päikesekiirgus on intensiivmne aastaläbi Biomassienergia (taastuv) Ohutu, prügi tarbitakse ära, Kallis toota, vähe ei saa osta,kraavid kasutusalasid, peab palju puhastatakse võsast töötlema, tooraine puudus Geotermaalenergia (taastuv) Ressurss piiramatu, Jaamade rajamine kallis ja maasoojust toodetava elektri keeruline, sooja auru ei saa ja küttesooja hind on odav kaugemale transportida kui 30km, vähe sobilikke paiku kuhu rajada
Hüdroelektri- Soojuselekt- jaamad rijaamad 19% 64% · XX sajandi keskel kasvas oluliselt elektrienergia tarbimine, mis tingis ka tuumaenergial töötavate jõujaamade kasutusele võtmise. Küll ei ole aga tuumaenergias saanud maailma energiaprobleemi lahendajat. Selgita, milliseid keskkonnaprobleeme on tuumaenergia kasutamine kaasa toonud. (4 punkti)........................................................................................... · a) Mis piirab hüdroelektrijaamade ehitust mägedes ja mis tasandikujõgedel? (2 punkti) .................................................................. b) Miks rajatakse hüdroelektrijaamade tarbeks veehoidlaid? (2 punkti) ..............................................................................
on kehv ja looduslikud tingimused sellised ja nad ei vaja sellisel kogusel elektri energiat nagu näiteks meie. Tuumaenergia + - Vajab väga vähe kütust ja kütust jagub Tekib jääke, tuuma jäägid ohtlikud pikakas ajaks. jääkide kogus Tuumajaama ehitus võtab palju raha väike.uraani maaki saab kasutada laevadel ja jäälõhkujatel 1. Tuumaenergia osatähtsus energiamajanduses suureneb 2. Tuumaelektrijaamu on eelkõige arenenud riikides kona seal on raha mille eest neid ehitada ja ka vastav tööjõud 3. Tuumaenergia osatähtsus on Prantsusmaal ja jaapanis suur kuna neil pole eriti muid energiaallikaid millega energiat toota ning nad on arenenud riigid ja neil on raha 4. Eestile lähimad tuumajaamad on Forsmark, Loviisa, Sosnovõibor, Ignalina ja Barseback 5
peamised majandusharud, osalemine maailmamajanduses, töökorraldus) agraarühiskond tööstusühiskond infoühiskond Tootmise eesmärk Eluks vajalikud ained müügiks Informatisooni kiire hankimine Peamised Põllumajandus,metsand Tööstus- tekstiili, Teenindus, info majandusharud us, kalastamine metallurgia töötlemine Osalemine Polnud osalemist Osalemine oli väike Globaalse maailmaj ulatusega majandussüstee mid Töökorraldus Põlluharijate ja Piirkonnad Vaimne töö
registreerida oma laev mugavuslippu pakkuva maa lipu alla, et kulutusi vähendada. (Panama, Libeeria) Merevoorimees: nimetus riigile, mille laevad veavad teiste riikide kaupu, sest riigisiseselt on veoteenuse pakkujaid enam kui tarbijaid . (Norra, Kreeka) 6.Miks on suurima veosekäibega USA, Jaapan, Holland (2)? soodne geo. asend esindatud paljud transpordiliigid transiitteenused USA – ta on kõige võimsama majandusega riik, toodab kõige enam kaupa. Jaapan! – sest ta ostab sisse kogu tooraine , toodangud on suured, eksporditakse palju välja. Holland - teenindab väga paljude riikide veoseid. 7.Nimeta suurimaid veoteenuste ostjaid ja pakkujaid? Ostjad - USA, Jaapan, Austraalia Pakkujad - Norra, Taani, Hongkong, Singapur, Kreeka. 8.Oskad võrrelda mere-, raudtee, auto, lennu ja torutranspordi eeliseid ja puudusi kaugvedudes? Transpordiliik Eelised ja puudused Milleks sobib kõige enam
