Valgus on elektrommagnet laine, see tähendab elektrivälja ja magnetvälja võnkumiste levimine 2. Kui suur on valguse kiirus vaakumis ja mille poolest on see kiiruse väärtus eriline? Vaakumis levib valgus kiirusega 300 000 km/s Eriline, sest see on suurim võimalik kiirus looduses 3. Millised aineosakesed kiirgavad valgust? Aine aatomid 4. Mida tähendab aatomi ergastamine? Selleks, et aatom hakkaks kiirgama tuleb teda eelnevalt ergastada (energiat anda) 5. Mille põhjal ja kuidas liigitatakse valgusallikaid? Valgusallikad liigitatakse aatomie ergastamise viisi põhjal kahte rühma: 6. Mis on soojuslik valgusallikas? (too näiteid) Soojuslikud valgusallikad- aatomid ergastuvad kõrge temperatuuri tõttu (päike, elus tuli, hõõglambid) 7. Mis on külm valgusallikas? (too näiteid) Külmad valgusallikad- aatomid ei ergastu, kõrge temperatuur aatomeid ergastada (nt:
Aatomi põhiolek Põhiolekus on aatomi kõik elektronid vähimate võimalike kvantarvudega aatomorbitaalidel. Selleks, et aatomit ergastada, peab mõni aatomi elektron neelama footoni (energiakvandi, mille tulemusena liigub ta mõnele kõrgemal asuvale vabale orbitaalile, mille üks või mitu kvantarvu on suuremad kui vähima energiatasemega vaba orbitaali vastavad kvantarvud. Põhiolekusse naasmiseks peab elektron üleliigse energia äraandmiseks footoni kiirgama. Ergastatud olek Selleks, et aatomit ergastada, peab mõni aatomi elektron neelama footoni (energiakvandi, mille
Radioaktiivne kiirgus on ioniseeriv kiirgus ja seetõttu inimesele ohtlik, kuna ta ioniseerib aatomeid ning lõhub seetõttu keemilisi sidemeid molekulide vahel. Radioaktiivse kiirguse liigid Radioaktiivsed kiirgused jaguneva otseselt ioniseerivateks kiirgusteks ja kaudselt ioniseerivateks kiirgusteks. Ioniseerivad kiirgused on alfa-, beeta- ja gammakiirgus. Neutronkiirgus on kaudselt ioniseeriv kiirgus, tema ioniseeriv toime tuleneb võimest tuuma ergastada ning lagunema sundida. Alfakiirgus Alfakiirgus koosneb alfaosakestest kahest prootonist ja kahest neutronist koosnevatest heeliumi aatomituumadest. Alfaosakesed on rasked, suure laenguga ja suhteliselt aeglased, mistõttu on tõenäosus, et nad oma teel mõne teise aatomi vastu põrkavad, suur. Piisab tavalisest paberilehest või mõnesentimeetrisest õhukihist, et kõik alfaosakesed põrkuks mõne ees seisva aatomi vastu ning ioniseeriks selle.
Mõisted. Tuumareaktsioon-tuumade ühinemine, ümberkorraldumine ja lagunemine. Termotuumareaktsioon-kergete tuumade ühinemist, mis saab toimuda ainult väga kõrgetel temp.(nt. päike) Raskete tuumade lõhustumine-toimub eelkõige peri. Tabeli lõpus olevate suurte tuumadega, sest nende tuumajõud ei suuda neid enam hästi koos hoida ja piisab ainult 1 neutronist, et neid tuumi ergastada- deformeerub-laguneb 2 kildtuumaks. Tekkinud tuumad hakkavad üksteisest kiirelt eemalduma ja selle käigus vabaneb paar kolm neutronit. Tuuma seoseenergia-on võrdne minimaalse tööga, mis kulub selle liitosakese lahutamiseks koostisosadeks. Vesinikpomm-toimub kergete tuumade ühinemine. Seal saadakse vajalik temp.aatompommilõhkamisel, mille tulemusena pannakse ühinema vesiniku raskete isotoopide(D) ja liitiumi tuumad.
millele vastab kindel energia. Aatomi üleminek 1 olekult teisele ta kas kiirgab või neelab energia kvandi ehk ootoni mille energia võrdub olekute energia vahega. Hõredatel gaasidel on joonspekter. Gaasides on aatomid hõredad, järelikult aatomite spektrid on joonspektrid. Igale joonele spektris vastab kindel kiirguse lainepikkus ja sagedus. Igal kindlal sagedusel on kindel energia. (Footoni energia E=f(sagedus)*h(Planki konst), 1eV=1,610 -19J) Vahepeal tuleb aatomit ergastada, et ta saaks uuesti kiirata. (kiiritada valgusega/kuumutamine) 3. Seisulained-lained millel on täisarvulised kordajad. Elektron lainetab ja tema laineid nim tõenäosus e. leiulaineteks (tähis psii Ψ ) elektroni lainepikkus λ =h(konstant)/p(impulss) p=mv 4.orbitaallaine-tal on kindlad orbiidid. Lained täisarv kordsed. Kvantarv-iseloomustab elektroni võimalikku seisulainet (3). n-peakvantarv(määrab ära energia nivoo kuhu
Loodus üks osa kirjaniku elust ja luulest Lugedes Juhan Liivi looduseteemalisi luuletusi on aru saada, et loodus oli tema jaoks väga tähtsal kohal ja see oli ka talle põgenemispaik kõigest halvast, mis teda ümbritses. Pere seitsmest lapsest noorimat Juhanit mäletati kui põdura tervisega ja üksildusse kalduvat poissi. Suviseid karjaspoisiks olemisi on ta ise meenutanud kui oma elu kõige õnnelikumat aega. Noorena oli Liiv üksildust armastav poiss, kes paistis silma küll pikkusega, kuid samas ka kõhnusega, sellepärast ei olnud ta eriti sportlik ja teda narriti teiste koolikaaslaste poolt. Sellele aitas kaasa ka see, et Liiv oli pärit vaesest perest ja ta kandis kulunud rõivaid ja pastlaid. Kuna ta ei olnud seltskonnas väga populaarne otsis ta lohutust loodusest, mida ta sai poisina karjas käies. See arendas tema armastust koduümbruse maastiku vastu. Oma karjaaega meenutab kirjanik veel 1891. aastal järgmist...
