Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eneseanalüüs". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
klienditeenindaja, ajama, eneseanalüüs, klienditeenindajana, tujus, klient, kohusetundlik, publiku, jutuga, kuulajate, julguse, millestki, paluda, muresid, teistega, lootaMINA KUI KLIENDITEENINDAJA Essee Õppejõud: 2012 MINA KUI KLIENDITEENINDAJA Tavaliselt on inimene päeva jooksul mitmes erinevas rollis näiteks ema, abikaasa või töötaja. Nende erinevate rollidega kaasnevad ka erinevad käitumisnormid ja samuti loevad meie isikuomadused. Mina töötasin klienditeenindajana toitlustusasutuses 4 aastat ja aasta oli siis 2006, kui ma seda tööd alustasin. Nende aastatega puutusin ma kokku väga erinevat tüüpi klientidega, kes tegid teenindamise lõbusaks kui ka põrguks. Minu jaoks oli oluline jätta endast kui teenindajast hea esmamulje, et kliendil oleks alati meeldiv tulla tagasi meie asutusse. Veel pean tähtsaks hea teeninduse juures seda, kui näitame üles hoolitsust ja austust iga kliendi vastu, olgu see klient kas optimist või pessimist
Minu suhtlemisoskused 1. Avatus, suletus, (milliste inimestega avatum, millistega suletum, mis teemadel) Kõige avatum olen ma inimestega, kes on minuga sarnased ja kellel on ka sarnased huvid, et oleks millest tutvudes rääkida, sellega panen paika, kuidas temaga suhelda ja näiteks milliseid nalju kasutada, kui mul ei ole inimesega ühiseid teemasid siis ei saa ma ka temaga ühist keelt leida ning sedasi ka avatud olla. Suletum olen ma inimestega, kes arvavad endast väga hästi või kes üritavad olla keegi teine kui nad tegelikult on. Meeldib suhelda lihtsate inimestega, ning nendega on ka kergem olla avatud, kes teavad milline on elu ka väljaspool kõike seda roosilist. Kõige rohkem mulle meeldib rääkida inimestega tantsu-, muusika-, maaelu-, kooli-, ja vahel ka suheteteemadel. 2. sisemised kontaktioskused (mina-kaitsed, psühholoogilised oskused, too näiteid) a.) Positiivne mõtlemine- minu jaoks on see väga oluline osa igapäeva elust, kuna olen tihti pidanud ha
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool I JA Karin Kõrts MINA KLIENDITEENINDAJANA Essee Õppejõud: Anu Leuska Mõdriku 2012 Klienditeenindaja peab olema väga vastupidav ja neutraalne. Kliendid on erinevad ning kõikidega tuleb käituda sama väärikalt, peab tajuma halba ja head situatsiooni, valdama oma tundeid ning neid ohjes hoidma. Minu kui klienditeenindaja tugevuseks on kindlasti see, et ma olen heatahtlik ning kaastundlik
oska aega planneerida nii, et kõigega õigeaegselt toime tulla. Olen püüdnud teha päevaplaane, kuid ikkagi jäävad olulised asjad viimase minuti peale. Eriti olen seda just märganud kooliasjade puhul. Ma ei oska ennast mobiliseerida, et tegeleksin ainult konkreetse asjaga, mis vajalik. Teisalt pean, aga oma tugevaks küljeks motivatsiooni olemasolu, tahet õppida, sisemist vajadust ennast edasi arendada. Samuti olen kohusetundlik ja järjekindel. Kui midagi peab tegema, siis saab see ka tehtud, kui hästi või halvasti see on ise asi. Sellele pani aluse minu kooliaegne iseseisvus ja kohusetunne. Kokkuvõtteks võiks öelda, et elukestev õpe sobib mulle, ma ei saa isiksusena kunagi valmis. Õpetajaamet tingib iseenesest juba pideva arenemise vajaduse. Arvan, et olen praegu õppimiseks soodsas eluperioodis. Suurema osa elukogemustest moodustavad
