Koidujumalanna Eos Minu nimi on Eos, ladina keeles Aurora ja ma kannan uhkelt koidujumalanna tiitlit. Antiikmütoloogias kujutatakse mind peamiselt roosa koidutaevana ja seda põhjusega. Nimelt on minu sõrmeotsad roosad. Minu vanemad on titaanid Hyperion ja Theia, kes on tegelikkuses õde ja vend. Isa Hyperion on valguse jumal ja minu ema Theia on jumaliku valguse titaan. Mul on ka õde ja vend, kellega koos on mind nimetatud teise põlvkonna titaanide jumalate sekka
Tervis- organismi loomulik seisund, mis avaldub kehalise ja vaimse heaoluna. Haigus- organismi elutegevuse häire. Sümptom- haigusnähud, nende põhjal on võimalik haigust kindlaks teha ehk diagnoosida. Diagnoos- lühike otsus haiguse olemuse ja haige seisundi kohta. Haiguste põhjused: Liigitatakse mitmel viisil. 1)Organismivälised ja organismisisesed . Organismivälised jagunevad füüsikalisteks(kiirgused, mehaanilised tegurid), keemilisteks(keemilised ühendid) ja bioloogilisteks (bakterid, viirused). Organismisisesed on näiteks pärilik soodumus. 2)Nakkushaigused ja mittenakkushaigused. Nakkushaigused (katk, rõuged, koolera). Mittenakkushaigus (kopsuvähk). Tekkeviisilt : Elu ajal kujunenud haigused ja kaasasündinud haigused. Haiguse järgud: Peitejärk, eeljärk, välja kujunenud haiguse järk, lõppjärk. Epiteemia- nakkushaiguse laiaulatuslik puhang. Tüsistus- põhihaigusele võib lisanduda organismi nõrgenemise tõttu mingi uus haigus e. tüsistu...
siledal välispinnal; *samblikel asub *talluse pinnal või on sellesse osaliselt süüvinud Lihheniseerumine, lichenization - seente (peamiselt kottseente) üks võimalikke *sümbiootilisi toitumissuhteid rohevetikate või tsüanobakteritega; tulemusena moodustub spetsiifilise struktuuriga *samblikutallus. Lihheniseerunud (seened), lichenized fungi - vt. lihheniseerumine; Lihtpooriga vahesein, simple septum - ühe keskse *pooriga lihtsaim rakuvahesein. Mitootiline eos, mitotic spore - *mitoosi teel tekkinud *eos, näiteks *koniid, *aplanospoor. Mittesuguline paljunemine, asexual reproduction - paljunemisviis, millega ei kaasne *karüogaamia ega *meioos; sellega seostuvad vastavalt mõisted - mittesuguline *eos, arengustaadium jmt. Mutualism, mutualism - vt. sümbioos. Monotropoidne mükoriisa, monotropoid mycorrhiza mükoriisa tüüp, mis tekib mittefotosünteesivate seenlilleliste ja kandseente vahel. Selle mükoriisa puhul
Seentest veel nii palju, et neil puudub emas- ja isassugu, kuid neil on erineva füsioloogia ja erineva paaritumistüübiga hüüfid e. seeneniidid ning suguline paljunemine toimub omavahel ühilduvate hüüfide vahel. Kindlasti vaadake üle seente suguliste eoste joonised. Küsimus võib tulla ka selline, et joonise järgi peab ära tundma, millega tegu on. Kokkuvõtlikult KOTTSEENTE((Ascomycota) PALJUNEMISE kohta: Suguline paljunemine: KOTTEOS- suguline eos EOSKOTT (e. ASKUS, see on ühe või kahe rakuseinaga)- selle sees moodustuvad KOTTOESED. EOSKOTT võib moodustuda otse taime pinnal või sugulises VILJAKEHAS (e. ASKOOM e. ASKOKARP). Viljakehasid on eri tüüpe: 1. PEITEOSLA- suletud askoom, kotteosed vabanevad pärast viljakeha seina lagunemist 2. SULGEOSLA- pirnja kujuga, üleval avaus (OSTIOOL), kust kotteosed välja pääsevad 3. LEHTEREOSLA- avatud, karikjas või ketasjas, eoslava ülaküljel 4
14. Dionysos veini- ja viljakusjumal, kujutati viinapuupärjaga peas, viinamarjakobara ja veinipeekriga. 15. Nike võidujumalanna, kärbitud tiibadega, kujutati sageli koos Athenaga, peas võidupärg ning käes pasun. 16. Helios päiksejumal, ilus, kuldsete lokkidega mees, kujutati neljahobusevankril, ümber kuldsed kiired. 17. Selene - kuujumalanna, Heliose õde, kahvatu, kujutati kahehobusevankriga ning kuusirbiga juustes. 18. Eos koidujumalanna, kujutati vähe, kuid siis roosa taevana, sümboliks olid kollased nelgid, puistas veeanumast kastepiisku. 19. Paan maarahva ja karjuste jumal, elas metsades ja soodes, ilmus unenägudes, kujutati sokujalgade ning teravatipuliste kõrvadega.
taim sigisibulad laugu õisikus sigisibulad hammasjuure varrel vivipaaria kõrrelise õisikus risoomidega paljunemine roomavate vartega Taimekasvatuses vegetatiivse paljunemisvõime kasutamine: pistikud pookimine silmastamine puhmikute jagamine Eoselise paljunemise puhul annab organismile aluse eriline paljunemisrakk, eos e. spoor. Eoseid moodustavat elujärku nim. sporofüüt. Eosest areneb samblal eelniit, millest kujuneb sambla taim, mille peal arenevad sugurakke moodustavad organid. Sõnajalal areneb eosest eelleht, mille pinnal areneb sugurakke moodustav organ, gametangium. Sugurakke moodustav elujärk on gametofüüt. Eoseline paljunemine eos (n)eelniit (n) taim (gametofüüt, n) viljastamine
efls&: stn # t t+tan2 rs=-:=- ; i+cot?w= -i-' * cos- &t -j@ siii(d + fJ ]= "/^"f^ sinB ; stn du (;os/i +eoseu - fr}= sin a eos,/J -eoser sira B sln{ru dm'/^ aos(# + fi)= esso oGSp*sin* sinp ; eos(# * #)= eas eosp+ sina sin B . { n tafiCd -tan fi tarr{c;- lj}=,-
1. Millistel taimedel esineb kaheliviljastumine? Mida see tähendab? Õis- ehk katteseemnetaimedel toimub kaheliviljastumine. Sugulisel paljunemisel toimub kaheliviljastumine. Munaraku viljastumiseks peab tolmutera sattuma emakasuudmele. Seda protsessi nimetatakse tolmlemiseks. 2. Kirjeldage sammaltaimede paljunemist. eos eelniit - taim (gametofüüt) - viljastamine - sporofüüt(eoskupar, 2n) eos eos - eelleht (gametofüüt, n) viljastumine - taim (sporofüüt, 2n) eos 3. Juure ja varre siseehituse põhilised erinevused Vart ümbritseb epiderm, välispinda katab kutiikula. Epidermi all on põhikoest koosnev esikoor, mida kloroplastide esinemisel nimetatakse klorenhüümiks. Juhtkimbud asuvad kesksilindris. Juur on kaetud epibleemiga. Peritsüklist seespool asub radiaalne juhtkimp. 4. Mis tähendab, et õis on neljatine? Kirjutage neljatise aktinomorfse õie valem.
