ENESEANALÜÜS: MINA SUHTLEJANA Suhtlemisel on nii minu, kui ka teiste elus väga tähtis roll. Oma pereliikmetega suhtlen silmast-silma igapäevaselt kuna nad on ka kõige rohkem minu ümber.Tuttavatega suhtlen palju, kuid ka sama palju interneti vahendusel. Kiire elutempo tõttu pole alati võimalik kõikide inimestega kokku saada kuid erinevad virtuaalsed suhtlemisvahendid aitavad seda probleemi lahendada. Facebook annab hea võimaluse näha, mis toimub minu ümberolevate inimeste elus ja samuti ka nendega suhelda. Msn on peamine n.ö moodne suhtlusvahend, mida kasutan sõprade, tuttavate ja lähedastega suhtlemiseks kui neid parasjagu silmast-silma näha pole võimalik. Teiste inimeste erinevuste suhtes, pean ennast üsnagi tolerantseks inimeseks. Mind isiklikult ei häiri, kui inimene omab tavapärasest erinevat maailmavaadet, välimust, ellusuhtumist, orientatsiooni, rassi
ENESEANALÜÜS: MINA SUHTLEJANA Suhtlemisel on nii minu, kui ka teiste elus väga tähtis roll. Oma pereliikmetega suhtlen silmast-silma igapäevaselt kuna nad on ka kõige rohkem minu ümber. Sõprade ja tuttavatega suhtlen samuti palju päriselus, kuid ka sama palju interneti vahendusel. Kiire elutempo tõttu pole alati võimalik kõikide inimestega kokku saada kuid erinevad virtuaalsed suhtlemisvahendid aitavad seda probleemi lahendada. Facebook annab hea võimaluse näha, mis toimub minu ümberolevate inimeste elus ja samuti ka nendega suhelda. Msn on peamine n.ö moodne suhtlusvahend, mida kasutan sõprade, tuttavate ja lähedastega suhtlemiseks kui neid parasjagu silmast-silma näha pole võimalik. Teiste inimeste erinevuste suhtes, pean ennast üsnagi tolerantseks inimeseks. Mind isiklikult ei häiri, kui inimene omab tavapärasest erinevat maailmavaadet, välimust, ellusuhtumist, orientatsiooni, rassi
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST13 MINA SUHTLEJANA Essee Õppejõud: Kaja Altermann Mõdriku 2013 Suhtlemine on info edastamine ühelt inimeselt teisele ja sellest arusaamine. Suhtlemise eesmärgiks on: panna partner (vastuvõtja) aru saama edastatava teabe sisust. Mõiste
vestluskaaslasele silma, see näitab julgust ning enesekindlust ja ka seda, et ollakse huvitatud, sellest, mida teine pool parasjagu räägib. Tagasihoidlikkust peetakse tihti negatiivseks küljeks, kuid mina näen selles ka positiivset poolt. Uute tutvuste loomisel on tähtis jätta endast hea mulje ning tihti ollakse liiga pealetükkivad, mis peegeldub liigse enesekindluse näitamises või isegi näitlemises. Selline hoiak võib tunduda hoopis ülbe suhtumisena, mitte enesekindlusena. Mina üritan alati kõike rahulikult võtta ning leida aega inimese tundma õppimiseks, mitte koheselt asuda agressiivselt küsimustega pommitama. Minu, kui suhtleja ohud: · liigne usaldavus, · hirm pettumuse ees, · liigne rõõmsameelsus. Leian, et minu suhtlemisoskuse puhul on suurimaks ohuks võõra inimese liigne usaldamine. Terve oma elu olen olnud avameelne ning otsekohene ning sageli liiga usaldav. Kuna ma ise
Eneseanalüüs 1.Minu tugevused suhtlemisel on kindlasti sõbralikkus ja kuulamisoskus. Hea kuulamisoskus ongi hea suhtlemise alus. Et olla hea suhtleja, pead olema ka hea kuulaja! Püüan alati sõbralikult suhtuda igasse inimesse. Tahan olla salliv kõigi suhtes. Kuulajana ei võta ma kõike oma hinge, et seda taaskord läbi elada. 2. Teiste inimeste erinevuste suhtes, pean ennast üsnagi tolerantseks inimeseks. Mind isiklikult ei häiri, kui inimene omab tavapärasest erinevat maailmavaadet, välimust, ellusuhtumist, orientatsiooni, rassi. Minu jaoks on oluline see, et inimesega oleks meeldiv suhelda ja koos olla. Kui inimesega on koos hea olla, siis ei oma sellised asjad mingit tähtsust. Mida rohkem erinevate inimestega suhelda saan, seda mitmekesisemaks muutub ka minu enda maailmapilt ja suhtumine. Igal inimesel on elus olla õigus selline nagu ta soovib. Minu arvates on vale näidata kellelegi näpuga ja väita, et tema mõtleb valesti, riietub koledalt või käitub vääralt.