pakkuva maa lipu alla, et kulutusi vähendada.(Norra, USA, Suurbritannia)(Panama, Libeeria???) Merevoorimees - teiste riikide kaupa vedav riik, kus veoteenuse pakkujaid on enam kui tarbijaid.(Kreeka, Taani, Norra) 6. Miks on suurima veosekäibega USA, Jaapan, Holland (2)? USA- kõige võimsama majandusega riik, toodab kõige enam kaupa Jaapan- ostab sisse kogu tooraine, toodangud on suured, eksporditakse palju välja Holland- teendindab väga paljude riikide veoseid 7. Nimeta suurimaid veoteenuste ostjaid ja pakkujaid? Ostjad: Austraalia, Jaapan, USA Pakkujad: Norra, Kreeka, Singapur, USA, Hongkong Taani 8. Oskad võrrelda mere-, raudtee, auto, lennu ja torutranspordi eeliseid ja puudusi kaugvedudes? Transpo Eelised ja puudused Milleks sobib kõige enam
5.Millised tööstusharud tekkisid seoses industrialiseerimisega? Industriaalühiskond - turumajandus Majandusharud - töötlev tööstus Tootmisüksus - tehas, ettevõte Töö iseloom - masinatöö Ressursid - maavarad Hõive - valdav osa tööstuses Tegevuspiirkond - riik Maailmamajandus - alles kujuneb Industrialiseerimine algas Lääne-Euroopast ja levis üle maailma. Tekstiilitööstuse järel hakkasid arenema: metallurgia masinaehitus keemiatööstus klaasi tootmine aurutranspordi vahendid kaevandamine 6.Millised tegurid andsid tõuke geograafilisele tööjaotuse kujunemisele? Raudteede kasutuselevõtt 19. sajandil võimaldas suuremahulisi kaugvedusid (tõuge geograafilisele tööjaotusele). Eri piirkonnad spetsialiseerusid kaupade tootmisele, milleks neil olid eelised. Ebaühtlane loodusvarade jaotumine maal. Metallimaake ja fossiilkütuseid töötlevad tööstused tekkisid
sajandil INDIAS ja HIINAS. Edela-Aasia ja Põhja- Aafrika vähem. TÖÖSTUS - ehk INDUSTRIAALÜHISKOND 15.-20. saj. Tehnoloogilised uuendused nn. tehnoloogilised murrangud I- 15. saj. mitmeväljasüsteem, uued taime- ja loomasordid, vesi- ja tuuleveskid, metallisulatus, tulirelvad, trükikunst, kellad, navigatsiooniriistad, II 18.-19. saj. aurumasin, vedur, aurik, masinate valmistamine ja kasutamine- vabrikutööstus. III 19.saj. lõpp terase, elektri, nafta, auto ja lennuki, telefoni, raadio kasutusele võtt IV 1960.a. tuuma- ja kosmosetehnika, arvutid Klassiühiskond Arenes tugev terviklik riik, arenesid kiirelt linnad Haridussüsteemi teke Pankade, rahanduse teke Peamine töötlev tööstus: tekstiilitööstus, metallurgia, masinatööstus Käsitsitöö asendus masinatööga Maavarade kasutuselevõtt Turumajandus ja maailmamajanduse tekkimine- naaberriikide vahel
