Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Energia Eestis 22. sajandil, siis kui põlevkivi on otsas". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
põlevkivi, kulukas, niigi, maavarasid, jätku, igavesti, sajandiks, tuulegeneraatorid, kerkib, tootmisviis, soodne, hüdroelektrijaamu, veele, kevadest, leetu, tuumaelektrijaama, tuumajaamade, plaane, sellegipoolestSissejuhatus Elektril on oluline osa meie igapäevaelus. Paljud meie toimingud ja tegevused on seotud elektriga ning selle kasutamine tundub niivõrd loomulik, et elektri olemasolu me sageli ei kipu märkama. Kuid igahetk võib meid tabada energiakriis kui me kohe just praegusel hetkel ei hakka enda tuleviku peale mõtlema, sest muidu võime avastada end tuevikust kus meil pole enam elektrit. Peamised probleemid mis meid hetkel painavad on põlevkivi otsasaamine lähema 20 kuni 50 aasta jooksul, masinate halb seisukord ja ei ole eriti uuritud alternatiiv energia võimaluste kasutamist Eestis kuid just seda me peaksime tegema. Üheks võimalikuks lahenduseks on vähepopulaarse, kuid paljude Eesti tänaste juhtivate energeetikute silmis ainuvõimaliku tuumaenergia kasutuselevõtt. Peamisteks probleemideks on sel juhul tuumajaamade ohutuse tagamine, tuumajäätmete ladustamine ning oma kasutusaja ületanud jaamade likvideerimine
väikese vooluhulgaga. Tasase pinna tõttu on ka jõgede keskmine kalle väike ning seega on Eesti hüdroenergeetiline potentsiaal tagasihoidlik ja puuduvad võimalused suurte hüdroelektrijaamade rajamiseks. Hüdroelektrijaam on elektrijaam, mille energiaallikaks on liikuv vesi. Reeglina ehitatakse hüdroelektrijaamad suurtele jõgedele, kus tammiga ülespaisutatud vesi paneb langedes pöörlema hüdroturbiinid koos elektrigeneraatoritega. Nende ehitamine on aeganõudev ja kulukas (mahukad mullatööd ja betoonitööd paisude ehitamisel), kuid energia omahind on suhteliselt madal, sest ekspluatatsioonikulud on väikesed. õgedel, mille äravool on aasta läbi ühtlane või mille orgu ei ole võimalik veehoidlat rajada (orgu uputada), on võimalik juhtida kogu jõe vesi oru veeru ülaosas kulgevasse pealevoolukanalisse. Kohta, kus jõeoru põhi langeb piisavale sügavusele pealevoolukanalist, ehitatakse elektrijaam ise.
maagaasi varud on Venemaal, Iraanil ja Kataril, moodustades kokku üle poole maailma varudest. Maagaasi tarbitakse enamasti vaid kõrgelt arenenud riikides. Suurem osa gaasist kasutatakse soojuselektrijaamades elektrienergia tootmiseks, osa läheb keemiatööstusesse ning päris palju tarbitakse gaasi ka kodustes majapidamistes. Suurimad gaasitootjad on Venemaa ja USA. Arengumaades on suurimad tootjad Alzeeria, indoneesia ja Iraan. 3.Tahked kütted Tahked kütused on kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi ja turvas. Kivisüsi on neist ainus, millega kaubeldakse maailmaturul. Seda kasutatakse elektrijaamades ja katlamajades, koksisöena metallurgias ja keemiatööstuse toorainena. Kuigi söe osatähtsus maailma energiabilansis on pidevalt vähenenud, jääb see suurte varude tõttu ilmselt veel pikaks ajaks arvestatavaks kütuseliigiks. Samas saastab söe põletamine õhku. Turvas, põlevkivi ja pruunsüsi on madala kütteväärtuse tõttu enamasti kohalikud kütused, mida ei tasu kaugele vedada
Kui näiteks põlevkivielektrijaamades moodustab kütusehind ligi poole elektrihinnast, siis praegu võtab tuumakütus vaid ligi viiendiku toodetava elektri hinnast. Avastatud uraanivarude paiknemine mõjub aga lausa rahustavalt. Veerand neljateistkümne uraani tootva riigi varudest asub Austraalias, ligi viiendik Kasahstanis ja kümnendik Kanadas. Venemaa varusid hinnatakse kahele protsendile, mis on sama suurusjärk kui Jordaanial, kus Eesti Energia kavatseb väidetavalt hakata põlevkivi kaevandama. Oma uraanivarusid peidab ka Eesti maapõu, kuid nende käitlemiseks tuleks kogu põhjarannik pahupidi pöörata. Võrkudega liitmine Tuumajaama liitumisel elektrivõrkudega kujuneb peamiseks küsimuseks süsteemi võime kompenseerida võimalikke avariisid. Kui ühes Narva elektrijaama 200 MW põlevkivi elektriplokis juhtub avarii, siis elab kogu süsteem vahejuhtumi lihtsalt üle, sest kõrval töötab kuus-kaheksa samasugust.