koosolles kaob see aja möödudes. Inimestega suheldes püüan alati olla positiivne. Positiivne mõtlemine on minu jaoks väga oluline osa igapäeva elust. Arvan, et inimene kel on hea enesetunne, tekitab ka teistel juuresolijatel hea enesetunde. Kui suhtlen, suudan tavaliselt olla siin ja praegu ja ei lase ennast häirida eelnevatest ega tulevatest situatsioonidest. Püüan aja maha võtta ja olla nii füüsiliselt kui vaimselt kohapeal. Suheldes üritan olla avatud. Ei vestle inimesega seistes tema poole seljaga. Ikka näost-näkku. Eelistan luua pilkkontakti ja vaadata otse silma. Hindan otsekohesust ja konkreetsust, mille puudumine võib tihtipeale arusaamatusi tekitada. Ei kasuta parasiitsõnu (tavaliselt jälgin ennast) ja ei ropenda. Hoian distantsi, ei lähene inimesele liiga lähedale. Ei tunne ennast mugavalt, kui vestluspartner on väga lähedal ja puudutab. Kui teen tööd ei taha, et seistakse selja taga.
Karina Selivanova AM15 Enesejuhtimine Mina suhtlejana Eneseanalüüs Suhtlemine on nii minu, kui ka teiste inimeste elus väga tähtis. Oma pereliikmetega suhtlen silmast-silma igapäevaselt, sest nad ümbritsevad mind enamuse ajast. Sõpradega suhtlen ka väga tihti päriselus, näiteks, koolis või trennis. Juhtub nii, et mõnikord ei ole aega kellegiga kokku saada, kuid erinevad virtuaalsed vahendid aitavad selles. Facebook, Skype, Whatsapp – on meie kaasaegsed abilised, kes tagavad meid võimalusega alati olla „on-line“. Johari aken
Tuleb hoida ühine jututeema, kui rääkida millestki, mis vastast ei huvita, ei viitsi ta sind enam kuulata ning lahkub. Kui soovid kontakti lõpetada pead andma sellest ka kehaga märku. Näiteks kui oled külas, siis tõusta diivanit ning tänada võõrustajat viisakalt ning nägemist soovida. Telefoni teel on kõike seda kergem teostada, sest saad kõike teha vaid sõnadega. Kui näen kedagi, kellega sooviks kontakti luua näiteks kuskil külas, siis üritan kõigepealt luua silmsidet, kui näen et ka vastane on huvitatud vestlusest astun juurde ja teretan, küsin nime ning, kuidas ta sattus siia. Proovin leida ühiseid teemasi, küsida tema hobide/huvide kohta jne. Kui soovin vestlust lõpetada ütlen, et meeldiv oli vestelda, kuid pean nüüd lahkuma. Kuna minus ei tekita probleemi inimestega suhtlemine siis minujaoks see erilisi probleeme. Lisaks heale nõuandmisoskusele on tarvilik ka kuulamisoskus. Enamasti üritan
midagi positiivset. Passiivsed ja kinnised on need, kes on külmad ja hoiavad pigem omaette, teiste inimestega suhtlemine ei ole nende jaoks oluline. Ennast ma liigitaks optimistlike suhtlejate hulka, sest kõike endas hoida ei ole kerge ning teistega suheldes muutub enesetunne paremaks, juhul kui midagi on halvasti läinud. Suhtlemine on väga oluline. Igale ühele meeldib endast rääkida ja seda tagasi hoida on keeruline. Suheldes partneriga püüan rohkem end suunata kuulaja rolli, mis mulle iseenesest sobib ning arvan, et see on üheks tugevaks küljeks. Igal inimesel on suhtlemisel tugevate külgede kõrval ka nõrku külgi. Enda üheks nõrgaks küljeks võin pidada hirmu. Hirm oma arvamust avaldada, mõtteid on palju, aga välja öelda on neid raske. Ma arvan, et mul on hirm pettuda, minu öeldud vastus või arvamus on vale ning seda ei aktsepteerita. Pean suutma sellest lihtsalt üle olla. Loomulikult esinevad erinevused selles, kellega ja kuidas suhelda