sajandil INDIAS ja HIINAS. Edela-Aasia ja Põhja- Aafrika vähem. TÖÖSTUS - ehk INDUSTRIAALÜHISKOND 15.-20. saj. Tehnoloogilised uuendused nn. tehnoloogilised murrangud I- 15. saj. mitmeväljasüsteem, uued taime- ja loomasordid, vesi- ja tuuleveskid, metallisulatus, tulirelvad, trükikunst, kellad, navigatsiooniriistad, II 18.-19. saj. aurumasin, vedur, aurik, masinate valmistamine ja kasutamine- vabrikutööstus. III 19.saj. lõpp terase, elektri, nafta, auto ja lennuki, telefoni, raadio kasutusele võtt IV 1960.a. tuuma- ja kosmosetehnika, arvutid Klassiühiskond Arenes tugev terviklik riik, arenesid kiirelt linnad Haridussüsteemi teke Pankade, rahanduse teke Peamine töötlev tööstus: tekstiilitööstus, metallurgia, masinatööstus Käsitsitöö asendus masinatööga Maavarade kasutuselevõtt Turumajandus ja maailmamajanduse tekkimine- naaberriikide vahel
Globaalne tööjaotus: juhatus on suurkeskustes, uurimistööd tehakse maapirkondades, tootmine on odava tööjõuga maades, tehnoloogia areng AJASTU AGRAAR-AJASTU INDUSTRIAAL- INFOAJASTU AJASTU Peamised Põllumajandus, töötlev tööstus Teenindus,äriteenused majandus- loomakasvatus, tekstiilitööstus, : info töötlemine, harud metsandus, metallurgia, edastamine, turu- kalandus, masinatööstus jms uuringud,biotehnoloog jahindus ia Peamine Mõis, talu, pere Vabrik,manufak- Uurimis- või tootmis- tuur,ettevõte, tehas teenindusüksus üksus Töö iseloom käsitsitöö masinatöö Vaimne töö Peamised Maa, mets, vesi maavarad Informatsioon,
10) MIS ON SKT (SKP)? Sisemajanduse kogutoodang on rahvamajanduse kogutoodangu osa mis hõlmab ainult riigi enda territooriumil mingi ajavahemiku (Tavaliselt aasta ) jooksul toodetud kaupade ja osutatud teenuste kogumahtu rahalises väljenduses . See käib nii : 1. aasta / 1 el /USA dollarites teenintud tururiigis . 11) TOO KOLM NÄIDET RIIKIDEST MIS KUULUVAD ERINEVATESSE ARENGUTASEMEGRUPPIDESSE SKT ALUSEL . Vähim arenenud riigis on : Lõuna riigis ( Aafrika , Aasia ja Lõuna Ameerika ) Kõrgelt arenenud riigid on : Peaaegu kõik Euroopa riigis , Austraalia , Iisreal , Jaapan , Kanada , Usa ja Uus Meremaa ning Istandusriigid . 12) MIS ON SUURRIIK ? ( TOO NÄIDE ) Riik, kelle majandus , territoriaalne suurus ja sõjaline võimsus sunnib teisi maid arvestama tema huvide , ambitsioonide ja poliitikaga . (Suur territoorium , rahvaarv , sõjaline , poliitiline ja majanduslikult suur )
Energiaallikate liigitamine: 1) taastuvad 1) traditsioonilised 2) taastumatud 2) alternatiivsed muunudmise järgi looduses LK. 67 joonis 1) esmased tekkinud looduses 2) teisesed muunudnud 3) kolmandased Energiaallikate jaotus Taastuvad energiaallikad Taastumatud energiaallikad Vee-energia a Nafta Tuuleenergia a Maagaas Päikeseenergia Puit jm bioenergia Kivi- ja pruunsüsi Põlevkivi Turvas Maa pöörlemise energia Loodete energia a Tuumaenergia Uraanimaak Maa siseenergia Maasisene soojus a Termotuumaenergia a
sajand Infoühiskond alates 20.sajand, väärtustab infot Tööhõive ja haridustaseme erinevused Põhja ja Lõuna riikides Põhjas on tertsiaarne, Lõunas primaarne, Põhjas on haridustee pikem ja kirjutamisoskus suurem. Asulastik Teke ja mõjutavad tegurid veekogud, kliima, reljeef, toit Linnastumine Linnastumisaste linnas elavate inimeste osakaal kogu rahvast Kõrge linnastumine Euroopas, Aasia, USA, Brasiilia Madal linnastumine Aafrika, Linnastumine arenenud maades suur, linnaplaneerimine Linnastumine arengumaades olenevalt riigist kontrollimatu ja organseerimata Ränded, näited juurde Rännete põhjused töökoht, maade avastamine, poliitilised ja usulised veendumused Rännete suunad USAsse, Euroopasse, Australiasse Migratsioon ränne nii riigi sees kui välja Emigratsioon väljaränne
