PÕDER ÜLDISELOOMUSTUS Põder on Eesti suurim sõraline. Tema kasukas on hallikaspruun, talvel pisut heledam. Ta võib kasvada üle 2 m kõrguseks ja kuni 3 m pikkuseks. Põdrale annavad põdra näo pikk ülamokk ja mitmekümne- sentimeetrine lõuahabe. Kõrvad on põdral suured ning üliliikuvad, sabajupp aga ainult 4- 5 cm pikk. Isasloomi nimetatakse põdrapullideks ja nad kaaluvad kuni 600 kg. Emasloomi kutsutakse põdralehmadeks ja nemad kaaluvad kuni 375 kg. Eestis elab umbes 10 000 põtra. Keskmiselt elavad nad 8-12- aastaseks. ELUPAIK Põtrade elupaikadeks on suuremad metsa-alad, kus on jõgesid, järvi, soid, noorendikke ja võsastikke. Sagedasti võib teda kohata ka metsade lähedusse jäävatel põldudel. Põdrad ujuvad väga hästi. ELUVIIS Põdra kodupiirkonnaks võib olla 2,5-19 km2. Enamasti on
Siberis, Kaug-Idas, ka Koreas, Jaapanis ja Hiinas. Levila põhjapiir ulatub 66. (Soomes 68.) laiuskraadini. Eestis on levinud üle kogu vabariigi. Värvuselt on ta ühtlaselt pruunikas, kõhualune on määrdunudvalge või kollakas. Harilik kärnkonn on suurt kasvu, eriti emased loomad (10...11 cm), kes on isastest (6...7 cm) palju suuremad. Saaremaal elutsevad kärnkonnad on oma mandril elavatest liigikaaslastest tublisti kogukamad, sealt on leitud isegi kuni 17 cm pikkuseid emasloomi. Harilik kärnkonn elab valdavalt maismaal, siirdudes vette vaid lühikeseks, 6...8 päeva kestvaks kudemisperioodiks. Võrreldes teiste kärnkonnadega asustab metsasemaid alasid, on maismaalise eluviisiga. Oktoobrist märtsi-aprillini kestva talveune veedab pinnasesse kaevunult. On videvikulise või öise eluviisiga. Kärnkonnad koevad aprilli lõpus või mai esimesel poolel, valides omale veekogus sügama (25... 40 cm), kõrkjate vahel asuva paiga ning kasutades
§ Võivad hukkuda ka lumevaestel ja külmadel talvedel Vaenlased § Rebased § Mägrad § Siilid § Kured § Ja teised kahepaiksetest toituvad linnud Muud huvitavat § Keel on väheliikuv ning pikalt suu põhja kinnitunud § Ainsaks kaitsevahendiks on kõrvatagused mürginäärmed, millest ohu korral paiskub välja terava lõhnaga mõru ja põletav aine § Kudemise ajal kutsuvad isased emasloomi, krooksudes õrna trillerdava häälega ja nende kurgu alla on moodustunud suur valkjas kõlapõis Materjali leidsin § www.bio.edu.ee/loomad/2paiksed/2pindex.htm § Pildid google otsingust Tänan Vaatamast Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Lõvi Referaat 2005 Lõvi Lõvid on levinud Lõuna- ja Ida-Aafrika savannides. Väike osa lõvidest elab ka loode- Indias Giri metsa rahvuspargis. Lõvid elavad praididena. Praidis elab kuni 25 looma, kuid vahel ka rohkem. Isasloomi on praidis 2-4, aga emasloomi on rohkem. Lõvi on suuruselt teine kaslane maailmas. Lõvi pole tegelikult nii suur, kui ta paistab. Tema kaela katab pikkade karvadega paks lakk. Laka värv on erinevatel isenditel erinevat värvi. Tavaliselt on see helekollasest helepruunini. Lakk kaitseb lõvisid teiste isaste küüniste eest. Karvkate on lõvil helekollane või helepruun. Õrnad tähnid lõvi nahal on jäänukid kutsikapõlvest. Silmad on tal karmid ja väljendusrikkad. Emaslooma keskmine kõrgus on 1 m
