Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Emadepäev". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
emadepäev, emadepäeva, hommikul, homme, soovite, külla, edastatud, toiminud, kaardigaTartu kutsehariduskeskus Majutus-ja toitlustusosakond Merili Sutt Emadepäev Iseseisev töö TARTU 2014 Emadepäev Emadepäev on Eestis maikuu teisel pühapäeval. Emadepäeva tähistati esmakordselt 10. mail 1908. aastal Ameerika Ühendriikides Lääne-Virginias Graftowi kirikus. Eestis tähistati seda päeva esmakordselt 1922. aastal Uderna koolis piduliku koosviibimisega, mille organiseeris Naiste Karskusliit Helmi Mäelo algatusel. Üle-eestilisena tähistati seda päeva aasta hiljem, 3. juunil 1923. Emadepäeva tähistamine kogus populaarsust ja seda tähistati kuni 1940. aastani. Uuesti hakati Eestis emadepäeva tähistama 1988. aastal.
mitme jumalateenistusega: ülestõusmispüha öösel, varahommikul ja päeval. Lihavõttepühadel on oma tavad. Eestis kuuluvad pühadelauale keedetud, hilisemal ajal juba ka värvitud munad, toidud magusast kohupiimast, munavõi, kohupiimapirukad, vasika- või saepraad, sült jne. Ameerikas on suur reede ja ülestõusmispüha riiklikud pühad. Koolid on siis tavaliselt suletud 1 nädal. (http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9Clest%C3%B5usmisp%C3%BChad) Emadepäev Emadepäev on maikuu teisel pühapäeval. USA-s sai emadepäev alguse 1872. aastal, kui tuntud kirjanik Julia Ward Howe (kel endal lapsi polnud) tegi ettepaneku emadepäeva tähistamiseks ja alustas ka vastava kampaaniaga Emadepäeva traditsiooni loomisel oli aga temast edukam Anna Jarvis, kes aastal 1907 viis Lääne-Virginias Graftonis läbi tseremoonia oma kahe aasta eest surnud ema auks. Anna Jarvise lasterohke ja hakkaja ema oli püüdnud
tundmise, et sa oled pereliige, sest tänapäeval ei tohiks inimene peres olla liiga individuaalne. Näiteks, vend ei tunne venda ja isa ei tunne oma last ära. See lõhestab peret. Olen ise täiesti nõus kogu selle jutuga, kuna traditsioon on levinud juba aegade algusest peale põlvest põlve ja me oleme seda säilitanud. Meie pere suuremateks traditsioonideks on: jõulud, jaanipäev, sünnipäevad ja lihavõtted. Meeles peame ka isadepäeva ja emadepäeva. Jõulud ja aastavahetus on meil kõige tähtsamad ja iga aasta oleme me seda püüdnud tähistada nii, nagu tähistasid meie eelmised põlvkonnad. Muidugi toome sisse uuendusi, aga ei muuda olulisemat. Peale jõulude on veel tähtsal kohal jaanipäev, kuna teeme seda peale ühise külajaanipäeva, ka kodus väiksema istumise lõkkeääres. Emadepäevaks viime alati emadele ja vanaemadele lilli ja torti. Kui on meil võimalust käime ka tihti surnuaial lähedaste haudu
Plaks ja parem käsi, plaks ja vasak käsi, plaks ja parem käsi, vahetus. ( 5x) Finisisse jõudnutele jagatakse sokolaadimedalid. Kui kõik grupid on tagasi sööklasse jõudnud, tänatakse kohaletulnuid. ,,Suur suur aitäh teile kõigile, et leisite selle tunnikese oma õhtust ja veetsite selle meiega. Loodame, et teil oli põnev ning positiivseid emotsioone täis õhtu. Lõpetuseks pakume omalt poolt teile väikest kehakinnitust ning kohvi/teed. Kaunist õhtu jätku ning head emadepäeva !" Lapsed viivad emadele, vanaemadele, õdedele enda meisterdatud kaardid ja lilled. (Lisa 5) Allikad Emalaulud. (1972). EESTI RAAMAT.-Tallinn Voiman A-L. (2011). Jutuke Lepatriinust. [2015. Detsember. 25 ] http://www.lasteaed.net/2011/10/02/jutuke-lepatriinust/ Hiiemäe A. ( 2007). Lihtsad liikumismängud õues 3-5 aastastele. [2015. Detsember. 25 ] http://26la.haridus.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=13:lihtsad-liikumismaengud-
"Kingi emale üks kena päev" Külastasin emadepäeva juubelikontserti "Kingi emale üks kena päev" 10.mail. Muusikud esinesid Tallinna Raekoja platsil. Traditsiooniks saanud kontserdi korraldajaks on Valdur Laid, Elioni juhatuse esimees. Kontserti korraldatakse juba 10.ndat aastat ning emasid rõõmustaval ilusal emadepäevakontserdil oli ka heategevuslik eesmärk- selle ajal koguti raha abivajajatele lastele vajaliku kõnniroboti soetamiseks. Heategevusliku emadepäeva kontserdi juubeliprogramm oli esinejatest kirju üles astusid ansambel Traffic, Uno Loop, Tsellokvartett C-Jam ja Luisa Värk, Köök ja Kaire Vilgats, Meero Muusiku lastekoor ja käsikellade ansambel Nõmmelill. Kontsert algas hoogsalt ja haaras kuulajaid kaasa juba esimestest taktidest alates. See algas Meero Muusiku lastekoori esitatud lauluga "Emale", mis kuulub P.Ripsi repertuaari. Seejärel tervitasid kohaletulnud publikut päevajuhid Harriet
Retoorika Eesti Vabariigi Presidendi kõne analüüs Härra President Ilves esitab kõne Emadepäeva aktusel 13.mail 2012 Estonia kontserdisaalis, seega kõne on suunatud rahvale, eelkõike emadele, vanaemadele, vanematele ja lastele, kus tooksingi tema kõne välja: Head kaasmaalased, armsad emad ja vanaemad, kallid lapsed ja vanemad. Suhteliselt kõne alguses esineb sõnade kordus, mis siis väljendabki retoorikat, kuna kordus on sõnarühma kindla rütmiga kordamine, kus ta kordab sõna ,,tuhat" mitu korda. Tuhat tänu, tuhat embust, tuhat lille emale.
