Merepind lainetab peaaegu pidevalt ning maailmamere pind tõuseb ja vajub loodete ehk tõusu-mõõna mõjul. Ookeanideja merede pindmiste veekihtide horisontaalset liikumist nimetatakse hoovusteks! Püsivalt ühes ja samas suunas puhuvate tuulte mõjul tekivad triivhoovused,mis jätkavad liikumist samas suunas ka siis ,kui väljuvad neid tekitanud tuulte mõjusfäärist ja hääbuvad alles pikkamisi. Äravooluhoovus-ookeani pinnataseme eristuste tõttu tekkiv hoovus. Lainetus. Kliima mõju jõgede veetaseme kõikumisele: Suurvesi-on igal aastal ühel ja samal ajal korduv jõgede ja järvede veetaseme kõrgseis. Selle põhjused on lume kiire sulamine kevadel või suvel jää sulamine mägedes. Madalvesi- on igal aastal ühel ja samal ajal korduv jõgede ja järvede veetaseme madalseis. Ajaperioodi, mil mingis veekogus on madalvesi, nimetatakse madalveeajaks.Parasvöötmes on madalvesi kaks korda aastas
Teadus võib olla ka juhuslik. Teadust arendatakse erinevate katsetuste ja eksperimenteerimistega ning selle käigus satutakse huvitavatele juhtumitele ning oletus, mida uurides selgub, kas oletus oli õige või väär. 5. TEADUSLIKE TEADMISTE ESITAMINE Teadustulemusi saab esitada ja peab esitama korrastatult ehk süstemaatiliselt. Näitena saab tuua nii matemaatika kui ka kogemustel põhinevad teadused, kus teadmiste esitamisel mängib suurt rolli eristuste tegemine: eristada tuleb üldisemat erilisemast, kindlakstehtut ainult oletuslikult, kirjeldavat teoreetilisest, loogiliselt sõltuvat loogiliselt sõltumatust jne. Esituse süstemaatilisus on oluline teaduse süstemaatilisuse teiste aspektide seisukohast. Olemasolevate teadmiste järjekindel esitus aitab näha igat laadi lünki, eksitusi ja nõrku kohti, mida muidu võib-olla ei märkaks. Lõppkokkuvõttes jõuame ikkagi selleni, et kogu teadus on
Haabitus – Bourdieu. Lapsepõlves omaks võetud käitumis- ja mõtlemisviisid jäävad Bourdieu’ arvates terveks eluks põhiliseks ning sotsiaalne päritolu on haabituse alus. Haabitus on eristavate lahknevuste süsteem, mis määratleb erinevaid positsioone sotsiaalse ruumi kahes määravas dimensioonis. Igale positsioonide klassile vastab haabituste klass, mis on vastava positsiooniga kaasnevate sotsiaalsete tingituste tulemus. Haabitused on eraldatud ja eristatud, nad on samas ka eristuste teostajad, nende abil eristatakse head ja kurja, õiget ja valet jne, ent eristused ei ole kõigile ühesugused, nii näiteks võib üks ja seesama käitumine olla ühe jaoks peen, teise meelest hooplemine ja kolmanda jaoks maitselagedus. Mehhaaniline ja orgaaniline solidaarsus - Durkheim. Mehhaaniline solidaarsus- traditsioonilised ühiskonnad- individuaalsed erinevused on väikesed, ühised ideed on intensiivsemad ja arvukamad kui individuaalsed, ühiskonnaliikmed pühenduvad