Seente tähtsus: 1. orgaanilise aine lagundajad 2. kääritajad õlle valmistamine 3. kergitajad pagari tööstuses 4. katse objekt 5. ravimite ja vitamiinide valmistamine KÜBARSEENED Seened, kelle viljakeha koosneb kübarast ja jalast Viljaliha paljunemisorgan Paljunevad eostega: 1) eosed arenevad eosleheketes, näiteks pilvik 2) eosed arenevad eostorukestes, näiteks puravik I eos 1 tuumaline hüüf Paljunemine + 2 tuumaline hüüf viljakeha II eos 1 tuumaline hüüf PÄRMSEENED Ainurakne Toituvad vees lahustunud suhkrutest Käärimine suhkrutelahustamine hapniku puudusel, tekib glükoos etanool + CO2 Paljunemine: 1) pungudes (soodne paljunemine) 2) eostega (ebasoodne paljunemine) Leidub kõikjal näiteks mullas, õhus, puuviljades
Eriti karm oli olukord Stalini ajal. 1960. aastatel, sula-ajal, olid vabamad olud ("kuldsed kuuekümnendad"). valitses loosung "kultuur peab olema sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik" Eesti Vabariigi aegset kultuuri halvustati, hävitatati, valitses infosulg Lääne suunal, vene ja nõukogude kultuuri ülistati (alates 1954. aastast KGB), kelle üks oluline ülesanne oli pidevalt ühiskonda jälgida ja kontrollida, et juba eos tasalülitada kõikvõimalikud ,,nõukogudevastased" kavatsused ja ettevõtmised. Rakendati sellised abinõud,et hävitada Eestis nõukogude võimu aktiivsed ja potentsiaalsed vastased ning nende lähedased ja perekonnaliiikmed, kogu iseseisvusaegne poliitiline ja majanduslik juhtkond. Hirmu ja terroriga loodeti maha suruda juba eos igasugune mõte vastupanust ja iseseisvuse taastamisest Sõja järel sai kõrgkultuur ränga hoobi (EK(b)P VIII pleenum!), 1960. aastatel hakkas taastuma
IV 1998 Korrektsioon areng areng ja korrektsioon · Country Institutional Profile (CIP, Busenitz et al 2000); Miks oli "murdepunkt" aastal 1995? Üks seletus sellele on olemas ... · EOS Gallup Europe; Mõned (veel) lahtised küsimused: · Kas peaks rääkima Eesti ettevõtluse tekkest või taastekkest? · Entrepreneurship Index Initiative. Pigem taastekkest 1939. a. tase oli võrreldav naabermaadega; + IPREG (Innovative Policy Research for Economic Growth),
12.Nimetage erinevaid vegetatiivse paljunemise vorme, näiteid. Pooldumine- ainuraksed; hulgijagunemine- ainuõõssed, hulkharjas-ussid, okasnahksed; pungumine- käsnad. 13.Milles seisneb vegetatiivse paljunemise bioloogiline eripära? Vähene muutlikkus, üks vanemorganism, ei toimu sugurakkude valmimist ega viljastumist. Suhteliselt kiire paljunemisviis. 14.Kuidas toimub eoseline paljunemine, näiteid. Eoselise paljunemise eelduseks on ,et vanemorganism(mida on ainult 1) toodab palju eoseid. Eos on eriline üherakuline struktuur, mida katab paks kest. Kuna eos on väliskeskkonnale avatud võivad kergesti tekkida mutatsioonid ning järglane on vanemorganist mõnevõrra erinev. Eoseline paljunemine esineb suuremal osal taimedel (sõnajalg) 15.Võrrelge mittesugulist ja sugulist paljunemist. Mittesugulised paljunemise omapäraks on vähene muutlikus ja arenemine ühest vanemast, sugulisel on aga muutlikus suur ja järglasel on kaks vanemat. 16.Nimeta pärilikke haigusi.
tolmukaniitidega ja vastupidi (nurmenukk) 16. Mis on partenokarpsus? Vilja arenemine ilma viljastumiseta 17. Mis on vili? Taime organ, mis sisaldab seemneid, koosneb viljakestast ja seemnetest 18. Mis on mikrosporogenees? Isassugurakkude tekke 19. Mis toimub tolmutera sattumisel emakasuudmele? Hakkab idanema tolmutoru, mille sees generativne rakk jaguneb kaheks. 20. Koosta tabel seemne ja eose võrdluseks? Seemne Eos Suur Väike Niiske Kuiv Viljastatud Viljastamata Diploidne Haploidne Varuained Varuineteta 21. Mida kujutab endast regenereerumisvõime? Taime vegetatiivsetes rakkudes on olemas kogu geneetiline info, mille abil saab taime vegetatiivset osast taastoota terve uue taime, mis on emataime kloon 22. Millel põhineb taimede eoseline paljunemine?