+ v. kg EK 4697 4,53 213 3,42 161 373 EPK 7820 4,12 322 3,44 269 591 EHF 8611 3,97 342 3,36 289 631 Piimaveisetõud eestis Tõug- ühte liiki kuuluvate koduloomade populatsioon, kes on kujunenu (kujundatud) ühesugustes tingimustes, kellel on ühine põlvnemine, ühesugune välimik ja sarnased jõudlusomadused. ohustatud tõug- emasloomi alla 1000 kaduv tõug- emasloomi alla 100 Eesti maakari EK Kuulub ohustatud tõugude nimistusse - kehamass lehmadel 450...550 kg, pullidel ... 850 kg - vastupidav, tugeva tervisega, nudipealine - valkjaspunane, beežikas - sõbralik, uudishimulik, julge - lüpsab kõige rammusamat piima - tänu kõrgele valgusisaldusele ja selle headele laapumis omadustele sobib hästi juustupiimaks. - aretuses on kõige enam kasutatud lääne- soome maakarja. - verelisamiseks on kasutatud ka džörsi tõugu.
liivadüünid. Kõre võib joosta kärnkonna kohta ebatavaliselt vilkalt, mistõttu esmasel kohtumisel võib tunduda, et tegu on hoopis hiirega. Teda võib tegutsemas näha vaid öösiti, päeval peidab ta end niiskesse pinnasesse või kivide alla. Kevadel kasvab isasloomadele kurgu alla sinakas või lillakas kõlapõis, mille ülesandeks on võimendada konna krooksumist. Kõrekontsertide tipphetked on mais, kui isasloomad võimsa lauluga emasloomi meelitavad. Nad koevad madalates, ajutistes veekogudes või merelahtedes, kus on vähe taimestikku. Emasloom koeb 1,5…1,8 m pikkuse kudunööri, milles on 3000…4000 muna. Kudunöör asetatakse veekogu põhjale. 3…7 päeva pärast kooruvad 7…8,5 mm pikkused vastsed, kelle areng noore konnani kestab 45…55 päeva. Vahetult enne moonet on kullesed 2,5…2,8 cm pikkused ning erinevalt teistest meie kärnkonnadest võib nende areng toimuda ka riimvees
isaslooma, kelleks on harilikult karja juht. Umbes 34 nädala möödudes lahkub emane karjast, et sünnitada üks poeg (kaksikuid sünnib jõehobudel haruharva). Poeg tuleb reeglina ilmale madalas vees ning tema esimeseks mureks on veepinnale tõusmine, et õhku hingata. Juba 5 minutit pärast sündimist oskab poeg nii ujuda kui käia. Ema imetab teda umbes 8-12 kuud, ent poeg jääb tema juurde veel ka pärast võõrutamist, vahel koguni veel päris mitmeks aastaks. Emasloomi võib tihti näha erinevas vanuses poegade seltsis. Toitumine Jõehobu veedab kuni 18 tundi päevas peaaegu üleni vette sukeldunult, et end jahutada. Ülejäänud aja - vaevalt 6 tundi - pühendab ta söömisele. Toidu järele suundub jõehobu alati pärast päikeseloojangut. Kõik karjaliikmed käivad kordamööda vees, pojad teevad seda koos emadega. Mööda tuttavaid ja sissetallatud radu suundub kogu kari pikkamööda kohtadesse, kus pole puudus maitsvast rohust, mida