tekkis, kus pärineb ka algkapital ja kus ta esimesena registreeriti. Firma kõrgema juhtkonna moodustavad tavaliselt päritolumaa kodanikud. Asukohamaad on riik, kus firma on rajanud ettevõtteid, osakondi, kontoreid. Nendesse võib kaasata kohalikku kapitali ja juhtkonda. rahvusvaheliste firmade osatähtsus maailmamajanduses on väga märgatav. Hinnangute kohaselt on 20-25% rahvusvahelisest kaubandusest rahvusvaheliste käive. Metallurgia(must ja värviline), selle areng? Metallurgia sai alguse sepatööst, kus metalli saamine ja sellest esemeta valmistamine oli ühendatud. 18 sajandil jagunes sepatöö Euroopa eesrindlikes maades metallurgiaks ja masinaehituseks. Selle aluseks oli tehnoloogiline pööre – üleminek hiljem ka USA ja Jaapani söebasseinidesse. Hilisindustriaalsel ajal toimus metallurgia hajumine ja globaliseerumine. Sõltuvus söest vähenes, paranev tehnoloogia võimaldas metalle sulada elektri ja hiljem ka gaasi abil.
kus tööd tehakse peamiselt käsitsi. Muretseti eluks vajalikku toitu. Inimeste teadmised ja oskused täienesid aeglaselt, vanem põlvkond andis edasi oma oskusi ja teadmisi noortematele. Veskite ja tuulikute kasutuselevõtt. Metsa kasutati ressursina, metsi hävitati. Tööstusühiskond- töötleval tööstusel põhinev ühiskonnakorraldus. Mindi käsitöölt üle masinatööle. (18.saj lõpp kuni 20.saj lõpp) Kivisöe, nafta, maagaasi kasutusele võtt. Laevadele lisandusid rongid, autod ja lennukid. Infoühiskond- ühiskonnakorraldus, milles informatsioon on majandustegevuse peamine alus. Infoühiskonnas töötab suurem osa inimestest teenindussfääris. Infotehnoloogia, transport, kõrg tehnoloogiline tootmine. 2. Selgita muutusi majanduse struktuuris ja tööhõives. Agraarühiskonnas enamik inimesi haris põldu, tööstusühiskonnas töötas tehastes ja
esmase töötlemisega, monokultuuride kasvatamine. Põllumajanduse tootmisvorm ekstensiivses teraviljatalus: · püütakse kasutada parima saagikusega sorte ja moodsamaid tehnikat, kuid põllumaa kui loodusressursi kasutamise osas on tegemist üsna tüüpilise ekstensiivse taimekasvatusega. · Tulemuseks tagasihoidlik saagikus, mille korvab vähene tööjõukulu ja madal toodandu omahind. 29. LOE ALATES LK 28. 30. metsandus: majandusharu, mis tegeleb metsa kasvatamise, kaitse, valve ja majandamisega. Metsasuse näitajad: metsasus on metsamaa pindala osatähtsus (%) mingi piirkonna üldpindalas · metsad katavad ligikaudu 30% maakeral pinnast. · 2/3 on lehtmetsi ja 1/3 on okasmetsi. Metsanduse näitajad: metsade pindala (mln ha), metsade osatähtsus maailmas (%), metsasus (%), puiduvaru osatähtsus maailmas (%) + VT ÕPIK LK 35 JOONIS 2.1