kütus. Transport peamiselt torujuhtmeid pidi, ka veeldtatult, mis aga on kallis ja ohtlik (madal temp., suur rõhk). Küllaltki keskkonnasõbralik kütus. Tahked kütused Suured varud. - kivisüsi Uued kaevandused on hästi mehhaniseeritud. - pruunsüsi Saastatus: CO 2 , kasvuhoonegaasid, SO 2 , happevihmad jms. - põlevkivi Kaevandamine võib olla keeruline ja ohtlik. - turvas Karjäärid rikuvad maastikke. *taastumatu Transport mahukas ja kulukas. Vesi Jooksvad kulud väikesed, seega elektrihind väike. *taastuv Saastaineid ei teki. *alternatiivne Veehoidlad aitavad ühtlustada vee taset. Ehitamine kallis; tasub ära vaid suure languga või veerikastele jõgedele
Üldiselt Hüdroelektrijaama tööst Hüdroelektrijaam (HEJ) on elektrijaam, mille energiaallikaks on liikuv vesi. Reeglina ehitatakse hüdroelektrijaamad suurtele jõgedele, kus tammiga ülespaisutatud vesi paneb 3 langedes pöörlema hüdroturbiinid koos elektrigeneraatoritega. Nende ehitamine on aeganõudev ja kulukas, kuid energia omahind on suhteliselt madal, sest ekspluatatsioonikulud on väikesed. Ariidsetes piirkondades on hüdroelektrijaamade veehoidlad olulised asulate ja põllumajanduse veega varustamisel. Jõgedel, mille äravool on aasta läbi ühtlane või mille orgu ei ole võimalik veehoidlat rajada, on võimalik juhtida kogu jõe vesi oru veeru ülaosas kulgevasse pealevoolukanalisse. Kohta, kus jõeoru põhi langeb piisavale sügavusele pealevoolukanalist, ehitatakse elektrijaam ise.