Järgnevalt on välja toodud punktid, millele tuleks klienditeenindajal tähelepanu pöörata, et tagada parim teenindus ja rahulolu klientide hulgas. Minu kohustused ja vastutus teenindajana: 1. Tervitan klienti tema saabumisel. 2. Jätan kliendiga hüvasti tema lahkumisel. (Kliendi jaoks on tere ja nägemist väga olulised). 3. Kliendi jaoks on väga oluline, et teda märkan ja ma ei jäta klienti kunagi ootama. 4. Klient on firma ja äri osa, mitte kõrvaline isik. 5. Kliendiga ei vaidle ega võistle. 6. Minu töö on kliendiga suhtlemine, mille eest mulle palka makstakse. 7. Ma pean olema suhtlemis- ja teenindusvalmis ( st peab jätma oma eraelu selleks hetkeks kõrvale). 8. Ma pean oskama säilitada oma rahulikku meelt ka konfliktsetes olukordades. Pean oskama pingelistes olukordades hakkama saada ja neid lahendada. 9
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST14 MINU KARJÄÄR 3, 5 JA 10 AASTA PÄRAST Essee Õppejõud: Anu Varep, MA Mõdriku 2015 Millises kohas ma praegu olen? Minu nimi on Nelli Mahmutov. Olen üsna noor kahekümne aastane neiu. Olen lõpetanud Jõhvi Gümnaasiumi meedia ja sotsiaalsuunas ja hetkel Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli sotsiaaltöö eriala päevaõppes õppimas. Kuigi pean end puhtaks eestlaseks, on mu veres siiski ka Tatari rahva verd. Aga kuna olen terve elu suhelnud emauselt eestlastega ja õppinud eesti keelses koolis, pean emakeeleks siiski eesti keelt. Minu kodulinnaks on Kohtla-Järve. Keeltest valdan ma hästi vene, inglise ja eesti keelt. Vene keele omandasin ma juba lapseeas, kuid juurde õppisin Inglise keele. Sotsiaaltööga olen mitmeti kokku puutunud, esialgu käisin töövarjupäeval Jõhvi sotsiaalametis peresotsia
Isiksuse analüüs. Selles õppetöös proovin ma analüüsida ise ennast ja enda olemust. Ma proovin vaadata endasse ja tuua välja oma kõige iseäralikumad omadused. Selles isiksuse analüüsis kavatsen ma rõhku panna järgmistele punktidele: minu positiivsed kui ka negatiivsed iseloomuomadused, eluväärtused, saavutused ja mida tahan saavutada. Enne kui hakkan enda südant lahkama, räägin ma mõne lausega , kes ma olen ja milline näeb välja minu elu üldjoontes. Minu nimi on Reimo, olen 17 aastane ja elan sellises armsas kohas nagu Haljala. Olen elanud siin terve oma elu. Ma elan oma perega elumajas. Mul on vanemad, koer, kass kui ka oma aed. Ma olen käinud Haljala lasteaias ja hetkel õpin Haljala Gümnaasiumi 10. klassis. Olen lõpetanud Rajaotsa muusikakooli, õppides seal djembet, samuti olen õppinud ka kitarri. Kuid suur austus on mul lauatennise vastu, mida olen mänginud vahelduva eduga 8 aastat, Rakvere Spordikoolis.
