Noore Alle kirjandusliku maitse kujundamisel etendasid arvestatavat osa ka klassikaline koolitus internaadis, süvenemine poola romantikute, aga ka vene sümbolistide loomingusse. August Alle loomingule on üsna algusest saati omane satiiriline kallak. Süveneva " tasalülitatuse " tingimustes kujuneb Alle eelistatumaks väljendusvormiks epigramm. Üldse on ta selle zanri üks eredamaid esindajaid eesti kirjanduses. Juba oma esikkogu lõppu oli ta lisanud mõned epigrammid. August Alle oli õiglane ja sirgjooneline mees. 3 Elulugu August alle sündis 31. augustil 1890. aastal Viljandis kivilõhkuja pojana. Allel tuli tänu isa viinalembusele hakata taludes juba seitsmeaastasena karjaseleiba teenima. 1898- 1901 õppis tulevane kirjanik Viljandi õigeusu kihelkonnakoolis, paistes silma kirjatöö- ja joonistusandega. Pere kolis 1902. aastal Narva
1838 asutas koos mõttekaaslastega Õpetatud Eesti Seltsi, mille esimees oli ta ka 1843-1850. Friedrich Robert Faehlmanni tervis oli 1849. aastaks niivõrd halvenenud, et loobus arstitööst. 14.aprillil 1850 ta suri ning ta maeti Tartusse Raadi kalmistule. F.R. Faehlmann oli esimene, kes hakkas eesti rahvaluulet kasutama kirjanduse algmaterjalina. Tema looming jaguneb seejuures ka nelja: luuletused, kunstmuistendid, jutud ja epigrammid. Eesti kultuurilukku on Faehlmann läinud peamiselt eepose “Kalevipoeg” algatajana ja eesti rahvusmütoloogia loojana. 4.jaanuaril 1839. a. tegi ta Õpetatud Eesti Seltsis ettekande „Kalevipoja“ kohta. Seda fakti tuleb pidada „Kalevipoja“ koostamise esimeseks etapiks. ÕESi toimetistes saksa keeles avaldatud kaheksa romantilise muistendiga („Emajõe sünd“, „Vanemuise laul“, „Keelte keetmine“, „Koit ja Hämarik“,
Faehlmann toetus oma müüdiloomes põhiliselt Kr. J. Petersoni tõlgitud "Soome mütoloogiale", antiikeeskujudele ja rahvapärimustele. 6. Faehlmanni ilukirjanduslikust loomingust on osutunud ajakestvamaks tema luule, mis on välja kasvanud kirjanduslikust poleemikast. Ta tõestas, et ka eesti keeles on võimalik kasutada antiikseid värsivorme. F. tuntumad luuletused on "Piibu jutt" ja "Suur on, jumal, su ramm". 7. Faehlmanni epigrammid on luuletustega võrreldes tugevama õpetliku hoiakuga, neis sõitleb ta inimest laiskuse, hooletuse ja teiste pahede eest. 8. Faehlmanni kui kirjaniku populaarsus põhines tema jutuloomingul, mis on valdavalt õpetliku sisuga ning kirjutatud kalendrite tarbeks. Tema neljast jutust on tuntumad "Tühi jutt, tühi lori, tühi asi, tühi kõik", "Kalendritegija kimbus". Esimeses räägib Faehlmann viljaikalduse põhjustest ja hoiatab kergeusklikke talupoegi väljarändamise eest
Pärast lütseumi (1817 1820; 18.21. a.) · Saadeti Peterburgi teenistusele, kus ta siiski end kirjutamisele pühendas · Luule on seal kus on vabadus ja vastupidi; lähendas teda dekabristidele · 2 poliitilist programmluuletust o ,,Küla" pärisorjus; üleskutse vabastada talupojad o ,,Priius" öine Peterburg ja mahajäetud tsaariloss isevalitsuse kukutamise sümbol; eitas nii isevalitsuse depotismi kui rahva vägivalda · Teravmeelsed epigrammid tsaarist ja tema soosikutest tõid talle kuulsust · Eriline koht luuletusel ,,Tsaadajevile" veendumus, et Venemaa ärkab unest Pagendus Lõunas (1820 1824; 21.25. a.) · Viidi teenistus üle Lõunasse; sisuliselt pagendus poliitilise luule ja terava keele eest · Teel kohtus kindral Rajevskiga, kelle perega veedetud aeg oli tema õnnelikeim · Hakkas õppima inglise keelt ja tutvus Byroni loominguga
seadusandlusega, põhiteemadeks oli poliitika ja moraal. Oli valitud ka riigiametnikuks- arhondiks. 3. Sappho - 1. naisluuletaja. lesbose saarelt. Asutas sinna tütarlastekooli. Luule on naiselik ja kajastab sageli autori enda tundeid ning meeleolu. Paljud tema laulud on pühendatud tütarlastele. 4. Anakreon - Soositud õukonnalaulik. Luuletas veinist, lõbusatest armuseiklustest, kaunitest naistest ja jõudeelust. Eleegiad, epigrammid, hümnid jumalatele. 5. Simonides - Poeet Keoselt. piduliku lüürika tähtsaim esindaja. epigrammizanri looja (värsivormis pealiskiri hauakivil) 6. Pindaros - Teeba poeet. Epiniikioni ( ülistuslaul) tuntuim viljeleja. Väljendas harmoonilise isiku ideaali. Tema luulet iseloomustvad teatud raskepärasus, assotsiatiivsus, kõnekujundite rohkus ja sõnalooming. 5) ANTIIKPROOSA, LIIGID JA AUTORID: 1. Hakkas Kreekas arenema 6 saj. e.m.a.a. Liigid: 1