kujunenud energiaallikad, mida on võimalik kasutada kogu aeg või pärast teatud aja möödumist uuesti (tuuleenergia, vee-energia, biomass jm). Taastumatud energiaallikad on loodusvarad, mis moodustuvad looduses ülimalt aeglaselt või ei moodustu praegusel ajal enam üldse (nafta, süsi, põlevkivi jm). Fossiilsed kütused on miljonite aastate jooksul maakoores taimsetest ja loomsetest jäänustest tekkinud põlev orgaaniline aine (nafta, süsi, põlevkivi, turvas). Traditsioonilised energiaallikad on energiaallikad, mille otsene majanduslik kasutamine on praegu tavaline (fossiilsed kütused, küttepuud, tuumaenergia, vee-energia). Alternatiivsed energiaallikad on energiaallikad, mis pole fossiilsed ega tuumkütused. Nende kasutamine on küll võimalik, kuid praeguste tehnoloogiate juures veel liiga kallis (päikese-, tuule-, vee-energia jm). Esmased energiaallikad: Püsivad looduses muundumatuna.(Maa pöörlemise energia,
Seda tehes unustatakse, et globaalne ja universaalne moodustuvad tegelikult kohalikke olusid arvestavatest erijuhtudest. Ka Norras toodetakse hüdroenergiat jõgede ökoloogilise kvaliteedi arvel, ent seal korvab seda kaotust osaliseltki oluline hulk odavat elektrit, mida riik nõnda saab. Jõgi ei ole taastuv loodusvara. Jõgi on midagi enamat kui veega täidetud renn. Kord rikutud jõge taastada on heal juhul ülimalt keerukas ja kulukas, enamasti aga peaaegu võimatu. Hüdroenergia ehk hüdrauliline energia ehk vee-energia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul. Hüdroenergiat muundatakse otse mehhaaniliseks energiaks (näiteks veskites) või elektrienergiaks hüdroelektrijaamades. Seega on Eesti jõed väikesed ja suhteliselt veevaesed. Tasase pinnamoe tõttu on ka jõgede keskmine kalle väike. Eesti hüdroenergeetiline potentsiaal on tagasihoidlik ning puuduvad
Euroopa Liidu tuumaohutust käsitlevad peamised kohustused ja põhimõtted. Kõnealuse õigusraamistiku kesksel kohal on riigi vastutus tuumaohutuse tagamisel ning tuumaohutuse jätkuv parandamine. [3] 5.1. Tuumaenergia Eestis ja lähiriikides Eesti energiaallikatest 56% moodustab tahkete kütuste (põlevkivi, kivisüsi) põletamisest, 18% naftast, 13% gaasist ja 10% taastuvatest energiaallikatest (peamiselt hüdroelekter). Eesti põlevkivi on aidanud tagada energiajulgeoleku kaudu meie iseseisvust põlevkivivarud rahuldavad hetkel täielikult Eesti riigi elektrienergia vajadused. Kuna Euroopa Liidu suundumused ja rahvusvahelised kokkulepped lähtuvad vajadusest emissioone vähendada tuleb Eestil kasutusele võtta hirmkallid süsinikdioksiidi eemaldamise tehnoloogiad, maksta kõrgemaid saastemakse, või leida põlevkivi kõrvale teine alternatiiv ehk tuumaenergia. [9] Valitsus kiitis 2009
ammendumise tõttu. Samuti kaasneb sellega lubamatult suurte nn kasvuhoonegaaside koguste paiskumine atmosfääri, mis põhjustab kliima soojenemist. Teiseks, alternatiivsed ehk nn taastuvad energialiigid hüdro-, tuule-, biokütuse- ja päikeseenergia on küll väärtuslikud abimehed energeetikas, kuid nad ei suuda tõusta kõrgemale kõrvalosatäitja rollist. Põlevkivist saadakse umbes 90% elektrienergiast. Eestis kasvab elektrienergia tarbimine 2% - 3% aastas. Kui põlevkivi tootmine peaks lõppema, siis ei ole võimalikult palju elektrienergiat, et tarbijaid rahuldada. Seega püstitatakse tööhüpotees, et tuumaelektrijaama rajamine Eestisse oleks üks kõige reaalsemaid alternatiive põlevkivienergeetikale. Uurimustöö eesmärgiks on teada saada, kas tänapäevased tuumaelektrijaamad on ohutud ja keskkonnasõbralikud ning kas tuumajaamade tegevus on turvaline. Püütakse välja selgitada,
..................................72 7.1.1 Biokütuste laod ja edastamisseadmed............................................................................................73 7.1.2 Elektri ja soojuse koostootmine biokütuste baasil..........................................................................75 7.2 HÜDROENERGIA............................................................................................................................................78 7.3 TUULEGENERAATORID..................................................................................................................................80 7.3.1 Horisontaalse võlliga propellerturbiiniga tuulegeneraatori ehitus..................................................81 7.3.2 Tuulikute vähemlevinud tehnilised lahendused..............................................................................83 7.4 PÄIKESEELEKTRIJAAMAD............................................................
mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet. Naftaga koos esineb ka maagaas, mis koosneb lenduvatest süsivesinikest, peamiselt alkaanidest, millest olulisim on metaan. Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvanud kas meres või maismaal. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist ning protistidest. Sellised on näiteks sinivetikad. Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Nafta tähtsust tänapäeva majandusele on raske ülehinnata. Naftahinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad. Suurimad naftatootjad on Saudi Araabia, Venemaa ja Ameerika Ühendriigid. 2004. aasta seisuga jätkub tõestatavaid naftavarusid kõige kauem Iraagis, seda 155 aastaks. 2004. aastal arvutati ka välja, et Austraaliale jätkub naftat vaid viieks aastaks, mis tähendab, et praeguseks valitseb seal suur puudus.