haigusi, eriti kui loomi ostetakse mitmest kohast. Kui siiski on vaja loomi sisse osta, tuleks neid alguses ülejäänud karjast eraldi hoida. Maheloomade sisseostul arvulisi ega vanuselisi piiranguid pole. Kui mahesigu ei ole saada, võib tuua loomi ka mittemahepõllumajanduslikest karjadest järgmisel tingimustel: karja esmakordsel moodustamisel kuni 35 kg kaaluvaid põrsaid kohe pärast võõrutamist; karja täiendamiseks või uuendamiseks esmapoegimata emasloomi kuni 20% senisest karja täiskasvanud loomade arvust aastas; kui ettevõttes on kuni viis siga, siis ühe esmaspoegimata emaslooma aastas; ettevõtte olulisel laiendamisel, tõu vahetamisel või uue loomakasvatusharu kavandamisel võib Põllumajandusameri nõusolekul esmapoegimata emasloomi sisse tuua kuni 40% ettevõtte senistest sigade arvust aastas; kui kari on vähenenud loomataudi, loodusõnnetuse või muu tootja tahtest
Lähemalt uurisin tema välimust, toitumist, paaritumist, elupaiku ja arvukust. Uurimuses kasutasin erinevaid eesti- ja inglise keelseid artikleid, samuti loodussaadet ,,Osoon", Rein Marani ,,Loodusfilmi" ja H. Ling raamatut ,,Põder". 3 Välimus Euroopa põder (Alces alces) on suurim hirvlane ja maismaaimetaja Euroopas. Isasloomi nimetatakse põdrapullideks, nad kaaluvad kuni 600 kg. Emasloomi kutsutakse põdralehmadeks, nemad kaaluvad kuni 375 kg. Keskmine eluiga looduses on 5-12, maksimaalselt 22 aastat. Vangistuses kuni 27 aastat (emasloomad elavad kauem kui isasloomad). Põdral on pikad jalad, kõrge turi (õlakõrgus kuni 190 cm) ja madal tagakeha. Pea on kitsas ja pikk, iseloomulik pikk ülamokk (nina näib olevat kongus). Lõua all on karvadega kaetud nahavolt (,,habe"), isasloomadel kuni pool meetrit, emasloomadel väiksem.
kuud.Optimaalne esmapoegmise vanus on 24 kuud. 16. Ind, tiinestamine, kunstlik seemendus, embrüosiirdamine. Ind on emaslooma füsioloogiline seisund,kus ta otsib isaslooma lähedust ja laseb ennast paaritada. Tiinestamine ehk periood pärast viljastumist mis kestab keskmiselt 9 kuud ehk 280 päeva. Kunstlik seemendus vähendab tiinestamiseks vajalike pullide arvu.Võimaldab spermat effektiivsemalt kasutad, sest ühest ejakulaadist saab mitu spermadoosi ja seemendada rohkem emasloomi kui loomulikul paaritusel. Embrüosiirdamine on bioteniline meetod,mis võimaldab emasloomadelt saada ühe sigimistsükkli jooksul normaalsest tunduvalt suuremal arvul järglasi. 17. Sünnitus ja vastsündinu hooldamine Lehmale tuleb panna puhast allapanu ja valmistada ette sünnitusabi vahend.Normaalselt lehm sünnitab ise kuid sageli on vaja ka inime abi.Vasika sünnimisel esimena ona vaja eemaldada ninast ja suust lima ning lasta lehmal vasikas kuivaks lakkuda
sellega lühendada aktiivset paaritusperioodi, millega kaasneb lühem poegimisperiood. „Õrritaja“ jäära kasutamine on efektiivne, kui ligikaudu 1 kuu on uttesid peetud eemal isasloomadest enne, kui „õrritaja“ jäär on karja lastud. Uted on koos „õrritaja“ jääraga 16-17 päeva, siis võetakse ta uttede hulgast välja ja asendatakse sugujääraga. Valik paaritusperioodi osas. Haarempaaritus – igale isasloomale rühm emasloomi (uttede rühma pannakse sugujäär). Paaritusperiood 40 päeva. Paaritusgruppide moodustamine. Suurus uttede osas sõltub isaslooma vanusest. Täiskasvanud jäärale 40-50 utte 1-2 aastasele jäärale 30-40 utte Noorjäärtallele 20-25 utte Utt eelistab samast tõust jäära. Jäär eelistab vanemat, suuremate kogemustega utte. Käestpaaritus – karjast tuleb eraldada hommikul indlevad uted ning jätta utt päevaks jäära sulgu