1. aatom omab kindla energiaga ajas muutumatuid olekuid ( st et elektronid saavad olla vaid kindlatel orbiitidel) 2. aatom kiirgab või neelab valguskvandi vaid siirdel ( kui läheb üle ühelt tasemelt teisele) Madalamalt tasemelt kõrgemale e eemaldub tuumast neeldub Kõrgemalt madalamale tasemele e läheneb tuumale kiirgab Seleta seost hf = Ek Em : elektroni üleminekul krgemalt orbiidilt madalamale kiirgab aatom valguskvandi energia Ergastamine Kuidas saab aatomeid ergastada: 1. kiiritades aatomeid valgusega 2. lasta kiiresti liikuvatel elektronidel põrkuda aatomitega 3. ainet kuumutades Spektraalseeria spektrijoontest moodustuv jada jaotatakse erinevalt Spektraalanalüüs aine keemilise koostise kindlaksmääramine selle kiirgus- või neeldumisspektri järgi Spektroskoopia teadusharu, mis tegeleb spektraalanalüüsiga Spektrid jaotatakse tekke ja isel järgi : Kiirgus spektrid : neeldumisspektrid:
Mees tuleb töölt, viskub diivanile, et spordiülekannet vaadata või süveneb ajalehte, et lugeda eelmise päeva sündmuste kohta, mida ta niikuinii ametipostil olles online- lehtedest luges, aga siiski kordamine on tarkuse ema, loeme veel. Selle asemel, et viiendat korda spordikülge lapata, tuleks korrata neid tegusi, mis tehti esimestel kohtingutel suhte alguses või leida uusi lahendusi ja ideid. 8-tunnine tööpäev sellest kohustusest ei vabasta. Suhet tuleb ergastada ja temakesele ohtralt tähelepanu osutada. Diivanil hüüet ,,söök on valmis" ootamine ei vii kuhugi. Kui taoline rutiin on pikka aega kestnud võib juhtuda, et seda hüüet enam ei tule. Erinevalt Mel Gibsonist, ei suuda kahjuks (pigem ikka õnneks) mees naise mõtteid lugeda. Aimamine on palju lõbusam. Suhet peab huvitavaks tegema ja katse-eksitus meetodil värskendama. Olla tuleb loov ja loomulikult helde. Õnnistatud on naised, kellele mehed kord kuus lilli toovad
elektronid ja prootonid piki oma jõujooni. Seda magnetvälja omadust kasutatakse laialdaselt meie koduses televiisoritorus, kus katoodilt väljunud elektronid pannakse muutuva magnetvälja mõjul kukkuma just õigesse kohta ekraanil. Sama juhtub ka Maa magenetväljas, kuhu kaugemalt kosmosest aeg-ajalt satuvad laetud elementaarosakesed. Liikudes piki jõujooni edasi, jõuavad laetud osakesed paratamatult Maa pooluste lähedusse, kus nende kiirus võib osutuda piisavaks, et ergastada atmosfääris leiduvate gaaside neutraalseid, laenguta aatomeid. Ergastatud olekusse sattunud aatom aga kiirgab saadud energia üsna kiirelt valguse kujul tagasi. Osa sellest valgusest satub vahel meie silma ja nii me virmalisi näemegi. Tegelikult toimub selline protsess kogu aeg, ainult et alati ei ole seda palja silmaga näha. Näha saab seda vaid siis, kui kiirgavate aatomite ja ergastavate osakeste hulk on piisavalt suur. Ja vaid siis nimetame seda loodusnähtust virmalisteks
Laserite üha laiaulatuslikum kasutamine hambatehnoloogias on põhjustatud nende poolt pakutavatest paljudest eelistest. · Meelelahutuses holograafias, visuaalkunstis Laseris on kiirguraine paigutatud kahe peegli vahele. Kiirguraineiks on väga mitmesugused gaasid, tahkised, klaasid või vedelad värvainelahused. Nad sisaldavad aatomeid, mida saab võimsa valgusallika (välguti, teise laseri) või elektrivoolu abil ergastada tavaseisundist energiarikkamasse poolpüsivasse ,,ooteolekusse". Kui mõned ergastatud aatomid kiirgavad algolekusse tagasi langedes valguslaine, sunnivad ehk stimuleerivad need mikrosähvatused ka ,,ootel" naaberaatomeid oma energiavaru lainesse loovutama. Pendeldades peeglite vahel edasi-tagasi, valgusvoog üha võimeneb. Teine peegel laseb osa temale langevast valgusest läbi. Temast väljub peeglipaari telgjoont mööda ere peen laserikiir. Seega on
plutooniumi poolestusaeg on 24 400 aastat) 6.tuumareaktsioonid *tuumareakts-des tekivad uued isotoobid *tuumareaktsioone kutsutakse esile neutronite voogudega, sest neutron tänu laengu puudumisele liitub kergesti tuumaga, tuues kaasa reaktsiooniks vajalikku kineetilist energiat. *tuumareaktsioone on 2 liiki : 1.raskete tuumade lõhustumine 2.kergete tuumade lõhustumine ehk sünteesireakts./termotuumareakts. 7.tuumade lõhustumine.ahelreaktsioon Aatomi tuum lõhustub siis,kui me suudame teda ergastada, see tähendab ,et ta neelab neutroni. Selle tulemusena aatomi tuum jaguneb kaheks osatuumaks ja vabaneb 2-3kiiret neutroni, mis omakorda võivad põhjustada naabertuumade lõhustumise jne. Tekib ahelreaktsioon-see on reaktsioon, mis põhjustab iseenda jätkumise. 8.neutronite paljunemistegur reaktsiooni kulgemist kirjeldab neutronite paljunemistegur. Neutronite paljunemistegur võrdub antud põlvkonna neutronite arvu ja eelmise põlvkonna neutronite arvu suhtega
ehk gaasidünaamilised laserid (võimsus 104-105 W). Neis lastakse tuline aktiivgaas läbi düüside ülehelikiiruslikult paisuda, kusjuures ta järsult (adiabaatiliselt) jahtub. Gaasi molekulide madalamad võnketasemed tühjenevad seejuures kõrgemaist kiiremini, tekib pöördhõive. On leitud, et heeliumi ja neooni teatud vahekorras segu võib tekitada laserefekti. Seejuures asub gaas torus sobivate peeglite vahel. Gaasiaatomeid saab ergastada (kutsuda esile pööratud jaotuse), kui tekitada gaasisambas elektrilahendus. Kümnest osast heeliumist ning ühest osas neoonist koosnevas gaasisegus on võimalik esile kutsuda selline laserefekt, mille tulemusena kiirgub laserivalgust punases lainealas. Et gaasisegu kiirgab piisavalt, siis on seadme kiirgusvõimsus rubiinlaseriga võrreldes palju väiksem, kummatigi on gaaslaseri valmistamine ja ekspluateerimine naeruväärselt odav