2008 Referaat Tuumaelektrijaam Füüsika Juhendaja: Indrek Karo Mari Parts Pelgulinna Gümnaasium Sisukord Tuumaelektrijaam........................................................................................3 Tööpõhimõte...........................................................................................4 Olemus ja mehhanism..............................................................................5 Ajalugu...................................................................................................6 Tuuma
päikesepatareidega või päikese-soojuselektrijaamades läbi soojuse. (Vikipeedia C 22.03.2013) 5 1.2. Tuuleenergia Tuuleenergia on tuule kineetilise energia muundamine tuuleturbiinide abil mehaaniliseks energiaks või elektrienergiaks. Tuuleenergia muundavad mehaaniliseks energiaks näiteks tuuleveskid ehk tuulikud ja elektrienergiaks tuulegeneraatorid ehk elektrituulikud. Tuul ei ole püsiv, seetõttu tuleb teda kas kasutada kombineeritult teiste energiaallikatega või salvestada energiat näiteks keemiliseks energiaks akupankadesse või mehaaniliseks energiaks, pumbates vett kõrgemal asuvatesse hoidlatesse. Energia muundamisel läheb aga alati teatud osa soojuseks kaduma. (Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni kodulehekülg 22.03.2013) 1.3. Bioenergia
Enamik meist kipub ekslikult arvama, et TJ peaks olema võimalikult kaugel inimasustusest. Teatud ettevaatusabinõud peavad kindlasti kehtima, kuid näiteks Loviisa TEJ asub 5 km kaugusel Loviisa linnast, Saksamaal aga Biblise TJ 2 km Biblise linnast. Belgia 4 tuumareaktoriga TJ Doel aga 7km kaugusel miljonilinn Antwerpenist. Lähedus inimasulatele looks just võimaluse kasutada aga jahutusvee soojust kütteks. Väide nagu ei mahuks TJ Eestisse ei pea paika, oleme ümbritsetud niigi tuumajaamadest, Leningradi TJ asub meist 235 km kaugusel ja ega ka Soome ja Rootsi tuumajaamad suurt kaugemal ei ole. Teatavasti kaasnevad TJ tööga aga ka radioaktiivsed jäägid. Kuna kütusest kasutatakse ära peamiselt lõhustuv U235, siis moodustavad selle lõhustumatu uraan, mitmesugused laguproduktid ja aktiniidid. Need ladustatakse tavaliselt vahehoidlatesse, madal -ja keskaktiivsed radioaktiivsed jäätmed eraldi. Tuumajaamade tööle rakendudes hakkab
agrokliimavöötmeid. Polaarkliimas on kogu aasta külm ja põllumajandusega tegelemine on võimatu. Lähispolaarkliimas on vaid parimal juhul võimalik kasvatada kiirekasvulisi kultuure (nt redis, sibul). Tundramaadel kasvatatakse põhjapõtru. Parasvöötmes on tingimused üsna erinevad tavaliselt saab ühe saagi aastas. Seetõttu on kapitali käive aeglane, tööjõuvajadus hooajaline, toodangu ületalve säilitamine kulukas ja suurte kadudega. Eristatakse: 1. Jahe parasvööde. Vegetatsiooniperiood kestab 35 kuud, levib looduslik okasmets. Põllumajanduslikku maad on vähe, karmid kliimatingimused ja väheviljakad leetmullad ei soodusta põllundusega tegelemist. Kasvatada saab mitmeid teravilju, kartulit, köögivilja, lina ja rapsi. 2. Mõõdukas parasvööde. Vegetatsiooniperioodi pikkus viis kuud või enam. Eristatakse:
fossiilkütused. Orgaanilistest maavaradest eralduvad ühendid on aga saastavad, millega kaasneb üks suurim probleem - globaalne kliima soojenemine. Lisaks süsihappegaasile eralduvad atmosfääri taastumatute energiaressursside põletamise tagajärjel ühendid nagu CO ja erinevad lämmastik- ja vääveloksiidühendid. Need keemilised ühendid põhjustavad näiteks hingamisteede haigusi ja happevihmasid. Võttes Eestit näiteks, siis siin on põhiliseks energiaressursiks põlevkivi, mille maavarad lõppevad umbes 50 aasta pärast. Euroopas on hakatud sulgema tuumajaamasid, sest nad on põhjustanud katastroofe (suurimad neist 1986. aastal toimunud Tsernobõlis ja 2002. aastal toimunud Fukushima Daiichi tuumajaamas) ja eraldavad toksilisi aineid. Taastumatutest maavaradest eralduvate jääkainete kasutusala on piiratud. Tuumakütuste aatomite lõhustumisel tekkivad jääkained on radioaktiivsed. Enamuste reaktorite kütuseks olev uraan koosneb eelkõige kahest isotoobist,
Sisukord 1.Sissejuhatus.................................................................................................................... 5 2. Rehvidest üldiselt.......................................................................................................... 7 2.1 Rehvi ehitus ja koostis.............................................................................................7 2.2 Rehvide mõju keskkonnale......................................................................................8 2.2.1 Autorehvide utiliseerimise riskid......................................................................8 2.2.2 Rehvide põlengud.............................................................................................8 3. Kasutatud rehvide kogumist ja käitlemist reguleeriv seadusandlik taust....................10 4. Kasutatud rehvide kogumissüsteem Euroopa Liidu liikmesriikides........................... 11 5. Kasutatud rehvide kogumissüsteem Eestis..
Palju kasutatakse tuulikuid veel Hispaanias, Portugalis, Ameerika Ühendriikides, Iirimaal ja Indias. USA California osariigis asub maailma suurim tuulepark, mille koosseisus on ligikaudu 14 000 tuulikut, mis toodavad ligikaudu 1,2% osariigi elektrienergiast (Vikipeedia 2009) . Tuuleenergia puudusteks loetakse müra tekitamist, lindude lennu segamist ja maastikupildi rikkumist (nn visuaalne reostus). Müra vähendamiseks on tänapäeva tuulegeneraatorid projekteeritud võimalikult hästi reguleeritavaks. Samuti on proovitud disainida paremini looduskeskkonda sobivaid tuulikuid (Vikipeedia 2009) . Tegelikult on tuuleturbiinide poolt tekitatud müra väga väike, võrreldes müraga, millega inimesed igapäevaselt kokkupuutuvad. Turbiini all seistes võib häält tõstmata vestelda. Juhul kui tuulekiirus tõuseb, on tuuleheli valjem kui tuuleturbiinide heli.