(ajaloolised) argumendid ei ole sünkroonilises uurimuses vastuvõetavad *keel on sotsiaalne nähtus, tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet (parole). Keel on struktuur, kõne on selle väljendus *keele struktuuris on süntagmaatilised (assosatsiatiivsed = sidusad) ja pradigmaatilised suhtes. *keelestruktuur on tasandiline (süntaks, morfoloogia, fonoloogia) Ferdinand de Saussure - hariduselt indoeuroopa keelte asjatundja. Keel kui struktuur on olemas ainult tervikuna, luues iseennast eristuste kaudu. Keel on foneetilise eristuste hulk, mis on vastavuses mõisteliste eristustega. Keeles on absoluutset abitaarsust ja suhtelist abitaarsust, mis on süsteemi poolt motiveeritud. Praha fonoloogiline koolkond - Saussure'i seisukohad 15. Strukturalismi edasiareng USAs, Bloomfield Keelelise vormi tähendus on situatsioon, milles see öeldakse ja situatsioon, mille see põhjustab. Keelt peab keeleteadlane vaatlema täpselt ja impersonaalselt
identiteedis on tulnud sellest, et eelnevalt on oma õiget identiteeti alla surutud hirmust. 2 Mis loeb on see, et oma seksuaalse identiteedi määramine on midagi, mis osadele inimestele tõsiseid raskusi valmistab. Selline määramatus tekitab inimesele endale suurt muret. Tasub meeles pidada, et inimeste seksuaalsus on tervikuna niivõrd rikkalik, et selgete eristuste tegemine nagu heterodeks ja geideks lahterdamine, jääbki alati ülelihtsustatuks ja vigaseks tegevuseks. Mõne jaoks kehtivad praegused eristused paremini kui teiste jaoks, aga see ei tähenda, et teiste seksuaalne identiteet selle tõttu vähem täisväärtuslik oleks. See, et me midagi päris täpselt sõnadesse panna ei oska, ei tähenda, et seda poleks olemas. Seega ei tasu liialt pead murda selle üle, mis on kellegi seksuaalne identiteet: tasub vaid kuulata oma südant ja kirge.
See absoluudi konstrueerimine on pigem rekonstrueerimine Verstand ei suuda neid vastandeid üheks siduda, aga absoluudis on need ühenduses Mida tähendab Verstandi eitada ? (vernichten) Absoluut viitab Bescränktele ja vastupidi (sellest ma ei saa eriti hästi aru ) Kui Vernunftil ei oleks Verstandi, kas ta siis saakski Absoluudile ligi? Vernunft süntees, Verstand antitees Vernunft vajab eristusi, et nende eristuste kaudu aru saada, et need eristused on ühe Einheiti erinevad ppooled Prinzip einer Philosophie in der Form eines absoluten Grundsatzes (35 - 41) Analytisch A=A , unabhängig von Erfahrung. Produziert kein Wissen. Verstandsdenken. Identitätsbegriff. Absoluut . subjekt ja predikaat . Syntetisch A=B nicht notwendig, empirisch . Nicht denken. Pluralität . Ei ole Satz der Identität (Võib olla ka C, D, E , F jne. )
Tuntakse anarhistlikku ja pärssivat sisehäält, mis ütleb, et mina süvakihid on ikkagi mõistetamatud. Seletatud ja põhjendatud elukäsitlus ei pruugi midagi erilist ütelda inimese sügavamate tunnete, mälestuste ja kujutluste kohta. Paljud kogemused, tunded, sümbolid, müüdid ja paradoks ei mahu sellesse maailmapilti. Tõdetakse, et elu on keerulisem kui loogika, abstraktsete kontseptsioonide ja selgete eristuste maailm. Vajalik on dialektilisem, vastuolusid ja määramatust lubav elukäsitlus. Selle skeptiliseks muutuva ja probleemitseva kriisi väljundiks on uue usulise tunnetuse kujunemine. Siduv usk tekib harva enne keskiga. Leiab aset isikliku mineviku ja kogemuse uus mõtestamine ja läbitöötamine. Nüüd ollakse avatud oma sügavamale minale. Tunnetatakse, et suur osa oma minast kirjeldub ja pärineb sotsiaalselt klassilt, usuliselt traditsioonilt ja etniliselt grupilt, millesse kuulutakse
