkas enamasti kiviaiaga piiratud mõisaõu, kus asunud aidad, tallid
annaabi.ee 