Siit ka liiginimetus. Teine nimetus – juttselg- 7 kärnkonn – osutab aga väga silmapaistvale välistunnusele: piki selga kulgevale kitsale säravkollasele triibule (KÕRET kaitstakse buldooseri ja lehmaga, 2012 b). Kevadel kasvab isasloomadele kurgu alla sinakas või lillakas kõlapõis, mille ülesandeks on võimendada konna krooksumist. Kõrekontsertide tipphetked on mais, kui isasloomad võimsa lauluga emasloomi meelitavad, mis kestab 45...55 päeva. Joonis 4. Kõre (Fischer, 2015) 4. Sigimine Kõrel on väljakujunenud ainulaadne sigimisstrateegia, mis võimaldab kudeda ajutistes veekogudes. Sigimine kestab aprilli lõpust juuli alguseni. Kõre kudemine ei ole ühekordne hetk ega ka pidev tegevus. Sõltuvalt sellest, kuidas sademed täidavad sobivaid lompe ja üldse sademetest tingitult koevad nad mitu korda. Samas soojätkamise tipphetked on ikkagi mais.
viljakus poegimise kohta. Täiskasvanud jäärale 50 utte. 1 2 nädalat enne paaritusperioodi algust hakatakse uttedele ja jääradele andma teravilja. Õrritaja“ jäära kasutamine, kui 1 kuu on uttesid peetud eemal isasloomadest, hoitakse koos 16-17 päeva, siis asendatakse sugujääraga. Käestpaaritus – karjast tuleb eraldada hommikul indlevad uted ning jätta utt päevaks jäära sulgu. Haarempaaritus – igale isasloomale rühm emasloomi (uttede rühma pannakse sugujäär). Paaritusperiood 40 päeva. Paaritusgruppide moodustamine. Suurus uttede osas sõltub isaslooma vanusest. Täiskasvanud jäärale 40-50 utte 1-2 aastasele jäärale 30-40 utte Noorjäärtallele 20-25 utte Paaritusaja valik on oluline, sest kogu lambakasvatusaasta sõltub sellest. Uttede tiinus 5 kuu pikkune (147 päeva). Sesoonne poegimine – sesoonne tallede realiseerimine lihaks. Probleem – tuleb vähendada
Muutub mitmekesisemaks hormoonide ja teiste bioaktiivsete ainete spekter. Sugulise küpsemise e. puberteediperiood algab peaaegu kõigil põllumajandusloomadel pooleaastaselt (hobusel 2. eluaastal). Sel perioodil arenevad kiiresti suguorganid ja hormonaalsüsteem, tekivad sekundaarsed sugutunnused ning kujunevad välja seksuaalrefleksid. Noorloomade kehavormid muutuvad sugupoolele iseloomulikuks. Kuid bioloogiliselt, füsioloogiliselt ega ka majanduslikult pole õige selles vanuses emasloomi tiinestada, sest sellega kaasneks kasvu pidurdumine ja jõudlus jääks väikeseks. Sellel perioodil on organismi kasv kõige intensiivsem, mistõttu tuleks jälgida, et noorloomad saaksid nõuetekohaselt söödetud. Puberteediperioodil toimub noorloomade valik aretusrühma (järgmise põlvkonna vanemad). Aretusrühma (ehk põhikarja täienduseks) valitud noorloomad seemendatakse ning ülejäänud praagitakse. Optimaalseks seemendusvanuseks on nooremistel ja -uttedel 8...10 kuud, lehmikutel 15.