LÄÄNE VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtlus ja majandusarvestuse õppetool K15KÕ Leidi Lilleoja Mina suhtlejana Essee Õppejõud: Kaja Altermann ma Mõdriku 2015 Suhtlemine moodustab väga suure osa meie elust. Igapäevases suhtluses ei pööra me sellele lihtsalt suurt tähelepanu. Kui me suhtleme oma lähedaste pereliikmete või sõbrannaga, siis harilikult me ei analüüsi väga selle üle, et milliseid kuulamistehnikaid me näiteks kasutame. Me suhtleme nii nagu me oleme harjunud kellegagi suhtlema ning me ei
LÄÄNE VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST14 Nelli Mahmutov MINA SUHTLEJANA Essee Õppejõud: Kaja Altermann, MA Mõdriku 2014 Nelli Mahmutov Eellugu: Ma olen endamisi ja sõprade vahel arutanud, et mis on selle sõna „suhtlemine“definitsioon. Osad tuttavad on kuulnud ja arvanud seni, et ajalooliselt on suhtlemine kahe toru ja nende kahe toru omakordse ühendatud nööri vahelise pika vahemaa läbi, torusse öeldud
Kui käidi minu õppetegevust vaatlemas, siis ma kartsin veel rohkem. Tänu praktikale ja kogemusele on tulnud julgust rohkem juurde. Ilmselt ongi minu suhtlemisoskuse nõrgim külg see, et pean mõnel puhul esimesest hirmust üle astuma. Tugevus aga on see, et saan sellega alati hakkama ja suudan jääda vahetuks ja siiraks. Minu tugevused on kindlasti sõbralikkus, koostöö- ja kuulamisoskus. Hea kuulamisoskus ongi hea suhtlemise alus. Et olla hea suhtleja, pead olema ka hea kuulaja! Püüan alati sõbralikult suhtuda igasse lapsevanemasse. Tahan olla salliv kõigi suhtes. Oma nõrgaks küljeks pean ma probleemsetes olukordades käitumist. Mõnikord olen tagantjärele mõelnud, kas ma ikka tegin õigesti? Võib-olla oleks pidanud teistmoodi ütlema, käituma... Eriti on see raske sel puhul, kui ma ei tunne lapsevanemat ega tema reaktsiooni. Pean leppima sellega, et kui vaatan inimesele silma ja olen temaga aus, teengi kõik, mis parasjagu võimalik
Saame sotsiaalses elus hädavajalikku infot. Mõjustame teisi endale soovitud viisil, lastes ka ennast mõjutada. Lisaks sellele saab suhtlemisel 7 ka lõdvestuda ja elust rõõmu tunda ning mõistagi rahuldame suhtlemisel ka arvutut hulka igapäevaelu praktilisi vajadusi. Oskus selgelt ja tõhusalt vajadusi teistele väljendada on meile abiks eluliste eesmärkide saavutamisel (Kidron 2004: 9). 1.3 Suhtlemise kooslus ja protsess Oma hoiakute, suhtumist ja tunnete väljendamiseks kasutab inimene erinevad suhtlemiskomponente. Suhtlemine moodustab 70% inimese ärkvelolekust (Turba 2009). Kommunikatsioon algab allikast (rääkija). Allikal on olemas idee, mida ta tahab edastada teistele. Idee edastamiseks tuleb see muuta sõnumiks (mõtted hoolikalt struktureerida) ehk kodeerida. Sõnumi edastamiseks kasutatakse sõnu, häält ja zheste. Meedia on kanal, mille kaudu sõnum edastatakse vastuvõtjani (publikuni) ning viimane dekodeerib selle
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ1 KUULAMINE Referaat Õppejõud: MÕDRIKU 2013 SISSEJUHATUS......................................................................................................... 2 HUVIGA KUULAMINE JA PSEUDOKUULAMINE...........................................