1976: Esimese soolonäitus värvifotodest Museum of Modern Art'is. 1978: Hiroshi Sugimoto alustab tööd merevaadetega. 1980: Elsa Dorfman alustab portreede tegemisega koos 20x24 Polaroidiga. 20x24 Polaroid Ajalugu 1980.a. organiseeris A.Giroux Prantsusmaal kogukate kassettidega puitfotoaparaate seeriatootmisse. 1983: Kodak tutvustab ketaskaamerat, kasutades 8x11mm raami. Ajalugu 1987: populaarse Canon EOS süsteemi kasutuselevõtt. 1990: Adobe Photoshop väljastatakse. 1991: Esimene digitaalne peegelkaamera. 1992: Kodak tutvustab PhotoCD Ajalugu 2000: Kaamera telefoni sisse (Jaapan) 2001: Polaroid läheb pankrotti. 2003: Four-Thirds standardi kompaktne digitaalne peegelkaamera Olympus E-1. 2004: Kodak lõpetab tootmise filmikaameratega. Ajalugu 2005: Canon EOS 5D esimene tarbijahinnaga digitaalne peegelkaamera.
|x |+ |y|< = 1 j a teis es relats ioonis S olevateks kui kehtib võrratus |x+ y|< = 1 M õlemad relats ioonid on alamhu lgad ots ekorrutis es t R × R j a on kuj utatavad tas andi punktihulkadena R elats ioon R on romb i s iss e Relats ioon S on riba j ääv punktipaaride hulk N 4: V aatle me relats ioone naturaal arvude hulgal ehk olgu A= B= naturaalarvude hulk. A ritmeet ikateh ted <,< = ,> ,> = ,= , on relats ioonid.N ä iteks j ärj es tus s eos < tähendab naturaalarvu paaride hulka {(a,b): a< b} N ende tehete korral on kas utus el ka tähis tus kuj ul aRb näiteks a< b Ü les anne: A ntud on hulgad A= { 1,2,3,4} j a B= A .D efineerida relats ioon aRb nii et a< = b,leida s elle relats iooni mä äramis p iirkond j a muutu mi s piirkond. R = { (a,b): a< = b} R = { (1,1),(1,2),(1,3),(1,4),(2,2),(2,3),(2,4),(3,3),(3,4),(4,4)} D om (R )= A R ange (R )= A 2. Relatsiooni esitamine (R.Palm järgi)
j a teis es relats ioonis S olevateks kui kehtib võrratus |x+ y|< = 1 graafik läheb lõppma tus s e M õlemad relats ioonid on alamhu lgad ots ekorrutis es t R × R j a on kuj utatavad tas andi punktihulkadena R elats ioon R on romb i s iss e Relats ioon S on riba j ääv punktipaaride hulk N 4: V aatle me relats ioone naturaal arvude hulgal ehk olgu A= B= naturaalarvude hulk. A ritmeet ikateh ted <,< = ,> ,> = ,= , on relats ioonid.N ä iteks j ärj es tus s eos < tähendab naturaalarvu paaride hulka {(a,b): a< b} N ende tehete korral on kas utus el ka tähis tus kuj ul aRb näiteks a< b Ü les anne: A ntud on hulgad A= { 1,2,3,4} j a B= A .D efineerida relats ioon aRb nii et a< = b,leida s elle relats iooni mä äramis p iirkond j a muutu mi s piirkond. R = { (a,b): a< = b} R = { (1,1),(1,2),(1,3),(1,4),(2,2),(2,3),(2,4),(3,3),(3,4),(4,4)} D om (R )= A R ange (R )= A 2. Relatsiooni esitamine (R.Palm järgi)
Successes with Markko · 2003 First places Acropolis Rally Greece Neste Rally Finland · 2004 First places Corona Rally Mexico Corsica Catalunya Memorial on the crash tree Michael was alsou called as "Beef" Facts · Michael was keen all-round sportsman, Park was a keen football and cricket fan and enjoyed shooting. "Beef" worked with · Richard Burns · Colin McRae · David Higgins · Mark Higgins · Markko Märtin Park won with Markko EOS rally 2001-2003, 2005 Märtin and Park had visited my neighbours On June 20, 2006, a memorial for Michael was unveiled in Tallinn, Estonia THE END
kasvavad tal mõned seeneniidid Valmides vabanevad seeneniitide otse üles. Nende tipus tekkivad otsast ükshaavalt. kerajad tumeda nutid. Altpoolt tekib Järjest eoseid Eoste valmisel katkeb eosla kest, juurde. eosed vabanevad ja kanduvad Seeneniitide tõttu nimetatakse õhuvooluga laiali. Sattunud seda hallitusseent soodsatesse tingimustsesse, pintselhallikuks. hakkab eos idanema ning sellest areneb uus nutthalliku seeneniidistik. Võtud materjal: Bioloogi õpik I osa .Lk 56- 57.
kes pole kunagi kurtnud. Tahaks eemaltki vaadata neid, keda muidu ei märka, ei tea, jagaks musta leiba ja muret, annaks nii, et saaks veidigi hea. Miks mõistame hukka? Miks mõistame hukka need, kellel ajus ja arvel, kätes ja vaimus, kellel on lõpuni jõudu viia see turule? Miks tahame, et otsustaks need, kes jätavad tööriistad põõsasse ja konid murule, kellel jätkub jõudu, kuid ainult selleks, et juba eos kiskuda elust välja asjalik alge või seos.
Paljunemine Mittesuguline paljunemine- uus organism saab alugse ühest vanemast, sugurakkde ühinemist ei toimu Vegetatiivne paljunemine-1)Otsepooldumine-bakteritel 2) Mitoos-ainuraksetel 3)Pungumine- ainuõõssed, käsnad 4)Õistaimed-sibula,mugula,risoomi Pärmseene rakud punguvad Ainuõõssed punguvad Õistaimed vegetatiivsete osadega: sibula, mugula, risoomi, varre Maikellukesed paljunead risoomiga- maa aluse varrega Eoseline paljunemine- Eos on üherakulune millest hakkab kasvama uus organism Mittesugulise paljunemise järglased on geneetiliselt identsed ja kiire paljunemine Kehaväline- Puudused :1)sugurakud võivad ebasoodsates keskkondades hukkuda, 2) Keskkond ainult vees Eelised:2)Haiguste ülekandumise tõenäosus ei ole suur (Nt: konn, kala, kilpkonn) Kehasisene: Eelised- 1)munarakud väliskeskkonna eest paremini kaitstud. 2) Sigimise jaoks ei ole vaja veekogu 3) viljastumise tõenäosus on suu
Kaheidulehelistel õistaimedel on 2 idulehte, sammasjuurestik, enamasti sulg-ja sõrmroodsed, juhtkimbud paiknevad varres korrapärase ringina, õieosi on 4 või 5, vahel isegi rohkem ja eluvorm on rohttaimed, põõsad, puud. Sammaltaimed on kõige lihtsama ehitusega, sest neil pole juuri. Nad paljunevad eostega. Turvas on loodusvara, mis tekib turbasambla taimejäänuste osalisel lagunemisel. Eosla on kotjas moodustis, milles valmivad eosed. Eos on paljunemis-ja levimisvahend. Risoidid on sammaltaimedel ühe-või mitmerakulised niitjad väljakasvud, aitavad kinnituda ja vett hankida. Paljasseemnetaim on taim, kellel ei moodustu õisi ega vilju, seemned arenevad paljal käbisoomuste vahel.