Nirk elutseb seal, kus leidub rohkesti hiirlasi: põldudel, jäätmaadel, põõsastikes, raiestikel, metsaservades, asulate äärealadel, põhuhunnikutes ja heinakuhjades, kuid üksnes juhul, kui seal pole tema konkurenti kärpi. Nirk kütib pisinärilasi üllatava osavuse ja energiaga, jälitades neid isegi nende urgudes ja varjepaikades ning murrab võimaluse korral rohkem, kui jaksab ära süüa (Loomade elu, 1987). Kindlat jooksuaega nirgil ei ole, kuna tiineid emasloomi on leitud kõigil aastaaegadel. Tiinus kestab umbes viis nädalat. Peale seda sünnitab emasloom 3...7 (harva kuni 12) poega. Tavaliselt poegivad nirgid mitu korda suve jooksul. Pojad on kuu aega pimedad. Imetatakse neid poolteist kuud. 3...4 kuu vanuselt saavad pojad iseseisvaks. Nirgid elavad 4...6, erandlikult kuni 8 aasta vanuseks (Eesti selgroogsed). Mink (Mustela vison) ja naarits (Mustela lutreola) Nad mõlemad on tihedalt seotud veekogudega ja head ujujad, sukelduvad
rohukonn on looduskaitse all. Harilik kärnkonn Harilik kärnkonn on meie tavalisemaid konni, keda leidub igal pool Eestis. Värvuselt on ta ühtlaselt pruunikas, kõhualune on määrdunud valge või kollakas. Harilik kärnkonn on suurt kasvu, eriti emased loomad (10...11 cm), kes on isastest (6...7 cm) palju suuremad. Saaremaal elutsevad kärnkonnad on oma mandril elavatest liigikaaslastest tublisti kogukamad, sealt on leitud isegi kuni 17 cm pikkuseid emasloomi. Harilik kärnkonn elab valdavalt maismaal, siirdudes vette vaid lühikeseks, 6...8 päeva kestvaks kudemisperioodiks. Kärnkonnad koevad aprilli lõpus või mai esimesel poolel, valides omale veekogus sügama (25...40 cm), kõrkjate vahel asuva paiga ning kasutades aastast aastasse samu veekogusid. Jõudnud kudemispaika, krooksub isasloom seal käuksuva häälega, meelitades niimoodi emaseid. Hariliku kärnkonna kudu on kuni 5 m pikkune nöör, milles on 1000...7000 marjatera.
- Tõenäoline väikestes ja suletud (isoleeritud) populatsioonide puhul Pudelikaela efekt on populatsioonimahu oluline vähenemine e. Efektiivne populatsioonimaht (ülesanne) Ne=( 4* Nf*Nm )/ Nf +Nm Näide: 1) 995 emast 5 isast Ne= 4* 995*5/ 995+5 = 19,9 ~ 20 2) 500 emast ja 500 isast Ne= 4*500*500/ 500+500 = 1000 ○ Kui Ne = vähemalt 50, siis populatsioon on elujõuline F = 1/ 2Ne ehk 1/ 2*1000= 0,0005 • Isasloomi kakskümmend • Emasloomi tuhat Alla selle on ohustatud tõug f. Selektsioon g. Biotehnoloogia tõuaretuses Suguselekteeritud sperma Embrüote siirdamine (ET) Kloonimine Transgeensed organismid ehk GMO (transgeen; eesmärgid) 8. Suguluskoefitsenti arvutamine 9. Inbriidingu koefitsienti arvutamine 10. Kvantitatiivse geneetika põhiprintsiibid a. (kvantitatiivsed) tunnused a. Kvantitatiivsed tunnused Mõõdetavad: Piimatoodang Rasvakihi paksus