seadusandlusega, põhiteemadeks oli poliitika ja moraal. Oli valitud ka riigiametnikuks- arhondiks. 3. Sappho - 1. naisluuletaja. lesbose saarelt. Asutas sinna tütarlastekooli. Luule on naiselik ja kajastab sageli autori enda tundeid ning meeleolu. Paljud tema laulud on pühendatud tütarlastele. 4. Anakreon - Soositud õukonnalaulik. Luuletas veinist, lõbusatest armuseiklustest, kaunitest naistest ja jõudeelust. Eleegiad, epigrammid, hümnid jumalatele. 5. Simonides - Poeet Keoselt. piduliku lüürika tähtsaim esindaja. epigrammizanri looja (värsivormis pealiskiri hauakivil) 6. Pindaros - Teeba poeet. Epiniikioni ( ülistuslaul) tuntuim viljeleja. Väljendas harmoonilise isiku ideaali. Tema luulet iseloomustvad teatud raskepärasus, assotsiatiivsus, kõnekujundite rohkus ja sõnalooming. 5) ANTIIKPROOSA, LIIGID JA AUTORID: 1. Hakkas Kreekas arenema 6 saj. e.m.a.a. Liigid: 1
viljastavalt nii eesti kirjandust kui ka kujutavat kunsti. Eesti keele alal uuris Faehlmann astmevaheldust, sõnade muutmist ja tuletamist ning tegi mõningaid ettepanekuid vana kirjaviisi täpsustamiseks. Ta käsitles ka eesti prosoodiat ning kirjutas kolm sentimentaalset, antiiksetes värsimõõtudes luuletust (Asklepiadese stroofis ood "Suur on Jummal so ram", ilmunud 1852, eleegilises distihhonis epigrammid "Järva-ma vanna-mehhe õppetussed", ilmunud 1840, ja dialoogiline luuletus "Piibo jut", ilmunud 1846). ÕES-i kalendrites ilmunud juttudes avaldusid Faehlmanni silmapaistvad humoristivõimed ja tüübijoonistamisoskus; kalendrites jagas Faehlmann ka tervishoiualaseid nõuandeid (kirjutised rõugete ja sarlakite kohta). Faehlmanni loomingul on selle vähesusest hoolimata eesti kirjanduse rajamises keskne tähtsus. Ta avaldas olulist mõju 19. sajandi II poole eesti kultuurielule
Robinsonaad on kirjandusteos merehädaliste seiklustest üksikulsaarel. Tihti kirjutatud päeviku vormis ja õpetliku sisuga. 9 Rene Descartes, looming, olulisus, peamine väljaöeldud mõte Prantsuse filosoof. Ratsionalismi rajaja. Descartes pidas teadmise aluseks kahtlemist kõigis tõdedes. Ta tuletas teesi “Ma mõtlen, järelikult olen olemas”. 10 Voltaire looming, olulisus. Ta teosed olid filosoofilised jutustused, romaanid, epigrammid, kõrgstiililised tragöödiad. Ta oli groteskne nii teostes kui ka elus. Kirjutas kurjast ja halvast. Teosed olid absurdsed ja fantaasiarikkad. Tema järgi nimetatakse 18. saj Voltaire sajandiks. Kuulsaim Prantsuse valgustaja. “Zadig ehk saatus” 11 Charles de Montesquieu looming, tähtsus valgustusajastul. Valgustusaja poliitiline mõtleja. Tema idee oli parlamentaarne monarhia. Tema tegi kuulsaks raamat “Pärsia Kirjad”
Oma armastatut, väga vabade elukommetega daami, nimetab Catullus oma lauludes Lesbiaks. See vahekord oli väga heitlik ja alles oma lühikese elu lõpul õnnestus Catullusel end lahti rebida vääritu armukese mõju alt: aastal 57 läheb ta koos preetor Gaius Memmiusega Bitüüniasse ja katkestab nii vahekorra. Lesbia-lauludes on palju võluvat siirust ja tundeehtsust nii rõõmude kui ka kannatuste kirjeldamisel. Teise rühma moodustavad invektiivid, ründavad pilkelaulud, ja epigrammid. Neis õiendab Catullus arveid talle ebasümpaatsete tegelastega, olgu need siis politikaanid, hoolimatud äritsejad või viletsad poeedid. Paljude pistete märklauaks on Caesar ja talle lähedased isikud. Eri grupi moodustavad pikemad palad: kaks epitalaamioni (pulmalaulu), kaks pisieepost ja Kallimachose "Berenike loki" tõlge. Iseloomulik on neis Aleksandria luule õpetatud laad. Nendegi keel on väga kaunis, kuid puudub Catulluse lüüriliste laulude intiimne võlu.