liiga suur hind, pooldan siiski põhimõtet, et igaüks enda eest, kuigi see ei kehti alati. Teisi inimesi on ilus aidata, kuid seda teatud piirini siiski. d.) Huumori leidmine, mitte satiir- olen üpris huumoriarmastaja inimene, kuid mulle ei meeldi see, kui keegi, kellega meil pole ühist keelt ja ka need kellega ma pole avatud minu sellisesse distantsi saabuvad. Ma tean, et neile ei pruugi see meeldida, sest ma ei tea neid, sedasi hoian end ka huumori koha pealt tagasi, väga vähe kasutan üldse sellist pilkavat või õelutsevat huumorit. d.) Psühholoogiline kohalolek- suudan ennast sundida tähele panema ja ka sedaviisi vaimselt kohal olla ehk jälgida toimuvat enda ümber, vahel see küll kaob või hajub, kuid siis tuleb end ümber lülitada ühelt näiteks unistamise tegevuselt teisele näiteks jälgimisele ja kaasa mõtlemisele. 3. kehakeele kasutamine (välised kontaktioskused, too näiteid) a
kannatlik, lahke, mõistev, sooja südamega, koostööaldis ja vastutustundlik. Ise arvan, et kui end parandan mõnes osas, siis need kõik omadused iseloomustaksid ka mind. Vaeva peaksin nägema just vastutustunde suurendamisega, paindlikkusega, hoolikas- ja konkreetsem olemisega. Tähtsa viisiku testis olen: keskmiselt pisut üle neurootiline( ainult katki minemisel olen kurb, kuid depressiooni langeda ma enam endal ei lase, üritan olla tugev, kontrollida oma emotsioone. Ka töös, kus pole kindlaid reegleid, saaksin ma arvan, et hakkama. Mingid reeglid on ikka, aga need on siis kirjutamata. Olen Nõustumisvallas täpselt keskel, kuna ma pigem usaldan, kuid kontrollin ka samas. Kuigi võib eemalt tunduda, et usaldan inimesi üleliia, kuid ajapikku olen jõudnud arusaamisele, et ega see kusagile ei vii. Ekstravertsus, introvetsus olen ma lõpus. Olen vöga kogemustele avatud, ja kui on olnud halb
hammustavad ja karjuvad. Niimoodi lahendavad nemad oma probleemi. Meie, kui vanemate inimeste, kohustus on neile seletada, kuidas tuleks lahendada tegelikult konflikti. Kõigepealt tuleb määrata, kes on konfliktiga seotud, kas neid on kaks osapoolt või rohkem. Siis tuleks välja selgitada konflikti põhjus, seejuures tuleks kõiki osapooli ära kuulata ning kõige lõpuks tuleks lahendada probleem. Tihti on raske jääda objektiivseks, ikka kaldutakse ühe või teise konflikti osapoole poole. Üsna sageli on konfliktil pikaajalised tagamaad. Parim viis ennetada vääritimõistmisi, on suhtlemine. Tuleks õppida kõigepealt inimest tundma, temaga suhelda ja olla sõbralik. Kuna meil kõigil on erinevad huvid ja prioriteedid, tuleks siiski ka teise inimese huvisid lähemalt tundma õppida. Ehk see ei olegi nii ebahuvitav kui esmapilgul tundus, võib- olla leiame uue ühise huvi, mis meid seob.