Kuna aga looduses on kõik nähtused vastastikku seotud, sõltuvad ja suhtelised, siis inimene kohanes ning kujundas loodusseaduste järgi oma olemise seaduspära. Tema hirmud ja lootused, vaimud ja jumalad kasvasid välja loodusest. Loodus mitte ainult ei hirmutanud, vaid ka lohutas. Loodusseadused näitasid igavest muutumatut maailmakorda: õpetasid õigustatult tapma vaid elu alalhoidmiseks vajalikku kogust loomi, mitte puutuma tiineid emasloomi, lubama janus loomakarja joogikohtadele. Loodus juhatas nägema ning tunnetama ilu ja harmooniat. Esteetika algete kujunemine ulatub samuti väga kaugesse aega. Ilu nägemine peegeldus eelkõige enesekaunistamises tätoveeringutes, riietes jms. Algselt oli kõik seotud maagiaga. Kui plaanipärane töö hakkas inimese elus hõlmama üha suuremat osa, asus inimene oma tunge vajadusele allutama ja õpetas seda ka järeltulijatele. Igapäevase
Teie lemmikloom saab aru, mida temalt oodatakse, kuid püüab ikkagi talitada omamoodi. Tuhkur on vaikiv loomake. Vaid väga harva võivad nad tekitada sisisevat heli, aga kui on millegagi väga rahul, siis võivad ,,kluksuda". Paljude arvates lõhnab tuhkur ebameeldivalt. Loomulikult on igal loomal oma lõhn. Kuid eksisteerib üks väike detail. Korteris peetakse kastreeritud loomi. Tugev lõhn on aga omane vaid vabaduses elavatele tuhkrutele nende jooksuajal. Kastreerida tuleb ka emasloomi, kes paljunemises ei osale. See on seotud sellega, et paaritamata loomal tekivad hormonaalsed häired ja indlemine ei lõpe. Selle tagajärjel loom nõrkeb ja hukkub. Kuid seda tuleb teha vaid üks kord. Tuhkru toitmisega probleeme ei ole. Nende jaoks valmistatakse spetsiaalset valmissööta. See on väga sõbralik ja armas loomake, teda mitte armastada on võimatu ning tuhkur vastab teile kindlasti samaga ja veel suuremal määral.
liivaste muldadega mererannad ja liivadüünid. Kõre võib joosta kärnkonna kohta ebatavaliselt vilkalt, mistõttu esmasel kohtumisel võib tunduda, et tegu on hoopis hiirega. Teda võib tegutsemas näha vaid öösiti, päeval peidab ta end niiskesse pinnasesse või kivide alla. Kevadel kasvab isasloomadele kurgu alla sinakas või lillakas kõlapõis, mille ülesandeks on võimendada konna krooksumist. Kõrekontsertide tipphetked on mais, kui isasloomad võimsa lauluga emasloomi meelitavad. Nad koevad madalates, ajutistes veekogudes või merelahtedes, kus on vähe taimestikku. Emasloom koeb 1,5...1,8 m pikkuse kudunööri, milles on 3000...4000 muna. Kudunöör asetatakse veekogu põhjale. 3...7 päeva pärast kooruvad 7...8,5 mm pikkused vastsed, kelle areng noore konnani kestab 45...55 päeva. Vahetult enne moonet on kullesed 2,5... 2,8 cm pikkused ning erinevalt teistest meie kärnkonnadest võib nende areng toimuda ka riimvees. Kõred saavad suguküpseks 3..