vandenõu", ,,sõda Jakurtaga", ,,ajalugu" (käsitleb kaasaegseid sündmusi 60 a ekr). Suur mõju luulele kreeka luulest. Kogu kreeka kultuurile suur mõju. Lisaks meelelahutuslikele ülesannetele oli luulel ka kasvatuslik eesmärk, püüti jälgida moraaliprintsiipe, mis ühiskonnas tavaks. Olulisemad luuletajad : 1)kuldsel ajajärgul *Catullus lüürilise luule kirjutaja, armastusluule, elleegiad, pamfletid, õelad luuletused ehk epigrammid ehk pilkab ühiskonnas vääraid nähtusi. Luuletused vormitäiuslikud, peetakse kõige paremaks rooma lembelüürikuks. Roomas tundeid eriti ei hinnatud avalikult eriti ei rõhutatud. Tema rõhutas seda võimsa tundena. Säilinud kaks pulmalaulu ehk epitalaamiat. *Quintus Horatius Flacus sündinud Lõuna-Itaalias, hiljem tuli Rooma, täiendas end kreekas. Ühiskondlikult tegev ohvitser sõjaväes. Terve looming praktiliselt säilinud. Põhilise osa moodustavad oodid
metafüüsilisteks luuletajateks, seda iseloomustas rõhutatud intellektuaalsus, paradoksid, vastandamised Kuna Donne hakkas 1615. a jutlustajaks, on tema hilisem looming usulis-filosoofilise kallakuga Näiteks tsükkel ,,Jumalikud luuletused". Siiski enamik Donne kuulsaimast luulest ilmus juba 16. saj lõpus ja 17. saj alguses, tsüklites ,,Laulud ja sonetid", ,,Satiirid", ,,Eleegiad" ja poeemid (,,Hinge teekond"), pulmalaulud, epigrammid. Donne'i eripäraks on see, et ta sulandab kokku filosoofilise allteksti ja kõnekeele; üleva teema ja olmelise kujundlikkuse. Donne'i armastusluule omastab nii iroonilise varjundi, maandava paatose. Samas lisavad ohtrad paradoksid, antiteesid ja juurdlev-arutlev laad mõttetihedust. Suur osa Donne'i varajast luulet on aga satiiriline. Groteski ja tervavmeelsete hüperboolide abil pilkab ta idealiseeritud kujutlust armastusest. Barokse luule üks
Anakreontiline luule SIMONIDES Elas 6.-5. sajandil eKr. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Poeet Teine tase Keoselt pärit Kolmas tase Epigrammizanri looja Neljas tase Viies tase TEOSED Treenid Epigrammid Pidulik lüürika PINDAROS Elas 6.-5. sajandil eKr. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Aristrokaat Teine tase Kolmas tase Lüürik Neljas tase 12 raamatut
("Kalevala", Kristfrid Gananderi "Mythologia Fennica") ja antiikmütoloogia eeskujul on välja arendatud pseudomütoloogiline eesti jumalatemaailm. Eesti keele alal uuris Faehlmann astmevaheldust, sõnade muutmist ja tuletamist ning tegi mõningaid ettepanekuid vana kirjaviisi täpsustamiseks. Ta käsitles ka eesti prosoodiat ning kirjutas kolm sentimentaalset, antiiksetes värsimõõtudes luuletust (Asklepiadese stroofis ood "Suur on Jummal so ram", ilmunud 1852, eleegilises distihhonis epigrammid "Järva-ma vanna-mehhe õppetussed", ilmunud 1840, ja dialoogiline luuletus "Piibo jut", ilmunud 1846). ÕES-i kalendrites ilmunud juttudes (talurahva rasket elu kujutav "Tühhi jut, tühhi lorri, tühhi assi, tühhi kõik", 1842, populaarne "Kalendritegija kimbus", 1846 jt.) avaldusid Faehlmanni silmapaistvad humoristivõimed ja tüübijoonistamisoskus; kalendrites jagas Faehlmann ka tervishoiualaseid nõuandeid (kirjutised rõugete ja sarlakite kohta)
armastus, poliitika, vein b)koorimeelika- kuj. Välja Spartas. Seostus kultusega. Ette kandis koor, kes laulis, tantsis. Hümn, ood, epiniikoin. Esindajad: 1)Tyrtaios- teemad vaprus, sõjalised vägiteod, poliitika, häbivääristas reetmist, argust, kirj marsilaule 2)Anakreon- õukonnalaulik, luuletas veinist, lõbusatest armuseiklustest, kaunitest naistest, jõudeelust. Kirjutas jumalate auks hümne. Eleegiad, epigrammid. 3)Gaius Gatullus- satiirilised luuletused 4)Sappho- koondas enda ümber tütarlapsi, kellele õpetas kombeid, muusikat, luulet, tantsu. Osa luulest pühend vennale, tütrele. Pühendas abiellunud tütarlastele. Luues väljendas õnne, igatsust, südamevalu. Säilinud kaks tervikluuletust, katkendeid, õnnetu armastuse tõttu enesetapu 5)Alkaios- poliitiline luule, võitlusluule, armastusluule, hümnid jumalatele, veini ülistamine.
