Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰
Mõistete sõnaraamat
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Vote UP
0
Vote DOWN
Eostusvilja nimetatakse tema arengu algstaadiumis embrüoks, aja möödudes muutub ta looteks. Hetk, millal embrüost saab loode, pole täpselt paika pandud: osa teadlasi loeb selleks 12 nädala ehk kolme kuu möödumist eostushetkest, sagedamini nimetatakse eostusvilja fetaalseks ehk looteliseks juba pärast kaheksa üsasisese elunädala möödumist.
Inimese looteiga
Vote UP
1
Vote DOWN
Eoskuhjad on koma või hobuseraua kujuga, sellise kujuga eos- kuhjasid ei leidu meie teistel sõnajalgadel.
Metsabotaanika
Vote UP
1
Vote DOWN
Eoskupar – sammaldel varrest väljakasvava harjakese tipul olev eoseid mahutav osa.
Metsabotaanika
Vote UP
0
Vote DOWN
Eoseline paljunemine - toimub eostega e. Spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks org.(seened,samblikud,sõnajalgtaimed,vetikad). Vegetatiivne paljunemine- vanim paljunemis viis,1 vanemorganism, järglased on vanematega ühesugused,pärilikkmuutumine väga väike või puudub.
Bioloogia paljunemine
Vote UP
1
Vote DOWN
Eostaimed - psilofüüdid (sõnajalgade moodi), mis kasvasid veekogude kallastel.
Eesti taimkate
Vote UP
0
Vote DOWN
Eosla - enamasti kotjas moodustis milles valmivad eosed Taimede ja vetikate osatähtus looduses ja inimese elus looduses Inimese elus • Paljudele loomadele toiduks • Toodab hapniku mida on inimesel on • Paljudele loomadele elukohaks eluks vaja.
9. kl bioloogia eksami kordamismaterjal
Vote UP
1
Vote DOWN
Eoslehekesed - kübara alapoolel paiknevad liistakud.
Bioloogia - Seened
Vote UP
1
Vote DOWN
Eoslad on lehtede alumisel küljel.
Eesti metsad
Vote UP
0
Vote DOWN
Eostumisperiood – 2 nädalat alates viljastumise hetkest, umbes 36 tundi pärast viljastumist hakkab sügoot jagunema; esimese nädalaga moodustub ühest rakust 100 rakuline kogum, perioodi lõpuks kinnitub sügoot emaka limaskesta külg.
Mehed/Naised - spikker
Vote UP
0
Vote DOWN
Eoselisel paljunemisel on pärilik muutlikkus vegetatiivse paljunemisega võrreldes suurem, sest eoste pärilikkusaines võivad juhuslikke muutusi põhjustada nii mutatsioonid kui ka eoste valmimisel toimub geenide ümber kombineerumine.
ORGANISMIDE PALJUNEMISVIISID JA MUUTLIKKUS
Vote UP
0
Vote DOWN
Eoseline paljunemine - mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste(spooride)abil (seened, protistid, osad taimed) Vegetatiivne paljunemine-mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus org pärineb ühe vanema mingist kehaosast.
11. klassi bioloogia
Vote UP
0
Vote DOWN
Eoslava e. hümeenium, hymenium - *kand- või *kotteoseid produtseeriv, vastavalt eoskandadest või eoskottidest ja nende vahel paiknevatest steriilsetest elementidest koosnev kiht *viljakehal; tüüpiline näit.
Mükoloogia eksamiks vajalikud terminid
Vote UP
0
Vote DOWN
Eoseline - toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või tasapinnale, kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele 3) Anafaas: kääviniidid lühenevad, veega ja arenevad uuteks organismideks.
PALJUNEMINE spikker
Vote UP
0
Vote DOWN
Eoslehekesed on algul helepruunid, hiljem kaneel- kuni roostepruunid, õhukesed, tihedalt asetsevad, jalale hambaga külge kasvanud või veidi laskuvad. Seeneliha on kübaras valkjas ning jalas roostepruun, õhuke.
Kännumampel
Vote UP
0
Vote DOWN
Eoseline - toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või tuumamembraanid sünteesitakse, kromosoomid keerduvad lahti (tekivad tuumakesed), tsütoplasma veega ja arenevad uuteks organismideks.
PALJUNEMINE spikker
Vote UP
0
Vote DOWN
Eoskotid on erineva kujuga kerajatest kuni silindrikujulisteni ning nad arenevad kas vabalt mütseelil või viljakehades, kus nad paiknevad kas läbisegi või korrastatult e. hümeeniumina.
Mükoloogia eksam
Vote UP
0
Vote DOWN
Eoslas ehk sporangiumis. Sõltuvalt eoste geneesikohast eristatakse eksospoore ja sporangiospoore. Eluvormist sõltuvalt saab eristada näiteks vetikate aplanospoore ja rändeoseid.