kehamassist. 16. Ind- emaslooma füsioloogiline seisund, kus ta otsib isaslooma lähedust ja laseb ennast paaritada, on seotud munarakkude valmimisega munasarjas. Lehma tunnus on see, et laseb teistel endale selga hüpata. Periood kestab 12-20tundi , tiinestamine- Reguleeritud paaritus- indlev emasloom suunatakse isaslooma juurde ja teostatakse paaritus. 1pull aastat 70-80 lehma. *vabapaaritus-isasloom on vabalt karjas ja paaritab indlevaid emasloomi, 1pull 40- 50lehma., kunstlik seemendus- võimaldab vähendada emasloomade tiinestamiseks vajaminevat pullide arvu. Tänu sellele on võimalik seemenduseks valida vaid parimaid aretusväärtusega pulle, mis omakorda suurendab kogu karja aretusväärtust, embrüosiirdamine-biotehnoloogiline meetod võimaldab suurendada ühelt emasloomalt saadavate järglste hulka. Kutsutakse esile superevulatsioon s.o mitme munaraku üheaegne vabanemine. 17. Sünnitus ja vastsündinu hooldamine
Tavaliselt paaritusperiood on 40 päeva pikk - periood kui jäära hoitakse uttede juures. Dorsetil hakkab ind kõige varem pihta, enamasti on inna algus augustist, aktiivne inna periood on novembris/detsembris. Ind avaldub uttedel selliselt, et esimene ind on vaikne ind (loom indleb, aga ei näita väliste innatunnstega seda välja. 1-3 päev). Innatsükkel on 16-17 päeva. Sagedasti pannakse karja isasloom, kes on viljatusvõimetuks muudetud, selle eesmärgiks on rohkem emasloomi ühe aja jooksul saaks ära paaritada. Õrritaja jäär pannakse karja ja ta on karjas 2 nädalat enne õiget paaritamist. Õigel ajal pannakse uttede juurde suguvõimeline jäär. See on loomulik poegimisaja lühendamine inna sünkroniseerimise kaudu. Paaritusplaan moodustatakse paaritusgrupid paberil ja siis viiakse plaan ellu karja jaotamisega paaritusrühmadeks. Kui jäär on täiskasvanud (3 või enam aasta vanune), siis paaritusgrupp on ligikaudu 50 utte. Kui jäär on
Harakas ei kuulu looduskaitse alla. Kahepaiksed Harilik kärnkonn Harilik kärnkonn on meie tavalisemaid konni, keda leidub igal pool Eestis. Värvuselt on ta ühtlaselt pruunikas, kõhualune on määrdunudvalge või kollakas. Harilik kärnkonn on suurt kasvu, eriti emased loomad (10...11 cm), kes on isastest (6...7 cm) palju suuremad. Saaremaal elutsevad kärnkonnad on oma mandril elavatest liigikaaslastest tublisti kogukamad, sealt on leitud isegi kuni 17 cm pikkuseid emasloomi. Harilik kärnkonn elab valdavalt maismaal, siirdudes vette vaid lühikeseks, 6...8 päeva kestvaks kudemisperioodiks. Kärnkonnad koevad aprilli lõpus või mai esimesel poolel, valides omale veekogus sügama (25...40 cm), kõrkjate vahel asuva paiga ning kasutades aastast aastasse samu veekogusid. Jõudnud kudemispaika, krooksub isasloom seal käuksuva häälega, meelitades niimoodi emaseid. Hariliku kärnkonna kudu on kuni 5 m pikkune nöör, milles on 1000...7000 marjatera.
koosseis, mis on populatsiooni püsivuse eelduseks. Pmst võib eristada väga erinevaid struktuure, sest populatsiooni moodustavaid isendeid võib eristada väga paljude tunnuste soo, vanuse, tervisliku seisundi jms järgi. Sooline ja vanuseline struktuur (nt kui küttimisega vähendada mingit populatsiooni 4x,eemaldades kõiki vanuserühmi ja mõlemat sugu propotsionaalselt, taastub esialgne arvukus kiiremini, võrreldes olukorraga, kui vähendatakse loomade arvu 2x, kuid kütitakse ainult emasloomi), etoloogiline struktuur (hierarhia). Populatsioonil on rida tunnuseid, mida saab mõõta: Arvukus on ulukite arv mingil suvalisel terrotiiroumil, näiteks Eestis, Tartu maakonnas, Järvselja jahipiirkonnas. Arvukust mõjutavad populatsiooni parameetrid on suremus, sündimus, ränne. Asustustihedus on ulukite arv mingil kindla suurusega maa-alal, näiteks 1000 ha. Elupaikade mahutavus on keskkonna parameeter ning on kergesti määratav. Elupaikade
Harilik kärnkonn (Bufo bufo) Harilik kärnkonn on meie tavalisemaid konni, keda leidub igal pool Eestis. Värvuselt on ta ühtlaselt pruunikas, kõhualune on määrdunudvalge või kollakas. Harilik kärnkonn on suurt kasvu, eriti emased loomad (10...11 cm), kes on isastest (6...7 cm) palju suuremad. 17 Saaremaal elutsevad kärnkonnad on oma mandril elavatest liigikaaslastest tublisti kogukamad, sealt on leitud isegi kuni 17 cm pikkuseid emasloomi. Harilik kärnkonn elab valdavalt maismaal, siirdudes vette vaid lühikeseks, 6...8 päeva kestvaks kudemisperioodiks. Kärnkonnad koevad aprilli lõpus või mai esimesel poolel, valides omale veekogus sügama (25...40 cm), kõrkjate vahel asuva paiga ning kasutades aastast aastasse samu veekogusid. Jõudnud kudemispaika, krooksub isasloom seal käuksuva häälega, meelitades niimoodi emaseid. Hariliku kärnkonna kudu on kuni 5 m pikkune nöör, milles on 1000...7000 marjatera.