· Keemiatööstus (põlevkivi, plastmass) · Maamaagi kaevandamine · Elektroenergeetika · Elektri- ja soojusenergia tootmine ja tarbijani juhtimine · SEJ, HEJ, TEJ jt energiajaamad Selgita, miks kasutatakse taastumatuid energialiike rohkem kui taastuvaid · Nad annavad rohkem energiat, kui taastuvad. Nt. annab süsi rohkem energiat, kui tuul Nafta transportimisvõimaluste eelised ja puudused NAFTA TRANSPORT NAFTA TRANSPORT MÖÖDA TORUJUHTMEID TANKERITEGA EELISED Suured kogused, pidev vedu, Suured kogused, väiksed väiksed tööjõu kulud tööjõu kulud, saab kõikjale vedada PUUDUSED Ei saa vedada üle ookeani, Üks ots on tühisõit,
(13-12 meremiili kauguseni on TERRITORIAALSED VEED [laevaga võib sõita rannikuriigi loal, kalastamine vaba]; kuni 200 meremiili kauguseni on MAJANDUSVEED [laevaga võib sõita vabalt, kalapüük ja maavarad rannikuriigi loal]; 200+ meremiili ja sealt edasi on AVAOOKEAN [kuulub kõigile - kalapüük jne kokkulepete alusel].) 67. Selgita KALANDUSE VORME! (RANNIKUPÜÜK - väikesed salgud, 1kordne toodang [nt õhtul võrk sisse ja hommikul välja jne], Aasia riikides levinud, kala üritatakse kohe realiseerida; AVAMEREPÜÜK - majandusvete kaugemad osad, suuremad kalalaevad, kus toimub ka esimene töötlemine [külutamine, puhastamine]; OOKEANIPÜÜK - kallis [-> vähesed riigid tegelevad sellega]; veel ka KALAKASVATUS.) 68. Mis on HÜDROGRAAF? (jõe äravoolu diagramm, mis näitab jõe vooluhulga ajalist muutust.) 69. (Mis on veereziim?) (jõe voolu hulga ja veetaseme seaduspärane muutumine teatud perioodi jooksul
Kapital: hooned, masinad, väetised, sordi- ja tõuaretus, seemned Tööjõud: kvaliteet, oskused, hind, traditsioonid Turg: nõudlus,suurus, ostujõud c. Poliitilised tegurid – toetused, tollipoliitika jm? Toetused, soodustused: kindlustus, tollipoliitika 7. Nimeta 3 põhilist valdkonda, kus kasutatakse põllumajandussaadusi 1. toit 2. loomade sööt 3. tööstuste tooraine 8. Milliste näitajatega iseloomustatakse riigi põllumajandust? Hõive põllumajanduses, põllumajanduse osakaal SKT-s(sisemajanduse kogutoodang), põllumajandusliku maa osakaal riigi pindalast, saagikus/produktiivsus ning põllumajandussaaduste osakaal riigi väliskaubanduses (ekspordis, impordis) 9. Too näiteid põllumajanduse spetsialiseerumisest ja seda mõjutavatest teguritest? ● mida soojem ja niiskem, seda suurem osakaal on taimekasvatusel
Ettevõtte suurus Alzeeria, Sambia, emamaale vajalikes majandusharudes.) Kõige väheneb.Tarbijale orienteeritud tootmine. Indoneesia, arenenumad ja rikkamad Kõrgtehnoloogiline tööstus. Tsiili,Mehhiko. loodusvaraderikkad piirkonnad, mis Rahvusvahelöised ettevõtted. Põllum. - Toodeti eluks spetsialiseerusid tööstusele. Suurettevõtted Metsandus Tähtis tooraine lähedus vajalikke toiduaineid, ja monopolid. Peamine tootmisüksus Energia Loodusvarade ammendumise oht valdavalt kasutamiseks ettevõte, tehas. Praegu 5 energiaallikat nafta ja kohapeal naturaalmajand. 8. saj. maailmamajanduses kujunes naftasaadused, maagaas, kivisüsi, tingimustes. koloneaalsüsteem. veejõud ja tuumaenergia. Alternatiivsed Kasvatati koduloomi