1 Ajalugu Mis on ökoloogia? Kas ta on üks mõtlemisviisidest? Kas ökoloogial on oma uurimisobjekt nagu on see olemas keemial, kus see on väga täpselt määratletud? (Keemia uurib aineid ja nendega toimuvaid muutusi). Millal tekkis ökoloogia? Nii võiks küsimusi jätkata. Termini ökoloogia võttis kasutusele Saksa teadlane Ernst Haeckel (1834 1919) 1869 aastal. Sõna ökoloogia tuleneb kreeka keelest, sõnadest "oikos", mis tähendab maja või majapidamist ja "logos", mis tähendab õpetust. Õpetus looduse majapidamisest. See on kena interpretatsioon. Ökoloogia on teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. 19.saj. lõpul ja 20.saj. algul arenes ökoloogia suhteliselt aeglaselt. Ökoloogia tähtsustamine ning tema uurimismeetodite ja teooria täiustamine algas hoogsalt pärast teist maailmasõda. See oli tingitud inimmõju järsust kasvust kogu loodusele, suurte muutuste ilmnemisega eluslooduses ning ini
Taastumatud on loodusvarad, mis moodustuvad looduses väga aeglaselt võrreldes nende ärakasutamise kiirusega või ei teki neid enam üldse. Taastuvad taimed, loomad, muld, vesi, mets, energiavarud Taastumatud kaevandatavad kütused, maapõuesoojus, tuumaenergia Kütus on energeetilises mõttes aine, mille keemilisel ühinemisel hapendajaga, milleks on tavaliselt hapnik eraldub suurel hulgal soojust. Fossiilkütuste all mõeldakse põlevkivi, erinevaid söeliike, naftat, maagaasi ja teisi mittetaastuvaid fossiilsest orgaanilisest ainest pärinevaid kütusena kasutatavaid põlevmaavarasid. Nafta on orgaanilise päritoluga põlev maavara, tume õlitaoline, enamasti florestseeruv iseloomuliku lõhnaga vedelik. Sisaldab 82-87 % süsinikku, 11-14 % hapnikku, 0,1-5 % väävlit, kuni 1,7 % lämmastikku, vähem teisi elemente. Toornafta, mis on kõigi naftasaaduste lähtematerjaliks, on tekkinud maakoores
1. LITOSFÄÄR 2. *Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist graniidist. Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, umbes 40 km paks. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse olevat 4 miljardit aastat. *Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noor (u 180 mln a) ja õhuke (u 11 km) ning uueneb pidevalt. *Maa siseehitus- välimiseks kihiks on maakoor, mis on kohati kuni 80km paksune. Edasi tuleb vahevöö, mis ulatub kuni 2900km sügavuseni. Vahevöö ülemist osa nimetatakse Astenosfääriks. Peale vahevööd tuleb tuum, mis jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. 3. *Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu. Vulkanismi esineb laamade piirialadel (ühe laama serv sukeldub teise alla või laamad eemalduvad üksteisest) ja "kuumade täppide" piirkondades. * Maavä
Kasvuhoonegaaside sattumisel atmosfääri need soojenevad ning seeläbi soojendavad enda ümber olevat atmosfääri. Viimase kahesaja aasta jooksul on süsihappegaasi kontsentratsioon atmosfääris tõusnud varasemalt 280 ppm (0,028 %) kuni väärtuseni 385 ppm. Mõni ütleb, et peaks ostma hübriidauto, mõni ütleb, et poes ei tohi kilekotti võtta ja asjad tuleb pakkida kodust kaasa võetud mitmekordselt kasutatavasse kotti. Mõni ütleb, et peaks vähem põlevkivi põletama ja mõni arvab, et vihmametsi ei tohiks maha raiuda. Kindlasti võivad need asjad kaasa aidata kliima soojenemise peatamisele, aga see pole veel kõik. Kuna tegelik soojenemise põhjus on väga lihtne, siis on ka kliimasoojenemise peatamine väga lihtne. Seda on põhjustanud: 1. fossiilsete kütuste põletamise kaudu süsiniku lisandumine aineringesse, 2. soiste alade kuivendamine, mis on tinginud sooturba ulatusliku lagunemise ja