talupoegade orjastamise. ,,Priius" tegemist on oodiga (ülistusluuletusega). Puskin vaatas õhtul aknast välja ja nägi Mihhaili paleed, kus oli tapetud Aleksander I isa Paul I. Mõtted läksid Suurele Prantsuse revolutsioonile. Kirjutab türanniast. Ja kuigi ta mõistab seda hukka, siis samas pole ta ka selle poolt, et rahvas tuleb ja lööb kuningal pea maha. Sel ajal kirjutas Puskin ka epigramme ehk pilkeluuletusi. Ta oli väga terav imineme. Kuigi epigrammid ei ilmunud trükis. Puskini poliitiline luule äratab valitseja tähelepanu. Kord tuleb ta koju nuhk ja pakub Nikitale 50 rubla. Aga ta ei luba nuhki majja paberitesse sorima ning ajab nuhi minema ja hoiatab Puskinit. Kuuldused käivad. Ka sõbrad on mures, sest käivad jutud, et Puskinit saadetaks ära Siberisse või Valge mere saarele. Puskini sõbrad paluvad Aleksander I, et nii karmi karistust ei määrata. Ta heldib ja Puskin saadetakse Lõuna-
Faehlmann oli eesti eepose mõtte algatajaid. Visandas ta eesti kohamuistenditest lähtudes suure osa "Kalevipoja" põhisündmustikust. Kaheksa saksakeelset kunstmuistendit ("Loomine", "Vanemuise laul", "Koit ja Hämarik" jt.; eesti keeles 1866, 3. trükk 1986). Ta käsitles ka eesti prosoodiat ning kirjutas kolm sentimentaalset, antiiksetes värsimõõtudes luuletust (Asklepiadese stroofis ood "Suur on Jummal so ram", ilmunud 1852, eleegilises distihhonis epigrammid "Järva-ma vanna-mehhe õppetussed", ilmunud 1840, ja dialoogiline luuletus "Piibo jut", ilmunud 1846). ÕES-i kalendrites ilmunud juttudes (talurahva rasket elu kujutav "Tühhi jut, tühhi lorri, tühhi assi, tühhi kõik", 1842, populaarne "Kalendritegija kimbus", 1846 jt.) avaldusid Faehlmanni silmapaistvad humoristivõimed ja tüübijoonistamisoskus; kalendrites jagas Faehlmann ka tervishoiualaseid nõuandeid.