näiteks elektronid ja prootonid. piki oma jõujooni. Seda magnetvälja omadust kasutatakse laialdaselt meie koduses televiisoritorus, kus katoodilt väljunud elektronid pannakse muutuva magnetvälja mõjul just õigesse kohta ekraanil. Sama juhtub ka Maa magenetväljas, kuhu kaugemalt kosmosest aeg-ajalt satuvad laetud elementaarosakesed. Liikudes piki jõujooni edasi, jõuavad laetud osakesed paratamatult Maa pooluste lähedusse, kus nende kiirus võib osutuda piisavaks, et ergastada atmosfääris leiduvate gaaside neutraalseid, laenguta aatomeid. Ergastatud olekusse sattunud aatom aga kiirgab saadud energia kiirelt valguse kujul tagasi. Osa sellest valgusest on meile nähtav ja nii me virmalisi näemegi. Tegelikult toimub selline protsess kogu aeg, kuid alati ei ole seda palja silmaga näha. Näha saab seda vaid siis, kui kiirgavate aatomite ja ergastavate osakeste hulk on piisavalt suur. Ja vaid siis nimetame seda loodusnähtust virmalisteks
(võimsus 104-105 W). Neis lastakse tuline aktiivgaas läbi düüside ülehelikiiruslikult paisuda, kusjuures ta järsult (adiabaatiliselt) jahtub. Gaasi (enamast CO2) molekulide madalamad võnketasemed tühjenevad seejuures kõrgemaist kiiremini, tekib pöördhõive. On leitud, et heeliumi ja neooni teatud vahekorras segu võib tekitada laserefekti. Seejuures asub gaas torus sobivate peeglite vahel. Gaasiaatomeid saab ergastada (kutsuda esile pööratud jaotuse), kui tekitada gaasisambas elektrilahendus. Kümnest osast heeliumist ning ühest osas neoonist koosnevas gaasisegus on võimalik esile kutsuda selline laserefekt, mille tulemusena kiirgub laserivalgust punases lainealas. Et gaasisegu kiirgab piisavalt, siis on seadme kiirgusvõimsus rubiinlaseriga võrreldes palju väiksem, kummatigi on gaaslaseri valmistamine ja ekspluateerimine naeruväärselt odav. Ta valgus on monokromaatiline, kuigi mitte väga hele,
Fluerestsentsspekter on neeldumisspektri peegelpilt. (üleminek singlesete olekute vahel) Osa molekule läheb tripletssesse olekusse, kust toimub fosforestsents (aeglane üleminek). fosforestsentsiga konkureerib kiirguseta relaksatsioon. Fosforestsents on intensiivne madalatel temperatuuridel Molekulide vônkenivood Aatomite vônkumised molekulis on suurusjärk väiksema energiaga kui elektronkatte muutused. Kui molekulil on dipoolmoment, saab tema vônkumisi ergastada elektromagnetilise kiirgusega 1 h k Vônkenivood: E (n ) n = 1 2 2 m Raylegh ja Ramani hajumine: Molekulide elektronkate vôngub pealelangeva elektromagnetilise kiirguse taktis, mis produtseerib hajunud kiirguse. Hajunud kiirguse lainepikkus on vôrdne pealelangeva kiirguse omaga. (Rayleigh hajumine). Kui molekuli polarisatsioon muutub siis 10-6 osa footoneid aga ergastab molekuli
Elementaarkiirgureiks on neis aatomid, ioonid või molekulid. Molekullasereis rakendatakse võnkeseisunditevahelisi siirdeid. Gaaslaseritega on saadud valgus suur koherentsus, monokromaatilisus ja suunatus. Võimsamad ja suurimad gaaslaserid on jugalaserid. Neis lastakse tuline aktiivgaas läbi düüside ülehelikiiruslikult paisuda, kusjuures ta järsult jahtub. Gaasimolekulide madalamad võnketasemed tühjenevad seejuures kõrgemaist kiiremini ning tekib pöördhõive. Gaasiaatomeid saab ergastada, kui tekitada gaasisambas elektrilahendus. Kemolaser Kemolaserites juhitakse valguse genereerimiseks kokku gaasid, mille reageerides tekivad ergastatud molekulid. Reaktsiooni vallandab harilikult valgustamine või elektrilahendus, mis tekitab vabu radikaale. Enamik kemolasereid kiirgab infrapunaalal. Eksimeerlaserid on kemolaserid, milles kiirgavad ebapüsivad ergastunud molekulkompleksid. Eksimeerlaserid on tõhusaimad ultravioletse laserikiirguse allikad ja
piki oma jõujooni. Seda magnetvälja omadust kasutatakse laialdaselt meie koduses televiisoritorus, kus katoodilt väljunud elektronid pannakse muutuva magnetvälja mõjul just õigesse kohta ekraanil. Sama juhtub ka Maa magenetväljas, kuhu 5 kaugemalt kosmosest aeg-ajalt satuvad laetud elementaarosakesed. Liikudes piki jõujooni edasi, jõuavad laetud osakesed paratamatult Maa pooluste lähedusse, kus nende kiirus võib osutuda piisavaks, et ergastada atmosfääris leiduvate gaaside neutraalseid, laenguta aatomeid. Ergastatud olekusse sattunud aatom aga kiirgab saadud energia kiirelt valguse kujul tagasi. Osa sellest valgusest on meile nähtav ja nii me virmalisi näemegi. Tegelikult toimub selline protsess kogu aeg, kuid alati ei ole seda palja silmaga näha. Näha saab seda vaid siis, kui kiirgavate aatomite ja ergastavate osakeste hulk on piisavalt suur. Ja vaid siis nimetame seda loodusnähtust virmalisteks
Seadus kehtib lahjades lahustes (C<0,01 M). 14. Neelduvusteguri omadused Neelduvustegur sõltub: ● esialgse valguse lainepikkusest ● uuritavast ainest ● kasutatavast solvendist ja lahuse pH-st ● temperatuurist Neelduvustegur EI SÕLTU aine kontsentratsioonist. 15.UV-Vis elektronüleminekud orgaanilistes molekulides Kõik org. ühendid on võimelised neelama EM kiirgust, sest sisaldavad v alentselektrone, mida saab ergastada ja üle viia kõrgematele energiatasemetele. 16.UV-Vis spektromeetri ehitus Lambid: ● Deuteeriumi/vesinikulamp (UV ala, 160-375 nm) - pidevspekter tekib deuteeriumi elektrilisel ergastusel. Ergastatud molekul dissotsieerub vabastades UV footoni. D2 + Ee → D*2 → D’ + D” + hv ● Volframlamp (nähtav ja IR ala, 320-2500 nm) - volframi traat kuumutatakse 2870K juures. Emiteeritav kiirgus omab max intensiivsust u 1200 nm juures.