ühendused.OPEC 2)majandusühendused riigid teevad koostööd,kas mõnes või kõikides majandus valdkondades Eesmärk:vabakauba vahetus.EFTTA,NAFTA,ASEAN,APEC,EL 3)Maailmamajandust koordineerivad organisatsioonid WTO,IMF,IBRD(Maailmapank) 1) OPEC naftat eksportivate riikide org.(1960). - 11 liiget (Iraan,Iraak,Kuveit, SaudiAraabia,Venezueela,Alzeeria,Indoneesia, Liibüa, katar, nigeeria, aüe) - Kontrollib nafta hinda - Kaitseb liikmete huve 2) NAFTA Põhja-Ameerika vabakaubandus assotsiatsioon(1989) - vabakaubandus + rahvusvaheliste firmade koostöö korraldamine - 3 liiget (Kanada,Mehhiko,USA) 3) EUROOPA LIIT Liikmesriigid: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa. Suurbritannia, Iirimaa, Taani. Austria, Rootsi, Soome, Portugal, Hispaania, kreeka Euroopa Liidu töö põhineb kolmel sambal: - I Euroopa ühendus
leevendamisega, erinevate riikide finatnts kriiside leevendamisega ja riikidele laenu andmisega. Preaguseks ca 180 riiki k.a Eesti. Euroopa Liit tekkis pärast II Maailmasõda, et ära hoida tulevasi sõdasi võttes enda alla terase tootmise Beneluxi ning Saksamaa ja nende naabermaades. Ülesandeks on koostöö migratsiooni, majanduse, poliitika, intregatsiooni, tülide, keskkonna ja muude valdkondade probleemide lahendamiseks, arendamiseks ja rakendamiseks. NAFTA "Põhja- Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon". Org. Ameerika, Kanada ja Mehhiko vahel, et muuda kaubanuds lihtsamaks. Ülesandeks on kaotada tollimaksud ning kvoodid. ASEAN "Kaug-Aasia Assotsiatsioon". Org kuuluvad igasugused Kaug- Aasia maad ning põhimõte on nende maade majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise koostöö arendamine ning nende aregnu kiirendamine. OPEC "Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon". Ülesandeks on reguleerida
taastuv rajada ka väikese energiatarbimise korral väike energia hulk; kasutusala piiratud. Biomassi energia taastuv Saastet ei teki,tasub rajada väikese Saadav energiahulk küllaltki väike. energiatarbimise korra Energiarassurss Plussid Miinused Muu Nafta +energiasisaldus suur -vajab töötlemist -piiratud varud Kõige kasutatavam ahjukütus, +palju kasutusalasid -tuleohtlik -sellest sõltuvad teiste toodete elekter, keemiatooted, sõidukite hinnad kütus
Linnriikidest nagu Singapur ja Hongkong on saanud maailma pangad. Singapuris ametlik riigikeel inglise keel. Malaisia ja Tai üritasid kopeerida Singapuri edu, aga sealne rahvastik on suurem ja raskem ümber kasvatada. Filipiinid Vietnam ja Indoneesia on maas. Levinud on ajutise tööjõu liikumine. Nt Paariks kuuks. NB! Üldiselt võib aasiat iseloomustada kui tööka rahvaga, konkurentsi pakkuv maailmajagu, mis võib tulevikus tõusta rikkamate hulka. Põhja-Afrika ja Ees- Aasia Piirkond kus alguse said vanimad kultuurid ja tsivilisatsioonid. Suur rõhk rändavatel oaasi rahvastel. Konfliktid, islami usk aitas ühendada rahvaid, kuid mitte täielikult.Jaguneb kaheks: naftariigid ja mittenaftariigid. Poliitiliselt oluline kant maailma jaoks. Dubai eesosas oma naftaga. Kirjaoskus on täitsa olemas. See piirkond oleks muidu üsna vaene kui ei oleks nafta varusid. Oluline islami näitaja on see,e t raha ei tohi teha raha. Liigkasuvõtmine on keelatud.