süvenegi informatsiooni, vaid ainult noogutan innukalt pead, mõtlemata tegelikule olukorrale. Õpetajate puhul mõtlen tihti vastuse peale, ilma et korralikult lõpuni kuulaks. Mõne klassikaaslase juttu ei soovigi lõpuni kuulata, sest tean, et see mind niikuinii väga ei huvita ning toimub sildistamine. Konfliktisituatsioonid on kerged tulema, kui ei kuulata teist inimest lõpuni, ning hakatakse oma õigust taga ajama. Tahetakse end kohe kaitsta, süüdistades oma vigades kohe vastast. Inimesed muutuvad tihtipeale agressivseks ning ennastkehtestavaks. Kui ärrituda, ei mõelda enamasti tagajärgedele, loobitakse tühje sõnu, mis pärast võivad tüli veel suuremaks ajada. Viimati oli mul konflikt vanematega, kui nad pahandasid, et ma olen oma asjad hooletusse jätnud. Nad ütlesid, et enne välja ei saa, kui olen asjad korda teinud. Olin alguses pahane nende peale ja mossitasin
Üks raskemaid asju minu jaoks on iseenda iseloomustamine ja kirjeldamine. Seda võib lugeda minu kõige nõrgemaks lüliks. See ei tähenda ,et ma sellega hakkama ei saaks ,lihtsalt on raske leida õigeid sõnu oma tunnete kirjeldamiseks ja mu mõtted ei pruugi teisteni jõuda. Üks esimesi asju, mida ma enda kohta ütleksin on see, et ma olen üsna kontrollija tüüpi. Mulle meeldib, kui teised mind kuulavad ja minu sõnade järgi tegutsevad. Ma tahan, et see mida lubatakse ka täidetakse, kuna ma keskendun peamiselt protsessile. Ma just ei saa öelda, et ma mõtlen teistele inimestele vähe, kuid ma siiski arvan, et minu asjad on tähtsamad kui nende omad. Mulle on tähtsad faktid ja ma ei salli valetamist ning mul peavad ees olema täpsed eesmärgid. Näiteks ka oma suhtes, mulle meeldib teada millega mu poiss päeva jooksul on tegelenud ja mis ta edasi plaanib teha. Võib olla tõesti ma elan natukene minevikus, kuna ma võin ju inimestele andestada nende tehtu mulle, kuid
Eneseanalüüs Inimesed on erinevad ja kõik nad suhtlevad omavahel. Suhtlemisel on nii minu, kui ka teiste elus väga tähtis roll. Kõige rohkem suhtlen oma pereliikmetega, kuna nad on kõige rohkem minu ümber. Sõpradega ja lähedaste inimestega suhtlen nii silmast- silma kui ka arvuti abil. Kõige avatum olen ma inimestega, kes on minuga sarnased ja kellel on ka sarnased huvid, et oleks millest rääkida. Sellega panen paika, kuidas temaga suhelda ja milliseid nalju/väljendeid kasutada. Ma olen humorimeelne inimene, kuid minu huumor on tihti mitte lihtne vaid väikese tagamõtega, vahepeal isegi sarkastiliselt-õelutsev. Enda suhtes ka. Tihti naeran enda üle. Igaüks ei pruugi sellest aru saada, solvub või tõmbub endasse. Meeldib suhelda selliste inimestega kes saavad sellest aru, ei lähe vihaseks ja oskavad vastata samaga. Elu ei ole alati roosiline ja ette on tulnud sellised momente kus olin teadlikult olnud sarkastiline, teades, et see aitab mul oma eesmärki saavutada. �
Olen ainult ühekorra elus kolinud, see oli siis kui kolisime Elvast korterist Elva küljealla Vissi külla, kui ma käisin 2. klassis. Siin on päris hea, rahulik võrreldes vanasat elukohast. Enamasti olen ikka lapsena elanud Elvas, kus elavad ka minu vanavanemad, kelle juures ma veetsin oma ,,lapsepõlve". Ma pole peres ainuke laps. Mul on ka veel õde, kes on minust 3,5 aastat noorem. Tavaaliselt me saame hästi läbi, kuid vahel ta ,,keerab ära" ja hakkab oma jonni ajama. Ta on meie pere ,,pesamuna" ja vanematel ei jää muud üle kui talle lubada seda mida tema tahab, kuigi see ei meeldi mulle kohe üldse. Väiksena mul ei olnud palju sõpru, kuid ma arvan et see tuli sellest , et ma olin kinnine ja hoidsin rohkem omaette. Samas need sõbrad kes mul olid on mul siiani alles ja ma pean seda heaks, sest kui ma poleks neile olnud lojaalne siis poleks neid enam minu elus. Ma olen suhteliselt kinnine inimene
Eneseanalüüs 1.Minu tugevused suhtlemisel on kindlasti sõbralikkus ja kuulamisoskus. Hea kuulamisoskus ongi hea suhtlemise alus. Et olla hea suhtleja, pead olema ka hea kuulaja! Püüan alati sõbralikult suhtuda igasse inimesse. Tahan olla salliv kõigi suhtes. Kuulajana ei võta ma kõike oma hinge, et seda taaskord läbi elada. 2. Teiste inimeste erinevuste suhtes, pean ennast üsnagi tolerantseks inimeseks. Mind isiklikult ei häiri, kui inimene omab tavapärasest erinevat maailmavaadet, välimust, ellusuhtumist, orientatsiooni, rassi. Minu jaoks on oluline see, et inimesega oleks meeldiv suhelda ja koos olla. Kui inimesega on koos hea olla, siis ei oma sellised asjad mingit tähtsust. Mida rohkem erinevate inimestega suhelda saan, seda mitmekesisemaks muutub ka minu enda maailmapilt ja suhtumine. Igal inimesel on elus olla õigus selline nagu ta soovib. Minu arvates on vale näidata kellelegi näpuga ja väita, et tema mõtleb valesti, riietub koledalt või käitub vääralt.
