) Teiseks, nimetatud faktid näitavad õiguse legaal-dogmaatilist olekut (kui selline on üldse määratletav ja tuvastatav): haritud inimesele pakuvad palju mõtlemisainet õigusest ka sellised talle õpetatavad distsipliinid, mis otseselt õigust ei puudutagi, kuid mis käsitlevad õigusvajaduse tekitajaid (infotehnoloogia, geenitehnoloogia jmt).” Õiguse tunnused teaduslikus käsitluses Mario Rosentau käsitluse kohaselt selgub õiguse mõiste: a) õiguse entiteetide (tunnuste) äratundmises ja kirjelduses, b) õiguse entiteetide (tunnuste) süstematiseerimises, c) seletustes õiguse multisubjektsuse tekkimise ja koosseisu kohta, d) õiguse entiteete iseloomustavate üksikute oluliste tunnuste (atribuutide) kirjeldustes ja definitsioonides, e) avastatud oluliste seaduspärasuste formuleeringutes, mis käsitlevad õiguse entiteetide teket, muutumist ja toimimist, f) üldistes hüpoteesides ja teooriates õiguse entiteetide kui sotsiaalsete nähtuste klassi
meeleolus. Metafoorsed orientatsioonid on põhjendatud meie füüsilise ja kultuurilise kogemusega, kus autorid toovad välja palju näiteid. Metafoorid põhinevad kogemuslikel alustel, millest ei tea autorid kuigi palju. Mõningaid näiteid suunametafooridest: · Tal on kõrge positsioon. · Ta on üllameelne. · Ära võta altkäemaksu. · See on madal käitumine. Olemismetafoor tähendab sündmuste, toimingute, emotsioonide, ideede jmt käsitamist entiteetide ja ainetena. Olemismetafoorid teenivad mitmesuguseid eesmärke, mida peegeldavad ka keeles leiduvad väljendid, näiteks kogemus hindade tõusmisest, mida võib nimisõna inflatsioon kasutades metafoorselt entiteedina käsitada, näiteks: Peame inflatsiooniga võitlema. Olemismetafoorid on tavaliselt nii loomulikud ja meie mõtlemises nii valdavad, et neid peetakse tavaliselt vaimsete nähtuste enesestmõistetavateks. Enamik meist ei adu tõsiasja, et need väljendused on loomult metafoorsed
Antud raamat on avaldatud paljudes erinevates keeltes, leides kasutust ka tänapäeval. ,,Man and Cosmic Antagonism to Mind and Spirit" (1936) ehk ,,Inimene ja kosmiline antagonism mõistuse ja vaimu suhtes" (eesti keeles on ilmunud ka pealkirja all ,,Valitseda elu", milles on kasutatud ka teist Hackenschmidti teost) ,,Standardselt metafüüsilisel taustal, kuid süsteemi- taotleva põhimõttelise isemõtleja algupärases sõnastuses uute ,,entiteetide" (á la Kosmose Rütmiline Energia) esoteeriliselt suurtähelised personifitseeringud! saavad peaaegu et ,,vulgaarmaterialistlikult" lahutatud keha ja hing (vaim), et seejärel võidukalt taotleda nende uut ühtsust. Kuid tõe teed on teatavasti raske sillutada pelgalt hea tahtega." (Tõlkija Katre Ligi) ,,The Way to Live Health and Physical Fitness" (1941) ehk ,,Eneseparandamine". Annab asjatundliku ülevaate jõutreeningust, ning sellest
Omadussõnade e.adjektiivide tuumtähendused- kuju,suurus,vanus,väärtus, värv. Pronoomenil- substantiiviga samad funktsioonid, ka eriomadusi. Ei saa iseloomustada adjektiiviga,ei viita vahetult referendile, vaid tekstis tahapoole, referent peab olema juba mainitud. Lausetähendus- tuleneb kogu morfosüntaksist +keeleväline olukord. Lause sünnib situatsioonis, mis seob kõnelejat ja kuulajat. Temaatilised e.semantilised rollid-iseloomustavad suhet entiteetide ja sündmuste või omaduste vahel, lauses-predikaadi ja selle argumentide vahel. Definiitsus- määratleb referendi, millest/kellest parajasti kõneldakse. Deiksis-seob keele ja konteksti.isikudeiksis, ruumideiksis, ajadeiksis. Pragmaatika- lingvistika osa, mis käsitleb keele kasutamise sõltuvust kõneolukorrast ja kõneleja hoiakutest, teadmistest ning oletustest. Pragmaatiline pädevus- oskus kasutada keelevahendeid oma suhtluseesmärkide saavutamiseks
taimedel ja bakteritel: näiteks lõvidel ja nanorobotite kogumis ja energia olemasolul piimhappebakteritel. Siit järeldus, piisavalt suutis tehisintellekt ennast kopeerida või arenenud intellektiga kaasneb paljunemine ja taasluua.18 Vastuargumendi väärust tugevdab teiste vaimu teadmine. selles osas mitteorgaaniline robotite Bioloogiliste entiteetide vaimu paljunemine, arvestadades sellist teadmine on tulenevalt intellekti arusaamisest arenguvõimalust koos liinitootmise kompletseeritud aprioorne teadmisevorm, võimalustega, välistades nii paljunemise ja nn olles ühteaegu liikide sisene ja vaheline tehnoloogilise intellekti dualismi. kontseptsioon, mis tõestab intellikentsuse ja Tarkvara kui robotite vaimu
ontoloogiat lõpetatud neoroteadusele, vaid ta tõrjuks selle poolt välja (Paul M. Churchland, lk 1). Eliminatiivmaterialistid vaatlevad propotsioonilise hoiaku sõnavara kui eelteaduslikkuvaimuteooriasse kuuluvat ja kutsuvad seda halvustavalt „ rahvapsühholoogiaks “. Rahvapsühholoogias struktuuritunnused kujutavad endast täiuslikku paralleeli matemaatilise füüsikaga; ainsaks erinevuseks on nende poolt kasutatavate abstraktsete entiteetide vastav piirkond – arvud füüsika korral ning propotsioonid psühholoogia korral ( Paul M. Churchland, lk 4). Lowi arvates ei saa eliminatiivmaterialist järjekindlalt väita end seda teooriat uskuvat, kui teooria ise väidab, et uskumusi pole olemas. Neid huvitab vaid see, et tema teooria oleks tõene, mitte see, et ta seda usub, oleks tõene. Eliminatiivmaterialisti positsiooni ähvardab sügavamal tasandil ebajärjekindlus, sest tõe mõiste ise
analüüsida seda, et „mis me ütleme, et seal on“. Fenomeniline skeem räägib ainult mõtte kogemustest ja nende omadustest. Füüsikaline skeem tegeleb aga tavaliste füüsikaliste objektidega. Füüsilised objektid on importitud nii, et teha ühtne ja järijepidev arusaamine kogemustest. Füüsikaline: lihtusustamine rääkides füüsikalistest objektidest, mis on vastutavad kogemuste regulaarsuses(tunnetuslike kogemuste korraldamine). Fenomeniline: lihtsustamine vähendades entiteetide liike seoses individuaalsete subjektiivsete tunde või peegelduse sündmustega. 2. Mis on tõetagamise maksimalism? Kuidas põhjendab Armstrong oma peatükis tõetagamise maksimalismi? Materialistliku-naturalistliku metafüüsika suhtes on olemas ainult üks aktuaalne ruumiline- ajaline maailm. Ta toetab uskumusi kui mõistuse struktuure, mis esindavad või kaardistavad reaalsust selle alusel, kuidas me tegusid ette võtame. need teod on tõhusad selle ulatuseni kui
H2O’st. Kunagi oli see lause juhtumisi tõene, kui samasus võeti üldiselt omaks, siis muutus see lause paratamatuks. Feigli eristus: neurofüsioloogiliste ja fenomeniliste terminite ühiseks osutuseks on vahetult kogetud kvaliteedid“. Smarti eristus: osutuseks on see, mis teeb aistinglause tõeseks, füüsiline protsess ajus. Smart on nõus sellega, et kogemuse ja ajuprotsessi mõisted erinevad, kuid see pole probleem. Samasus ei ole mõistete vahel, vaid entiteetide tasemel. Argumendid samasuse poolt. 1. Seletab psühhofüüsilisi korrelatsioone. Kui eeldada, et vaimuseisundid ongi ajuseisundid, on olemas seletus sellistele korrelatsioonidele. Nomoloogilised ripatsid – kui eitada samasust, siis tuleks neid korrelatsioone seletada teisiti. Üks võimalus on öelda, et need psühhofüüsilised seadused esitavad fundamentaalseid fakte maailma kohta. Siis pole neid võimalik enam millegi muu kaudu seletada.
Mis kujul hoida? Säilitamine, taastamine? Kas loodust tuleks hoida ka siis, kui sellest inimestele otsest kasu ei tõuse? Milline on inimese koht looduses? Kas meil saab olla kohustusi tulevaste põlvede ees? 2. Too mõni näide keskkonnaeetikaga seotud metaeetilise(hea-halb), normatiivse ja rakendusliku küsimuse kohta. Kuidas looduse suhtes toimida? Mida on selle kohta öelda normatiivsetel eetikateooriatel? Kas meil saab olla otseseid kohustusi teiste entiteetide ees peale praeguste inimeste? Mida tähendab mõiste „seesmine väärtus“? Kas väärtused saavad olla objektiivsed või on alati vaid subjektiivsed? 3. Mis vahe on keskkonnaeetikal ja bioeetikal? Bioeetika – bioloogiliste distsipliinide ja eluteadustega seotud eetiliste küsimuste uurimine. Peaasjalikult inimese tervist ja heaolu puudutavad küsimused. Valdava osa moodustab meditsiinieetika, sageli mõeldaksegi bioeetika all just seda.
kood, millega vahendit fikseeritakse, säilitatakse ja edastatakse, kuid mis toimivad üksnes läbi inimteadvuse, st eksisteerivad üksnes abstraktsioonidena”. (Rosentau 2004, lk 293) Õiguse vahendid on tehislikud vahendid. Keegi on need loonud mingite (loomulike) vajaduste survel neile vajadustele kavatsuslikult vahendlikult reageerides ning see vahendi otstarve on vahendisse sisse kirjutatud, sisse ehitatud. (Rosentau 2004, lk 293). Eelkirjeldatud õiguse entiteetide tehislik funktsioon avaldub eriti selgelt tänapäevases äriõiguses, konkurentsiõiguses, autoriõiguses jms. Need on õigusharud ja õigusliku regulatsiooni valdkonnad, millele varasemad õigusfilosoofid vähe tähelepanu pöörasid ja milles juristi esmane küsimus tänapäeval on suunatud sellele, et tuvastada, kuidas ja milliste juriidiliste vahenditega saaks kavandatava asja parimal õiguspärasel viisil ära korraldada ja
Sõnaliigid • Nimisõna ehk substantiiv – substantiivifraas ehk noomenifraas = NP • Omadussõna ehk adjektiiv - AP • Tegusõna ehk verb (sh infinitiivid ja partitsiibid) - VP • Määrsõna ehk adverb - AdvP • Arvsõna ehk numeraal - QP • Asesõna ehk pronoomen • Määrasõna ehk kvantor - QP • Abisõnad (artikkel, pre-ja postpositsioonid, abiverbid, partiklid jm) • - PreP ja PspP (kokku PP) Semantilised rollid väljendavad semantilisi suhteid entiteetide ja sündmuste vahel ning on keeleteaduses laialt kasutatav vahend lause predikaadi ja tema argumentide omavaheliste suhete selgitamiseks semantilisel tasandil. Lause tähenduslikud, verbi juurde kuuluvad osad: Agent Lähtekoht Instrument Saaja Patsient Sihtkoht Asukoht Põhjus Kogeja Agent on tavaliselt väljendatud subjektiga (a),
• Paljud müüdid on kirja pandud ning neist on saanud olulised teosed. Samuti saab müütidele juurde mõelda ja nii häid lugusid kirjutada. • „Sõrmuste isand“, „Faust“ Kirjandusteooria koolkonnad Strukturalism. Põhialused, struktuuri mõiste. Strukturalistlik lingvistika (Saussure). Strukturalistlik antropoloogia. • Strukturalism – struktuur on kontseptuaalne raamistik, mida inimene kasutab füüsiliste entiteetide, nähtuste jne mõistmiseks. Strukturalism on meetod, mille eesmärgiks on süstemaatilisel viisil mõista põhistruktuure, millele toetub kogu inimkogemus. • Põhialused – inimkogemuses, kultuuris jne eristatavad pindmised nähtused ja struktuurid, mis nende toimimist reguleerivad. • Saussure ütleb, et keel on süsteem, mis hõlmab sõnade suhteid antud hetkel, see tähendab sünkrooniliselt
füüsikalistele omadustele, mis kutsuvad esile teatud teadvusliku kogemuse, mida me üritame kirjeldada. 2. Mis eesmärgil pakub Smart välja aistinguraportite teemalt neutraalse ümbersõnastuse? Aistingutel pole vaimseid omadusi. Ainistinguraporteid saab tõlkida keelde, mis on oma teemalt neutraalne, sõnastatud stiimuli, välismaailma objekti kohta käivana. Teemalt neutraalses keeles tuvastatud entiteetide kohta ei saa öelda, et nad on mentaalsed või füüsikalised. Kui isik ütleb, et „ma näen oranži järelkujutist“, siis on sellega öeldud, et „midagi leiab aset, mis on nagu see, mis leiab aset, kui mu silmad on avatud, ma olen ärkvel ja ning ees on hästi valgustatud apelsin, st mis leiab aset kui ma tegelikult näen apelsini“. Teemalt neutraalses keeles esitatu väidab, et keegi on seisundis, mis sarnaneb seisundile, milles ta on, kui talle esitatakse mingi stiimul
kohast reaktsiooni) olgu siis teistelt või subjektilt endalt. Vastutuse subjektilt eeldatakse tavaliselt teatud laadi kontrolli oma tegude üle. Sageli samastatakse moraalse vastutuse subjektid isikutega. Vastutuse võimalikkust seostatakse tavaliselt vaba tahtega. Vastutusega seotud põhilised küsimused on järgmised. Mis on vastutus? Kes saab vastutada? Millistel tingimustel vastutatakse millegi eest? Mis laadi (subjekti juurde kuuluvate) entiteetide eest vastutuse subjekt vastutab? 8 5. Isiku staatus kommunikatsioonieetikas. (Avaliku elu tegelane; haavatavad grupid.) Poliitilist ja majanduslikku võimu ning avalikkusele olulist informatsiooni valdavaid inimesi käsitleb ajakirjandus avaliku elu tegelastena, kelle tegevuse üle on ajakirjanduse tavalisest suurem tähelepanu ja kriitika õigustatud.
· Eetikaterminid (nt `hea') osutavad naturaalsetele omadustele (nt `naudingukogemust pakkuv'). Naturalistlikud teooriad · Hea = see, mida soovitakse või see, mida soovitakse soovida ideaalsetes tingimustes. · Hea = (inim)õitsengut tagav. · Kui hea on sellisel viisil defineeritud, siis tuleb meil naturalisti arvates veel üksnes empiiriliselt kindlaks teha, mida inimesed soovivad või mis tagab inimeste (ja teiste moraalse staatusega entiteetide) heaolu. Naturalismi probleemid I · Kust tuleb moraalilausungite normatiivsus moraalne kohustus? Olgugi mingi asi hea, aga mis siis? · Nt on selge, et taimele on vesi hea, kuid kas me peame kõiki taimi kastma? Kui inimene soovib midagi või kui miski on talle hea või edendab inimkonna hüvangut, siis miks ikkagi peame seda ellu viima? Naturalismi probleemid II
keskkonda, subkultuuri, milles tegutsevad erinevad grupid, korraldatakse laagreid (meditatsioon, jooga, vabastav hingamine), kursusi, seminare, filmiõhtuid jpm. Uus vaimsus ei ole uususund, ei ole usund, sest pole organiseerunud. Keskkonnas tegutsevad inimesed ei pea end religioosseiks, vaid kas vaimseteks või teadlikeks - sotsioloogis peavad, sest sarnaselt tavapärase religiooniga usuvad nad transtsendentsete entiteetide olemasolusse. On olemas religioosset konteksti pakkuv müüt Veevalaja ajastu saabumise müüt; detsembris saabub kosmiline nihe, millega seoses oodatakse muutust. New Age oodati uut ajastut (enda kohta seda nimetust enam ei kasutata). Vaimse enesearengu müüt põhineb evolutsiooniteoorial, on rikastatud erinevate usuliste ideedega. Müüt võib tekstis esineda ka implitsiitsel kujul. Usulised ideed on Ida usundeist leitud (hindude usundist ja budismist võeti ideed, mis
Entiteet koosneb osadest, kuid sellel on omadused. Sünonüümia vastand on vastandlikkus. On eri liike vastandusi, kõige lihtsam neist komplementaarne vastandus (komplementaarselt vastandlikult dentonatsioonid nt mees ja naine) Vastandlikkuse teine tüüp - antonüümia e skalaarne vastandus. Nende dentonatsioonid on omadused, mida on igal konkreetsel juhul rohkem või vähem, saab moodustada võrdlusastmeid. 49. Substantiivide ja verbide grammatilisi kategooriaid. Entiteetide loomulikest om-st on tendents grammatikaliseeruda muutekategooriateks nt järgmistel: Definiitsus - tähendab vastava NP referendi tuntust või tundmatust parajasti käimasolevas diskursuses ja on oluline diskursuse referentide mõistmise ja liigitamise seisukohalt. Piiritletus - piiritletus puudutab eelkõige ainesõnade ainsuslikke vorme, kuid ilmneb ka loendavate substantiivide mitmuse vormides. Arvsõnade kasutamisel ainesõnadega on piirangud (nt kolm liiva)
Õigusõpetus. (lk 28-37). 3. J. Liventaal, Riik ja õigus. Põhimõistete õpetus. Tallinn, 1999. (Lk 63-91; 166-170) 4. T. Anepaio, A. Hussar, K. Jaanimägi, S. Kaugia, K. Land, V. Olle, P. Roosma. Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengukonspekt. Kirjastus JUURA. Tallinn, 2005. (lk 17-44) II referaat: Õigus nähtusena. Õiguse mõiste ja tähtsus. Kuidas defineerida õigust? Missuguste tunnuste alusel saab määratleda õigust? Õiguse tunnused. Õiguse mõiste selgub: õiguse entiteetide (tunnuste) äratundmises ja kirjelduses, õiguse entiteetide (tunnuste) süstematiseerimises, seletustes õiguse multisubjektsuse tekkimise ja koosseisu kohta, õiguse entiteete iseloomustavate üksikute oluliste tunnuste (atribuutide) kirjeldustes ja definitsioonides, avastatud oluliste seaduspärasuste formuleeringutes, mis käsitlevad õiguse entiteetide teket, muutumist ja toimimist, üldistes hüpoteesides ja teooriates õiguse entiteetide kui sotsiaalsete nähtuste klassi tekkimisest,
Kui eeldada, et vaimuseisundite tüübid ongi ajuseisundite tüübid, on olemas lihtne seletus sellistele korrelatsioonidele. Kui eitada identsust, siis tuleks neid korrelatsioone seletada kuidagi teisiti. Vaimuseisundid on põhjuslikus vastasmõjus ajuseisunditega. See saab olla võimalik vaid siis, kui vaimuseisundid on füüsikalised seisundid. Ontoloogilise lihtsuse kaalutlused. Väheneb eri liiki entiteetide arv. Peale c- kiudude ärrituse ei ole maailmas lisaks enam valusid. Vastuväide samasusteooriale: (omadusdualism?) Samasuse kumbagi osapoolt tuvastatakse teatud omaduste kaudu. Nt “välk on elektrilahendus”. Samasusväite “valu on c-kiudude ärritus” korral peaksime osutama samale entiteedile selle vaimsete ja füüsiliste omaduste kaudu (tuvastame selle entiteedi kui valu ning kui c-kiudude ärrituse)
kirjandusteadus). Põhialus: inimkogemuses, kultuuris jne. eristatavad pindmised nähtused ja struktuurid, mis nende toimimist reguleerivad, kõik pindmised nähtused kuuluvad mingisse strukturaalsesse süsteemi. Struktuure loob inimmõistus (inimmõistus kui struktureeriv mehhanism), struktuurid ei eksisteeri maailmas, need projitseeritakse maailmale inimteadvuse poolt. Struktuur on kontseptuaalne raamistik, mida inimene kasutab füüsiliste entiteetide, nähtuste jne. mõistmiseks C. Lévi-Strauss: Struktuur on süsteem, mida juhib seaduspärane seos. Struktuuri iseloomustab: Terviklikkus (tervik on enam kui osade summa) Dünaamilisus (struktuur ei ole staatiline, muutuv, struktureeriv) Eneseregulatsioon (süsteemi dünaamika ei saa viia süsteemist väljapoole, muutuste käigus genereeritud uued elemendid alluvad alati süsteemi reeglitele) Strukturalistlik lingvistika Ferdinand de Saussure (1913-14, i.k. 1950ndatel)
kirjandusteadus). Põhialus: inimkogemuses, kultuuris jne. eristatavad pindmised nähtused ja struktuurid, mis nende toimimist reguleerivad, kõik pindmised nähtused kuuluvad mingisse strukturaalsesse süsteemi. Struktuure loob inimmõistus (inimmõistus kui struktureeriv mehhanism), struktuurid ei eksisteeri maailmas, need projitseeritakse maailmale inimteadvuse poolt. Struktuur on kontseptuaalne raamistik, mida inimene kasutab füüsiliste entiteetide, nähtuste jne. mõistmiseks C. Lévi-Strauss: Struktuur on süsteem, mida juhib seaduspärane seos. Struktuuri iseloomustab: Terviklikkus (tervik on enam kui osade summa) Dünaamilisus (struktuur ei ole staatiline, muutuv, struktureeriv) Eneseregulatsioon (süsteemi dünaamika ei saa viia süsteemist väljapoole, muutuste käigus genereeritud uued elemendid alluvad alati süsteemi reeglitele) Strukturalistlik lingvistika
kood, millega vahendit fikseeritakse, säilitatakse ja edastatakse, kuid mis toimivad üksnes läbi inimteadvuse, st eksisteerivad üksnes abstraktsioonidena". (Rosentau 2004, lk 293) Õiguse vahendid on tehislikud vahendid. Keegi on need loonud mingite (loomulike) vajaduste survel neile vajadustele kavatsuslikult vahendlikult reageerides ning see vahendi otstarve on vahendisse sisse kirjutatud, sisse ehitatud. (Rosentau 2004, lk 293). Eelkirjeldatud õiguse entiteetide tehislik funktsioon avaldub eriti selgelt tänapäevases äriõiguses, konkurentsiõiguses, autoriõiguses jms. Need on õigusharud ja õigusliku regulatsiooni valdkonnad, millele varasemad õigusfilosoofid vähe tähelepanu pöörasid ja milles juristi esmane küsimus tänapäeval on suunatud sellele, et tuvastada, kuidas ja milliste juriidiliste vahenditega saaks kavandatava asja parimal õiguspärasel viisil ära korraldada ja
(tuvastame selle entiteedi kui valu ning kui c-kiudude ärrituse). Ent see toob kaasa kahte liiki omadused, omadusdualismi. Siis on need ajuseisundid, mis on identsed vaimuseisunditega, erilised selle poolest, et neil on ka vaimseid omadusi. Teemalt neutraalne identifitseerimine J. Smart: aistingutel ei ole vaimseid omadusi. Aistinguraporteid saab tõlkida keelde, mis on oma teemalt neutraalne, sõnastatud stiimuli, välismaailma objekti kohta käivana. Teemalt neutraalses keeles tuvastatud entiteetide kohta ei ole öeldud, et nad onvaimsed või füüsikalised. Kui isik ütleb “Ma näen oranži järelkujutist”, siis on tasellega öelnud, et “midagi leiab aset, mis on nagu see, mis leiab aset, kui mu silmad on avatud, ma olen ärkvel ja ning ees on hästi valgustatud apelsin, st mis leiab aset kui ma tegelikult näen apelsini”. Teemalt neutraalses keeles esitatu väidab, et keegi on seisundis, mis sarnaneb seisundile, milles ta on, kui talle esitatakse mingisugune stiimul
Strukturalistlikke kirjandusteadlasti huvitab eelkõige teksti tähendus ja selle (kunstiline) väärtus. Strukturalism on meetod, mille eesmärgiks on süstemaatilisel viisil mõista põhistruktuure, millele toetub kogu inimkogemus. Põhialus: inimkogemuses, kultuuris jne. eristatavad pindmised nähtused ja struktuurid, mis nende toimimist reguleerivad. Inimmõistus kui struktureeriv mehhanism. Struktuur on kontseptuaalne raamistik, mida inimene kasutab füüsiliste entiteetide, nähtuste jne. mõistmiseks Struktuuri iseloomustab: 1) Terviklikkus 2) Dünaamilisus 3) Eneseregulatsioon 44.Strukturalistlik lingvistika (Saussure) Saussure > Keel on süsteem, mis hõlmab sõnade suhteid antud ajahetkel, st. Sünkrooniliselt. Langue keele süsteem Parole (kõne) üksikud lausungid Struktuuri elemendid eksisteerivad suhtes üksteisega Sõna struktuur: tähistaja (akustiline kujund) ja tähistatav (kontsept, millele
entiteedi kui valu ning kui c-kiudude ärrituse). Ent see toob kaasa kahte liiki omadused, omadusdualismi. Siis on need ajuseisundid, mis on identsed vaimuseisunditega, erilised selle poolest, et neil on ka vaimseid omadusi. Teemalt neutraalne identifitseerimine J. Smart: aistingutel ei ole vaimseid omadusi. Aistinguraporteid saab tõlkida keelde, mis on oma teemalt neutraalne, sõnastatud stiimuli, välismaailma objekti kohta käivana. Teemalt neutraalses keeles tuvastatud entiteetide kohta ei ole öeldud, et nad onvaimsed või füüsikalised. Kui isik ütleb "Ma näen oranzi järelkujutist", siis on tasellega öelnud, et "midagi leiab aset, mis on nagu see, mis leiab aset,kui mu silmad on avatud, ma olen ärkvel ja ning ees on hästi valgustatud apelsin, st mis leiab aset kui ma tegelikult näen apelsini". Teemalt neutraalses keeles esitatu väidab, et keegi on seisundis, mis
annaabi.ee 