Seened
Vote UP
0
Vote DOWN
Eos on väike mittesugulise paljunemise vahend, mis on ebasoodsate tingimuste suhtes erakordselt vastupidav. Mõnede bakterite ja seente eosed taluvad keetmist üle tunni.
Eoseline paljunemine
Vote UP
0
Vote DOWN
Eos e. spoor, spore - üldtermin põhilise pisima paljunemiskehakese tähenduses seente ja seenetaoliste organismide *mittesugulises ja *sugulises paljunemises.
Mükoloogia eksamiks vajalikud terminid
Vote UP
0
Vote DOWN
Eoskotis 4 - 8. kottseente näideteks pärmseened, kübarseened (viljakihi moodustavad seened). Kübarseenest kuuluvad kottseente hulka: mürklid, kogritsad.
Paljunemine, areng, geneetika
Vote UP
0
Vote DOWN
Eoseline paljunemine - paljunevad vetikad,sõnajalataimed.Eosed moodustuvad meoosi teel,eosed on haploitsed,pärikik muutus on suurem kui vegetatiivsel paljunemisel.
Kromosoomi ehitus
Vote UP
0
Vote DOWN
Eosa - cosB=-2sin g+grino-F 2222 -a S1II-=* 2 ^) a d sin 1+ cosa - 2 1- coss cot_=-=# sin a A+ e,gs&*8- A ',' i'-i'*'', g@f l*miiline ea|d'e furt.
Kolmnurk; trigonomeetria; funktsioonide valemid
Vote UP
0
Vote DOWN
Eoslava ehk hümeeniumi. Eoslava võib areneda eoslehekestel, torukestel või narmastel, mis kõik oluliselt suurendavad eoseid moodustavat pinda.
Seened
Vote UP
0
Vote DOWN
Eoseline – toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. Seened, sammaltaimed, sõnajalgtaimed.
ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG
Vote UP
0
Vote DOWN
Eoskannal eosed - nakatavad- haiguskolle laigud, msi teises faasis täituvad valge (mädanikud)- ei nõrgesta puud korraga (ühte seeneniidistikuga.
Puidu bioloogiline lagunemine
Vote UP
0
Vote DOWN
Eostel e. spooridel on kõva kest ja nad levivad tuulega, zoospooridel e. rändeostel kõva kesta ei ole ja nad liiguvad viburite abil.
Eoseline paljunemine
Vote UP
0
Vote DOWN
Eos – koidujumalanna, kujutati vähe, kuid siis roosa taevana, sümboliks olid kollased nelgid, puistas veeanumast kastepiisku.
Antiik-Kreeka jumalad
Vote UP
0
Vote DOWN
Eostaimed – paljunevad eostega (ei teki õisi) Näiteks samblikud, seened jne Kas tegemist on autotroofi (A) või heterotroofiga (H)?
Bioloogia konspekt 10. Klass (Kutsekool)
Vote UP
0
Vote DOWN
Eoseline paljunemine - võib osaleda ainult üks vanemorganism.eostega paljunemisel on pärilik muutlikkus suurem kui vegetatiivsel paljunemisel.
Pärilikkus
Vote UP
0
Vote DOWN
Eoseline paljunemine - ühekordse pärilikkusega rakk, millest hakkab kasvama uus organism (seentel, vetikatel, sammaldel, sõnajalgadesl)
Paljunemine
Vote UP
0
Vote DOWN
Eoseline paljunemine – mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste (spooride) abil (esineb protistidel, seentel ja osadel taimedel)
Paljunemine ja paljunemise viisid
Vote UP
0
Vote DOWN
Eoskand – kandseenetele iseloomulik rakk, mille Füsioloogia – bioloogia teadus, mis uurib peal valmivad eosed.
BIOLOOGIA MÕISTETE SELGITUSED
Vote UP
0
Vote DOWN
Eoseline ehk sporogoone paljunemine Toimub eriliste üherakkude ehk eoste abil, esineb seenetel ja eostaimedel.
Üldbioloogia materjal
Vote UP
0
Vote DOWN
Eoseline – toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks.
Taime geneetika
Vote UP
0
Vote DOWN
Eostumine on toimunud. Munarakk ja seemnerakk on ühinenud, et luua ainulaadne rakk, millest areneb laps.
Uurimistöö rasedusest
Vote UP
0
Vote DOWN
Eostamisprobleeme 6 - 12 kuu jooksul vanusele, alkoholitarbimisele, kehakaalule ja muudele teguritele vaatamata.
Suitsetamise ebatervislikkus
Vote UP
0
Vote DOWN
Eostusperiood - isa seemneraku ühinemisel ema munarakuga viljastatakse laps, mida nimetatakse sügoodiks.