Isiksuse analüüs. Geili Laasberg K12 Selles õppetöös proovin ma analüüsida ise ennast ja enda olemust. Ma proovin vaadata endasse ja tuua välja oma kõige iseäralikumad omadused. Selles isiksuse analüüsis kavatsen ma rõhku panna järgmistele punktidele: minu positiivsed kui ka negatiivsed iseloomuomadused, millised omadused aitavad elus hakkama saada, millised omadused olen ma pärinud oma vanematelt, milliseid omadusi olen endas alles hiljuti avastanud ja milliseid omadusi või oskusi peaksin endas arendama. Räägin ka mõne lausega endast , kes ma olen ja milline näeb välja minu elu üldjoontes. Minu nimi on Geili, olen 17 aastane ja elan Rakveres. Olen elanud siin umbes pool aastat. Ma elan oma poisi perega elumajas. Meil on suur koer ja kaks kassi. Ma olen elanud nii paljutes kohtades. Lasteaias käisin Hiiumaal. Täpsemalt kärdlas. Sealt edasi läksin esime
Kuna meil on võimalik valida spetsialiseerumine, kus on võimalik valida ka personalitöö, siis personalitööd õppides on võimalik saada personalijuhiks. Juhil peavad olema kindlad omadused, ta peab olema tugev isiksus, kes on enesekindek, ambitsioonikas,, ta ei tohi olla kahtlev, peab olema oma seisukoht jne. Kui mina oleksin juht, kujutaksin end ette pigem kuskil toitlustusasutuses, kuna puutun palju kokku toiduga olen töötanud nii kokana kui klienditeenindajana, läbinud vastavad koolitused ja hariduskäigu, seega tean, kuidas toitlustusasutuses asjad käivad. Mina oleksin juht toitlustusasutuses juhatajana. Juhina on mul väga suur vastutus asutuse ees, palju kohustusi. Kui mul tekib mingi idee viia uusi plaane ellu, peab olema mul kindel siht silme ees, ma ei tohi endas kahelda ja ma pean teadma täpselt mida ma teen. Tööle hõivan töötajad nende kvalifikatsiooni, soovituste, korrektse välimuse ja vestluse põhjal.
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Erakorralise meditsiini tehniku õppekava SVETLANA KAVALEROVA ,,Mina õppijana" Essee Juhendaja: Tiina Uusma, lector Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2012 Eneseanalüüs aitab inimesel paremini tundma õppida oma tugevusi ja nõrkusi. Kasutades eneseanalüüsist saadud teadmisi, on võimalik määratleda, mille kallal on vaja töötada, et oma nõrku külgi tugevamaks muuta. Oskust õppida on raske hinnata. Selleks, et mul oleks kergem ennast hinnata, ma teen endale selgeks mis on õppimine ja õppimise protsess ise. Ma saan aru, et õppimine on suunatud tegevus, mille tulemusel leiavad õppija käitumises aset suhteliselt püsivad muutused. Õppimine ei piirdu vaid sellega, mis on koolipingis omandatud, vaid leiab aset juba ka millegi korduva läbitegemistel, vilumuse suurendamisel, sügavatel läbielamistel või pingsal mõtlemisel. Kui püstitada küsimus, mis on õppimises olulist
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12KÕ1 MINA ÕPPIJANA Essee Õppejõud: MÕDRIKU 2013 Ma alustasin oma õppija staatust 1996-st aastast, kui astusin esimesse klassi aimamata hariduse ja selle vajalikkuse tegelikku tähendust. Sel ajal tundus kõik kuidagi kerge ning jäi kiiresti meelde. Mida rohkem aega edasi seda raskemaks kõik muutus. Kui põhikool sai lõpetatud oli kindel eesmärk saada kätte keskharidust tõendav dokument, mida paljud tööandjad kangesti nõuavad. Nii läksingi ma edasi keskkooli, seal oli kõik hoopis raskem, vahepeal tuli isegi mõte, et milleks mulle kõik see, võinuks minna parem kutsekooli nagu osad põhikooli klassikaaslased oleks saanud veel lisaks keskharidusele ka ameti. Aga mulle on lähedased inimesed alati öelnud, et ma ise otsin endale väljakutseid. Ma pean ise ka ennast õppijana üsna tolerantseks, sest m