Koostaja: Jaan Lea Eoseline paljunemine Eoseline paljunemine Eoseline toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. Seened, sammaltaimed, sõnajalgtaimed. Eoseline paljunemine Eos on väike mittesugulise paljunemise vahend, mis on ebasoodsate tingimuste suhtes erakordselt vastupidav. Mõnede bakterite ja seente eosed taluvad keetmist üle tunni. Nad peavad vastu kuivamisele, tugeva toimelistele kemikaalidele ja pikaajalisele seismisele Eoseline paljunemine Eoseline paljunemine toimub spetsialiseeritud rakkude - spooride või zoospooride abil. Eostel e. spooridel on kõva kest ja nad levivad tuulega, zoospooridel e. rändeostel kõva kesta ei ole ja nad liiguvad viburite abil. Eoseline paljunemine Nad tekivad suguta paljunemise elundites - sporangiumides ehk eoslastes või zoosporangiumides ehk rändeoslates. Alamatel taimedel on need elundid üherakulised, kõrgematel - hulgarakulised. E...
3. assimilatsioon kehaainete moodustumine (FS, min-ne toitumine) 4. autotroof org, kes sünt. eluks vajalikke üh-eid väliskeskkonnast, toit anorg. ainest 5. bioinvasioon võõrliikide laialdane sissetung mingile alale 6. biosfäär Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht 7. botaanika teadusharu, mis tegeleb taimede uurimisega 8. brüoloogia samblaid uuriv teadusharu 9. dissimilatsioon kehaainete lagundamine (org-aine lag-ne, hingamine) 10. eos e. spoor, eriline paljunemisrakk taimede levikuks 11. floeem taime niineosa, kus sisaldis liigub hürdost. rõhu mõjul 12. fotosüntees looduslik protsess, kus elusorg-d muudavad päikeseen. keemiliseks en-ks 13. heterotroof org, mis kasutab toiduks teiste liikide poolt toodetud org.üh-eid 14. hingamine elusorg-de kasuliku energia hankimise viis 15. huumus org-aine lagunemise saadus, mis muudab mulla viljakaks 16
Mükoloogia- teadus seentest, seeneteadus Prokarüoot- organism,mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine(bakterid), eeltuumsed Eukarüoot- päristuumsed,organism,mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine(protistid,seened,taimed,loomad) Heteroof- organism,kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil Hüüf- ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit Mütseel- hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide kogum Pungumine- vegetatiivse(mittesugulise) paljunemise vorm mõnedel seentel ja selgrootutel loomadel Toksiin- taimse v loomse päritoluga mürkaine Mükotoksiin- mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine Torikuline- rühm hrl. nahkja v. puitunud viljakehaga kandseeni Viljakeha- osale seeneliikidele iseloomulik hüüfidest moodustunud organ,milles valmivad eosed Tuletael- lehtpuude surnud tüvedel, kändudel ja lamapuidul kasvav puidumädanikku põhjustav se...
ORGANISMIDE PALJUNEMISVIISID JA MUUTLIKKUS Vegetatiivsel paljunemisel tekkinud organisme iseloomustab ülivähene pärilik muutlikkus, nende muutlikkus tekib vaid juhul, kui mutatsioon toimub paljunemisüksused (nt mugulas). Vegetatiivne paljunemine on suhtelise kiire paljunemisviis, mis lühikese ajaga loob suurearvulise pärilikkuselt sarnase järglaskonna. Eoselisel paljunemisel on pärilik muutlikkus vegetatiivse paljunemisega võrreldes suurem, sest eoste pärilikkusaines võivad juhuslikke muutusi põhjustada nii mutatsioonid kui ka eoste valmimisel toimub geenide ümber kombineerumine. Vegetatiivne paljunemine- Bioloogiliselt vanim, vaid ühte vanemorganismi vajav mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism moodustub kas lähteraku pooldumisel või hulkrakse organismi osast. Eoseline paljunemine- Mittesuguline paljunemisviis, mis põhineb eoste tekkel ja levikul. Eos- Paksu kesta, vähese...
· Bakteritoksiin- mõnede bakterite poolt sünteesitav valguline mürkaine · Biotehnolooga- rakendusbioloogia haru, mis kasutab organismide elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks · Biotõrje- üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil. Rakendatakse eelkõige taimekasvatuses kahjurputukate, aga ka umbrohu tõrjes · Hüüf- ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit · Kloroplast- membraanidest koosnev taimeraku organell, milles toimub fotosüntees. Klorofülli sisaldav plastiid. · Kromoplast- membraanidest koosnev taimeraku taimeraku organell, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente (karotinoide). Kuulub plastiidide hulka. · Leukoplast- membraanidest koosnev taimeraku organell, milles pigmendid puuduvad. Kuulub plastiidide hulka, sisaldab tihti varuaineid. Varutärklist sisaldavat leukoplasti nimetatakse amüloplastiks. · Mükotoksii...
mõisted(taimed) Rakutuum- võib näha valgusmikroskoobiga, sisaldab pärilikkusainet , milles on raku elutegevuse juhtimiseks vajalik info. rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust. pärilikkusaine sisaldab krosoome mis on niitja ,pulkja kujuga..kromosoomid säilitavad ja kannavad edasi infot organismi päirlike tunnuste kohta (oleneb raku arenevusest ja taimest ) Tsütoplasma-sültjas aine , mis täidab rakku , selles paiknevaid raku osi -temas paiknevad mitmed rakuosad , mis täitavad eri ülessandeid rakumembraan -ümbritseb taimerakku ja sarnaneb imeõhukese kilega - on kõikidel organismi rakkudel rakukest -rakukest katab taimerakku ja annab tugevuse ja kindla kuju. - noorte kestad koosnevad peamiselt tselluloosist - vananedes rakukestad võivad korgistuda või puituda - hästinähtav valgusmigraskoobig...