valgusest. UV/Vis spektroskoopiat kasutatakse tavapäraselt analüütilises keemias erinevate analüütide määramiseks. Sellisteks analüütideks on siirdemetallide ioonid, konjugeeritud orgaanilised ühendid ja bioloogilised makromolekulid. Analüüsi teostatakse tavaliselt lahuses. Siirdemetalli ioonide lahused võivad olla värvilised (absorbeerivad nähtavat valgust), sest metalli aatomites olevaid d-elektrone on võimalik ergastada ühelt elektronergastuse nivoolt teisele. Erinevad lisandid mõjutavad tugevalt metalliioone sisaldava lahuse värvust. Sellisteks lisanditeks on erinevad anioonid ja ligandid. Näiteks vasksulfaadi lahja lahus on helesinine. Sellele ammoniaaki lisades tumeneb lahuse värvus ja neeldumismaksimumi lainepikkus muutub (max). Orgaanilised ühendid, milles eelistatult esineb tugev konjugatsioon (nt. DNA, RNA, valgud), neelavad valgust elektromagnetkiirguse spektri UV või nähtavas alas
FS II valgustpüüdva kompleksiga on seotud vett lagundav kompleks, et asendada ergastatud elektron, mis liikus edasi plastokinooni ja saada ATP sünteesiks vajalik H+ 10. Millest koosneb FS II valgustpüüdev e. antennikompleks? FS II koosneb veet lagundavast kompleksist ja tsentriklorofüllist. 11. Mis funktsioon on tsentriklorofüllil. Millise lainepikkusega kvandid lükkavad fotosünteesi valgusreaktsiooni käima? Tsentriklorofülli funktsioon on ergastada elektron ja anda see edasi plastokinoonile. Tsentriklorofülli ergastab punane kvant lainepikkusega 680 nm. 12. Milline fotosüsteem on seotud ATP ja milline NADPH tootmisega? Fotosüsteem I on seotud NADPH tootmisega ja fotosüsteem II ATP tootmisega. 13. Miks on vaja prootoneid läbi membraani stroomast luumenisse pumbata? Prootoneid on vaja läbi membraani stroomast luumenisse pumbata, et toota ATPd 14. Kust saadakse energia prootonite luumenisse pumpamiseks?
ühinemisel vesinikupommi plahvatusel ja tähtede termotuumareaktsioonides. Radiatsioon on ioniseeriv kiirgus ja seetõttu inimesele ohtlik, kuna ta ioniseerib aatomeid ning lõhub seetõttu keemilisi sidemeid molekulide vahel . [1] Radioaktiivsed kiirgused jaguneva otseselt ja kaudselt ioniseerivateks kiirgusteks. Otsesed ioniseerivad kiirgused on alfa-, beeta- ja gammakiirgused. Neutronkiirgus on kaudselt ioniseeriv, sest tema ioniseeriv toime tuleneb võimest tuuma ergastada ning lagunema sundida. Gammakiirgus on inimesele kõige ohtlikum kiirgus, kuna tema läbimisvõime on suur ning ta on tugeva ioniseeriva toimega. Gammakiirgus lõhub inimese kehas orgaanilisi molekule põhjustades kiiritustõbe. Lõhkudes DNA molekuli võib gammakiirgus põhjustada geneetilist mutatsioone ja vähki, võõrad pole ka kasvajad ning põletusele sarnanevad kahjustused nahal. Eriti
gaasidünaamilised laserid (võimsus 104-105 W). Neis lastakse tuline aktiivgaas läbi düüside ülehelikiiruslikult paisuda, kusjuures ta järsult (adiabaatiliselt) jahtub. Gaasi (enamast CO2) molekulide madalamad võnketasemed tühjenevad seejuures kõrgemaist kiiremini, tekib pöördhõive. On leitud, et heeliumi ja neooni teatud vahekorras segu võib tekitada laserefekti. Seejuures asub gaas torus sobivate peeglite vahel. Gaasiaatomeid saab ergastada (kutsuda esile pööratud jaotuse), kui tekitada gaasisambas elektrilahendus. Kümnest osast heeliumist ning ühest osas neoonist koosnevas gaasisegus on võimalik esile kutsuda selline laserefekt, mille tulemusena kiirgub laserivalgust punases lainealas. Et gaasisegu kiirgab piisavalt, siis on seadme kiirgusvõimsus rubiinlaseriga võrreldes palju väiksem, kummatigi on gaaslaseri valmistamine ja ekspluateerimine naeruväärselt odav. Ta valgus on monokromaatiline, kuigi mitte väga hele, ja
9. Milline tsoonistruktuur vastab pooljuhtidele ja isolaatoritele? olekud valentstsoonis on täidetud ja puudub kattumine valents- ja juhtivustsooni vahel. Valents ja juhtivustsoon on eraldatud teineteisest nn. keelatud tsooniga. . 10. Miks metallid on väga head elektrijuhid? Üldiselt on elektrivälja poolt antav energia küllaldane, et suurt hulka elektrone metallides ergastada neile vabadele olekutele ja seetõttu on metallid hea elektrijuhtivusega 11. Miks pooljuhtide ja isolaatorite elektrijuhtivus on madal? Isolaatorites ja pooljuhtides puuduvad täidetud valentstsoonile väga läheldased lubatud energianivood. Vajalik ergastusenergia on paljudele ainetele suurusjärgus mõned elektronvoldid ja ergastamiseks peab kasutama mitteelektriline moodust: soojust või valgust. 12. Mis on elektronide liikuvus