Doonau madalik. Pinnamoe muutumine, mis sai alguse jääaegadel ja pärast seda, kestab väiksemas mastaabis ja aeglaselt ka tänapäeval. Näiteks märkasid Skandinaavia poolsaare elanikud juba mitusada aastat tagasi, et Läänemere veejoon tõmbub tasapisi tagasi ja nähtavale tuleb üha rohkem kuiva maad. 1704. aastal kinnitati Stockholmis kaljule tolleaegset merepiiri märkiv tähis. Tänapäeval asub see märk 1,2 m üle Läänemere veepiiri. Rootsi pealinn kerkib seega 4,2 mm aastas! ((Kaart: Maapinna kerkimine Põhja-Euroopas pärast jääaega. Arvud maakerke samajoontel näitavad maa kerkimise ulatust meetrites.)) Mõisted kõrgmäestik madalmäestik kurdmäestik noor mäestik vana mäestik lauskmaa Küsimused 1. Nimeta Euroopa lauskmaa piirialad. Nimeta vähemalt kolm kõrgustikku ja kolm madalikku, mis liigestavad Euroopa lauskmaad. 2. Nimeta Euroopa noored mäestikud. Nimeta nende kõrgemad piirkonnad. 3
10. teab maavärinate ja vulkanismiga kaasnevaid nähtusi ning nende mõju keskkonnale, inimesele ja majandustegevusele; Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused: maavärinad, maalihked, mudavoolud, lõõmpilved (gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segust moodustunud tulikuumad mürgised pilved) Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele. Vulkaanilistel aladel leidub mitmeid maavarasid. Kuum vesi on kasutatav energiaallikana. Mitmed vulkaanilised piirkonnad kaasajal turismiobjektiks. Maavärinatega kaasnevad nähtused: maalihked, tsunamid, 11. teab kivimite liigitamist tekke järgi ja oskab selgitada kivimiteringet; tunneb ära lubjakivi, liivakivi, graniidi ja basaldi ning teab nende tähtsamaid omadusi; mõisted: mineraal, kivim, maak, kivimiteringe,ärakanne,settimine rahnud, kruus,
10. teab maavärinate ja vulkanismiga kaasnevaid nähtusi ning nende mõju keskkonnale, inimesele ja majandustegevusele; Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused: maavärinad, maalihked, mudavoolud, lõõmpilved (gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segust moodustunud tulikuumad mürgised pilved) Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele. Vulkaanilistel aladel leidub mitmeid maavarasid. Kuum vesi on kasutatav energiaallikana. Mitmed vulkaanilised piirkonnad kaasajal turismiobjektiks. Maavärinatega kaasnevad nähtused: maalihked, tsunamid, 11. teab kivimite liigitamist tekke järgi ja oskab selgitada kivimiteringet; tunneb ära lubjakivi, liivakivi, graniidi ja basaldi ning teab nende tähtsamaid omadusi; mõisted: mineraal, kivim, maak, kivimiteringe, tardkivim, settekivim, moondekivim, basalt, graniit,
Mistra-Autex AS 165 128 172 171 216 Raasiku BLRT Grupp 3446 2500 3495 4617 Tallinn, laevaehitus ArcelorMittal Tallinn 562 1557 Muuga OÜ 165 1604 Norma AS 874 986 1047 1264 Tallinn Elcoteq Tallinn 3200 1586 1034 ABB Eesti AS 993 800 993 1698 Jüri, tuulegeneraatorid Harju Elekter 378 271 454 622 732 Keila, elektriseadmed Keila Kaabel 96 332 372 606 Loksa Laevatehase AS 696 267 301 520 703 Stoneridge Electronics 177 283 469 449 Tallinn Ensto Ensek AS 250 152 443 516 Keila, tsinkimine, elektriseadmed
ringlusse võtta). Prügilasse vedamine jäägu viimaseks võimaluseks. Taolise üldtunnustatud, sh Euroopa Liidu õigusaktides kajastatud jäätmehierarhia rakendamine on läbiv teema ka ,,Riigi jäätmekavas 20082013". Selle kava kohaselt tuleb jäätmeid taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ning kui see ei ole muude jäätmekäitlusmoodustega võrreldes ülemääraselt kulukas. Seega eesmärk on jäätmete maksimaalne taaskasutamine ja alles viimase võimalusena ladestamine. Jäätmete tekke ja ohtlikkuse vähendamine Jäätmetekke vältimise juures on olulised kaks aspekti: 1) preventiivsete meetmete abil jäätmete koguse vähendamine; 2) jäätmete ohtlikkuse vähendamine, kasutades juba toodete valmistamise juures vähemohtlikke aineid ja materjale. Kasutusel on mõiste probleemtoode
GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: .................