Andresepäev Mailis Laud EV212 Andresepäev · Andresepäev on 30.november · Andresepäev on Andrease mälestuspäev. · Eesti kalendri tähtpäev. ( Meil ei tähistata) · Andresepäeva tähistatakse Sotimaa, Rumeenia, Kreeka, Venemaa, Ukrainas on Andreas ku Kaitsepühak. · LääneEuroopas, Venemaal, Valgevenes ja Ukrainas pöörduti püha Andrease poole abielu ja laste saamise asjus. · Andrease rist pidi kaitsma välgu eest. · Tema nime kannavad Äksi, Sangaste ja Pilistvere kirik. Eesti rahvakombed! · Andresepäeval käidi sandis nagu ka mardi, ja kadripäeval. · Andresepäeval käisid mehed tahmaste või maskeeritud nägudega · Eestis ennustati Andresepäeval armsamat tulemas. · Et armsamat unes näha, kasutati laulusõnu: "Eos, Meos, püha Andres, näita mulle mu südame armukest! " · Voodi ette puistati : viljateri või linaseemneid, Söödi soolast Jäeti pestud nägu kuivatamata Pandi vastassoo rõivisse padja alla asetati poo...
Ehk selline inimene on hea tööline; alluv aga juhiks ta ei sobi. Pikas perspektiivis sellise juhiga ettevõtmised üldjuhul lõppevad läbikukkumisega. Kaua üks inimene ikka suudab teiste tööd ära teha. Jällegi kui töö ilusti alluvate vahel ära jagatud, iga üks teab mida tegema peab. On motivatsioon alluvatel suurem, vähem segadusi ja töö tulemuslikum. Mitmekesi jõuab rohkem. 9. Suudab kontrollida ja korraldada koostööd. Koostöö kontrollimine võib eos ära summutada mõne võimaliku murelapse mis mitte kontrollimisel võiks paisuda suureks ja tähendaks meeskonnale mõtetut lisa ajakulu ja see läbi ka motivatsiooni langust meeskonnas. Näiteks ühe meeskonna liikme negatiivne suhtumine võib kiiresti kanduda üle ka teistele liikmetele kui see eos avastada on võimalik leida selle liikme jaoks mõni motivaator või lihtsalt eemaldada selline liige meeskonnast. 10. Tagasiside andmine, konfliktide lahendamise oskus.
Läks Wieck'i juurrde. Neue Zeitschrift für Musik oli Schumanni ja sõpradega välja antud ajakiri (väga populaarne). Propageeris kõrget moraali, arvustas akadeemilisust. Samaaegselt õppis tööd klaveriga. Wieck onn rahul ja ennustab tulevikku pianisti ja heliloojana. Suur hulk klaverimuusikat. Siht saada Chopini ja Lizsti tasemel pianistiks. Puudusteks nõrkus, sõrmede lühidus, mängu apöikatsioon, täpsus, tundelisus. Hakkab oma kätt täiendama, kuid rikub juba eos. Kasutas vahendit õpetaja teadmata. Ilmsiks tulles skandaal,mille järel õpiingus katkevad. Lisaks suhe Wiecki tütre Claraga. Wieck abielu vastu (3 kohtuprotsessi), kuid kaotab. 1840 pulmad. Clarast sai 19 saj väljapaistvamaid naismuusikuid (sh lauluhääl). 1843 asub Mendelssohni kutsel tööle Leipzigi konservatooriumisse, aasta hiljem Dresdenis. Lootis kohavahetusega pääseda depressioonist. Naise varjus. 1850 Düsseldorfi linna muusikadirektori koht.Viimased aastad hullumajas
Sugulisel paljunemisel on vaja 2 vanemat. SP kannavad järglased edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi. Mittesugulisel paljunemisel piisab ühest vanemast. Ja nad on vanematega geneetiliselt sarnased. SP-inimene, loomad linnud. MS- seened, sammaltaimed, sõnajalad, võsud, mugulad. 2. too nt organismide paljunemisest eostega? Eosed peavad tekkima meioosi tagajärjel. Eostega paljunevad sõnajalad. Sõnajalg kasv oma eosed lehe all ja kui eos on küps kukub maha ja hakkab mullas kasvama. Pärmseened. 3. Mis on mitoos? on päristuumsete keha rakkude areng. Tekib 2rakku. On vajalik organismi kasvamiseks ja taastamiseks. 4. Mis on meioos?- on sugurakkude areng. Kahekordne jagunemine. Tekib 4 rakku, on vajalik organismide paljunemiseks. 5. Mis on rakutsükkel? on raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfraasi teise mitoosi alguseni. 6. inimese keharakus on 46 krom ja sugurakus on 23 kromosoomi. 7
Tõmba vale mõiste maha ja kirjuta selle kohale õige. Paljasseemnetaimede hulgas on puid, põõsaid ja ka palju rohttaimi. Pärismaised liike tuuakse sisse kas tahlikult või tahtmatult, näiteks on meile sisse toodus lehis. Paljud okaspuud sisaldavad vaiku, mis kaitseb neid bakterite ja seente kahjustuste eest. Kõige lihtsama ehitusega taimed on sõnajalgtaimed, sest neil puuduvad juured ja juhtkude. 7. Täienda sammaltaime arengu skeemi järgmiste mõistetega: eos, munarakk, viljastatud munarakk, seemnerakk. 8. Tabelis on hõimkondade kaupa taimeliikide arvud maa ilmas ja Eestis: Hõimkond liikide arv maailmas liikide arv Eestis Sammaltaimed 20 000 530 Sõnajalgtaimed 12 000 50 Paljasseemnetaimed 600 4 Õistaimed 225 000 1500
varred 8) Miks pole vetikatel kujunenud organeid? Sest ühtlases veekeskkonnas pole selleks tarvidust. 9) Kuidas vetikad paljunevad? Suguta paljunemine Suguline paljunemine Ainuraksed vetikad poolduvad, Sugulisel paljunemisel moodus- hulkraksed vetikad moodustavad tuvad sugurakud, mille ühinemise eoseid, millest arenevad uued tulemusena areneb uus vetikas. vetikad. Eos on üherakuline palju- nemis- ja levimisvahend. Hulkraksed vetikad võivad palju- neda ka tallusetükkidega. 10) Milline on vetikate tähtsus looduses? · Nad on esimene lüli veekogude toiduahelates · Vetikad varustavad teisi organisme hapnikuga · Suured vetikad pakuvad veeloomadele kaitset ja varju neist toituvate loomade eest
· Aldehyde- aldehüüd · flank-külg · Alongside- kõrvuti · Flaw- viga, puudus · amino acids- aminohapped · fracture-luumurd, murd · Anion- (negatiivne ioon) · genetic engineering- · anxious-ärev geenitehnoloogia · Asparagus-spargel · Genuine- tõeline, ehtne · Assimilate- millelegi sarnaseks · Germ- eos, alge muutuma · Give rise to- põhjustama · Assume- eeldama · Hangar- angaar · Authorization-volitamine · Headwind- vastutuul · Autonomous-autonoomne, · Healthcare- tervishoid iseseisev · Heed- tähelepanu · backbone-selgroog · Heroism-kangelaslikkus · baffle-pahviks lööma · Homily-jutlus
asuma esialgu firma juht. See toob kaasa juhi suurenenud töökoormuse. Muudatuste negatiivsed mõjud (juhul, kui Inga jääb ametisse): Inga võib uuesti tekitada probleeme, seoses töökorralduste mitte täitmisega; agressiivse käitumise korral, võib ta mõjuda negatiivselt klientidele; usaldus Inga vastu pole enam niivõrd tugev nagu seda oli enne probleemi tekkimist. 5) Kes sellise olukorra tekkimises süüdi on ja kuidas oleks saanud seda juba eos vältida ? Olukorras oli süüdi nii Veiko, kes ei suutnud täita oma eestvedaja rolli kui ka Inga, kes käitus agressiivselt ja kes ei täitnud oma töökohustusi. Olukorda oleks saanud vältida, kui Inga oleks kohe pöördunud Veiko poole küsimusega, kes peab koristama pappkaste, ilma agressiivsuseta. Sel juhul oleks Veiko suutnud kohe teha efektiivse kohustuste jaotuse nii Ingale kui ka Leole. Teisest küljest, poleks võib olla olukorda
1. Kui on tegu suurema haavaga ,siis surud haava servad käega kinni ja tõstad jäseme ülesse, seejärel asetad haavale rõhksideme. Kui tegemist on väiksema haavaga, siis puhastad desinfitseeriva vahendiga ning asetad haavale steriilse sideme või plaastri. 2. Ulatuslik põletusepind tuleb katta steriilse mähisega, kui seda pole, siis puhta rätikuga ja kannatanu tuleb toimetada kiiresti haiglasse. Väiksemate põletuste korra pihustada pantenooli või kasutada põletusvastaseid geele. 3. Tuleb kindlaks teha põletushaava ulatuslikkus, tuleb jahutada põlenud kohta voolava külma vee all vähemalt 15 minutit, vajadusel tuleb korrata protseduuri või kasutada muid jahutamise mooduseid. Vajadusel pöörduda haiglasse või kasutada esmaabivahendeid. 4. Jahutan põletanud haava voolva külma vee all, teen kindlaks põletuse ulatuslikkuse ning vastavalt sellele kas, siis pöördun arsti poole või kasutan esmaseid vahendeid põlet...
Andresepäev - 30. november Andresepäevast algab advendiaeg, mis tõusis oluliseks just 20. sajandi teisel poolel. Advendiajaks valmistati lastele erilisi riidest või paberist advendikalendreid, kus iga päev oli võimalik avada uus aken või tasku ja leida selle tagant/alt mänguasi või maiustus. Kui vabrikukalendrid olid varem nende laste eelis, kelle vanemad käisid välismaal, siis viimastel kümnenditel on igaüks saanud poest osta kommide või küpsistega kalendreid. Päris aastatuhande lõpul hakati peamiselt Skandinaaviamaade eeskujul õhtuti akendel süütama kuus elektriküünalt või põletama elavaid küünlaid. Nende abil on hõlbus jälgida jõulude lähenemist. Jõulude lähenemisest annavad märku ka temaatiliselt kaunistatud vaateaknad, elektriküünaldes tänavad ja puud. Varasemas rahvakalendris oli andresepäev külma ja talve saabumise päev, mis lõpetab kadrisula. Tavaks oli kogu öö põletada tuld. Lääne-Euroopas, kuid ka mei...
1 . Hüüf Seeneniit. Nendest koosnevad enamikud seened. Eos Eoste abil seened paljuevad, koosnevad ainult ühest rakust. Levivad läbi õhu või vee ja kui satuvad sobivasse kasvukohta hakkavad idanema ja neist arenevad uued seeneniidid. Käärimine Käärimiseks nimetatakse protsessi, kus anaeroobses keskkonnas pärmseente eluviis tekitab süsihappegaasi ja alkoholi. Mükoriisa Mükoriisaks nimetatakse seente kooselu taime juurtega ehk seenjuur kus mütseel põimub ümber juurte või põimub nende sisse. Mütseel Seeneniidistik. Tekkinud hüüfidest ja see omastab vett ja lahustunud toitained läbi rakukesta. Pärmseen Üherakuline organism. Viljakeha - Pärm Kasvatatud ja kokkusurutud pärmseente mass. 2 . Seene ja taime erinevused: Rakukestas olev aine erineb. Puudub klorofüll, ei fotosünteesi. Ei vaja valgust. Seene ja taime sarnasused: Mõlemal on rakukest. Mõlemal puudub aktiivne liikumisvõime. Mõlema rakud sisaldavad vakuoole. Seene ja looma ...