otsustuste kehtivust ei saa näidata puhta loogikaga, selleks on vaja kogemust. Klassikaline seisukoht Nagu näeme, on filosoofia ajaloos tehtud mitmeid sarnaseid eristusi kahte tüüpi tõdede vahel: ühelt poolt siis puhta mõistusega haaratavad paratamatud tõed ning teisalt kogemuslikult kinnitust leidnud tõed, mille kehtivus pole paratamatu. Täpsemalt võib tuua välja kolm eristuste paari: Aprioorne ja aposterioorne Analüütiline ja sünteetiline Paratamatu ja kontingentne Esimesena kasutas selliseid mõisteid väidetavasti I.Kant, kelle väljapakutud raamistus saab vaadelda ka talle eelnenud filosoofe Klassikaline seisukoht Aprioorne ja aposterioorne epistemoloogiline eristus, mis rakendub teadmisele või õigustusele Analüütiline ja sünteetiline loogiline või semantiline eristus,
Sest elatakse need emotsioonid lähi ja see “puhastab” inimese. Hoian tundeid endas, aga kui käin teatris ja elan need läbi, siis ei teki vajandust end kellegi peal välja elada, sest ma olen need tunded juba läbi elanud ja saab sama “neutraalselt” oma elu edasi elada. • Apollooniline kunst – asjade eristamise alus, kõikidel asjadel on oma vorm Apollooniline üldises plaanis tähendab kõigi analüütiliste eristuste alust. Kogu asjade kord on apollooniline, kui me anname asjadele kuju, me teostame seda printsiipi. Antiikkultuuri hinge võib nimetada Nietzsche järgi apolloniliseks, ta idealiseerib ruumiliselt piiratut, meeltega haaratavat üksikkeha. Näiteks: Nietzsche pidas kõige apolloonilisemaks skulptuuri. Näiteks: Apolloniline on maalikunst, mis piirab üksikud kehad kontuuridega. Näiteks: Apollonilised on alasti inimese kuju, mehaaniline staatika, Olümpia jumalate
füsioloogiline reaktsioon, tegutsemisvalmidus, emotsiooni väline avaldumine, regulatsioon. Põhiemotsioonid hirm, üllatus, rõõmus, kuri, vastikus, kurbus Emotsioonide otstarve hindamine, ergutavad või pidurdavad, suunavad tähelepanu, stimuleerivad mälu, väljendavad. Mida kujutab endast isiksus? Millised on põhilised lähenemised isiksuse käsitlemisele? Isiksus järjepidev tundeelu ja motivatsiooni omadustest väljenduv individuaalsete eristuste kogum. Antropoloogiline lähenemine, biheiviorism, psühhodünaamiline teooria. Projektiivtestid ja objektiivtestid. Projektiivtest ei ole õiget ega valet vastust. Tõlgendamise küsimused, nt tindipleki test Objektiivtest küsimustikud, võimaldavad saada vastuseid isiku elu seikade ja teda iseloomustavate omaduste kohta.Selliste testide vastuseid saab kontrollida. MMPI, kus on palju küsimusi(umb 500) ja vastata saab kas õige või vale.
Üksikut fakti tuleb uurida süsteemi kui terviku seisukohast. Keeleteaduse tuum on sünkrooniline keele uurimine. Diakroonilised argumendid pole sünkroonilises uurimuses vastuvõetavad. Keel on sotsiaalne nähtus. Tuleb eristada keelt ja kõnet. Keel on struktuur, kõne on keele väljendus. Keele struktuuris on süntagmaatilised (assotsiatiivsed) suhted ehk süntaks ja paradigmaatilised ehk morfoloogia. Keelestruktuur on tasandiline (süntaks, morfoloogia, fonoloogia). Keel on foneetiliste