väljendus, mõõtmete vastavus, liikumisomaduste, tööjõudluse, järglaste väärtuse jm) ning aretusprogrammis ülesseatud majanduslikult kasulike omaduste ja elutingimuste ühtsus. Tõug määratakse hobustel (peamiselt) ema tõu järgi. Puhasaretus puhasareuse eesmärgiks on puhasaretuse teel parandada , säilitada ja täiustada olemasolevat tõugu, mille puhul paaritatavad loomad ühte- ja samasse tõugu. Isas- ja emasloomi valitakse vastavalt aretusprogrammi eesmärgist ja loomaomanike poolt ülesseatud standardeist lähtudes. Noorloomad kasvatatakse üles tõule omasest pidamistehnoloogiast lähtudes ning produktiivloomi söödetakse treenitakse tõuaretuspiirkonnas kasutatava populatsiooni söötmis-pidamistüübi kohaselt. Puhasaretus jaguneb: 1. Liinaretus 2. liinide ühendamine 3. sugulasliinide (inbredliinide) aretus ja tõusisene ühendamine 4. perekondaretus
Perekond: Kärnkonn (Bufo) Liik: Harilik kärnkonn (Bufo bufo) Harilik kärnkonn on meie tavalisemaid konni, keda leidub igal pool Eestis. Värvuselt on ta ühtlaselt pruunikas, kõhualune on määrdunudvalge või kollakas. Harilik kärnkonn on suurt kasvu, eriti emased loomad (10...11 cm), kes on isastest (6...7 cm) palju suuremad. Saaremaal elutsevad kärnkonnad on oma mandril elavatest liigikaaslastest tublisti kogukamad, sealt on leitud isegi kuni 17 cm pikkuseid emasloomi. Harilik kärnkonn elab valdavalt maismaal, siirdudes vette vaid lühikeseks, 6...8 päeva kestvaks kudemisperioodiks. Kärnkonnad koevad aprilli lõpus või mai esimesel poolel, valides omale veekogus sügama (25...40 cm), kõrkjate vahel asuva paiga ning kasutades aastast aastasse samu veekogusid. Jõudnud kudemispaika, krooksub isasloom seal käuksuva 23
a. seaduspärasuse: 25 VEISEKASVATUS I seaduspärasus Organid, mis kasvavad aeglaselt looteperioodil, kasvavad kiiremini lootejärgsel perioodil ja vastupidi. Keskkonnateguritest mõjutab kasvu kõige enam söötmine. Sööt peab sisaldama kõiki toitaineid, millest ehitatakse üles luu- ja lihaskude ning siseorganid. Seepärast tuleb tiineid emasloomi hästi sööta. Kui tiineid lehmi puudulikult sööta, sünnivad väikesed ja lühikeste jalgadega vasikad. Seda nähtust nimetatakse embrüonalismiks. Seega mõjutab puudulik söötmine kõige enam embrüonaalsel perioodil kiiremini kasvavaid luid. Sünnijärgsel perioodil puudulikult söödetud vasikad jäävad kõrgejalgseteks, lühikese ja kitsakehalisteks. Seda nimetatakse infantilismiks. Infantiilne loom sarnaneb kehaproportsioonides vastsündinuga
annaabi.ee 