ebameeldivatesse olukordadesse, kui läksin tööle Hispaaniasse ehk läksin pigem monokroonsest kultuurist polükroonsesse kultuuri, kus oli mul raske kohaneda. Erinevast ajakäsitlusest tingitud probleeme on võimalik ette näha, vastavalt sellele tuleks ühendada planeerimine ja paindlikkus ning kui seda osata teha, võib toimida väga edukalt ka tõhus koostöö (Pajupuu 2001). Hispaanias töötasin neli kuud neljatärnihotellis AH Granada Palace, mis asub Granada linnas. Töötasin klienditeenindajana baaris ning kohvikus buffet laudade teenindajana, minu töö toimus graafiku alusel. Kui minu tööpäev algas 7.30 hommikul, jõudsin ma tööle ca 10-15 minutit varem, et jõuaksin veel kohvi juua ning õigel ajal valmis olla. Kohalikud teenindajad, kes töötasid minuga samas vahetuses, jõudsid tööle vahel kella üheksa ajal, mõnikord isegi kümne ajal. Minu jaoks oli see arusaamatu ja muutis pahaseks. Tekitas ka natuke trotsi ning
Üks tõsiselt väär näide on järgmine: ,,Sekretär on firma iluasjake, kellel on palju vaba aega!" Nii uskumatu, kui see ka pole, leidub veel tänapäevalgi selle tõe tuliseid pooldajad, kes seeläbi suhtuvad sekretäridesse teatud eelarvamusega. Muidugi on see tõsi, et välimus on selle ameti juures oluline ja vahest olulisem, kui mõne muu elukutse esindajal, kuid kellele meeldiks teenindaja, kelle välimus on ebakorrektne? Olen kindel, et igale ühele meist tekitab ebamugavust, kui klienditeenindaja rollis on lohakas ja hoolitsemata välimusega isik. Kuigi hea välimus on küll tähtis, aga see pole peamine. Mis vabasse aega puutub, siis oleneb kõik konkreetsest firmast ja ülesannetest, mis sekretärile antud. Kui sekretäril pole ka muid ülesandeid, näiteks, kui ta ei pea tegelema personalitööga või muu sellisega, siis võib tal tõesti oma tööst aega üle jääda, kui ta on piisavalt kiire. Kui päeval tekkinud ülesannetest jääb aega üle,
28.09.2014 ÕPIOSKUSTE TÕHUSTAMISE ARUANNE 1. Minu õpikäsitlus: mis on õppimine? milline olen õppijana? Mis on tugevusteks ja nõrkusteks minu õpihoiakutes ja -harjumustes? Õppimine on minu jaoks teadmiste ja oksuste omandamine kui ka tegelikult enamus inimeste jaoks. Muidugi õppimine võib olla ka kellegi jaoks suurt pingutust nõudev kohustus või vastupidi, võib pakkuda suurt avastamisrõõmu, kus uued teadmised ja oskused innustavad otsima üha uusi arenguvõimalusi.Mina isiklikult katsun endas leida motivatsiooni õppimiseks. Mulle meeldib õppida ja uusi teadmisi saada. Raskuste või probleemide korral julgen abi paluda kaaslaste käest ja usun, et nad aitavad mind. Olen seadnud endale reaalsed eesmärgid. Loodan, et suudan neid ka täide viia. Õpin tasa ja targu. Katsun oma testide ja ülesannetega hakkama saada. Ma arvan, et minu õpimotivatsioon j
Mina otsustasin, et kuna inimesed tunnevad ennast tänu meedia survele nii halvasti, siis ma hakkan inimesi kiitma, kui ma mõtlen et oi küll tal on täna kena soeng siis ma sundisin ennast seda ka välja ütlema, järjekordselt, esialgu oli see raske, kuid hiljem, nüüd tuleb see loomulikult. Alati, kui keegi teeb midagi minu heaks, siis ma ka tänan ja viisakust ei tasu kunagi unustada. See toob nii paljudele inimestele naeratuse näole (viisakuse positiivse mõju avastasin klienditeenindajana töötades, nii hea tunne on kui klient lahkub rõõmsalt ) 6. teise inimese mõistmine, isegi kui see on raske igal asjal on põhjus ja iga asi sõltub millestki. Ma tunnen tihti et inimesed kohtlevad mind natukene halvasti, ebaõiglaselt, ebaviisakalt (elavad oma negatiivsust minu peal välja), kuid ma sunnin ennast alati rahulikuks ja ütlen endale, et ma ei tea ju põhjuseid, miks nad nii käituvad ja sunnin ennast naeratama