1.peatükk Anatoomia-uurib organismide ehitust Bioloogia-teadus mis rrub kõiki ilminguid Biosfäär-maad ümbritsev elu sisaldav kiht Etoloogia-loomade käitumist uuriv bioloogiateadus Füsioloogia-uurib organismide ralitust ja nende regulatsiooni Molekulaarbioloogia- uurib elu molekulaarset taset Populatsioon-samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel ristuda Pärilikus-eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talituselt vanematega Teaduslik fakt-teadusliku meetodi abil korduvat kinnitust leidnud teadmine Teaduslik hüpotees- teadusliku problemi eeldatav vastus Teaduslik meetod- teaduslike probleemide lahedamise tee Teaduslik probleem-küsimus millele vastus hetkel puudub Teooria- teaduslike faktide ja seaduspärasuste üldistus Tsütolooga-(rakuteadus)uurib rakkude ehitust ja talitust Ökoloogia-uurib ökosüsteemides esinevaid seaduspärasusi 2.Peatükk Aminohape- ...
Blogikeele oskaja jaoks on see vaid minutite küsimus, et vastus leida. Muidugi on see hea võimalus varjata mingit salajast teksti või infot oma vanemate eest. Laused jäävad poolikuks ja nende mõte jääb arusaamatuks. Ka ei tehta blogimaailmas sõnadega eeltööd, kirjutatakse sõnades, mille tähendust ei teata, kõigest mis sülg suhu toob, tagajärgedele mõtlemata. Kindlasti on oluline meeles pidada, et kui midagi internetiavarusse üles pandi, siis see sinna ka jääb ning juba eos peab kriitikaks valmis olema, sest leidub inimesi, kellele meeldib avalikult toriseda ja halvustada. Peab suutma kriitikat taluda isegi siis, kui kriitika on ebaadekvaatne.
Hispaania rahvastiku paiknemine ja asustus 1. Riigi rahvastiku paiknemine ja tihedus Hispaania on suurriik, kus 2011 aasta juuli seisuga elab 46 754 784 inimest. (WF, 2011) Rahvastiku keskmine tihedus on 78.43 inimest/km2. Maailma arvestuses on Hispaania rahva tiheduselt 117. kohal. Temast koht ettepoole jääb Samoa, kus rahvastiku keskmine tihedus on 80.69 inimest/km2. 118. kohal, peale Hispaaniat asub Bulgaaria, millel on rahvastiku tihedus 74.13 in/km 2. (PH, 2000) Kaardi põhjal võib öelda, et Rahvastiku paiknemine Hispaanias on suhteliselt ,,killustunud". Enamus rahvast on koondunud linnadesse, kuna seal on ilmselt paremad võimalused elamiseks ning õppimiseks....
teadusliku kommunismi, dialektilise ja ajaloolise materialismi ning teadusliku poliitilise ökonoomia aluste rajajaks. 1847. aastal asutasid mehed koos Kommunistide Liidu ja kirjutasid ,,Kommunistliku partei manifesti". Marxi olulisimaks teoseks loetakse tänapäeval aga tema kolmeköitelist ,,Kapitali", kus üritab erinevate näidete ja seletuste põhjal tõestada, et kapitalism kui ühiskonnakorraldus on juba eos absurdne ning määratud hukkumisele. Marx kasutab klassikalise ökonoomika vahendeid. Nagu A. Smith ja D. Ricardo, näitab ka tema, et toote väärtus on määratud tööjõuga, mis selle tootmiseks on kulunud. Et töölised ei teeni oma töö eest võrdselt toote müügihinnaga, teenib kapitalist kasumit tööliste arvelt, seega ekspluateerib töölisi. Marxi enda terminites: ,,Konstantse kapitali ehk masinate
Hüüf- seeneniit Mütseel- Seeneniidistik Saprotroof- toitub surnud kudedest Mükotoksiin- Seente poolt eristatud mürk Metaboliidid- Seente ainevahetusjäägid Mükoloogia/Mükoloog- Seenteteadus/seeneuurija Mükoriisa- seenejuur Sporangium- Eoste moodustumise koht hallitusseentel Lamell- Eoste moodustumise koht kübarseentel mükoos- seente poolt põhjustatud nakkushaigus biotroof- Toituvad elusatest kudedest parasiit- Saab kasu, teisele kahju tehes koniid- Eos pintsel- ja nutthalliku 4 erinevust . 1. Nutthallik on hall, pintselhallik roheline 2. Nutthallikul rakuvaheseinad puuduvad, pintselhallikul olemas. 3. Nutthallikul moodustuvad eosed nuti taolistes eoslates, pintselhallikul pintslitaolistes. 4. Nutthalliku seeneniidistik kujutab endast üht harunevat paljutuumset rakku, pintselhalliku seeneniidid on ristvaheseintega jaotatud rakkudeks. võrdle pruunmädanikku ja valgetmädanikku. ( 3 erinevust , vist ) 1
Kreeka mütoloogia · Achilleus- kangelane Trooja sõjast, suri Parise tabatud mürginoole läbi. · Aeneas- Trooja kangelane, kellest rohkem kardeti vaid Trooja tsempionit Hektorit. · Agamemnon- Trooja sõjas kreeklaste sõjapealik, kes suri oma naise armukese Aigisthose käe läbi. · Aias- Oli kreeklaste poolel Trooja sõjas. Tahtis pärast Achilleuse surma saada endale tema relvi, kuid ei saanud neid. · Alkmene- oli Heraklese ema. · Amatsioonid- Naissõdalaste hõim.Trooja sõja ajal võitlesid kreeklaste vastu. · Andromeda- Kassiopeia ja Kepheuse tütar keda taheti ohverdada merekoletisele kuid vapper Perseus päästis ta. · Antigone- Oidipuse ning tema naise ja ema tütar poos end lõpuks üles, kuna ta tahtis oma venda sümboolselt matta. · Aphrodite- Kreeka armastus-, ilu- ja viljakus jumalanna. · Apollon- Zeusi ja titaanitar Leto poeg, jahijumal Artemise kaksikvend. Ennustus, ...