Kasutavad kõige rohkem kõrgtehnoloogiat Hästi arenenud sotsiaalsfäär (pensionid, toetused, abirahad, tervishoid) Kõrge elatustase võrreldes enamuse arengumaadega Püüdlused: a) Kultuurilised vajadused b) Sotsiaalhooldus c) Puhkus d) Üldine rahulolu- palk, töötingimused 6. Kirjaoskuse tase kõrge Koolikohustus 7. Madal sündimus ja rahvastiku vananemine 8. Probleeme: a)energia ja tooraine vähenevad b) suured kulutsed keskonna saastuse vähendamiseks c) immigratsioon eriti illegaalselt d) rahvastiku vananemine ARENGUMAAD Siia kuuluvad riigid asuvad maakera lõuna poolsemates piirkondades ja sellepärast nim neid ka Lõuna riikideks. Omavahel erinevad arengumaad palju rohkem kui kõrgelt arenenud riigid 1. Arenevad riigid 2. Tavalised arengumaad 3. Naftariigid 4. Istandusriigid
eraldama polaarfront. Selles piirkonnas tekivad jälle tõusvad õhuvoolud. 6. Polaaraladel on domineerivaks õhuvooluks idavool, mis maapinna lähedal Arktikas on enam kirdest, Antarktikas aga kagust, eemale pooluse kohal olevast tugevast kõrgrõhkkonnast. 2. Energeetika. Looduslikud energiaallikad, nende kasutamine. Enimkasutatavad energiaallikad. Nafta, maagaas, kivisüsi Nafta taastumatu, suure kütteväärtusega. Transportida saab suuri koguseid tankerite ja torujuhtmetega. Puuraukude rajamine merre keeruline; ammutamise käigus suur oht merevee reostumiseks ja pinnase saastumiseks; vajab puhastamist lisanditest; vajab ümbertöötlemist Gaas- taastumatu, Suure kütteväärtusega. Paikneb puuraukudes surve all, pole vaja pumbata, vajab vaid puhastamist. Ei vaja ümbertöötlemist. Põletamisel tekib vähe saasteaineid.
MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA. ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE 1. iseloomustab üldjoontes agraar-, industriaal- ja infoühiskonda; AJASTU AGRAARAJASTU INDUSTRIAALAJASTU INFOAJASTU Peamised majandusharud põllumajandus töötlev tööstus teenindus metsandus, kalandus, jahindus tekstiilitööstus, metallurgia, äriteenused: info töötlemine, edastamine, masinatööstus jm turu-uuringud jne, biotehnoloogia, Peamine tootmisüksus Mõis, talu Ettevõte, tehas Uurimis- või teenindusüksus Töö iseloom käsitsitöö masinatöö Vaimne töö
NÕUTAVAD TEADMISED JA OSKUSED EKSAMIL 1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) - infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GlS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida
osanikeks, kes saavad kasumit neile kuuluvate aktsaite järgi. Kontsern- ühe tööstusharu ettevõtete, kaubandusfirmade, pankade, transpordi ja kindlustuskompaniide ühendus. Uute tööstusharude teke 20. sajandi algul Jätkus tööstuse areng ja kiiresti arenesid uued tööstusharud: elektrienergia- ja keemiatööstus. Nende baasil tekkisid omakorda uued tööstusharud, nt keemiliste värvide tootmine.Kiiresti arenes autotööstus. See omakrda andis tõuke nafta- ja kummitööstuse arendamisele(esialgu osati teha seda looduslikust kautsukist). Euroopa põllumajanduse aeglasema arengu põhjused võrreldes tööstusega Põllumajanduse areng oli aeglasem, kuid siingi toimusid muudatused. 19. sajandi lõpul haaras Euroopa maid agraarkriis. Vilja hakati sisse vedama ookeani tagant. Usa-s, Kanadas, Argentiinas, Austraalias oli põllumajandusliku tootmise kasv kiire, suurenes teravilja ja