suurimad gaaslaserid on jugalaserid ehk gaasidünaamilised laserid (võimsus 10 4-105 W). Neis lastakse tuline aktiivgaas läbi düüside ülehelikiiruslikult paisuda, kusjuures ta järsult (adiabaatiliselt) jahtub. Gaasi (enamast CO 2) molekulide madalamad võnketasemed tühjenevad seejuures kõrgemaist kiiremini, tekib pöördhõive. On leitud, et heeliumi ja neooni teatud vahekorras segu võib tekitada laserefekti. Seejuures asub gaas torus sobivate peeglite vahel. Gaasiaatomeid saab ergastada (kutsuda esile pööratud jaotuse), kui tekitada gaasisambas elektrilahendus. Kümnest osast heeliumist ning ühest osas neoonist koosnevas gaasisegus on võimalik esile kutsuda selline laserefekt, mille tulemusena kiirgub laserivalgust punases lainealas. Et gaasisegu kiirgab piisavalt, siis on seadme kiirgusvõimsus rubiinlaseriga võrreldes palju väiksem, kummatigi on gaaslaseri valmistamine ja ekspluateerimine naeruväärselt odav. Ta
Aatom omandab ja loovutab energiat kindlate kvantumite kaupa, sest kiirgus- ja neeldumisspektrid on joonspektrid. 5. Mis on elektronvolt, selle arvuline väärtus? Elektronvolt (eV) on energia, mille omandab elektron, läbides elektriväljas potentsiaalide vahet 1 volt. eV = 1,60 * 10^-19 J 6. Mida peab aatomiga tegema, et ta saavutaks kõrgema energiataseme? Miks? Aatomi kõrgema energiataseme saavutamiseks on vaja aatomit ergastada, et tal oleks mida välja kiirata. 7. Kas aatomid saavad vastu võtta igasugust energia hulka? Põhjenda. Ei, aatomid saavad energiat vastu võtta vaid kindlate osade kaupa. Kõik neelatavad energia kogused peavad jääma kindlate energiatasemete vahedele. 8. Mis on interferents? Mis on difraktsioon? Interferents on kahe või enama ühesuguse lainepikkuse kokkujooks, mis tekitab uue lainemustri. Difraktsioon on aga nähtus, mille puhul laine paindub ümber takistuste. 9
Võimsamad ja suurimad gaaslaserid on jugalaserid ehk gaasidünaamilised laserid . Neis lastakse tuline aktiivgaas läbi düüside ülehelikiiruslikult paisuda, kusjuures ta järsult jahtub. Gaasi (enamast CO2) molekulide madalamad võnketasemed tühjenevad seejuures kõrgemaist kiiremini, tekib pöördhõive. On leitud, et heeliumi ja neooni teatud vahekorras segu võib tekitada laserefekti. Seejuures asub gaas torus sobivate peeglite vahel. Gaasiaatomeid saab ergastada (kutsuda esile pööratud jaotuse), kui tekitada gaasisambas elektrilahendus. Kümnest osast heeliumist ning ühest osas 6 KÄÄMBRE, H., Laseri raamat, 1978 7 TOLANSKY, S., Revolutsioon optikas, 1975, lk 179 9 neoonist koosnevas gaasisegus on võimalik esile kutsuda selline laserefekt, mille tulemusena kiirgub laserivalgust punases lainealas. Et gaasisegu kiirgab piisavalt, siis on seadme
piiratud arvuga. Digitaalsignaalil on analoogsignaaliga võrreldes peaaegu alati erinevus. See mõõteviga sõltub arvu pikkusest (ehk arvkohtadest), mis on ette antud digitaalsignaali väljendamiseks. Elektromagnetlainete levimise sõltuvus lainepikkusest- Raadiolained on elektromagnetlained lainepikkusega üle 0,1 mm. Infravalgus- lainepikkus on suurem kui 760 nm. Suur läbitungimisvõime ehk soojus Nähtav valgus- Nähtav valgus on suurema energiaga (sagedus ~10 14 Hz) ja võib ergastada mõnede keemiliste sidemete elektrone. Nähtav valgus annab energiat taimede lehtede klorofüllisse fotosünteesiks. Inimese silm näeb. Ultravalgus- valgus,mille lainepikkus on väiksem kui 380nm. väike läbitungimisvõime Röntgenkiirgus- lainepikkuste vahemikus 0,0110 nm. Gammakiirgus- kõige lühema lainepikkusega (suurusjärgus alla 10 pikomeetri) ja seega suurima sagedusega ning energiaga elektromagnetiline kiirgus. Maxwelli võrrandite süsteem elektomagnetlainete kirjeldamiseks
Fermi nivoo asub keelutsooni keskel. Materjali juhtivus---Elektroväljas saavad liikuda need elektronid, mis ületavad fermi nivoo energia- vabad elektronid. Selleks tuleb ta viia fermi nivoost kõrgemale tühjale nivoole.1)Elektrijuhtides- juurde vaja tühine energia. Elektrivälja energiast piisab, et vabastada elektrone.; 2)Isaloaatorites ja pooljuhtides-puuduvad tühjad nivood. Vabastamiseks on vaja viia valentsetsoonist juhtimistsooni. Elektriväljast ei piisa. Elektrone on võimalik ergastada juhtivustsoono. Temp tõusuga suureneb ka vabade elektronde kontsentratsioon. 23.Metallide elektrijuhtivus ja üldjuhtivus. Metallides on suur vabade elektronide arv ja ei sõltu temp. Metalli erijuhtivus on määratud vabade elektronide kontsentratsiooniga n ja nende liikuvusega. Suurima juhtivusega on Ag ja Cu. Lisandid ja defektid suurendavad elektronide hajutamist, vähendavad liikuvust ja erijuhtivust. Iseloomustamiseks kasutatakse eritakistust. Temp tõusul elektronide liikuvus
Kui tõsta elektrolüüdi vesilahuse temp, siis tekib ioone veelgi rohkem. Reaktsioon Neutraalne elektrolüüdi molekul laguneb iooniks: CuCl2=Cu2+ + Cl2-. Arvude kasutamine Ca ja Mg sisaldusest leiame üldise ja mööduva kareduse. Seejäreld püsiva kareduse, mis näitab meile võimalikku Ca ja Mg jääki vees, peale pehmendamist. Seda nim.jäävaks kareduseks ja see ei eemaldu. Plahvatus Reaktsioon mille käigus toimuvad ühinemisreaktsioonid. Et reaktsioon toimuks on vaja ergastada üks osake ja edasine on ahel reakt. Kõige ohtlikumad:aur-õhk (atsetoon, bensiin); gaas-õhk (NH3, butaan); tolm- õhk(suhkur,tärklis,väv) 24. Difusioon osakeste soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib selle aine kontstandi ühtlustumiseni ruumis. Suurim difusioonikiirus on gaasides ja aurudes, järgnevad vedelikud ja tahked ained. Difusiooni kiirus sõltub temperatuurist. Mida suurem seda kiirem. dif Gaasides - Erinev vert. Ja horis
erandjuhul näitab valem aine molekulaarkoostist (gaasid, vedelikud molekulvõrega) N2; CH4; struktuuri valem näitab lisaks elementide ja elemendi gruppide suhtele, kuidas need on omavahel seotud. keemiline reaktsioon on protsess, kus tekib uus aine. Keemilisel reaktsioonil katkeb vähemalt üks ja tekib juurde vähemalt üks keemiline side erinevate elementide vahel: 1) kahe eineva aine osakesevahel: H+Cl2= 2HCl :reaktsiooni toimumiseks on vaja osakesi ergastada 2) Sama aine osakeste sees (lagunemis reaktsioon): C2H4= 2CH2. Klassifitseerimine käib mitmete tunnuste järgi, kuid olulisem on oksüdatsiooni-astme järgi: a) kui reaktsiooni käigus muutub vähemalt ühe elemendi aatomite oksüdatsiooniaste, nimetatakse reaktsiooni redoksreaktsiooniks. b) kui elemendi oksüdatsiooni aste ei muutu, siis nimetatakse seda liitumis-, asendus-, või muuks reaktsiooniks. Keemilist reaktsiooni
Teisteks laetud elektronilisteks osakesteks, mis võivad võtta osa elektrijuhtivusest, on pooljuhtmaterjalides ja isolaatorites augud. Aukude energia on seejuures väiksem kui E F . Seega materjali elektrijuhtivuse aste on otseselt määratud ära vabade elektronide ja aukude hulgaga selles materjalis. Erinevus elektrijuhtide ja mittejuhtide (isolaatorid ja pool-juhid) vahel on vaid vabade elektronide ja aukude kontsentratsioonis. 7.3.1. Metallid Et viia elektroni vabaks tuleb ta ergastada ühte tühjale lubatud energiaolekusse ülalpool Fermi nivood E F . Metallides, millele on iseloomulikud tsoonistruktuurid (joon. 7.20a ja b), on 57 vabad energia-olekud väga lähedased kõrgemale täidetud olekule E F . Seega on vajalik väga väike energia, et ergastada elektroni madalaimale vabale nivoole (joon. 7.16). Üldiselt on elektrivälja poolt antav energia küllaldane, et suurt hulka elektrone metallides ergastada
viisil meie ühenduse Maaga. 25 Füüsilise tasandi määrab vastandite vaheline tasakaal: ,,Nii nagu ülal, nõnda ka all." See tähendab, et tähevärav, hingetäht ja kausaaltsakra, teisisõnu kõrgemad tsakrad, saavad oma valgust ainult siis täielikult väljendada, kui maatäht on ärkvel. Seega peame maatähte aktiveerima kolme ülemise tsakraga üheaegselt. Ei maksa unustada, et maatähte saab ergastada ainult kolmest transperso naalsest tsakrast lähtuvate kosmiliste kiirte abil, seega ei saa seda eraldi avada. Kuid kõrgema energia teadvus igatseb leida ülimat täitumust, lõigates vilju, mis on võrsunud sügavale ainesse juurdunud eluseemnetest. Tasakaal, mille loovad kolm ülemist tsakrat ja maatäht, võimaldab igavese jõu pühal kohalolekul maakera uuendada ning aidata sel terveneda inimeste poolt tekitatud kahjust.
peenete nõelte torkamist keha energiakanalite punktidesse, et suurendada eluenergia (chi) voolu. Mõjutatakse nõelravipunkte nõelte abil haiguste ravi või profülaktika eesmärgil. Nõelravipunktid asuvad meridiaanidel ehk kanalitel, mis ühendavad organismi tervikuks. Nõelravitsejate arvamuse kohaselt on eluenergia voog häiritud. Energiavoolu taastamiseks mõjutatakse ja stimuleeritakse akupunkte. Tehnikad, mida akupunktuuris kasutatakse võivad ergastada, pidurdada või esile kutsuda teatud reaktsioone. Chi eluenergia, millest me oma elujõudu ammutame, kuid mida me silmaga ei näe. Chi tuleb kehasse peamiselt söögi ja õhu kaudu. Seega soovitatakse sügavat hingamist värskes õhus. Kolmas chi ümbritseb meie keha, aidates reguleerida kehatemperatuuri ning kaitsta külma, kuuma ja niiskuse eest. Chi liigub mööda kanaleid, mida nimetatakse meridiaanideks (12 põhimeridiaani). Meetodi puhul on oluline, et patsienti mõjustatakse tervikuna
Selline olukord on näidatud joonisel 11-4. Juba elektrivälja enda energiast piisab, et vabastada väga suur hulk elektrone. Isolaatorites ja pooljuhtides puuduvad täidetud valentstsoonile lähedased elektronidele lubatud tühjad nivood. Elektroni vabastamiseks on vaja ta viia valentstsoonist juhtivustsooni, st anda juurde energia, mis vastab keelutsooni laiusele Eg (joon 11-5). Elektrivälja energiast selleks ei piisa. Elektrone on võimalik ergastada juhtivustsooni, st vabastada, soojusenergia ja kiirgusenergia abil. Seega temperatuuri tõusuga suureneb ka vabade elektronide kontsentratsioon. 23. Metallide elektrijuhtivus ja ülijuhtivus. Metallides on suur vabade elektronide arv kõigi kristalli aatomite valentselektronide arv ja see ei sõltu temperatuurist. Metalli erijuhtivus on määratud vabade elektronide kontsentratsiooniga n ja nende liikuvusega:, kus e on elektroni laeng ( C)
a. Keemiline reaktsioon toimub elektrolüütide vesilahustes kui vesilahuse dielektriline läbitavus on küllalt suur, et lõhkuda elektrolüüdi sidemeid. Kui tõsta elektrolüüdi vesilahuse temp, siis tekib ioone veelgi rohkem. b. Katlakiviks nim. CaCO3 ja MgCO3 sadet, mis tekib loodusliku vee kuumutamisel üle 65°C, mis tingib HCO3 lagunemise H+ ja CO32. c. Plahvatuseks nim. väga intensiivset põlemist. Selleks tuleb ergastada üks osake ning edasi toimub ahelreaktsioon. Põhimõtteliselt on plahvatus suure energiahulga vabanemine osakeste vahelistest sidemetest väga väikese aja jooksul. Plahvatusohtlikeks loetakse põlevate gaaside ja õhu segu (nt õhu segu bensiini auruga, majapidamisgaasiga või tärklisse tolmuga). 22. Millised reaktsioonid on tasakaalureaktsioonid? Mõiste ja näited. Tasakaalukonstant
Katlakivi koosneb peamiselt leelismuldmet-de, raua ja vase ühenditest. Leidub eriti soojaveetorudes, kateldes, veekeedumasinates. Tekib pinnavee ja põhjavee kokku sattumisel või põhjavee kokkupuutel õhuga. Tekib vee korduval kuumutamisel. Ca2+ + 2HCO3- ->CaCO3+ CO2 + H2O ja Mg2+ + 2HCO3- -> Mg(OH)2 + 2CO2 Plahvatuste korral toimuvad ühinemisreakts-d redoksreakts skeemi järgi ja üheks komponendiks on õhus olev hapnik. Et toimuks reakts, on vaja ergastada üks osake ja edasi toimub ahelreakts. Plahvatusreakts toimub sekundi murdosa jooksul. Põhimõtteliselt on see suure energiahulga vabanemine osakeste vahelistest sidemetest väga väikese aja jooksul. Argielus kõige plahvatusohtlikumad süsteemid on: *süst aur-õhk dietüüleeter,bensiin, atsetoon, metüülatsetaat, etanool, diklooretaan; *süst gaas-õhk butaan, C3H8, C2H2 , majapidamisgaas, CH4, NH3 ; *süst tol- õhk kivisüsi, tärklis, jahu, suhkur, väävel 22
Toimub kloroplasti tülakoidide luumenis 2H2O (4 h) 4H+ + 4 + O2 31. Kirjeldage vee lagundamise kompleksi ehitust ja paiknemist kloroplastides. Vee lagundamise kompleks on fotosüsteemiga seotud tülakoidu luumeni poolsel küljel. See kompleks koosneb 4 Mn molekulist. 32. Mitu kvanti on vajalik et üks veest eraldunud elektron liiguks NADP-le (põhjendage) 2, sest on 2 fotosüsteemi ja mõlemat on vaja ergastada, kuna PSII ei suuda elektrone tõsta korraga nii, et see jõuaks NADP'le. (1 elektroni transpordiks kulub 2 kvanti, kõigi elektronide kohalejõudmiseks 8 kvanti) 33. Mitu kvanti on vajalik et veest hapniku molekuli eraldumisel vabanenud elektronid liiguksid NADP-le (põhjendage) Veest O2 molekuli vabanemisel eraldub 4 elektroni, nende viimisel NADP-le kulub 8 kvanti, sest iga elektroni kohta läheb 2 kvanti vaja. 35
Katlakivi koosneb peamiselt leelismuldmet-de, raua ja vase ühenditest. Leidub eriti soojaveetorudes, kateldes, veekeedumasinates. Tekib pinnavee ja põhjavee kokku sattumisel või põhjavee kokkupuutel õhuga. Tekib vee korduval kuumutamisel. Ca 2+ + 2HCO3- ->CaCO3+ CO2 + H2O ja Mg2+ + 2HCO3- -> Mg(OH)2 + 2CO2 Plahvatuste korral toimuvad ühinemisreakts-d redoksreakts skeemi järgi ja üheks komponendiks on õhus olev hapnik. Et toimuks reakts, on vaja ergastada üks osake ja edasi toimub ahelreakts. Plahvatusreakts toimub sekundi murdosa jooksul. Põhimõtteliselt on see suure energiahulga vabanemine osakeste vahelistest sidemetest väga väikese aja jooksul. Argielus kõige plahvatusohtlikumad süsteemid on: *süst aur-õhk dietüüleeter,bensiin, atsetoon, metüülatsetaat, etanool, diklooretaan; *süst gaas-õhk butaan, C3H8, C2H2 , majapidamisgaas, CH4, NH3 ; *süst tol-õhk kivisüsi, tärklis, jahu, suhkur, väävel 21)
soojusvahetuspindade veepoolsele küljele moodust kõva sadestis; koosneb leelismuldmet-de, raua ja vase ühenditest. Leidub eriti soojaveetorudes, kateldes, veekeetjates, termostes. Tekib pinnavee ja põhjavee kokkusattumisel või põhjavee kokkupuutel õhuga, vee korduval kuumutamisel. Reaktsiooni nim plahvatuseks kui see toimub sekundi murdosa jooksul; toimuvad ühinemisreaktsioonid (redoksreakts skeemi järgi, kus üheks komponendiks on õhus olev O2). Et reakts toimuks, on vaja ergastada üks osake ja edasi toimub ahelreakts. Argielus on kõige plahvatusohtlikumad: 1)aur-õhk (atsetoon 2-13, bensiin 1-7), 2)gaas-õhk (NH3, butaan, maj-pid- gaas 5-35), 3)tolm-õhk (suhkur 10, tärklis, väävel 7). 20. Millised reaktsioonid on tasakaalureaktsioonid? Mõiste+näited. Tasakaalukonstant. Tasakaalu nihkumise ju nihutamise mõisted ja seaduspärasused. Näited. Katalüüs (mõiste, klassifikatsioon, nt).