Lisaks on kasutatud audiovisuaalseid lisandeid iga uue uudislõigu vahel. Saatejuhtideks on Marko Reikop ja Anu Välba. Nende suhtlus saatekülalistega nii otse kui varem valmis filmitud videoklippides on vahetu. Miimika on neutraalne, mitte üle-pakutud, sama kehtib zestide puhul. Kohati häiris Reikopi ründav hoiak intervjueeritava suhtes: laskmata saatekülalisel oma mõttekäiguga lõpuni jõuda, esitas intervjueerija juba uue küsimuse. Sellega suretab ta intervjuu juba eos ning vaatajale tekivadki pelgalt lakke rippuvad küsimused. Sõnavara on aga mõlemil saate läbiviijal rikas, ning saates kasutatav keel on vaatajale lihtne ja arusaadav, mitte-ametlik. Mina isiklikult leian, et sel saatel on ka tulevikus perspektiivi, küll aga ei ole ta Eesti ühiskonnale asendamatu. Kuid erinevalt tavalisest uudiste saatest, suudab ,,Ringvaade" oma teemad inimestega rohkem süvitsi kokku viia, kulutades neile enam aega ja tähelepanu. Mulle
tema mõtted ja arusaamad. · Mis tahes õpisituatsioonis peab arvestama õppija vaatenurgaga. · Võimeid on mitut liiki ja üheks õpetajate ülesandeks on rikastada õpilaste elu, märgates, arendades ja kõrgelt hinnates iga õpilase eripalgelisi omadusi. Kokkuvõte lk 309 -322 Juhtimisoskused: · Asja sees olemine oskus olla teadlik paljudest asjadest, mis tunnis korraga toimuvad. Valmidus probleemide tekked juba eos lämmatada. · Sünkroonsus oskus mõelda ja teha korraga rohkem kui ühte asja. Kiired otsused. · Tempo valimine erinevate tegevuste ja tunni osade ajastamine. Tähtis õpilaste reaktsiooni tajumine. · Eneseesitlus enda esitlemine õpilastele sõltub oskustest ja otsustusvõimest. Tuleb uskuda endasse kui õpetajasse. Samuti on tähtis mitteverbaalne käitumine, oma hääle valitsemine ning näitlemisoskus. Tunniosade juhtimine:
kogu ülejäänud elu, rabades nii, et higi voolab, mõnel madalapalgalisel töökohal. Siinkohal tekibki tahes-tahtmata küsimus: ,,Kuidas peaks põhikooli lõpetav õpilane teadma, mis seis on tööturul ning kas elukutse, mil ta sooviks tulevikus töötada, veel eksisteerib?" Elu oleks kordades lihtsam, kui keskkoolidest kaoksid kallakud, kuna iga kallakuga sulgeme oma tuleviku uksi. Heaks näiteks on siinkohal sotsiaalkallakuga klass, mis juba eos purustab me võimaluse arstiteaduskonda õppima minna. Arvan, et lahenduseks oleks võtta õppust põhikoolidelt ning õpetada igat ainet natuke, et 3 aastat pärast gümnaasiumisse astumist oleks meil rohkem võimalusi. Samas ei pruugi see valikute rohkus meie elu lihtsustada, sest mitmed teadlaste uuringud on tõestanud, et valukute rohkus pigem halvendab kui parendab meie heaolu, sest meil on vaja väga paljude sarnaste valikute üle otsustada. Siinkohal aga ei piirdu meie valikud elus
Suguline protsess: hulgatuumsed sugurakud ühinevad, areneb puhkeos (seigeos), millest idanemisel areneb eosla haploitsete eostega. Diploidne on ainult puhkeos. Kuigi seeneniit on rakkudeks jagunemata, esineb rakuvaheseini kahel juhul: sporangiumi kandja on seinaga eraldatud ja sugurakk on seinaga. Kaks klassi: Klass Ikkesseened (nutthallikulaadsed, putukhallikulaadsed (eos, mis langedes mitte putukale ajab välja väkese eoskandja, kus on sekundaarne eos ja nii kuni vajadusel 3 korda), loomhallikud, sõnnikuhallik jm) ja klass Juusseened (putukate pärasoole kommensaalid(?)) Hmk. Glomeromycota. Maailmas u 160 liiki. Pole sugulist paljunemist, sarnanevad ikkesseentega. Paljunemine klamüdospooridega eosed seeneniidi keskele. Nad on obligatoorsed mükoriisa moodustajad elavad ainult koos taimedega, arbuskulaarne (taimeraku sisse tekib tihe seeneniidistik, mis meenutab puuvõra) mükoriisa, enamusel rohttaimedel ja mitmetel puudel.
1. Kude on sama talitlusega ja struktuurilt sarnastest rakkudest koosnev taime organi osa. Liigid: · algkoed · püsikoed 2. Diferentseerumine e. rakkude eristumine, mis leiab aset hulkrakse organismi arengus toimuvate rakkudevaheliste interaktsioonide tulemusel. 3. Meristeem- e. algkude, milles rakud püsivalt poolduvad. 4. Kambium- e. juhtkimpudes asuv poolduvate rakkude kiht. 5. Epiderm- e. taimeosi kattev kude, mis on enamasti üheainsa rakukihi paksune. 6. Parenhüüm- e. põhikude, asub epidermi all ja on enamasti mitmekihiline. 7. floeem- e. niineosa, mis koosneb elusrakkudest. 8. ksüleem- e.puiduosa, koosneb suurema valendikuga ja vahel väga pikkadest torujatest rakkudest. 9. ontogenees- e. individuaalne areng, mis seisneb tsüklilises arengufaaside vaheldumises. 10. vegetatiivne paljunemine- e. mittesuguline paljunemine, mis põhineb rakkude mitootilisel paljunemisel. 11. vegetatiivorganid- on 12. generatiivorgan...
tänu millele omandavad nad paremini toitaineid. Seened lagundavad orgaanilisi jäänuseid ja mõnel juhul ka surnud organisme ja loomi omale toiduks. Seened võivad olla ka parasiidid, misjuhul kasvavad nad teiste organismide sees või peal. 12. Sümbioosis elavad seen ja puujuured. 13. Kübarseente paljunemisel valmivad eoslehekestel eosed. Kui eosed on valminud, kukuvad või langevad või kanduvad tuulega nad eoslehekestelt maha. Eos liitub seejärel teise mütseeliga ning moodustub uus seeneniidistik. Kui niidistikud ühinevad tekib kahetuumaline niidistik, millel võivad asuda viljakehad ehk seened. Kübarseen, mis on viljakeha, koosneb jalast ja kübarast. Viljakeha tekkimiseks on vaja niiskust. Mükoriida seenjuur. Tekib seente ja puude sümbioosi puhul. Puujuurte ja seente sümbioosis saab seen puult orgaanilisi aineid ja puule vahendab seen mineraalaineid ja vett.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