Kas lapsed arenevad erinevalt?- arengupsühholoogia referaat
Vote UP
0
Vote DOWN
Eoskuhjadeks e. soorusteks. Tavaliselt lehtede alumisel pinnal, harvem eraldi lehel Umbes 11000 liiki
Biosüstemaatika botaanika osa
Vote UP
0
Vote DOWN
Eoskupardid – eosest areneb eelniit, millest mõne aja möödudes kujunev varre ja lehtedega taim.
Paljunemine - Bioloogia
Vote UP
0
Vote DOWN
Eos - Paksu kesta, vähese veesisaldusega ja aeglase ainevahetusega rakk paljunemiseks.
ORGANISMIDE PALJUNEMISVIISID JA MUUTLIKKUS
Vote UP
0
Vote DOWN
Eos - 6. BATSILL-pulkjas, niitjas bakterirkk, mis tekib ebasoodsate tingimuste puhul.
Esmaabi köögis
Vote UP
0
Vote DOWN
Eoskotid – võivad moodustada kas lülistunud mütseeli tippudes või viljakehal.
Paljunemine - Bioloogia
Vote UP
0
Vote DOWN
Eose kuju on kas ümar, ovaalne või veidi välja venitatud, peaaegu kepikujuline.
Bakteriraku ehitus, paljunemine ja kasv
Vote UP
0
Vote DOWN
Eoslehekesed - kübara alapoolel enamikel kübraseentel kiirtena paiknevad liistakud.
60 mõistet spikker
Vote UP
0
Vote DOWN
Eoseline - toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või jaguneb kaheks.
PALJUNEMINE spikker
Vote UP
0
Vote DOWN
Eoskott - > eoskott laguneb ja eosed vabanevad). St. pärmseened on kottseened.
Esimese nelja kursuse materjal
Vote UP
0
Vote DOWN
Eoseline paljunemine - Mittesuguline paljunemisviis, mis põhineb eoste tekkel ja levikul.
ORGANISMIDE PALJUNEMISVIISID JA MUUTLIKKUS
Vote UP
0
Vote DOWN
Eoseline paljunemine - paljunemisviis, mille eelduseks on, et tekib eoseid, mida laiali
Mõisted: pärlikkus, kromosoom, geen jne
Vote UP
0
Vote DOWN
Eos – Eoste abil seened paljuevad, koosnevad ainult ühest rakust.
Seened
Vote UP
0
Vote DOWN
Eoseline paljunemine – mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste (spooride) abil.
Organismide paljunemine ja areng (11. klass)
Vote UP
0
Vote DOWN
Eostusperiood - laps viljastatakse kui isa seemnerakk ühioneb emamunarakuga.
Nimetu
Vote UP
0
Vote DOWN
Eoskande – eosed arenevad rakuväliselt selleks kohastunud rakkudel.
Paljunemine - Bioloogia
Vote UP
0
Vote DOWN
Eoskand - kandseentele iseloomulik rakk, mille peal valmivad eosed
Organismide paljunemine ja areng.
Vote UP
0
Vote DOWN
Eosleht - kõrgemate eostaimede muundunud leht, mis kannab eoslaid
Seened
Vote UP
0
Vote DOWN
Eos on eriline üherakuline struktuur, mida katab paks kest.
Pärilikkus
Vote UP
0
Vote DOWN
Eos on üherakuline, millest hakkab kasvama uus organism.
Organismide paljunemine ja areng
Vote UP
0
Vote DOWN
Eostaimed – 280-360miljonit aastat tagasi – sõnajalgtaimed
Evolutsioon kordamine
Vote UP
0
Vote DOWN
Eostumisperiood ehk viljastumine, .embrüonaalperiood ja looteperiood
Inimese looteiga
Vote UP
0
Vote DOWN
Eoskott - kottseenele omane rakk, mille sees valmivad eosed.
Organismide paljunemine ja areng.
Vote UP
0
Vote DOWN
Eoseline paljunemine on omane vetikatele, sammal- ja sõnajalgtaimedele.
Õistaimed referaat 10lk
Vote UP
0
Vote DOWN
Eoseline paljunemine on mittesuguline, mis toimub eoste (spooride) abil.
Mitoos
Vote UP
0
Vote DOWN
Eoseline paljunemine - mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste abil.
Bioloogia mõisted gümnaasiumis
Vote UP
0
Vote DOWN
Eosinofiilia – arvu suurenemine, parasiidid, allergia, stress.
KEHAVEDELIKUD JA VERE FÜSIOLOOGIA
Vote UP
0
Vote DOWN
Eoseline ehk sporogoonne paljunemine Seentel ja eostaimedel
Paljunemine
Vote UP
0
Vote DOWN
Eoseline - aluseks et ühel organismil tekib palju eoseid.
Pärilikkus
Vote UP
0
Vote DOWN
Eos - e. spoor 38. sügoot- on viljastatud munarakk.