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Väikeettevõtluse õppekava MINA SUHTLEJANA Essee Mõdriku 2015 „Suhtlemine on nagu mustkunstietendus. Hea mustkunstnik suunab publiku vaatama täpselt vajalikku kohta selleks, et samal ajal teha mõni ootamatu ja varjatud liigutus. Suhtlemine on täpselt samasugune etendus, kus öeldud sõnad, näoilmed, liigutused ja teod mõjutavad suhtluspartnereid meile vajalikus suunas. Tõsi, enamus meist ei rakenda neid võtteid teadlikult, rohkem alateadlikult või siis üldse mitte. Kuid nagu iga planeerimisega, saab ka suhtlemise planeerimine aidata kaasa enda valitud märksõnade rõhutamisele“ (Reinsalu, 2013).
Järgneva uurimistööga uuritakse Eesti teeninduskvaliteeti Pärnu Jahtklubi restorani näitel. Kuna Pärnu Jahtklubi asub Pärnu kolledzi vahetus läheduses, on see sageli populaarne koht lõunatamiseks üliõpilaste seas. Külastades Jahtklubi, jälgisid autorid teenindust kriitilise ning teadliku pilguga, tehes märkmeid ja tähelepanekuid. Töö eesmärk on analüüsida ja hinnata teeninduskvaliteeti toitlustusettevõtte Pärnu Jahtklubi restorani näitel ning koostada autorite eneseanalüüs uurija ja külastaja seisukohast. Töö eesmärgi saavutamiseks on seatud järgnevad ülesanded: - kasutada Pärnu Jahtklubi restorani toitlustusteenust - analüüsida Pärnu Jahtklubi kodulehte - suheldada ettevõttega meili teel - koostada teeninduskogemuse analüüs - anda hinnang ettevõtte teeninduskavaliteedile ning teha parendusettepanekuid - koostada autorite eneseanalüüs
Põltsamaa Ametikool Malle Vahtramäe ÄRIPLAAN Malle Vahtramäe FIE Vitspunutised Müügikorralduse eriala Kaarlimõisa 2012 Sisukord : Sisukord...........................................................................................................................................2 Kokkuvõte .......................................................................................................................................3 Ettevõtja sobivustest........................................................................................................................4 Ülevaade ettevõtlusest.......................
sihid, kuhu ma tahan jõuda. Oskan teistega suhelda ning inimesi motiveerida. Me saame oma ÕF liikmetega omavahel hästi läbi ja oleme kõik tööd ilusti ära jaotanud. Kui me Tartu õpilasfirmade laadale läksime, siis ennem kodunt lahkumist otsustasin saata kõigile oma KiisuMiisu liikmetele sõnumi, et nad kindlasti oleksid rõõmsad ja ei unustaks head tuju. See sõnum tõstis nende meeleolu veel rohkem ja bussis saime kokku lõbusas tujus. Ma üritan alati probleemidele leida kiiresti tõhusa lahenduse. Päev enne Tartu laadale minekut tuli meile pähe, et pole pakendit, kuhu me oma toote paneme, kui selle kliendile ulatame. Istusin õhtul kodus ja mõtlesin, et mis nüüd küll saab. Võtsin klambrilööja, ajalehe, liimipulga, käärid ja kutsusin ema appi ning ütlesin, et teeme nendest lehtedest nüüd paberkotid. Minu arvates said need väga ägedad. Laadal ei näinud ma ühelgi teisel firmal selliseid.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ2 Piret Sarv Mina õppijana Eneseanalüüs Juhendaja: Anu Leuska, MA Mõdriku 2013 Minu kui õppija eneseks saamine on seotud paljude küsimustega, minust endast. Neid kordi on olnud üpris palju, kui olen endalt pidanud küsima, miks ma olen õppija. Ei ole ma enam ju kahekümne aastane, vaid enam. Tihti kõmiseb kõrvus üks ja seesama sõna; "Miks, miks, miks?"