15 madala mere tingimustes. Kuna reovesi jääb mere pinnakhti ning tuule ja lainetuse mõjul kandub see rannale, siis on kõige reostatum olnud just rannalähedane meri. Omaette probleem on merekeskkonna reostumine naftaga või selle saadustege. Kõige suuremad naftareostused on põhjustatud tankerite avariidest,kus korragavõib vette sattuda isegi mitukümmend tuhat tonni naftat. Põhiline raskus on nafta kõrvaldamine mereveest. Sadamates kasutatakse selleks mitmesuguseid ujuvtõkkeid ja keemilisi aineid, mis imavad endasse naftat ja õlisid. Avamerel, eriti rannikust kauel , on naftareostuse likvideerimine väga raske , sageli võimatu. Kergestilenduvad ühendid aurustuvad, rasked fraktsioonid aga langevad põhja. Seal nad pikkamööda lagunevad, kuid mõju vee-elustikule võib kesta kaua. Lisaks tuumajäätmete või muude ohtlike jäätmete (mürkainete) uputamine merre jne.
Nende õhuvooludega kantakse suuri soojuse ja niiskuse hulki ühest maakera piirkonnast teise. Õhuringluse käivitajaks on maakera ebaühtlane soojenemine ja jahtumine. Passaadid (kirde- ja kagupassaadid) Ekvaatorilt M rõhualalt tõusevad ja lähevad 30. laiuskraadidel püsivalt ekvaatori suunas puhuvad tuuled, mis kalduvad Coriolise jõu mõjul kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. Mussoonid esinevad Aasia lõuna- ja idarannikul ja ka Lääne-Aafrikas, ulatuslikud õhuvoolude süsteemid, kus tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks. Mussoonid tekivad suurte mandrite äärealadel maismaa ja ookeani erineva soojenemise ja jahtumise tõttu. Suvel soojeneb manner kiiremini kui ookean ja mandri kohale tekib madalrõhuala. Õhumassid liiguvad siis ookeanilt mandrile, tuues kaasa niiskust ja tugevat sadu. Talvel, kui päike liigub madalamalt, jahtub manner kiiremini ja selle
......................... 42 38. analüüsib kaartide ja teiste infoallikate abil etteantud riigi majanduse arengu eeldusi ja struktuuri; ....... 42 39. iseloomustab rahvusvaheliste firmade osa kaasaegses maailmamajanduses ja toob näiteid rahvusvahelistest firmadest; ............................................................................................................................. 42 40. teab peamisi majandusorganisatsioone (WTO, Maailmapank, EL, NAFTA, ASEAN, OPEC) nende tegevusvaldkondi ja rolli maailmamajanduses, teab EL liikmesriike; ............................................................... 43 41. selgitab globaliseerumise olemust ja toob näiteid selle mõjust arenenud ja arengumaadele; .................. 44 Mõisted: ............................................................................................................................................................ 45 RAHVASTIK JA ASUSTUS .........................
1. LITOSFÄÄR 2. *Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist graniidist. Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, umbes 40 km paks. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse olevat 4 miljardit aastat. *Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noor (u 180 mln a) ja õhuke (u 11 km) ning uueneb pidevalt. *Maa siseehitus- välimiseks kihiks on maakoor, mis on kohati kuni 80km paksune. Edasi tuleb vahevöö, mis ulatub kuni 2900km sügavuseni. Vahevöö ülemist osa nimetatakse Astenosfääriks. Peale vahevööd tuleb tuum, mis jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. 3. *Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu. Vulkanismi esineb laamade piirialadel (ühe laama serv sukeldub teise alla või laamad eemalduvad üksteisest) ja "kuumade täppide" piirkondades. * Maavä
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