Peale materjali selgeks saamist (otsi seoseid, siis jääb meelde) on sul võimalus oma teadmisi proovile panna kontrolltöö abil. Sisukord Põhimõisted Mida ootab klient teenindajalt? Suhtlemine Suhtlemine kui oskus Suhtlemine kui hoiak Suhtlemise etapid ja müügimudel Kontakt Kuidas me üksteist suhtlemisel tajume ehk esma(jne.)mulje tähtsusest Kliendi vajaduste välja selgitamine Aktiivne kuulamine Selge eneseväljendus 1 Erinevate suhtlemisvahendite mõju suhtele Teenindaja võimalikud käitumisstiilid Teenindus mis see on? Hea teenindaja Teenindaja kõnekasutus Kliendi tüübid Sumomaadlejast klient või väljakutse Erilised kliendid
Sue Cowley “Õpetaja õpiabi” 1. OLUKORD – LOBISEMISHIMULINE KLASS Mina arvan, et oluline on mõned reeglid paika panna juba siis, kui õpilastega esimest korda kohtuda. Seega, kui õpilastele selgitada kõige esimeses tunnis, et neilt eeldatakse täielikku vaikust, on sellest kindlasti palju abi. Nõustun Cowley´ga, et tuleb jääda endale täiesti kindlaks ja selgitada õpilastele väga korrektselt, mida neilt nõuan. Kui üks kord järele anda ning jutustamist ignoreerida, siis järgmine tund on lobisejaid juba rohkem. Oluline on ka rahulikuks jäämine ja õpilaste peale mitte ärritumine ning karjumine, sest selline käitumine võib õpilasi veelgi innustada ulakustele ja neile isegi nalja teha. Lisaks on võimalik rakendada erinevaid nippe, mis aitaksid klassiruumis vaikust hoida. Mina eraldaksin teineteisest omavahel jutustavaid pinginaabreid või saadaksin ühe nendest klassist välja rahunema. Seega usun, et lobisemishimulise klassiga hakkama saamisega oleks vaja prak
kuulamine on mulle alati meeldinud ja teeksin seda ka tulevikus suurima heameelega. Minu ettekujutus nõustamisest on selline, et nõustaja on isik kelle tähtsaim omadus on osata kuulata teist inimest, panna tähele seda millised on tema soovid ja kuidas ta neid väljendab. Nõustama peab olema väga avatud meelega ja tolerantne kõige ja kõigi suhtes. Ma leian, et nõustamine on elus väga oluline asi, olgu see siis kas profesionaali nõustamine või hea sõbra ja kuulaja nõustamine. Tihti on ju ikka nii, et inimesed on sattunud elu hammasrataste vahele ja ei oska enam kuidagi toime tulla, ei näe nii öelda tunneli lõpus valgus, siis tulebki mängu hea nõustaja ja kuulaja, kes paneb kliendi jutus tähele asju, mida klient ise ehk ei märkagi ja tänu sellele võin ka kliendil tekkida taipamine tänu millele leiab klient oma probleemine lahendused. 3 2. PEATÜKK
**Ei usaldamine ega ka avatus pole igas olukorras sobivad. Enda kohatu (nt. vales olukorras, valele inimesele) avamine võib olla teistele ebamugavust tekitav. Enda avamine ja selle kaudu usalduse demonstreerimine ei ole alati komplimendiks. Mõjutamine Põhiküsimus: kuidas suurendada enda mõjujõudu ja vähendada teise soovimatut mõju? Suhtlemine sisaldab teise inimese mõjutamist. Mõjutatakse käitumist (paneb akna kinni, tuleb appi), hoiakuid (kellelegi suhtumist endasse tahetakse muuta), emotsionaalset seisundit (komplimendi tegemine, et muuta inimene õnnelikumaks). Mõjutamise efektiivsust tõstab teise inimese adekvaatne tajumine (nt. omadused, psüühiline seisund, plaanid), mida võib takistada hoiak, varaem kujunenud suhtumine inimesesse. Mõju suurendab meeldivus (nt. armunud arvestab kaaslase tahtmistega ka siis, kui talle see ei meeldi) Inimese muudab mõjutatavaks sõltuvus teisest inimesest.