Mari-Liis Luukas, FT 1 26.september 2010 Eneseanalüüs Eneseavamine Pean end üsna avatud inimeseks, sest leian, et jagades enda mõtteid ja tundeid, on teistel inimestel kergem minust aru saada ning minuga suhelda. Uute tutvuste puhul jagan informatsiooni enda kohta väga erinevatest valdkondadest, mis aitab mul kujundada turvalist suhtlemistsooni edaspidiseks. Vanemate tutvustega olen eelnevalt teadlik teemadest, mis põhjustavad konflikte ning oskan neist hoiduda. Tõsisemate murede küüsis olles otsin siiski
kodanikuorganisatsioonides või kirikus, siis on need, kellele antakse toetust, abi, ideesid, informatsiooni, kodanikuorganisatsioonide või kiriku kliendid. Kui inimesed annavad endast selleks, et toetada perekonda, saavad vanematest, lastest või teistest perekonnaliikmetest samuti kliendid. Kliendi mõiste laiem käsitlemine tähendab seda, et klienditeenindus puudutab igat elu aspekti ja klienditeeninduse oskusi vajavad kõik inimesed. Teenuse protsessilisest eripärast tulenevalt tajub klient selle kvaliteeti terviklikult, s.t koos teenindamisega ehk tegevuste ja viisiga, kuidas teenus temani jõuab ning millist väärtust see tema jaoks sisaldab. Kliendid tajuvad kvaliteeti väga erinevalt ning see võib erinevatele klientidele tähendada täiesti erinevaid asju. Keerukaks teeb olukorra seegi, et kliendi taju võivad mõjutada väga subjektiivsed asjaolud. Sageli eksisteerib tegelikkuses püüeldava ja kliendi poolt tajutava kvaliteedi vahel väga suur lõhe.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K14KÕ Kairis Baumann MINA SUHTLEJANA Essee Õppejõud: Pille Kriisa MA Mõdriku 2014 Suhtlemine on tänapäeval väga lai mõiste. Mis see siis õieti on ? Saan tuttavaga tänava peal kokku, vahetame paar sõna – suhtlemine . Helistan emale, et küsida läheb ja räägin ka oma tegemistest – suhtlemine. Lähen õhtul sünnipäevale, istume laua taga ja klatšime neid, kes kohale ei tulnud – suhtlemine. Avan arvuti – suhtlemine. Need on vaid vähesed näited, kuidas suhtlemine ümbritseb meid igal sammul. Mina isiklikult eelistan kõigele neile näost näkku suhtlemist, kuna mulle meeldib inimestele silme vaadata kui ma nendega räägin. Mis võib päris häiriv olla, aga kes mind hästi teavad, on sellega ka harjunud. Telefoniga suhtlemisse suhtun ma samuti positiivs
Varje Taavet TÖ13MK ÜLESANNE 1: Suhtlemisoskused müügisuhtlemises ja klienditeeninduses 1. Kuna 10-s esitatud küsimusest tuli mul ainult üks (miinus). Tehes Kui vigu on kuni 4, siis: Minu jaoks on klient alati esikohal, vahel isegi firma kahjuks! Ma näen kliendis isiksust, mitte indiviidi. Ma teenindan rõõmsameelselt, soovides pälvida kliendi täielikku rahulolu. Suhtlemskunsti õppimine aitab mul saavutada tasakaalu kliendi rahulolu ja firma reaalse teeninduse vahel. Seega on mul palju arenemisvõimalusi. (järeldus:õpikust H.Tooman, A.Mae(1999)Inimeselt inimesele) Siinkohal pean ära tooma, et tavaliselt käitun kliendiga nii nagu ma tahan, et minuga käitutakse.