kukutamise sümboliks. Nagu Hüvanguliidu liikmed, eitas ka Puskin isevalitsuse despotismi ning ülestõusnud rahva vägivalda. P. nägi väljapääsu ranges seaduslikkuses, mis kaitseb vabadust nii türannide kui rahva vägivalla eest. Lisaks eelnevatele paistis Puskin juba tol ajal silma oma teravmeelsete epigrammidega. Lisaks hiilgavale vestlusandele ja heale jutustamiskunstile oli ta ka poliitiliste epigrammide meister. Seltskonnas levisid tema teravad epigrammid tsaar Aleksander I-st ja tema soosikutest ning tegid Puskini nime aina kuulsamaks. Puskini poliitiliste luuletuste hulgas, mis tema eluajal trükki ei pääsenud, on eriline koht luuletusel "Tsaadajevile", mis väljendab veendumust, et Venemaa ärkab kord unest ja hävitab vägivalla, mis sel ajal Venemaal võimutses. 4) Pagendus Lõunas (1820 1824; 21. a 25. a) Puskini poliitiline luule ja terav keel äratasid valitsuse tähelepanu. Keisri poliitilised nuhid luurasid
kangelaseepos; näitekirjanduses tragöödiat, komöödiat. Žanrid jagunevad kõrgeteks ja madalateks, kõrged nõudmised kõrgetele žanritele: tragöödia - paarisriimidega aleksandriinis, viievaatuseline, antiiksüžeed, kolme ühtsuse reeglid. Jean de La Fonataine (1621-1695) kirjutas erinevates žanrites: tragöödiad, komöödiad, oodid, läkitused, romaanid, valmid epigrammid, luuletused. Valm-paljude algupära kreeka kirjaniku Aisopose proosavalmidest, kirjutatud klassikalises riimitud vabavärsis, leidlik sõna ja riimikasutus, enamasti loomalood, milles peegelduvad inimühiskonnale omased nõrkused ja liialdused, tabav kõnepruuk. “Valmid”(1668) Pierre Corneille (1606-1684) kirjutas tragöödiad: “Cid”(1637), “Horace”(1640), “Cinna”(1641), Polyeucte”(1642-43). C kangelased on
Eepos "Aeneis" - roomlaste eelkäijad, Trooja hävimine, Aenase põgenemine, seiklemine jne. Varaseimad teated roomlaste mineviku kohta kreeklastelt. Ise kirj alles 3. saj eKr, pole säilinud. Ka Caesar ajalookirjutaja - kirj lähiajaloost, ka eluaja sündmustest. Titus Livius - "Linna asutamisest alates" - Rooma ajalugu Romulusest kuni Augustuseni. Püüdis leida õpetlikku sõnumit. Peam. legendid. Augustuse e. kuldsele järg. hõbedane ajajärk. Epigrammid, satiirid. Hakkas kuj. romaanizanr, tähtsaim Apuleius (2.saj pKr) - "Muundumised". Samas jätkus ka hellenistlik suund idaprovintsides. Kuulsaim Lukianos (2. saj pKr) - pilkas ühe esimesena kristlust. Teaduse alal palju paremad. Ptolemaios - geotsentrilisus. Kuulus arst Galenos. 6. Usk Rooma riigis Usundit mõj etruskid, kreeklased, eriti jumalaid. Varasel ajal vaimud, loodusjõud. Igal lood. asjal, elusolendil hing - nuumen. Majadel kaitsevaimud - laar - esivanemate hinged. Geenius -
Faehlmann toetus oma müüdiloomes põhiliselt Kr. J. Petersoni tõlgitud "Soome mütoloogiale", antiikeeskujudele ja rahvapärimustele. · Faehlmanni ilukirjanduslikust loomingust on osutunud ajakestvamaks tema luule, mis on välja kasvanud kirjanduslikust poleemikast. Ta tõestas, et ka eesti keeles on võimalik kasutada antiikseid värsivorme. F. tuntumad luuletused on "Piibu jutt" ja "Suur on, jumal, su ramm". · Faehlmanni epigrammid on luuletustega võrreldes tugevama õpetliku hoiakuga, neis sõitleb ta inimest laiskuse, hooletuse ja teiste pahede eest. · Faehlmanni kui kirjaniku populaarsus põhines tema jutuloomingul, mis on valdavalt õpetliku sisuga ning kirjutatud kalendrite tarbeks. Tema neljast jutust on tuntumad "Tühi jutt, tühi lori, tühi asi, tühi kõik", "Kalendritegija kimbus". Esimeses räägib Faehlmann viljaikalduse põhjustest