**Ei usaldamine ega ka avatus pole igas olukorras sobivad. Enda kohatu (nt. vales olukorras, valele inimesele) avamine võib olla teistele ebamugavust tekitav. Enda avamine ja selle kaudu usalduse demonstreerimine ei ole alati komplimendiks. Mõjutamine Põhiküsimus: kuidas suurendada enda mõjujõudu ja vähendada teise soovimatut mõju? Suhtlemine sisaldab teise inimese mõjutamist. Mõjutatakse käitumist (paneb akna kinni, tuleb appi), hoiakuid (kellelegi suhtumist endasse tahetakse muuta), emotsionaalset seisundit (komplimendi tegemine, et muuta inimene õnnelikumaks). Mõjutamise efektiivsust tõstab teise inimese adekvaatne tajumine (nt. omadused, psüühiline seisund, plaanid), mida võib takistada hoiak, varaem kujunenud suhtumine inimesesse. Mõju suurendab meeldivus (nt. armunud arvestab kaaslase tahtmistega ka siis, kui talle see ei meeldi) Inimese muudab mõjutatavaks sõltuvus teisest inimesest.
mingi probleem või tugev vajadus. KUULAMISOSKUSED Sõprussuhete kvaliteet, üksmeel perekonnas, efektiivsus tööl – need sõltuvad küllalt suurem määral teie kuulamisvõimest. Mõne eksperdi arvates suudame efektiivselt kuulata vaid kolmandiku või kaks kolmandikku koguajast. Kuulamine – on sõna, mis kirjeldab füsioloogilisi sensoorseid protsesse, mille abil kõrvade vahendusel saadakse auditiivseid aistinguid ja antakse need edasi ajju. Kuulamine viitab aga keerukamale psühholoogilisele protseduurile, mis hõlmab sensoorse kogemuse olulisuse määramist ja mõistmist. TÄHELEPANU VÄLJENDAMISE OSKUSED Tähelepanu osutamine ilmneb tähelepanu väljendavas kehahoiakus, silmsides, sobilikus kehakeeles ja segajateta keskkonna tagamisest, et kuulaja saaks kõneleja jaoks ka psühholoohiliselt kohal olla. Oskus kasutada ukseavajaid (mitteverbaalsed vihjed – need tunded ilmnevad
Miks? 2 Maire Tars, klienditeenindus ja suhtlemise alused Leian, et kehtestav hoiak on suhtlemisel kõige parem. Kui analüüsime teisi kolme hoiakut siis ei ole need hoiakud efektiivseks suhtlemiseks sobilikud kuna agressiivsus põhjustab konflikti, passiivsus ei ole tulemuslik ja alistuv hoiak tähendab seda, et ühe või teise suhtluse osapoole vajadused on alla surutud. Kehtestavas hoiaksu on oluline edasi anda mina vormis sõnum, mis arvestab sinu vajadustega ja samas ei tekita vastaspooles soovimatuid emotsioone. Selleks on vaja kehtestamise sõnumis osata ennast selgelt väljendada , ei tohi anda hinnanguid ja oma tegeliku kogemuse mõistmist, et öelda välja käegakatsutav, võimalikult konkreetne mõju ja tegelik tunne 13. Kuidas ajastatus ja asukoht saavad suhtlemist mõjutada?