selleealisi inimesi ma tunnen vägagi hästi. Inimeste kavatsuste ja eesmärkide hindamisel ei ole ma sinisilmne, vaid saan aru inimeste tõelistest kavatsustest. Inimene on selline olevus, et kui tema juttu ei usuta või räägitakse edasi seda, mida ei meeldi teisel kuulata, lähevad inimesed tülli. Seetõttu on alati mõttekas alla anda. Nagu öeldakse targem annab järele. Minu inimeste tundmise kõige lihtsam järeldus võib olla see, et ma saan üldjuhul alati aru, millises tujus on inimene. Kas midagi on juhtunud või kõik on nii nagu peab. Võib arvata, et on täiesti tavaline inimeste puhul seda märgata, aga nii see ei ole. Inimene, kes tunneb teisi hästi, oskab vähestele asjadele toetudes teiste kohta nii mõndagi rääkida. Näiteks ma võin öelda, et kui inimene ei vasta tihti oma kõnedele, siis on ta kas lohakas ja hoolimatu, sest teised inimesed võivad tema pärast muretseda. Ma arvan, et oskan
ma palun, et sa ütleksid mulle „sina“. See Kolmanda autoga saime siiani, aga siis juht „teie“ kõrvetab mind. (Paus.) Muidugi, kui avastas, et tal olid kõik load ja muud hirmust rääkida... ma elasin läbi tohutuid dokumendid koju jäänud, ja keeras otsa hirme. Ma kartsin, et sa ei tule ja ma pean ringi. Siis ootasime paar tundi ja tegelikult mina hakkasin ajama, et hakkame seda 5 6 väikest teed pidi minema, kuskile ikka LAURA (pisut elavnedes): Kuidas te teate, jõuame. see on tõesti huvitav. OSVALD: Sobib. See sobib. OSVALD: Esimene pool sellest loost on LAURA: Mis asju te ajate?
huvitab üks asi. LAURA: Me ütlesime ju, et tulime hääletades ja jäime tee peale. OSVALD: Aga täpsemalt? LAURA: Pidime sõitma minu sõbranna sünnipäevale, Roland ei tahtnud autoga sõita, et siis ei saa napsu võtta ja hakkasime häälega tulema, nagu vanasti, tudengipõlves, tundus väga romantiline. Kolmanda autoga saime siiani, aga siis juht avastas, et tal olid kõik load ja muud dokumendid koju jäänud ja keeras otsa ringi. Siis ootasime paar tundi ja tegelikult mina hakkasin ajama, et hakkame seda väikest teed pidi minema, kuskile ikka jõuame. OSVALD: Sobib. See sobib. LAURA: Mis asju te ajate! See hakkab lõpuks ära tüütama. OSVALD: Sa oled vapustav naine, Ma kartsin, et sa ei ole nii vapustav, aga sa oled vapustav. Mul on sinuga suured plaanid. Mulle meeldib sinu juures kõik. Ma olen olnud abielus ja olen elanud mõnes mõttes kirevat elu, aga ma ei ole tundnud inimest, naist, kelle juures mulle kõik nii väga meeldiks. Aga ma olen rahulik
Samuti peaks juht oma töötajaid kontrollima. See pole halvas mõttes kontroll vaid pigem aitab kaasa organsiatsiooni arengule. Näiteks tean, et meil Eesti on kombeks kaubanduses teha kontrolloste. Olen ise töötanud toitlustusasutuses ning praktikal olin Kaubamajas ning mõlemal pool kasutati kontrollostude tegemist. See siis tähendab seda, et väljaspoolt organisatsiooni käib inimene poes mingisugust toodet ostmas ning hiljem täidab vastava juhise järgi tagasiside lehe. Hinnatakse klienditeenindaja täpsust, viisakust, kiirust, teadmisi toodetes, mida ta müüb ning toitlustusasutuses hinnati ka toitu (kas see vastab nõuetele). Kontrolloste sooritavad omaala professionaalid päris suvaline inimene tänavalt neid tegemas ei käi. Hiljem saadetakse tagasiside asutusse koos hindega. Vastav inimene teeb nendest kokkuvõtted. Nende järgi saab organisatsiooni siseselt näha, millele peab rohkem tähelepanu pöörama. See on väga hea viis välja selgitada
annaabi.ee 