eristuste hulk, mis on vastavuses mõisteliste eristustega. Malemäng on sama ka siis, kui mõni malend ära vahetada. Keel on vorm, mitte substants. Keeles on absoluutne ja suhteline arbitraarsus (nt 2 on absoluutselt arbitraarne, 22 aga suhteliselt arbitraarne), mõlemad süsteemi poolt motiveeritud. Saussure´i seisukohad andsid fonoloogias kiireima tulemuse. Praha strukturalistide koolkond Praha koolkond 1920-30ndad: Trubetzkoi, Jakobson, Mathesius (eelkõige slavistid). •FONEEMITEOORIA
teineteist pidevalt, on omavahel nii dialoogilises kui ka konfliktses vahekorras. • Rahvakultuuri ajalugu võimaldab käibele tuua palju uusi allikaid, mis seni oli ära põlatud kui ebaolulised (rahvalik kirjasõna ja pildimaterjal, folkloor, kohtumaterjalid jpm). • Rahvakultuuri ajaloo abil muutub meie teadmine minevikust märksa täielikumaks ja mitmekülgsemaks; meie ajaloopilt ei ole enam tänapäevaste sotsiaalsete eristuste küüsis. Rahvakultuuri ajaloo esiletõusu põhjused • 1960. aastate populaarkultuuri pealetung Lääne ühiskonnas; kontrakultuuri liikumised; ametlike kultuuriinstitutsioonide ja eliidikultuuri kriitika. • Marksismi ja vasakpoolsete ideoloogiate mõju, soov kirjutada nn. allasurutud või rõhutud klasside ajalugu, uurida ajalugu “altpoolt” (from below): E. P. Thompson, Eric Hobsbawm jt
Keel on struktuur, kõne selle väljendus. • Keele struktuuris on süntagmaatilised (assotsiatiivsed) ja paradigmaatilised suhted. • Keelestruktuur on tasandiline (süntaks, morfoloogia, fonoloogia) Ferdinand de Saussure’i mõtteid keelest • Nagu on võimatu kääridega paberit lõigates lõigata ainult ühte poolt, nii ei saa keeles eristada märgi tähendust ja vormi (signifiant ja signifie). • Keel kui struktuur on olemas ainult tervikuna, luues iseennast eristuste kaudu. Kontrastidest moodustuvad paradigmaatilised suhted. • Keel on foneetiliste eristuste hulk mis on vastavuses mõisteliste eristustega. • Kuna iga lingvistiline üksus on määratletav ainult süsteemi kui terviku kaudu, on senine diakrooniline keeleteadus mõttetu: ei saa rääkida üksiksõna või –hääliku muutumisest. • Samasus on mitte niivõrd füüsiline identsus, kui “ideeline”, st sama funktsiooni säilitamine. 8.45 rong
seisukohast. Keeleteaduse tuum on sünkrooniline keele uurimine. Diakroonilised argumendid pole sünkroonilises uurimuses vastuvõetavad. Keel on sotsiaalne nähtus. Tuleb eristada keelt ja kõnet. Keel on struktuur, kõne on keele väljendus. Keele struktuuris on süntagmaatilised (assotsiatiivsed) suhted ehk süntaks ja paradigmaatilised ehk morfoloogia. Keelestruktuur on tasandiline (süntaks, morfoloogia, fonoloogia). Keel on foneetiliste eristuste hulk, mis on vastavuses mõisteliste eristustega. Malemäng on sama ka siis, kui mõni malend ära vahetada. Keel on vorm, mitte substants. Keeles on absoluutne ja suhteline arbitraarsus (nt 2 on absoluutselt arbitraarne, 22 aga suhteliselt arbitraarne), mõlemad süsteemi poolt motiveeritud. Saussure´i seisukohad andsid fonoloogias kiireima tulemuse. Praha strukturalistide koolkond Praha koolkond 1920-30ndad: Trubetzkoi, Jakobson, Mathesius (eelkõige slavistid).