kasutada. Fossiilsete kütuste kasutamine (põletamine) viib vältimatult nende ärakasutamisele. Mõnedel juhtudel saab loodusvarasid ka suurendada (puistute väetamine, veekogude asustamine kaladega), kuid varade vähendamine on siiski enam levinud. 6 Loodusvarasid on võimalik jagada ühikuteks (m3 puitu, barrel nafrtat, tonn põlevkivi, kg kala, liiter põhjavett jmt). Kuigi need varudd on looduse poolt loodud, ei saa neid tavaliselt kasutada ilma teiste sisenditeta, nt tööjõu või kapitalita. Ammendamatud loodusvarad (füüsikalised ressursivood) on nt päikeseenergia, tuuleenergia, mida vahel liigitatakse küll taastuvateks varadeks, kuid nad ei sobitu ülalesitatud taastuvate loodusvaradega, ja kuigi neid on võimatu ammendada, siis samas ei ole neil taastumisvõimet
Näiteks on siin Rootsi-Šveitsi kontsern ABB, mille hüüdlause kõlab “the art of being local worldwide”. Rahvusvahelistumise põhjused: juurdepääs loodusvaradele, laienemine uutele turgudele, püüd alandada tootmiskulutusi. Põlvkonnad: Esimine põlvkond- üks esimesi oli Briti ida India kompanii, mis tegeles vürtside ja karusnahkade vahendamise ja müümisega Euroopasse. Teine põlvkond- rahvusvahelised ettevõtted tootsid kolooniates põllumajandus saadusid või kaevandasid maavarasid ning tegelesid toorme esmasetöötlemise ja sisseveoga. Kolmas põlvkond RVE’sid olid edukad tööstusettevõtted, mis tungisid uutele turgudele või soovisid ligipääsu strateegilistele ressurssidele. Nt USA firmade sissetung Euroopasse. Sellele aitasid kaasa lennunduse areng, mis vähendas vahemaid. Neljanda põlvkonna RVE on tekkinud seoses toote eluea lühenemise ja tootmise spetsialiseerumisega. Senine jäik tootmine asendub tiheda ettevõtluse ja koostöö võrgustikuga
10. teab maavärinate ja vulkaanismiga kaasnevaid nähtusi ning nende mõju keskkonnale, inimesele ja majandustegevusele; (teadmised, seos igapäevaeluga, arutlemisoskus) Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused: maavärinad, maalihked, mudavoolud, lõõmpilved (gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segust moodustunud tulikuumad mürgised pilved) Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele. Vulkaanilistel aladel leidub mitmeid maavarasid. Kuum vesi on käsutatav energiaallikana. Mitmed vulkaanilised piirkonnad - kaasajal turismiobjektiks. 11. teab kivimite liigitamist tekke järgi ja oskab selgitada kivimiteringet; tunneb ära lubjakivi, liivakivi, graniidi ja basaldi ning teab nende tähtsamaid omadusi; Märgi kivimite ringe (lihtsustatud) skeemile õigesse kohta: moondekivimid, magma, murenemine jne. Koosta lihtne skeem kivimite ringest ja lisa skeemile vajalikud selgitused. 12
tõttu palja silmaga eristada. Tihti poorse tekstuuriga tardkivim)tuff, pimss Settekivimid- setete kuhjumise ja kivistumise, mineraaliterakeste tugevalt liitumise, käigus tekkinud kivimid.savikilt, liivakivi (punas või valge (või vahepealne) settekivim, mis on tekkinud liiva tsementeerumisel. Enamasti kihiline ja sisaldab sageli kivistisi) lubjakivi(hallikasvalge settekivim)Ja ka põlevaid kivimiseid: põlevkivi ja kivisüsi. Moondekivimid- sügaval maakoores, kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes tekkinud kivimid (magma) marmor, gneiss, kvartsiit Setted- Sete on kivimite murendist, vulkaanide purskeainesest, kosmilisest tolmust või organismide jäänustest koosnev, maismaal või veekogus kuhjunud pude aines.Seteteks on liiv, savi, kruus.Sette kivistumisel tekib settekivim . Sete tiheneb tekib settekivim mis moondub ja tekib moondekivim see sulab ja tekib
annaabi.ee 