oli palju väljapaistvaid teadlasi. Alles hiljuti oli filosoofiakateedrit juhatanud Hegel; õigusteaduskonnas pidas loenguid üks silmapaistvamaid saksa juriste E. Gans. ( Sealsamas: 23) Berliinis elas Marx esialgu üksildast elu. Siin töötas ta veel pingelisemalt kui Bonni ülikoolis. Üheks selle tulemuseks, lisaks kolmele vihikule, mis olid täis Jennyle pühendatud sonette ja teisi luuletusi, olid küllaltki rohkearvulised laulud, ballaadid, romansid, epigrammid. ( Sealsamas: 23) Paljudes oma luuleteostes maksis noor Marx tribuuti revolutsioonilisest romantismist kantud mässumeeleoludele. Ta proovis jõudu ka draamazanris ja isegi satiirilise romaani zanris, kuid kõik need katsed jäid pooleli. Sellest kõigest, mis Marx luulezanris oli kirjutanud, avaldati vaid tema ,,Raevukad laulud" 1841. aastal ajakirja ,,Athenäum" veergudel. ( Fedossejev et al. 1972: 24) Marxi peamiseks tegevusalaks Berliinis oli siiski teadus. Säilinud kirjas oma isale
ja loodusjõududega. Kirjeldatakse robinsoni igapäevaseid tegevusi, õpetajaks on loodus ja arusaamine loodusest. Robinson elas 27 aastat üksikul saarel. ROBINSONAAD- Teos mis kujutab elu inimtühjal saarel, tsivilisatsioonist puutumata saarel, ettevõtlikkuse, mõistatuse leidlikkuse ja elujõu üldistamine sageli seikluslik. Voltaire -temast kujunes prantsuse valgustuse juhtiv mõtleja, filosoof-kirjanik -tema vaimupimeduse vastu suunatud nõelteravad värsid ja salvavad epigrammid, kiriku pidev kriitika ja igasuguse lolluse ning piiratuse naeruvääristamine tõi talle hulgaliselt vaenlasi -liigagi sageli ei suutnud ta varjata oma vaimset üleolekut: inimesed kasutavad mõtlemist üksnes oma väärtegude õigustamiseks ja sõnad vaid varjavad nende tegelikke mõtteid. - nende ja teiste pärast pidi ta korduvalt vanglas ja pagenduses viibima -kõige enam hinnatud siski tema saavutusi filosoofiliste jutustuste alal Friedrich Schiller (1759-1805)
Catulluse lüürikas avaldub armastus esmakordselt suure, võimsa, hingestatud, inimest ülendava tundena. Seetõttu meenutavad C luuletused uusaja lembelüürika parimaid näidiseid. Armuõndsuse ja meeleheite kirjeldamisel on luuletaja tabanud selliseid tundetoone, mis veel tänapäevalgi lugeja hinges vastukaja leiavad. C arvukad juhuluuletued veetlevad oma vaimukuse, siiruse, humoorikuse ja hingesoojusega. Juhuluuletuste vastandiks on autori epigrammiline pilkeluule. Kõik epigrammid pole õelad ja kõik tema agressiivse tendentsiga luuletused ei kuulu epigrammide hulka. C pilge on terav ja halastamatu, alati kindlate isikute pihta. Invektiivid Caesari vastu on poliitilist laadi, mõneski luuletuses rünnatakse anarhistliku kallakuga poeete, pilgatakse mõningaid isikuid nende kõlvatuse ja pahede pärast. Egrammid on napisõnalised, struktuur, keel lihtsad, esineb rahvakeelt, isegi sõimu. Sageli folkloorsed valmilised väljendid.
75. Milline teos arvatakse pärinevat Petroniuse sulest? Petroniuse (surnud 66 pKr) sulest arvatakse pärinevat satiiriline novell ,,Satyricon". Petroniuse teos on pikk, aga säilinud on üksikud lõigud, mis annavad siiski aimu, kuidas ülemklass Roomas elas. 76. Iseloomustage Martialise ja Juvenalise loomingut. Martialis (u 40u 102 pKr) on eelkõige epigrammiklassik. Ta kirjutas 1560 epigrammi, mis anti välja 15 raamatuna. Tema epigrammidel oli tohutu menu. Martialise epigrammid on teravad ja pilkelise puänteeritud, temaatikaks on lipitsemine imperaatorite ees ja obstsöönsste kasutamine. Juvenalis (u 60pärast 127) on tuntud eelkõige satiiri klassikuna. See zanr muutus tema loomingus iseäranis teravaks ja sageli liialdavaks. Juvenalis oli kirglik kombelanguse ja linnaelu pahede sarjaja. Säilinud on 16 heksameetreis kirjutatud satiiri, mis ilmusid 5 raamatus. 77. Millist valdkonda käsitleb Quintilianuse looming? Quintilianus (u 35u 96 pKr) oli 1