ehkki saab ka erinevalt nimetada, heal lapsel mitu nime. Me elame pidevalt muutuvas ajas. See on aeg mis on väga erinev sellest mis kunagi oli. Võõraks jääb Augustinuse lause. Ta on öelnud nii: ,, Sina niisiis, Issand, oled nad teinud. Sa oled kaunis, sest nad on kaunid. Sa oled hea, sest nad on head. Sa oled, sest nemad on ( lk 263 XI rmt ). " Kurb on tõdeda seda, et tänapäeval jääb aina vähemaks hoolivust ja lugupidamist teiste inimeste suhtes, suhtumist kaaskodanikesse. Meid ümbritseb kiire infoajastu, mis sunnib meid asju veelgi kiiremini tegema, endid veelgi kiiremini liigutama ja niiöelda rabelema elu eest. Me olema pidevas hirmus ja peame endid eest kaitsma et elus püsida. Mul on tunne nagu ähvardaks mind pidev saaklooma saatus. Pean olema pidevalt valmis selleks, et keegi suurem mind ära ei sööks või maha ei murraks või ei jäetaks mind teistele söödaks. Definitsioon ,,suurem" ei pea olema teine kaasmaalane. Selleks saab olla
................... 63 Zesti tähendus sõltuvalt kultuurikeskkonnast ehk regionaalsed iseärasused . ................................................................................. 81 Soolised iseärasused ..................................................................... 87 Auditiivsed vahendid ..................................................................... 87 Verbaalne suhtlemine ...................................................................... 89 Kuulamine ....................................................................................... 99 Erinevad käitumisviisid suhtlemises ...................................................104 Enesekehtestav käitumine...............................................................111 Konflikt ..............................................................................................117 Konfliktis käitumise strateegiad ......................................................124
· Kõvasti kokkupigistatud huuled väga ärritatud või vihane · Õlad längus, pea maas kurvastus, ettetaedmatus · Käed risti rinnal või puusas valmis oma õiguste eest võitlema · Kätega vehkima agressiivne ja mitte mõistev teiste suhtes · Üksisilmi vahtimine kahtlustav, usutlev mõndadel juhtudel ka valelik · Pidulik soeng ja riietus - emotsionaalselt häälestatud, viisakas · Õlale patsutamine sõprust, lohutsus Varje Taavet TÖ13 MK 7. Kuidas võib halb kuulaja põhjustada pinget ja stressi? Ei kuula juttu lõpuni, segatakse teise jutule vahele. Kuidas võib stress tekkida nii rääkijal kui kuulajal? Ei täpsustata küsimuse sisu, puudub silm side(kogua eg ei peagi otsa jõllitama), ei olda ausad oma soovides, tunnetes. Keha keel räägib muud kui tegelik jutt. Üks räägib ,teine vaikib. 8. Lugenud läbi lk. 150 püüan ennast analüüsida enda suhtlemistakistusi.
) põhieesmärgist toota kasumit. Teenindaja roll on hoiakute kogum, mis luuakse teenindaja eesmärgi täitmiseks kliendirahulolu saavutamiseks tuues firmale kasumit. Teenindaja roll moodustub välimusest, käitumisest ja suhtumisest. Inimese MINA ja roll ei pruugi kokku minna. Teenindaja peab endale defineerima rollis olemisel on põhilised ülesanded: asine pool lahendada kliendi vajadused vastavalt võimalustele. inimlik pool väljendada positiivset suhtumist klienti olenemata asise poole võimalustest ja lahendustest. Iga roll domineerib rollisituatsioonis. Teenindussituatsioonis domineerib klienditeenindaja teenindaja roll kõigi tema teiste rollide üle elus. Igas rollis on meil erinevad kriteeriumid, mida soovime saavutada. Seda tajumaks täida järgnev tabel jaotades oma eesmärgid vastavalt erinevatele situatsioonidele eluvaldkondade järgi. Hea abikaasa (milline pead Hea lapsevanem Hea töötaja tööl