* nihutatavus: saatja või vastuvõtja ei oma vahetut kontakti sellega, millest on sõnum * Inimkeel koosneb häälikutest, mille olemus ja tähendus ei ole geneetiliselt programmeeritud. (nominalism: koera nimi on kokkuleppeline, kuid tegelikult välimuse järgi paneme nimetusse rohkem kas täis- või kaashäälikuid, aga siiski, kokkuleppeline.) * Loomadel pigem geneetiliselt stereotüüpsed signaalid. * Keele elemendid saavad tähenduse läbi eristuste. * Nominalism tähistajal on vaid kokkuleppeline vahekord tähistatavaga. 5 Opositisoonid keeles: * foneemid (Osama bin Laden või Usamah ibn Ladin; araabia keeles pole ei O-d ega E-d) ja morfeemid: vabad ja seotud (Zweifeln - kahtlema, verzweifeln - meelt heitma) Hawaii keel väidetavalt maailma üks vanimaid keeli. Vokaaliderohke (sildid teeääres nt) Süntaks - lausete moodustamine. (Lastel on keeleõppeks vaja elavat suhtlemist.) Ajalooline keeleteadus:
Kui inimene on neljanda astme sügavalt läbi tunnetanud, jõuab ta tundeni, mida saab kirjeldada anarhistliku ja pärssiva sisemise häälena. Tuntakse võimetust hakata midagi peale oma isiksuse süvakihtidega, lapsepõlvega, kujutlustega. Senine maailmapilt tundub olevat kuidagi steriilne ja lame. Jutustused, sümbolid, müüdid ja paradoksid ei mahu senisesse elupilti. Tõdemus, et elu on keerulisem kui loogika, abstraktsete kontseptsioonide ja selgete eristuste maailm suunab edasi dialektilisema ja mitmekihilisema elutõe tunnetamisele. 5. Konjunktiivne (siduv) usk (eluaastad 35...). Esineb harva enne keskiga. Erinevalt neljandast astmest seondatakse siin oma identiteedi ja maailmavaatega palju sellest, mis eelmisel astmel oli välja tõrjutud või mitte(ära)tuntud. Kujuneb maailm, kus sümboolne jõud ühineb kontseptuaalsusega. Sellel astmel leiab aset ka isikliku mineviku uus mõtestamine ja läbitöötamine
terradukti (et ei tekiks populatsioonisaart), et ta tõlgendaks seda kui piisavalt ohutut ja looduslikku objekti. Millised tajud on selle looma jaoks olulised ja kuidas ta neid tõlgendab – zoosemiootiline küsimuseasetus. Kõik küsimused hallis, hübriidses tsoonis, kus on inimese ja looduse sfääride segunemine, uute märgisüsteemide kujunemine sellelt pinnalt. B. Latour: eristanud 2 suundumust: 1) puhastamine purification – püütakse rangete eristuste (puhaste distsipliinide, uurimisobjektide jne) suunas 2) hübridiseerimine hybridisation (nähakse, et puhtad kirjeldused ei ole võimalikud, erinevad metakeeled segunevad, lõplik tõde ei olegi võimalik, aga võimalik luua lahendusi, mis mingite teatud uurimisküsimuste jaoks toimivad Ajalooliselt zoosemiootika seotud ka loomade omavahelise kommunikatsiooni uurimisega. Saksa bioloog, kommunikatsiooniteoreetik G. Tembrock kasutab
Kui Chase mõtleb "tollest maitsest", mõtleb ta mitmetähenduslikult või häguselt. Ta pöördub mä- lestustes tagasi varasemate kogemuste juurde, kuid ta ei pea püüdma ega isegi selleks võimeline olema kindlaks määrata, kas ta lisab või välistab mõne või kõik oma reaktsioonid sellest, mida ta mõtleb "tolle maitse" all. Tema tollane ja praegune seisund on erinevad seda võib ta täie kindluse- ga tunnistada kuid tal puuduvad "vahetud" vahendid peenemate eristuste tegemiseks ning tal pole selleks vajadustki10. 10 "Ma pole nii pöörane, et eitaksin seda, et minu punase aisting täna sarnaneb minu eilse punase aistinguga. Ma ütlen ainult, et see sarnasus võib seisneda üksnes füsioloogilises jõus teispool teadvust mis paneb mind ütlema, et ma tun- nen, et see tunne on sama mis eelmine, ja nii ei seisne see aistingute ühtsuses." (Peirce 1931-58: vol. V: 172, märkus 2). 15
Ka keelega on nii see, mida keele vahendusel on võimalik mõista ja see, mida keel tegelikult räägib, on midagi erinevat. See, millest keel ise räägib, kaob siis, kui teatud lause on öeldud. II osa Keel loob maailma, või on väravaks sellesse maailma. N:,,Ma otsustasin tööd vahetada" selle all mõtlen mingit tahte akti, mis on mingisugune jõud minus, mis on esile kutsutud keele abil. Ilma keeleta ei saaks väljendada oma tahteid, tundeid. Me elame keele poolt loodud eristuste maailmas. Näiteks kasvõi see, kui ma eristan hobi ja tööd, eraldan nendele eraldi aega, millele rohkem, millele vähem, tekivad prioriteedid. Nii organiseerin ma oma elu, millest ma tean ainult tänu keelele. Meie keele rikkus on meie elu rikkus, meie keele vaesus on meie elu vaesus. Kui mul on niisugune keel, kus asjad on põhimõtteliselt selged, elu põhitõdesid on võimalik väljendada lihtsalt, siis on ka minu elu suhteliselt lihtsakoeline. Ma elan selliselt, missugune mu keel on.