Tema paroodia kannab pealkirja ,,Kaerlighed uden Strömper" (,,Armastus sukkadeta" 1772). Osalt langes paroodia aga ka kogu klassitsistliku kirjandusliigi pihta üldse, mille läbi töö omandas veelgi kaugemale ulatuva, tervet kunstivoolu ümberhindava aktsioomi tähtsuse. Wessel on kirjutanud veel teisigi näidendeid: ,,Õnn on parem kui mõistus" 1776, ,,Anno 7603" 1785, kuid nende koomiline teravus ei seisa enam tema esikteose tasemel. See-eest on wessellikult vaimukad tema mitmesugused epigrammid, juhuluuletised ja seotud kõnes kirjutatud koomilised lühijutud, millel on jäädav koht taani kirjanduses. Esiromantika Sajandi lõpupoole teine tähtsam kirjanik on Johannes Ewald (1743-81). Ta lõi taani esimese kõrgeväärtusliku ilmaliku kunstlüürika. Ewald ei sobinud õieti oma lüürilise loomu ja romantikale lähenevate harrastustega (tundeline ja musikaalne meel) sellesse tulusast ja praktilisest huvitatud ajajärku. Romantikuile sai tähtsaks tema esimesed katsed käsitleda
vastuvõetud andmed vaimseteks kujunditeks (spetsiaalsete koodide abil). Meelespidamine ehk säilitamine, mille käigus hoitakse see kodeeritud info alles. Meenutamine ehk reprodutseerimine, mille tulemusena tuuakse informatsioon mälust uuesti välja. Unustamine Mälu ei tööta perfektselt, me ei jäta kõike meelde, sest see oleks liiga koormav. Unustamine toimub seaduspära järgi, kõige kiiremini unustatakse 1,5 tunni jooksul. Protsessi käigus ühed epigrammid (eri ajupiirkondade vahel jagatud mälu jäljed) kustutatakse, või kaetakse teistega, nii et neid on raske kätte saada. Amneesia võib tekkida haiguse või trauma tagajärjel-> 1) edasihaarav amneesia - inimene ei suuda momendil toimuvat pikaajalisse mällu salvestada 2) tagasihaarav - ei mäleta minevikku. Mäluhäired jagunevad: *liigmälu- inimesele tuleb tugev tahtmatu mälestus meelde, mis segab
Anakreontiline luule – tema stiili jäljendamine. Koorilüürika (Pindaros, Simonides) – tekstile ja muusikale lisandus tants, ühiskonda puudutavad teemad. Hümnid, peolaulud. Hümn – ülistati jumalaid Ditüramb – ülistati Dionysust Epiniikion – sportmängude võitjate ülistamine 5 Simonides – moraliseeriv mõtleja, aga osav sõnameister. Epiniikionid, epigrammid (pealiskiri ausambale, mälestuskivile, lühikesed, mõnevärsilised, tabavad), epitaafid (hauakiri; tänapäeval pilkav luuletus) Pindaros – päris Teebast. Teostes pidulik, toretsev, raskepärane stiil. Epiniikionid! – tutvustatakse võitja suguvõsa, põimitakse müüte ja õpetlikke mõtteid. „Võit kui vooruse avaldus“ (voorused pärinevad jumalatelt, pärilikud) Agamemnon ja tema lapsed Atreuse kaks poega, Agamemnon, Kreeka vägede juhataja Trooja all, ja Menelaos, Helena mees,
115. Millises järjekorras võttis Rooma luule kreeka luulest üle erinevaid zanre? Milliste luulezanride puhul olid roomlased võrreldes kreeklastega originaalsed? Üle võetud: ajaliselt vastupidises järjekorras (kõigepealt hellenistlik lüürika, viimasena arhailine lüürika ja laulud) Eleegia Kreekas kaebe- ja leinalaulud, Roomas ka armueleegia. Satiir täiesti Rooma zanr. 116. Iseloomusta ladina epigrammi ja selle peamise autori Martialise loomingut. Epigrammid: eleegilises distihhonis, nn Phalaikose 11-silbikutes või kolijambides. Hellenistliku epigrammi eeskujul. Tavaliselt 210 värsirida. Lühikesed, (ootamatu) puändiga. Martialise loomingust: keisri, sõprade, patroonide kiitmine. Silmapaistvad juhtumid, kunstiteosed, ühiskonna pahed. Ka filosoofilised mõtisklused. 117. Kes on neoteerikud, mis olid nende kirjanduslikud põhimõtted ja tähtsus Roomas?
aasta paiku rändas idapoolsetele kreeka aladeleja asus türann Polykratese õukonda Samosel. Loomingust säilinud u 130 väga katkendlikku fragmenti, pikim neist ood Samose Polykratesele jutustab Trooja vallutamisest. · Noorem põlvkond: · Simonides (557/6468/7 eKr) - Sündis Atika ranniku lähedal Keose saarel.Ateenas Hipparchose õukonnas samaaegselt Anakreoniga. Kirjutas paljudes zanrites:epiniikionid, ditürambid, epigrammid, hümnid,treenid,peolaulud. · Bakchylides (u 516451 eKr) Sündis Keose saarel, oli Simonidese õepoeg.Arvatavasti elas mõnda aega Sürakuusa türanni Hieroni õukonnas, viibis Peloponnesosel pagenduses. Kirjutas tellimustöid religioosseteks pidustusteks (paiaane ja ditürambe) erinevate jumalate auks ning epiniikeone.Kuni 1897. aastani Bakchylidese loomingut peaaegu ei tuntud.