Bioloogia mõisted
Vote UP
0
Vote DOWN
Eoseline paljuemine - mittesuguline paljunemine,toimub eoste teel.
Spikker
Vote UP
0
Vote DOWN
Eoskand on evolutsiooniliselt tekkinud eoskotist /…/
Botaanika konspekt
Vote UP
0
Vote DOWN
Eostumisperiood – kaks nädalat alates viljastamise hetkest.
Lapse areng - spikker
Vote UP
0
Vote DOWN
Eoseid nimetatakse siis lülieosteks e. koniidideks.
Botaanika Eksam
Vote UP
0
Vote DOWN
Eoskupar - sammaltaimede organ, milles valmivad eosed.
Organismide paljunemine ja areng.
Vote UP
0
Vote DOWN
Eoseline - seened, sambad, osjad, kallad, sõnajalad
Organismide paljunemine ja areng
Vote UP
0
Vote DOWN
Eosloomad – eriti ohtliku mõjuga on toksoplasma.
Bioloogia HTG loodus
Vote UP
0
Vote DOWN
Eoseline paljunemine - paljunevad eoseliselt e spooridega.
Organismide paljunemine ja areng
Vote UP
0
Vote DOWN
Eostumine on munaraku ja seemneraku ühinemine.
Terve naine
Vote UP
0
Vote DOWN
Eoseline – peamine paljunemisviis seentel.
Seened
Vote UP
0
Vote DOWN
Eosiin – on fluorestseiini derivaat.
RAKUBIO PRAKTIKUM eksamiks kordamine
Vote UP
0
Vote DOWN
Eoslehekesed on valged ega asetu jalale.
Sirmikud
Vote UP
-1
Vote DOWN
Eospea on silindrilise kujuga, koosneb teljest, millel tihedalt paiknevad soomusjad, kolmnurksed, teritunud ja tõusva tipuga sporofüllid.
Botaanika Eksam
Vote UP
-1
Vote DOWN
Eoskott – kottseentele omane rakk, mille sees Füsioloogiline lahus – inimese puhul 0,9% NaCl valmivad eosed.
BIOLOOGIA MÕISTETE SELGITUSED
Vote UP
-1
Vote DOWN
Eospea on eospesi kandev peakujuline lehtede kogumik osjade ja koldade varte tippudes
TAIMEDE MÄÄRAMISTUNNUSED
Vote UP
-1
Vote DOWN
Eospulber on kreem, ookerkollane, pruun, roosakas või hall.
Puravikud
Vote UP
-1
Vote DOWN
Eoskupar – sammaltaimede organ, milles veekaotuse puhul.
BIOLOOGIA MÕISTETE SELGITUSED
Vote UP
-2
Vote DOWN
Eospea – peakujuline eospesi kandvate lehtede kogumik eostaimede varre tipul.
Metsabotaanika
Vote UP
-2
Vote DOWN
Eoslehed on kollakasvalged ja vabad.
Referaat Kukeseenest ja kärbseseenest

Näita kõiki


Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste

esmaseks on uudishimu ja pingete maandamine. Sõpradelt, kes on seda alles proovinud kuuldakse, et see viib mured peast ja kõik on imehea.
Ajalugu
Ametid
Antropoloogia
Arhitektuur
Astronoomia
Auto
Biograafia
Bioloogia
Botaanika
Eesti keel
Ehitus
Elektroonika
Energeetika
Ergonoomika
Filmikunst
Filoloogia
Filosoofia
Füüsika
Geograafia
Haldus
Informaatika
Infoteadus
Inimeseõpetus
Insenerigraafika
Kategooriata
Keeled
Keemia
Kirjandus
Kosmeetika
Kultuur-Kunst
Logistika
Loodus
Maateadus
Majandus
Masinaehitus
Matemaatika
Materjaliteadus
Meditsiin
Meedia
Mehaanika
Mehhatroonika
Merendus
Metroloogia
Metsandus
Muu
Muusika
Õigus
Pedagoogika
Politoloogia
Põllumajandus
Psühholoogia
Semiootika
Sõjandus
Sotsioloogia
Sport
Tants
Teatrikunst
Tehnika
Tehnoloogia
Teoloogia
Toit
Turism
Varia
Ühiskond
Ökoloogia


Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Registreeri ja teeni
10 punkti

Konto olemas? Logi sisse

Info
K & V
Mäng
Eraõpetajad
Meist
Kuidas saada punkte?
KKK
Reklaam
Uudistevoog
Sitemap
Kontakt
Saada kiri
kiri@annaabi.ee
Telefon: +372-569-80010
Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
Kasutustingimused
Privaatsustingimused
Sõnastikud
Mõisted Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
Püsiühendus(es)
Facebook Instagram Twitter Reddit
Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun