Maailmapildis avaneb inimene olemuslikult hirmu kaudu Inimlik põhiolukord- kõikide sõda kõikide vastu Rahu saavutatakse, kui isekad inimesed alustavad rahulikku kooseksisteerimist ja alluvad keskvõimule. Inimene on kui automaat. Võrdelb vibu, kella ja mehhanismidega. MARX 1818-1883 Isa arvates kõrgeks riigiametnikuks Teos ''Kapital'' Hegeli filosoofia jättis hea mulje Elas koos Friedrich Engelsiga 1848 ilmus ''Kommunistliku partei manifest'' Filosoofide töö seisneb muutuste loomises Uurimisobjektisk tootev, tööd tegev inimene Religioon on inimese loodud. See on aseaineks, kui inimene jääb võimetuks. Religioon ei aita kaasa inimese vabanemisele, vaid hoopis takistab seda. Erapooletust pole olemas, kuna ühiskonda valitsev materjaalne jõud on vaimne jõud Kapitalism hävib oma seesmise võimatuse tõttu
alkoholi probleemid ning ta pidi kooli vahetama Edasi läks Berliini ülikooli, kus ta õppis filosoofiat, kuid jättis pooleli doktorikraadi filosoofia alal sai Marx lõpuks hoopiski Jena Ülikoolist Pärast seda töötas ajakirjanikuna ajalehe "Rheinische Zeitung" juures, kust ta peagi pidi poliitilistel põhjustel lahkuma Seejärel kolis Marx Pariisi, kus ta tutvus paljude teiste noorte sotsialistide seas ka Friedrich Engelsiga Väljendid, väited "Jumal on ainult mask inimliku ahnuse ja ihade varjamiseks". "Religioon on oopium rahvale.“ Marx väitis, et inimkonna areng kulgeb ürgkogukondlikust korrast läbi orjandusliku korra feodaalaega, sealt kapitalismi ja edasi sotsialismi. Areng toimub toodangu ja inimeste vaheliste suhete arenedes Marxi ideed Kolm Marxi ideed, millest on välja kasvanud erinevad sotsioloogilised voolud: 1
Berliini ülikooli jäigad protseduurireeglid ja Marxi boheemlaslik elu ei sobinud kokku ja doktorikraadi filosoofia alal sai ta lõpuks hoopiski Jena Ülikoolist. Pärast seda töötas Marx ajakirjanikuna ajalehe "Rheinische Zeitung" juures, kust ta peagi pidi poliitilistel põhjustel lahkuma. 1843. aastal suleti ajaleht revolutsioonilise ja demokraatliku suuna pärast. Seejärel kolis Marx Pariisi, kus tutvus Friedrich Engelsiga. 1844. aastal andis koos A. Rugega välja ajakirja „Deutsch-Französische Jahrbücher“ (ilmus üks kaksiknumber). Selles ilmunud artiklites („Juudiküsimusest“, „Hegeli õigusfilosoofia kriitikast. Sissejuhatus“ jt.) arendas Marx mõtet, et kapitalistliku ühiskonna revolutsioonilisel ümberkorraldamisel on maailmaajalooline osa proletariaadil. „Majanduslikes ja filosoofilistes käsikirjades“ sõnastas ta esimesena teesi, et ühiskonna arengus on määravad tootmissuhted. 1844
takistas aga tema tugevnev alkoholism, mis sundis teda siirduma Berliini, kus ta oma kodanlik- demokraatlike vaadetega isa õuduseks hülgas õigusteaduse ning asus õppima hegelliku filosoofiat. Teda mõjutasid nii Shakespeare'i romantilised lood kui ka Newtoni, Locke'i ja Leibnizi ratsionaalne mõtteviis. Omandanud doktorikraadi ning töötanud mõnda aega ajakirjanikuna eejärel kolis Marx Pariisi, kus ta tutvus paljude teiste noorte sotsialistide seas ka Friedrich Engelsiga, kellega koos loetakse teda teadusliku kommunismi, dialektilise ja ajaloolise materialismi ning teadusliku poliitilise ökonoomia aluste rajajaks. 1847. aastal asutasid mehed koos Kommunistide Liidu ja kirjutasid ,,Kommunistliku partei manifesti". Marxi olulisimaks teoseks loetakse tänapäeval aga tema kolmeköitelist ,,Kapitali", kus üritab erinevate näidete ja seletuste põhjal tõestada, et kapitalism kui ühiskonnakorraldus on juba eos absurdne ning määratud hukkumisele
inglise poliitilise ökonoomia ja prantsuse sotsialismi eesrindlikud seisukohad. Kui kapitalismi sisemiste vastuolude avastamine viis järeldusele, et kondanliku ühiskonna hukkumine on paratamatu, siis töölisliikumise arenemine viis järeldusele, et proletariaadist saab kapitalistliku korra hauakaevaja ja uue sotsialistliku ühiskonna looja. Suurte ajalooliste isiksuste hulgas kuulub Karl Marxile väljapaistev koht. Koos oma ustava sõbra ja võitluskaaslase Friedrich Engelsiga töötas ta välja teooria ja taktika, millele tugineb proletariaadi klassivõitlus kommunismi võidu eest. Proletariaatmadala sissetulekuga sotsiaalset klassi. Algselt tähistati selle sõnaga inimesi, kes on nii vaesed, et nende ainus vara on nende lapsed. Sellest algselt halvustavast sõnast tegi Karl Marx positiivse termini, mis tähendas töölisi, kel pole muud sissetulekuallikat kui palk. Marxi nimega on seotud sotsialismi muutumine utoopiast teaduseks, kapitalismi
mõtlemise alus, lähtepunkt ja nähtamatu taustraam. Marx võttis Platoni järgi kõige silmatorkavama idealisti Hegeli ja tõlkis ta materialismi keelde. Mõlemad usuvad inimkonna ajaloo suurde plaani ja seaduspärasusse. Mõlemad on süstemaatikud. Mõlema meetodiks on dialektika. Otsustava tõuke annab Marxile Ludwig Feuerbach (1804.1872), saksa materialismi esimene suur esindaja, häbenematu religioonikriitik. 1844 tutvub Marx Pariisis saksa suurtöösturi poja Friedrich Engelsiga ( 1820-1895). Mõlemaid ühendas soov muuta ühiskonda. 1848 ilmub Kommunistliku partei manifest. Marx on siis 30-ne, Engels 28-ne. Engels viimistleb kirjanduslikult mitmeid Marxi töid. Kuid esimõtleja oli siiski Marx. Marxi säravamateks töödeks kujunevad: "Filosoofia viletsus"(1847), "Teesid Feuerbachi kohta"( sai valmis 1845, avaldati alles 1888) Kurikuulsa liikumise teoreetikuna Saksamaalt väljasaadetuna elab ta alates 1849.a. Inglismaal, Londonis
· Auguste Comte võttis kasutusele sotsioloogia termini · Herbert Spencer evolutsionism. Evolutsiooni olemus: kasv & diferentseerumine (jagunemine) . Sotsiaaldarvinism tugevamate ellujäämine, toimib ka ühiskondade vahelises suhetes. Tänapäeval mõistetakse seda eelkõige sõimusõnana, rassistlik. · Karl Marx - kõige enam maailma ajalugu mõjutanud sotsioloog. Töötas koos Engelsiga. Materialism elatusvahendite hankimise viis määrab ära inimese mõtted, soovid jms. Olemine määrab ära teadvuse. Majandus(baas) määras ära teised ühiskonna osad. Ühiskonna osad Marxi järgi: a) Baas 1. Tootmisvahendid inimesed, tööriistad, maa, kapital, teadmised 2. tootmissuhted tootjate vahelised suhted see paneb paika tööjaotuse ja ka kasumijaotuse Tootmisvahendid + suhted= tootmisviis.
praktika on ühiskonna muutmise ja tunnetamise põhitegur ning filosoofia tuleb muuta maailma revolutsioonilise ümberkujundamise vahendiks. Esimeses koos kirjutatud uurimuses ,,Püha perekond ehk Kriitilise kriitika kriitika" (1845) arvustasid nad noorhegeliaanide vaateid. ,,Majanduslikes ja filosoofilistes käsikirjades" (1844) sõnastas ta esimesena teesi, et ühiskonna arengus on määravad tootmissuhted. Koos Friedrich Engelsiga kirjutas ta ,,Kommunistliku Partei manifesti" (1848), mis oli rahvusvahelise revolutsioonilise liikumise esimene programmdokument.Teostes ,,Klassivõitlus Prantsusmaal aastail 1848-1850" (1850) ja ,,Louis Bonaparte`i 18. brümäär" (1852) sõnastas Marx oma peamised seisukohad revolutsioonilise klassivõitluse ja riigi kohta. Teostes ,,Poliitilise ökonoomia kriitikast" (1859) ja ,,Kapital" (1. kd. 1867) on materialistlik ajalookäsitus arendatud majandusteaduslikult põhjendatud teooriaks
ja autoriteetides. Nt on inimese alateadvuses asuv jumal mälestus lapsena kogetud range isa kujust“ Pilet 4 1. H 2. Karl Marx ja filosoofia 1818-1883 Rahvuselt juut, elab Saksamaal, vanemad loobuvad judaismist ja valivad luterluse. Abiellub parunessi Jenny Marxiga, sünnib 6 last, 3 sureb, pere hoiab ühte.Elab paljudes riikides, lõpuks läheb Londonisse ja jääb sinna elu lõpuni. Teosed: „Kapital 1“ , „Kommunistliku partei manifest“ (koos Engelsiga). Töötas koos Engelsiga, ei läinud tülli(Engels oli rikkast perest, toetas Marxi rahaliselt). Õpib Hegelit, kuid tahab ta asetada kindlatele jalgadele. Hegeli arvates ühiskond pidevalt muutub, maailma panevad liikuma vastuolud -> dialektika: tees- antitees-süntees . Hegel mõtles seda vaimu/ideedemaailmas. Feuerbachi materialism ->kõige aluseks on mateeria, ideede maailma pole olemas. Feuerbachi mateeria+Hegeli dialektika -> Marx rakendab seda ühiskonnas ->
2. Mis elukutse oli Marxi isal? V: advokaat 3. Mis ülikoolides Marx õppis? V: Bonni ja Berliini ülikoolis 4. Mis kahe mõttetarga loodusfilosoofiast kirjutas Marx oma doktoritöö? V: Demokritosest ja Epikurosest 5. Pärast mitu aastat kestnud kihluse järel lubas parun von Westphalenina oma tütrel Jennyl abielluda Marxiga? V: pärast 7 aastat kestnud kihlust 6. Kellega Marx kohtus Pariisis pärast Saksamaalt väljasaatmist? V: sotsialistidega, sh Engelsiga 7. Kus kirjutasid Marx ja Engels Kommunistliku Partei manifesti 1848? V: Brüsselis 8. Kes toetas Marxi rahaliselt? V: Engels 9. Mille asutamisest võttis Marx osa 1865 Londonis? V: Esimese Internatsionaali asutamisest 10. Millises raamatukogus Inglismaal armastas Marx lugemas käia? V: Briti raamatukogus 11. Kus Marx suri? V: Londonis 12. Mis on Marxi peateos? V: ,,Kapital" 13. Mis kordab ennast esmalt tragöödiana, siis farsina Marxi arvates? V: ajalugu 14
Berliini ülikooli jäigad protseduurireeglid ja Marxi boheemlaslik elu ei sobinud kokku, lisaks sellele jäid oma ametikohtadest ülikoolis ilma Marxi toonased hegellastest mõttekaaslased ning doktorikraadi filosoofia alal sai Marx lõpuks hoopiski Jena ülikoolist. Pärast seda töötas Marx ajakirjanikuna, kust ta peagi pidi poliitilistel põhjustel lahkuma. Seejärel kolis Marx Pariisi, kus ta tutvus paljude teiste noorte sotsialistide seas ka Friedrich Engelsiga. Marxi filosoofia kasutas Hegeli sõnu teises järjekorras. Kui Hegeli meelest oli Jumal see, kes meid kapitalismi juhtis, siis Marx väitis: "Jumal on ainult mask inimliku ahnuse ja ihade varjamiseks". Marxi kuulus väljend on: "Religioon on oopium rahvale." Marx väitis, et inimkonna areng kulgeb ürgkogukondlikust korrast läbi orjandusliku korra feodaalaega, sealt kapitalismi ja edasi sotsialismi. Friedrich Engels (28. november 1820 Barmeni linn (nüüd Wuppertali linnaosa) 5
eemaldusid oma õpetajast, Hegelist. Ühtlasi tähendas see rünnakut saksa riigivõimu vastu, kuna riik oli kirikuga tollal tihedalt seotud. Taastootmise üks aspekte. Seminar 9 · Üleminek materialismile ja Hegeli idealismi kriitika algus (1843). Sel perioodil valmib koos Friedrich Engelsiga (1820-1895) "Saksa ideoloogia", kus pilkavas toonis naerdakse välja endised mõttekaaslased, noorhegellased. Hegelile heidetakse ette lähtumist idealismist, sellel kui Marx ise nõuab empiirilise tegelikkusega arvestamist. Poliitilises plaanis vastandab Marx Hegeli monarhismi ja bürokraatia kaitsmisele demokraatliku parlamentarismi. · Üleminek kommunismile ja võõrandumismõistet kasutava majandusfilosoofia loomine (1843-1844)
Marx valis poliitilise pagulase raske saatuse, katkestas sidemed oma keskkonnaga ning oli sunnitud lahkuma kodumaalt, kusjuures ta teadis, et teda, tema naist ja lapsi ootab ringirändamine ja puudus. Marxi elu katkes varakult haiguste pärast, mis olid tingitud tema raskest ja pidevast tööst ning viletsatest elutingimustest. Suurte ajalooliste isiksuste hulgas kuulub Karl Marxile väljapaistev koht. Koos oma ustava sõbra ja võitluskaaslase Friedrich Engelsiga töötas ta välja taktika ja teooria, millele tugineb proletariaadi klassivõitlus kommunismi võidu eest 1. ELULUGU 1.1. Lapsepõlv ja noorus Joonis 1. Karl Marx noorusaastail (Karl Heinrich Marx ...2009) Karl Heinrich Marx sündis 5. mail 1818 Trieri linnas advokaat Heinrich Marxi perekonnas. Marxi pere elas tol aja väikeses kahekorruselises majas. Paari aasta pärast asusid nad elama teise majja Simeonstrasel, mis oli Marxi elukohaks kuni 1835. aastani, milal ta Trierist lahkus
eetiline-relogioosne staadium, esimene tekitab ängi ja tühjuse tunnet. Eksistentsialismi eelkäija. Friedrich Nietzsche- ,,Nii kõneles Zarathustra"; ,,Jumal on surnud!"; üliinimene. Charles Darwin- ,,Liikide tekkimine" 1859; looduslik valik, kohanemine, evolutsiooniteooria. Sigmund freud- tungid, alateadvus, unenäod; id, ego, superego; tsivilisatsioon põhineb instinktide allasurumisel, psühhoanalüüs. Karl Marx- Fr. Engelsiga ,,Kommunistliku partei manifest"; ,,Das Kapital"; materiaalsed muutused on ajaloos otsustavad; kogu ajalugu on klassivõitluse ajalugu; kellele kuuluvad tootmisvahendid? Sartre- eksistentsialism; inimesel pole kaasasündinud loomust; inimene peab end ise looma; äng, võõrandumine; valikud, vastutus; vabadus kui needus; linnainimene. Modernismi tunnused: vormi eksperimendid, vorm (ülesehitus) ja keel, objektiviseeriv
Aabraham ei saa isegi selles kindel olla, kas ta on Jumalast õigesti aru saanud. Sellises olukorras tunneb inimene end tõesti täiesti üksi ning vastutavana kõigi valikute eest. Marx Oli rahvuselt juut. Ta omandas Hegeli mõtlemise põhjalikult. Samamoodi nagu Hegel poleks toiminud Kantita, ei toiminud Marx ilma Hegelita. Nad mõlemad olid süstemaatikud. Ta on materjalist. 1844 tutvus ta Pariisis Engelsiga. Nad oli noored ja vihased ja läksid rünnakule Hegeli vastu. Marx kirjutas raamatu „kommunistliku partei manifest“.Engels oli hea kirjamees, kes viimistles Marxi kirjutatud teoseid. Londonis kirjutas ta oma peateose „Kapital“. Oma mõjuvõimult võib selle kõrvale asetada üksnes Piibli. Londonis elas ta slummis nälja piiril ja 3 tema 6-st lapsest surid. Ta oli krooniliselt haige ja kui tema abikaasa, kellega ta oli 40 aastat abielus suri vähki, siis kustus ka Marx
9. K. Marx ja tema ühiskonnaarengu teooria Hegeli mõju tema filosoofiale on suur. Ta võttis Platoni järgi kõige silmatorkavama idealisti Hegeli ja tõlkis selle materialismi keelde. Mõlemad usuvad inimkonna suurde plaani ja seaduspärasusse. Mõlemad on süstemaatikud. Mõlema meetodiks on dialektika. Otsustava tõuke annab Marxile Ludwig Feuerbach (1804-1872), kes oli saksa materialismi esimene suur esindaja ja häbenematu religioonikriitik. Töötab koos Engelsiga. Teoseid: Kommunistliku partei manifest, "Filosoofia viletsus", "Teesid Feuerbachi kohta", "Kapital" I osa (kokku 4, eluajal 1). Teooria: Meie teadvus kujuneb välja materiaalsete tingimuste baasil. Vaim peegeldab mateeriat, muutuste puhul vaimu sfääris võib alati vihjata nende materiaalsele alusele. Ainelise maailma tähtsaimad formatsioonid on ühiskondlikud ja majanduslikud. Selle materialismi uueks tahuks on "sotsiaalne kausaalsus".
Tegelased kaovad ja Sofie kustutab tule. Karl Marx oli materialist. Öeldakse, et temast endast sai marksist alles 40dates eluaastates. Ta vastandas oma vaated Hegelile, öeldes, et materiaalne maailm põhjustab muutuseid, mitte hingeline. Ühiskond toetub kolmele astmele. Esimene on kättesaadavad ressursid, teine on ressursside kasutamise võimalused, kolmas on, kellele kuuluvad produktsiooniks vajalikud vahendid. Läbi aegade on ühiskonnas valitsenud vaen kahe klassi vahel. Koos Engelsiga kirjutas ta kommunismi manifesti, mis pidi ühendama kogu maailma proletariaati. Tema jaoks oli hea ühiskond, milles kehtib põhimõte ,,igaühelt tema võimete kohaselt, igaühele vastavalt vajadusele". Pärast Marxi jagunes sotsialistlik liikumine kaheks: sotsiaaldemokraatiaks ja leninismiks. Charles Darwin oli inglasest bioloog ja naturalist. Ta läks ümbermaailmareisile, millel kogus materjali evolutsiooniteooria loomiseks. Tema teooriad olid, et kõik taimsed ja loomsed
materiaalsed olud kannavad kõiki ühiskonna ideid ja mõtteid. Marx arvab, et kõigis ajaloo faasides on valitsenud kahe domineeriva ühiskonnaklassi vastuolu. Vanaaja orjanduslikus ühiskonnas oli vastuolu vaba kodaniku ja orja vahel, keskaja feodaalühiskonnas feodaalisanda ja sunnismaise talupoja vahel ning hiljem aadlike ja kodanlaste vahel. Kuid Marxi enda ajal, kapitalistlikus ühiskonnas, on vastuolu eelkõige kapitalisti ja proletaarlase vahel. 1848. aastal andis ta koos Engelsiga välja kommunistliku manifesti. Manifesti esimene lause kõlab nii: "Üks tont käib ringi mööda Euroopat- kommunismitont." Manifest lõppeb nõnda: "Kommunistid peavad põlastusväärseks varjata oma vaateid ja kavatsusi. Nad kuulutavad avalikult, et nende eesmärgid on saavutanud ainult kogu senise ühiskondliku korra vägivaldse kukutamisega. Värisegu võimulolevad klassid Kommunistliku Revolutsiooni ees. Proletaarlastel pole selles midagi kaotada peale oma ahelate
· Paremhegeliaanid arvasid, et Hegelil oli olnud õigus, ning tema filosoofia kehtib ikka. Vasakhegeliaanid arvasid, et Hegel ei ole tegelikult mõelnud ühiskondlikke protsesse, ja on vaja uusi mõtestamisi. · Marx pakkus välja uusi tõlgendamisi, filosoofilisi ideid. Esitada kapitali teaduslik analüüs ja kriitika oli tema põhieesmärk. Kapital pakkus kapitalismi teaduslikku analüüsi ja kriitikat, pani aluse sotsialismile, millest sai NL üks juhtideoloogia. · Koos Engelsiga töötasid kapitali teadusliku analüüsi kallal. Kummaltki filosoofilt ei ole ühtki esteetika-alast teost. Teostest on hiljem välja nopitud esteetikaga seotud mõtteavaldusi. · Hegelilt üle võetud konseptsioonid: Marx ja Engels võtsid üle ajaloolise perspektiivi kunstivormidele, millest rääkis ka Hegel. Küsimus kunsti loomise ühiskondlikest tingimustest. Kunstiteos kui idee/ideaali meeleline nähtumus radikaliseerisid seda põhimõtet.
Seisuste nimetamine teiste nimedega. Kõige rohkem ajas vastu pidanud. Kajastub nö 19. sajandi industrialiseerimine vaim. - ideoloogia, - ajalooline materialism, dialektiline materialism; ajalookäsitus. Ajalugu kui trepiastmed. Iga aste on eelmisega võrreldes parem, edasiarenenum, ja lõpuks jõutakse mingisse täiuslikkusesse. - poliitiline ökonoomia, - rõhumine, lisaväärtus, - võõrandumine. * Jätkuvalt on oluline teha vahet Marxi vaadetel noores (eriti enne kohtumist Engelsiga) ja vanemas eas, ning Marxi tõlgendustel (Georgi Plehhanov, Vladimir Lenin, kes toovad sisse proletaarse revolutsiooni, ideoloogia ja diktatuuri mõisted). Lenin ja Mao- nende tõlgendused ja vägivald. Oma võimu kehtestamine vägivallaga. Lenini sidumine jakobiinidega. o Marksism 20. saj. Euroopas: - Strukturalism (Louis Althusser) – psühhoanalüüsi toomine marksismi, mitte ainult majandus, vaid ka füsioloogiamõjutab inimesi,
Pöördus tagasi Uksse ja jätkas ettevõtjana. Prantsusmaal oli üks varasemaid autoreid Francois Noel Babeuf. Tegutses Pr. Revolutsiooni päevil. Hakkas aktviiselt propageerima sotsiaalset võrdsust ja kus ei oleks muiduleivasööjaid. Seisis ennekõike töölisrahva nimel. Tema hinnangul pididki kodanikuõigused saama need, kes tegid reaalset tööd ja eriti vihkas ta haritlasi. Järgmine etapp sotsialistlikus liikumises seostub Marxi ja Engelsiga. Piiriks 1848a revolutsioo: kuni sinnani sotsialismi ideede paljusus, II poolel sotsialismi ühtlustumine Marxi näol. Karl Marx(1818 -1883) sai Engelsiga(1820-1895) sõpradeks Pariisis 1844. Marxi vanemad olid jõukad juudid, kes olid protestantiks läinud. Isa oli jurist ning ka Karlist pidi saama isa nõudmisel jurist. Õppiski juurat Bonne'is ja Berliinis, aga viimases puutus kokku intellektuaalide seltskonnaga, kus hakkas teda huvitama poliitika ja filosoofia
Oluline järjest täiuslikumale maj tootmisele liikumine. Seob omavahel materialismi( inim poolt valimistavate hüvede tek pideva täiuslikkuse poole liikumisega ( dialektikaga) - Poliitiline ökonoomia - Rõhumine, lisaväärtus - Võõrandumine. Poliitilised mõjud on edasi kandunud vanema Marxi kirjutistes, pakuvad põnevamat radikaalset sõnumit. Jätkuval on oluline teha vahet Marxi vaadetel noores ( eriti enne kohtumist Engelsiga) ja vanemas eas, ning Marxi tõlgendustel ( Georgi Plehhanov, Vladimir Lenin, kes toovad sisse proletaarse evolutsiooni , ideoloogia ja diktatuuri mõisted. )Vägivallakasut riigipöördeks on tavapärane praktika.Toovad kasut riigipöörde võimaluse( Plehhanov ja Lenin) , Lenin sunnib oma järgijaid uskuma, et proletariaat on inimkonna igavesti kestev lõppstaadium . Marksism 20 . saj Euroopas - Struktualism ( Louis Althusser) psühhoanalüüsi tootmine marksismi , mitte ainult maj ,
· Noorhegellus (kuni 1842) rünnati religiooni, kus juures seda tehes nad eemaldusid oma õpetajast, Hegelist. Ühtlasi tähendas see rünnakut saksa riigivõimu vastu, kuna riik oli kirikuga tollal tihedalt seotud. Taastootmise üks aspekte. Seminar 3. loeng.Kultuurisotsioloogia I. Marxism ja postmarxism. Andreas Ventsel 10 · Üleminek materialismile ja Hegeli idealismi kriitika algus (1843). Sel perioodil valmib koos Friedrich Engelsiga (1820-1895) "Saksa ideoloogia", kus pilkavas toonis naerdakse välja endised mõttekaaslased, noorhegellased. Hegelile heidetakse ette lähtumist idealismist, sellel kui Marx ise nõuab empiirilise tegelikkusega arvestamist. Poliitilises plaanis vastandab Marx Hegeli monarhismi ja bürokraatia kaitsmisele demokraatliku parlamentarismi. · Üleminek kommunismile ja võõrandumismõistet kasutava majandusfilosoofia loomine (1843-1844). Ilmselgelt mõjutatud sotsialistide
Marx väitis et ühelt formatsioonilt pole võimalik ilma klassidevahelise võitluseta teisele üle minna. Relvastatud võitluse teel toimus reaalselt kapitalismi vahetumine sotsialismiga. Küsitav on see, kas eespool väljatoodud sotsiaal-majanduslikke formatsioone vahetati relvastatud revolutsiooni teel. Kuulsaim teos ,,Kapital" majandust kirjeldav teos; millist rolli majandus endast kujutab. Ka 1848. aastal ilmunud teos ,,Kommunistliku partei manifest" koostöös F. Engelsiga; toodi välja sotsialistliku revolutsiooni põhitõed; mis on ühiskonna arengu juures olulisim eraomandus tuleks kaotada, muuta see üldrahvalikuks omandiks; võim peaks olema ühiskonna enamuse käes; plaanimajandus tuleb kehtestada vaba turu asemel. Ühiskonna areng pidi jõudma selleni, et kaotatakse raha; kaupu jaotatakse ühiskonna liikmete vahel vastavalt igaühe vajadustele ilma rahata. Selleks oli vaja, et igaüks töötaks ja looks produkte ning hiljem seda jagatakse
Kuna kogemus on ainus tunnetuse allikas, siis on induktsioon ainus usaldatav tunnetuslik lähenemine. Psühholoogia, kombeõpetus ja sotsioloogia on vaimuteadused. Ajalugu on loodusteadus. "Poliitilise ökonoomia põnimõtted" (1848), "Vabadusest" (1857). Peab oluliseks arvamuste avaldamise ja diskussioonivabadust. KARL MARX (1818-1883) Suure tõuke annab talle Feuerbach, saksa materialismi esimene suur esindaja. Marx tõlkis Hegeli materialismi keelde. Marx tutvub Engelsiga, kellega koos antakse välja "Kommunistliku partei manifest" (esimõtleja oli siiski Marx). "Kapital" (I osa 1867) - hävitav kriitika kodanlikule ühiskonnale ajal, mil see oli jõudnud oma jõukuse tippu. Inimeste teadvus kujuneb välja materiaalsete tingimuste baasil. Teadvus on algusest peale ühiskondlik produkt ja jääb selleks niikaua, kui inimesed eksisteerivad. Filosoofia, teadus, kultuur teenivad alati klassi huve. Inimene loob religiooni, mitte vastupidi
suurema ratsionaalsuse ja vabaduse suunas. Karl Marx · Marxi on peetud oma aja parimaks majandusmõtte ajaloo tundjaks · Tundis põhjalikult Adam Smithi ja David Ricardo töid · Marxi jaoks Hegeli idealism vastuvõetamatu võttis omaks Ludwig Feuerbachi materialistliku suunitluse: "sotsiaalse ja poliitilise mõtte aluseks on inimeste materiaalsed vajadused" Karl Marx sotsioloogina · Ise ennast sotsioloogiks ei pidanud · Põhiteosteks: "Kapital", koos Engelsiga kirjutatud tööd: "Püha perekond", "Saksa ideoloogia", "Kommunistliku partei manifest" jt filosoofia, sotsioloogia ja majanduse valdkonda kuuluvad tööd · Huvi ühiskonnas toimuvate muutuste vastu · Kompleksne ajaloo- ja ühiskonnateooria väljakujundamine 24 Karl Marx sotsioloogina · Marxi töödes 3 suurt panust ühiskonnateooriasse: Ühiskonna orgaaniline terviklikkus: seoste otsimine erinevate ühiskonnaelu
Marx leidis, et peaks olema kommunism, kus kõik indiviidid on tootmisvahendite omanikud. Hiljem muutus ta majanduslik ajalookäsitlus teaduslikult põhjendatud teooriaks raamatus "Kapital" (neljaköiteline sh lisaväärtuse teooria). Sõnastas töölisklassi ideoloogia ja organiseeris liikumise (sotsdem). 25selt sai Marxist kommunist, kui oli lugenud Prantsuse revolutsiooni ajalugu. Saksa valitsus sundis ta ka Pariisist lahkuma, Marx läks Belgiasse ja kirjutas koos Engelsiga "Kommunistliku Partei Manifesti." Peagi saadeti maalt välja läks Londoni, kus elas 34 aastat vaesuses (ta kuuest lapsest kolm surid nälga). Suri 14.03.1893. Rahaliselt aitas Marxi Friedrich Engels (1820 1895), kes oli rikka tekstiilitöösturi võsu. Engelsist sai oluline kaastöötaja kompartei manifest ja Kapitali, mis ühendusid Darwini "Liikide põlvnemisega". Marx oli evolutsiooniteooriast väga mõjutatud, aga võttis revolutsioonilise vaatenurga. Leidis, et
kristlus on humanitaarne ideaal ja illusioon, mis teeb selle ebainimliku reaalsuse natuke talutavamaks. Raha analoogia religiooniga. kõike annab mõõta rahas; raha on kõikide asjade väärtuste mõõdupuu ilma rahata ma ei saa nautida reaalset elu, ma ei saa end väljendada. raha funktsioneerib tsiviilühiskonnas nagu Jumal funktsioneerib religioonis. Inimene vajab raha selleks, et elada. 1845 algas koostöö Engelsiga. "Saksa ideoloogia" Käsitlus inimesest (reaalne) inimene oskab teha tööd, oskab arendada oma võimeid ja ise toota enda elatusvahendeid. "Inimeste ja loomade vahel võib vahet teha teadvuse, religiooni ja mistahes muu tunnuse järgi. Nad ise hakkavad end loomadest eristama niipea kui hakkavad tootma endale elatusvahendeid -- selle sammu tingis nende kehaline organisatsioon. Endale vajalike elatusvahendite tootmisega toodavad inimesed kaudselt oma materiaalset elu ennast."
annaabi.ee 