füüsikaliste ja keemiliste mõjutuste toimel jne). Ensüümidel on võime keemiliste reaktsioonide kiirust suurendada miljoneid kordi kuid ükski ensüüm ei saa käivitada termodünaamiliselt võimatud protsessi, nende toime piirdub vaid võimalike reaktsioonide kiiruse suurendamisega. 2. Aktivatsioonienergia alandamine kui ensüümide toimimise põhiline printsiip: Keemilised reaktsioonid ei käivitu iseenesest, selleks on vaja reageerivate ainete osakesi nö ergastada, muuta nad reaktsioonivõimelisteks. Energiat, mis selleks kulub, nimetataksegi aktivatsioonienergiaks. Aktivatsioonienergia on erinevate reaktsioonide ja erinevate ainete puhul erinev, kuid mistahes reaktsiooni käivitamiseks on see energeetiline barjäär vaja ületada. Ensüümide eespool korduvalt mainitud ülisuur reaktsioonide kulgemise kiirust suurendav toime seletub otseselt aktivatsioonienergia alandamisega nende poolt. 3
2HCO3 CO3 + CO2 + H2O Sellest tingituna hakkavad kulgema järgmised reaktsioonid: Ca2+ + 2HCO3 CaCO3 + CO2 + H2O Mg2+ + 2HCO3 Mg(OH)2 + 2CO2 Reaktsioonide käigus tekkivat sadet nimetatakse katlakiviks. Leidub eriti soojaveetorudes, kateldes, veekeedumasinates. Plahvatuste korral toimuvad ühinemisreaktsioonid redoksreaktsiooni skeemi järgi ja üheks komponendiks on õhus olev hapnik. Et toimuks reaktsioon, on vaja ergastada üks osake ja edasi toimub ahelreaktsioon. Plahvatusreaktsioon toimub sekundi murdosa jooksul. Põhimõtteliselt on see suure energiahulga vabanemine osakeste vahelistest sidemetest väga väikese aja jooksul. Argielus kõige plahvatusohtlikumad süsteemid: · süsteem aur-õhk dietüüleeter, bensiin, atsetoon, metüülatsetaat, etanool, diklooretaan; · süsteem gaas-õhk butaan, C3H8, C2H2 , majapidamisgaas, CH4, NH3
Katlakivi koosneb peamiselt leelismuldade, raua ja vase ühenditest. Leidub eriti soojaveetorudes, kateldes, veekeedumasinates. Tekib pinnavee ja põhjavee kokkusattumisel või põhjavee kokkupuutel õhuga. Tekib korduval vee kuumutamisel. Ca2+ + 2HCO3- CaCO3 + CO2 + H2O ja Mg2+ + 2HCO3- Mg(OH)2 + 2CO2 Plahvatuse korral toimuvad ühinemisreaktsioonid redoksreaktsiooni skeemi järgi ja üheks komponendiks on õhus olev hapnik. Et toimuks reaktsioon, on vaja ergastada üks osake ja edasi toimub ahelreaktsioon. Plahvatusreaktsioon toimub sekundi murdosa jooksul. Põhimõtteliselt on see suure energiahulga vabanemine osakeste vaheliset sidemest väga väikese aja jooksul. Argielus kõige plahvatusohtlikumad süsteemid on : 1) aur-õhk dietüüleeter, bensiin, atsetoon, metüülatsetaat, etanool, diklooretaan; 2) gaas-õhk butaan, C 3H8, C2H2, majapidamisgaas, CH4, NH3; 3) tolm-õhk kivisüsi, tärklis, jahu, suhkut, väävel. 26. Difusiooni mõiste
kõva sadesti. Katlakivi koosneb peamiselt leelismuldmetallide, raua ja vase ühenditest. Leidub eriti soojaveetorudes, kateldes, veekeedumasinates. Tekib pinnavee ja põhjavee kokku sattumisel või põhjavee kokkupuutel õhuga. Tekib vee korduval kuumutamisel. Ca2+ + 2HCO3- -> CaCO3+ CO2 + H2O ja Mg2+ + 2HCO3- -> Mg(OH)2 + 2CO2 Plahvatuste korral toimuvad ühinemisreaktsioonid redoksreaktsiooni skeemi järgi ja üheks komponendiks on õhus olev hapnik. Et toimuks reaktsioon, on vaja ergastada üks osake ja edasi toimub ahelreakts. Plahvatusreakts. toimub sekundi murdosa jooksul. Põhimõtteliselt on see suure energiahulga vabanemine osakeste vahelistest sidemetest väga väikese aja jooksul. Argielus kõige plahvatusohtlikumad süsteemid on: *süsteem aur-õhk - dietüüleeter,bensiin, atsetoon, metüülatsetaat, etanool, diklooretaan; *süsteem gaas-õhk butaan, C3H8, C2H2 , CH4, majapidamisgaas, NH3 ; *süsteem tolm-õhk kivisüsi, tärklis, jahu, suhkur, väävel 25
Katlakivi koosneb peamiselt leelismuldmetallide, raua ja vase ühenditest. Leidub eriti soojaveetorudes, kateldes, veekeedumasinates. Tekib pinnavee ja põhjavee kokku sattumisel või põhjavee kokkupuutel õhuga. Tekib vee korduval kuumutamisel. Ca 2+ + 2HCO3- ->CaCO3+ CO2 + H2O ja Mg2+ + 2HCO3- -> Mg(OH)2 + 2CO2 Plahvatuste korral toimuvad ühinemisreaktsioonid redoksreaktsiooni skeemi järgi ja üheks komponendiks on õhus olev hapnik. Et toimuks reaktsioon, on vaja ergastada üks osake ja edasi toimub ahelreaktsioon. Plahvatusreaktsioon toimub sekundi murdosa jooksul. Põhimõtteliselt on see suure energiahulga vabanemine osakeste vahelistest sidemetest väga väikese aja jooksul. Argielus kõige plahvatusohtlikumad süsteemid: süsteem aur-õhk dietüüleeter, bensiin, atsetoon, metüülatsetaat, etanool, diklooretaan; süsteem gaas-õhk butaan, C 3H8, C2H2 , majapidamisgaas, CH4, NH3;süsteem tolm-õhk kivisüsi, tärklis, jahu, suhkur, väävel. 26
AAS spektri teke: Aatomid neelavad sobiva energiaga kiirguskvandi A + h = A*. Aatom pöördub tagasi põhiolekusse (energia eraldub soojusena või fluorestsentsina) A* = A + Esoojus. Põhimõtteskeem on väga sarnane UV-Vis spektromeetriga. Kiirgusallikas: Lamp, milles kiirgav element on seesama, mida me määrata tahame. Iga elemendi (või elementide grupi jaoks) on oma lamp. Atomisatsioon AAS meetodis: Uuritav proov tuleb viia aatomite kujule, st tuleb atomiseerida (kuid mitte ergastada!). Atomisatsiooniks on kolm põhilist võimalust: Leek (avastamispiirid enamasti mõni ng/ml); Elektrotermiline (avastamispiirid enamasti mõni kuni mõniteist ng/l); Külmaur. Põhiliselt räägime leegist. Leegiga AAS põhimõte: Atomisatsioon leegis: Lahus pihustatakse gaasi voolus peeneks uduks; Udu kantakse leeki; Molekulid rebitakse üksteise küljest lahti; Seejärel lagunevad molekulid aatomiteks. Elektrotermiline AAS: Lahus kantakse grafiitküvetti, mida kuumutatakse, et lahusti auruks
annaabi.ee 