arvamusi. Kui inimene on neljanda astme sügavalt läbi tunnetanud, jõuab ta tundeni, mida saab kirjeldada anarhistliku ja pärssiva sisemise häälena. Tuntakse võimetust hakata midagi peale oma isiksuse süvakihtidega, lapsepõlvega, kujutlustega. Senine maailmapilt tundub olevat kuidagi steriilne ja lame. Jutustused, sümbolid, müüdid ja paradoksid ei mahu senisesse elupilti. Tõdemus, et elu on keerulisem kui loogika, abstraktsete kontseptsioonide ja selgete eristuste maailm suunab edasi dialektilisema ja mitmekihilisema elutõe tunnetamisele. 5. Konjunktiivne (siduv) usk (eluaastad 35...). Esineb harva enne keskiga. Erinevalt neljandast astmest seondatakse siin oma identiteedi ja maailmavaatega palju sellest, mis eelmisel astmel oli välja tõrjutud või mitte(ära)tuntud. Kujuneb maailm, kus sümboolne jõud ühineb kontseptuaalsusega. Sellel astmel leiab aset ka isikliku mineviku uus mõtestamine ja läbitöötamine. Sealjuures ollakse avatud oma
need mõjutavad teineteist pidevalt, on omavahel nii dialoogilises kui ka konfliktses vahekorras. 2. Rahvakultuuri ajalugu võimaldab käibele tuua palju uusi allikaid, mis seni oli ära põlatud kui ebaolulised (rahvalik kirjasõna ja pildimaterjal, folkloor, kohtumaterjalid jpm). 3. Rahvakultuuri ajaloo abil muutub meie teadmine minevikust märksa täielikumaks ja mitmekülgsemaks; meie ajaloopilt ei ole enam tänapäevaste sotsiaalsete eristuste küüsis. Kuidas tekkis? 1960. aastate populaarkultuuri pealetung Lääne ühiskonnas; kontrakultuuri liikumised; ametlike kultuuriinstitutsioonide ja eliidikultuuri kriitika. Marksismi ja vasakpoolsete ideoloogiate mõju, soov kirjutada nn. allasurutud või rõhutud klasside ajalugu, uurida ajalugu "altpoolt". Kultuuriantropoloogia ja folkloristika populaarsus ja mõju ajalooteadusele. Ajaloolaste tähelepanu hakkasid pälvima rituaalne käitumine, suuline
Otsustavaks on aju suurte poolkerade eesmised osad, eelkõige otsmikusagarad. Kõik kolm blokki töötavad tihedas koordinatsioonis ja tagavad sotsiaalsete ja bioloogiliste vajaduste rahuldamise ning uue teabe loomise. Skript on mälus esindatud tervikliku ja olukorrapärase mõtestatud mudelina, mis aitab orienteeruda tüüpolukordades ja kogemuse ülekande puhul ka uutes olukordades(nt kinokülastus koosneb sarnaste toimingute järgnevusest) Tüpoloogiliste eristuste all mõistetakse närviprotsesside kulgemise dünaamikat ja taset üksikindiviidile. Närviprotsesside põhitunnustena eristati jõudu, tasakaalustatust ja liikuvust. Jõu puhul käib jutt närvirakkude töövõimest. Tasakaalustatus kirjeldab erutus- ja pidurdusprotsesside vastastikust suhet. Need protsessid võivad olla tasakaalus, aga üks võib ka teisest tugevam olla. Liikuvus on üht tüüpi protsessi teisega asendamise kiirus.See tunnus on oluline kiirel