); ajast jäi puudu vs pdin täitma ,,kunstliku materjalidega"; kaaslane rääkis kiiresti vs aeglaselt; unustasin jälgida kaaslase käitumist jutu ajal IV loeng Ülesanne miks sa siin loengus käid? Nõustamise puhul ei suhtle mitte sõnum sõnumiga, vaid inimene inimesega. Nõustamisoskused Sa toetud ikkagi oma kogemustele, isikupärale. Ei ole nii, et paned nupu sisse ja struktuur tuleb. Oskuste lihvimine osaks endast on keeruline. Sa pead nõustamises olema siiras. Toetav (vaikiv) kuulamine kuulatakse tähelepanelikult kaasvestleja poolt räägitavat ning ei katkestata tema juttu. Ei katkestata ka siis kui rääkija peab pause. Siin on oluline silmas pidada, mis on sinu eesmärgid. Kui eesmärk on kiiresti nö diagnoos panna, siis pausid häirivad. Sea endale alati alguses eesmärk, mida selle seansiga tahad saavutada. Kuulamine nõuab palju tähelepanu, fokusseerimist ka mitteverbaalsel tasandil. Pead iga situatsiooni pealt oskama tuua edasiviiva mõtte
tal oli vaja kedagi, kes kuulaks. Viimased sõnad olid tal, et ta ei taha sinna vanglasse tagasi minna, seal ikka jama olla küll. Me peame kuulama selliseid asju, mis meile tegelikult ei meeldi. Me ei saa ära blokkida neid asju, mis meile ei meeldi. Ehk me ei saa kasutada suhtlemisbarjääre. Mulle ei meeldi ja ma ei kuula. Te tahate oma perekonnas lahendada probleeme Kas siis saate asju blokkida? Ei saa, kuna te peate kuulama ka selliseid asju, mis teile tegelikult ei meeldi. Mida hea kuulaja teeb ja mida ei tee? Hea kuulaja toetab kõnelejat poosi, pilgu ja miimikaga. Mida see tähendab? Mida te teete, kui te kuulate? Te hoiate silmsidet. Te olete ettepoole kummardanud. Kui ma näen, et enamus teist hakkab ära vajuma, siis te pole enam ettepoole kummardunud. Siis hakatakse ringi vaatama. Siis ma saan aaru, et asi on käest ära läinud. Kogu aeg te ei jõua samamoodi olla, aga kui te õigel ajal muigate, naerate, hoiate silmsidet, siis ma saan ikka aru, et te kuulate
Võiksin öelda, et antud kursus ning uurimustöö avardasid suuresti minu silmaringi just teeninduskultuuri seisukohast, mõistsin kui kompleksne ja kombineeritud protsess klienditeenindus tegelikkuses on. Minu kui kliendi meelestatus ning teenindusprotsessi mõistmine ning hindamine on nüüd palju sügavamad ja läbimõeldumad. Ka mina kui klient näen nüüd kliendi ning klienditeenindaja vahelist interaktsiooni n.ö. holistlikumalt ning omalt poolt kindlasti üritan klienditeenindajat tunnustada ja esile tõsta kui saan positiivset klienditeenindust.
Mõnikord tahavad lapsed vanematelt sageli rohkem kui need anda suudavad ja vanemad omakorda nõuavad ka lastelt liigset. Alguses võivad tülid olla lihtsalt kõrgeteks lahkarvamusteks ja küllaltki jõuetud, kuid kui ei mõisteta teineteist, siis võib sellest areneda juba tõsisem probleem. Tüli on nagu lumepall, mis ajajooksul aina suuremaks kasvab ja mida tuleb kohe takistada. Seda ignoreerides võib tüli lõpuks paisuda nii suureks, et mõlema osapoole jaoks muutub see tõeliseks kosmaariks. Vähesed inimesed suudavad leida endas jõudu, et ära leppida ja vastase õigust tunnistada või mingi kompromiss leida. Sagedasteks on tülid abikaasade vahel. Kuigi mõlemad mõistavad, et abielu ei pea olema pidev lahinguväli, ei suudeta ühtki ratsionaalset muutust ette võtta. Ju sellest ongi tulnud arvamus, et kui abielus arusaamatusi ei teki, pole üks abikaasadest oma tunnetes lihtsalt aus
Tartu Kutsehariduskeskus Turismikorraldus Annika Vesselov PRAKTIKAARUANNE Aruanne Juhendaja Reeli Engelbrecht Muhu 2009 SISUKORD Annika Vesselov...........................................................................................1 PRAKTIKAARUANNE................................................................ 1 1. SISSEJUHATUS..............................................................................................................4 2. ETTEVÕTE......................................................................................................................5 2.1 Ettevõtte ajalugu.........................................................................................................5 2.2 Ettevõtte asukoht ja kontaktandmed...........................................................................5 2.3 Ettevõtte tegevusalad.............
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