Võitlus orjusega, oli see idee, millest ta kogu elu vältel ei loobunud. Nikolai oli sallimatu, nõudis inimestelt kompromissitut käitumist. Puskin oli Turgenevi korteris alaline külaline. Luulesse suhtus Turgenev üleolevalt, erandi tegi vaid kihutustööd tegevale poliitilisele lüürikale. Neid vaateid püüdis ta sisendada ka Puskinile. Tema mõju on tunda Puskini luuletuses "Küla" ja oodis "Priius". Luuletaja teravad valitsusevastased väljaastumised, epigrammid ja kergemeelne suhtumine riigiteenistusse sundisid Turgenevi Puskinit "noomima ja manitsema". Kord läks luuletaja süüdistamine valitsusvastaste epigrammide pärast nii teravaks, et Puskin kutsus Turgenevi duellile, mõtles küll kohe ümber ja võttis väljakutse vabandust paludes tagasi. Puskinil oli muidki kokkupuutepunkte Hüvanguliiduga. 1817. aastal kohtus ta Glinkaga, kes põlvnes vaesest aadlikusuguvõsast. Sõjas paistis ta silma erakordse vaprusega ja ääretu
silmakirjalikkust, näitas Inglismaa perekonna- ja ühiskonnatugede ebakindlust, seega lahendas neidsamu probleeme, mida realistliku draama meistridki. Wilde tundis hästi kõrgema seltskonna elu, ta naeris sealse võltsmoraali üle, asetas selle ette otsekui peegli ja rebis maskid halastamatult maha. Kui see toimus tema sädelevates ja vaimukates komöödiates, naeris publik koos temaga, kuid selle naeru varjus kasvas viha ja põlgus. Wilde´i võlusid epigrammid, aforismid ja paradoksid, millel oli vestluses keskne koht ei iial ühtki labast anekdooti. Ka tema näidendite tegelased hakkavad emotsionaalsetel hetkedel epigramme pilduma. G. B. Shaw nimetas Wilde´i ,,ainsaks põhjalikuks näitekirjanikuks, sest ta mängib kõigega: vaimukuse, filosoofia, draama, näitlejate ja publikuga kogu teatriga". Kõik tahtsid kõneleda nagu Wilde´i tegelased, pilduda säravaid epigramme, paista silma sõnaosavusega.
eesti rahvaluule vastu ja mõjutasid viljastavalt nii eesti kirjandust kui ka kujutavat kunsti. Eesti keele alal uuris Faehlmann astmevaheldust, sõnade muutmist ja tuletamist ning tegi mõningaid ettepanekuid vana kirjaviisi täpsustamiseks. Ta käsitles ka eesti prosoodiat ning kirjutas kolm sentimentaalset, antiiksetes värsimõõtudes luuletust (Asklepiadese stroofis ood "Suur on Jummal so ram", ilmunud 1852, eleegilises distihhonis epigrammid "Järva-ma vanna-mehhe õppetussed", ilmunud 1840, ja dialoogiline luuletus "Piibo jut", ilmunud 1846). ÕES-i kalendrites ilmunud juttudes (talurahva rasket elu kujutav "Tühhi jut, tühhi lorri, tühhi assi, tühhi kõik", 1842, populaarne "Kalendritegija kimbus", 1846 jt.) avaldusid Faehlmanni silmapaistvad humoristivõimed ja tüübijoonistamisoskus; kalendrites jagas Faehlmann ka tervishoiualaseid nõuandeid (kirjutised rõugete ja sarlakite kohta).
1645; Baltasar Gracián, 16011658) Größe..." (,,üllas lihtsus ja vaikne Inglismaal eufuism (J. Lyly teoste suurus") peategelase Kriitikud: Kreeka türannia Euphuese järgi), metafüüsiline luule Saksamaa üle (John Donne) Winckelmanni mõju Prantsusmaal pretsioosne Gotthold Ephraim Lessing (1729 kirjandus 81): Saksamaal Martin Opitz proosavalmid, epigrammid, (värsiteooria!, ,,Saksa ,,Laokoon" luule isa!) Johann Gottfried von Herder (17441803): KLASSITSISM ,,Aion ja Aionis", ,,Vabastatud Kitsamalt: 18. saj 19. saj algus Prometheus" Prantsusmaal juba 17. saj Johann Wolfgang von Goethe Nicolas Boileau-Despréaux (1636 (17491832) 1711), Iphigenie aufTauris, ,,Faust" (II osa)
116. Iseloomusta ladina epigrammi ja selle peamise autori Martialise loomingut. keisriülistused, lipitsus ; sõprade/patroonide kiitus ; silmapaistvad juhtumid, kunstiteosed jm filosoofilised mõtisklused elu üle; kirjanduslik poleemika ; ühiskonna pahede piitsutamine (satiiriline e pilkeepigramm) ; seksuaalsed teemad (palju obstsöönsusi) 10.4.10: hominem pagina nostra sapit (`mu lehekülg maitseb inimese järele') Tema epigrammid pannake kooliõpikute "lisasse" või tõlgiti 19. sajandil itaalia keelde. Kui Heliaadide puu all sipelgas kord oli käimas, piisk merevaigune sealt kukkus ja kattiski ta. Sel moel loomake siis, elus peetud ju mitte kui milleks, säärase matuse sai, et väga väärt on ta nüüd. 117. Kes on neoteerikud, mis olid nende kirjanduslikud põhimõtted ja tähtsus Roomas? · kr hoi neoteroi, ld poetae novi, `uue(ma)d luuletajad' · Esimene
annaabi.ee 
