Aine ehitus (2)

AINE EHITUS
Mikromaailm – kõik see, mis on seotud elementaarosakestega ( põhiline uurimismeetod on kaudne katse)
Makromaailm – kõik see, mida tunneme oma meeltega . Siin kehtib klassikalise füüsika seadus. Saab katsetega asju kontrollida
MAKROKEHADE FÜÜSIKA EHK KLASSIKALINE FÜÜSIKA ( sest vastavad seadused on ammu ja hästi teada)
Thomson tõestas, et ühe ja sama keemilise elemendi aatomid on ühesugused
Ta avastas elektroni ja aatomimudeli
Ta aatomi mudel – aatom on pos laetud, elektronid on negatiivsed, elektornid paiknevad korrapäratult
Tänapäevane aatomi mudel – aatom on elektriliselt neutraalne, elektronid negatiivsed, elektronid paiknevad korrapäraselt
Rutherfordi katse – uuris, kuidas alfa-osakesed käituvad
ALFA-OSAKE ON HEELIUMI AATOMI TUUM
Katse näitas, et kullalehekese pommitamisel pos laetud alfa-osakestega põrkuvad vaid üksikud alfa-osakesed kullalehelt tagasi. Tagasipõrge on võimalik vaid sel juhul, kui alfa-osakese teele jääb teine pos laetud osale, mille mass on osaliselt suurem alfa-osakese massist
Ruterfordi teisi tulemusi:

• Vesiniku aatomi tuuma laeng +e
  
• Heeliumi aatomi tuuma laeng 2e
  
• Kulla aatomi läbimõõt 3’10 astmes -15 m
  

AATOMI SUURUSJÄRK u. 10 astmes -10 m
TUUMA SUURUSJÄRK u. 10 astmes -15 m
ELEKTRONI VAADELDAKSE PUNKTMASSINA, SETS SUURUS POLE TÄHTIS
Prootonid + neutronid = nukleonid
Tuumas – pos prootonid ja neutraalsed neutronid
ELEMENTAARLAENG – kõige väiksem laeng looduses u. 1,6 * 10 astmes -19 C
Laenguarv Z on kõige tähtsam aatomit isel suurus. Z = elemendi järjek nr = prootonite arv = elektronide arv
Planetaarmudeli vastuolu – ringjooneliselt liikuvad objektid kiirendavad ja kaotavad energiat.
MIKROMAAILMAS KEHTIVAD SEADUSPÄRASUSED, MIS EI SOBI MAKROMAAILMA
Postulaadid (Bohr)
1. aatom omab kindla energiaga ajas muutumatuid olekuid ( st et elektronid saavad olla vaid kindlatel orbiitidel )
2. aatom kiirgab või neelab valguskvandi vaid siirdel ( kui läheb üle ühelt tasemelt teisele)
Madalamalt tasemelt kõrgemale e eemaldub tuumast – neeldub
Kõrgemalt madalamale tasemele e läheneb tuumale – kiirgab
Seleta seost hf = Ek – Em : elektroni üleminekul krgemalt orbiidilt madalamale kiirgab aatom valguskvandi energia
Ergastamine –
Kuidas saab aatomeid ergastada:
1. kiiritades aatomeid valgusega
2. lasta kiiresti liikuvatel elektronidel põrkuda aatomitega
3. ainet kuumutades
Spektraalseeria – spektrijoontest moodustuv jada jaotatakse erinevalt
Spektraalanalüüs – aine keemilise koostise kindlaksmääramine selle kiirgus- või neeldumisspektri järgi
Spektroskoopia – teadusharu, mis tegeleb spektraalanalüüsiga
Spektrid jaotatakse tekke ja isel järgi :
Kiirgus spektrid : neeldumisspektrid: ( gaasid )
Pidev(tahked ja vedelikud) joon(gaasid)
Joonspekter (mustal taustal värv jooned) – tekib elektronide üleminekul ühelt energiatasemelt teisele
Neeldumisspekter (värv taustal mustad jooned) – tekib madalamalt kürgemale tasemele üleminekul
Kiirgusspekter tekib krgemalt madalamale üleminekul
Planetaarmudel – tuum on nagu päike ja elektronid nagu tähed selle ümber