Otsustavaks on aju suurte poolkerade eesmised osad, eelkõige otsmikusagarad. Kõik kolm blokki töötavad tihedas koordinatsioonis ja tagavad sotsiaalsete ja bioloogiliste vajaduste rahuldamise ning uue teabe loomise. Skript on mälus esindatud tervikliku ja olukorrapärase mõtestatud mudelina, mis aitab orienteeruda tüüpolukordades ja kogemuse ülekande puhul ka uutes olukordades(nt kinokülastus koosneb sarnaste toimingute järgnevusest) Tüpoloogiliste eristuste all mõistetakse närviprotsesside kulgemise dünaamikat ja taset üksikindiviidile. Närviprotsesside põhitunnustena eristati jõudu, tasakaalustatust ja liikuvust. Jõu puhul käib jutt närvirakkude töövõimest. Tasakaalustatus kirjeldab erutus- ja pidurdusprotsesside vastastikust suhet. Need protsessid võivad olla tasakaalus, aga üks võib ka teisest tugevam olla. Liikuvus on üht tüüpi protsessi teisega asendamise kiirus.See tunnus on oluline kiirel kohanemisel olukorra muutustega
sajandi mõttevoolud» apollo oli kreekas korra hoidmise jumal, valguse ja riigipiiride jumal, seaduse looja ja korrastaja, korrastav alge. dionysos on täpselt vastupidine, ekstaasi, joobumuse, viljakuse, tumeduse sümbol. need peegeldavad ka romantismi ja valgustuse suhet : apollooniline printsiip ja dionüüsiline printsiip nietzsche jaoks on need kaks printsiipi tasakaaluliselt olulised inimese arengus apollooniline üldises plaanis tähendab kõigi analüütiliste eristuste alust kogu asjade kord on apollooniline, kui me anname asjadele kuju, me teostame seda printsiipi. nietzsche pidas kõige apolloonilisemaks skulptuuri. ka homerose eepilist luulet pidas nietzsche korrastatud kunsti mudeliks. kõige dionüüsilisemaks kunstiks nietzsche pidas muusikat. muusika mõjub otse kehale, inimese individuaalsus lahustub muusikas, mõistusele see aga ei mõju. tuletame meelde hamleni rotipüüdjat,
uusi, tunnetusega äsjapüstitatud eesmärke. Õppimine põhineb seejuures uskumuste, hoiakute & väärtuste jäljendamisel või üldistamisel, tunnetus aga nende aktiivsel konstrueerimisel · Stereotüübid moodustavad kategooriate erilise rühma. Nad tekivad isikliku asjakohase teadmise puudumisel & on enamasti väga püsivad, ehkki samas ka muudetavad, kui puutume kokku nendega mittesobivate näidetega, mis nõuavad seinsest peenemate eristuste tegemist. Stereotüübi lagunemine illustreerib hästi Piaget ideid. · Tunnetusliku ebakõla teooria (Festinger, 1957) seletab, miks meie kategooriad, uskumused, hoiakud & väärtused ning stereotüübid nii raskesti muudetavad on. Me töötleme infot nii, et tulemus oleks kooskõlas meie kehtivate seisukohtadega & ignoreerime kõike vastupidist · Nii võime tõenäolisemalt tegelda ebaõnnestunud tegudele õigustuste otsimisega kui nende tegude korrigeerimisega
Sama ideed saab kasutada seisukohtade eest võetakse vastutus. ka muul moel, näiteks jagades mina mitmeks osaks ja aidates seejärel kaasa eri osade dialoogile. Selliste mõnevõrra meelevaldsete eristuste tegemisel võib nõustaja kasutada 3. Kontakti saamise etapp vaatenurkadena eri liiki kategooriaid probleemile lähenemiseks. Kliendil aidatakse teadlikuks saada automaatsest enesekriitikast ning sisemistest käskudest ja keeldudest (selliste väljendite nagu ,,peaks", ,,on vaja", ,,tuleb" jms
annaabi.ee 