KÕNE KÕNE ALUSTAMINE Oluline on luua kontakt kuulajatega. Alustatakse viisaka pöördumisega kuulajate poole e KÕNETUSEGA . Alustada auväärsematest. Ülesanne Koosta 2-3 erinevat kõnetust. Kõnesituatsioonid: esimene koolipäev, kooli lõpupidu, emadepäeva aktus, 18. sünnipäev. Sissejuhatuse eesmärgid luua positiivne suhe publikuga, äratada huvi, juhatada teema sisse, esitada kõne põhiidee. SISSEJUHATUS Õnnestunud sissejuhatusest sõltub, kas kõne vastu huvi tuntakse. Mõtle sissejuhatus korralikult läbi. Väldi keerukust ja vabandusi. Kasuks tuleb aktuaalsus. („Kuulsin tänastest uudistest…“, „Tänastes ajalehtedes on huvitavalt
tsemenditehas: Leedust tellis tehas kolmikute käru ja ostis kolm eritellimisel tehtud lapsevoodit. "Praegu elame kõik Kairele kaasa," rääkis ema. "Tal oli sihikul minna Pedagoogikaülikooli soome keelt õppima. Nüüd selgus, et sellel erialal jääb vaid tasuline vastuvõtt." Soome keele õppimine Pedagoogikaülikoolis oli Kaire Reimuse õpilastele stiimuliks ka keskkoolis. "Kahjuks pole filolooge tarvis, eelistatud on tehnikaerialad," nentis ta. Emadepäeva hommikul sai Aasta Ema oma lastelt lillekimbu ja ehtekomplekti. "Ilusad ja tagasihoidlikud," ütles ta kingituse kohta. Estonia kontserdisaalis lisandus veel üks kink Aasta Ema hõbesõlg. 4 Ülevaade teosest Ilmselt oleme me kõik kunagi tundnud soovi kuhugi põgeneda oma probleemide eest. Enamus juhtudel see ainult mõtteks jääbki. Liiga realistlik maailmapilt ja mõtlemine ei luba
Sageli on loodusega seotud kasvatusmomentides eetiline kasvatus lõimunud teiste valdkondadega. Vanarahva jutud/ muinasjutud sisaldavad sageli loodusesse austava suhtumise tarkust või õpetavad inimestele looduse kaudu väärtuslikke omadusi näit. Kaksteist kuud. Lasteaia personalile on tuttavs selline kannatlikkust nõudev töövorm nagu lillede kasvatamine ja lindude eest hoolitsemine. Lillede eest hoolitsemise krooniks on muidugi emale istutatud ja kasvatatud emadepäeva kingitus. Tehiskeskkonna moodustavad majad sillad, teed, tehased, pargid kuid arvestatakse ka seda kas mingi objekt on ehitatud või mitte. Tehiskeskkonna uurimise eesmärk eelkoolieas on, et lapsed õpiksid aru saama inimese loodud keskkonnast, kohtlema seda hoidlikult ja säästvalt ning mõtlema, millistel tingimustel tuleks luua sellist keskkonda tulevikus, et oleks täidetud jätkuva arengu printsiip. Sotsiaalse keskkonnahulka kuulub ka kultuuriga arvestamine kasvatuses. Oma rahvuse
Suvel 1925. a. töötas Eestis 9 suveasundust. Vabaõhu- ehk metsakoolid Linnades on palju nõrku lapsi, kes mitte ei suuda mitu tundi päevas koolis istuda ja tervete lastega ühes töötada. Nendele lastele on paremaid elutingimusi ja lühemat õppeaega tarvis. Seda võib nendele anda vabaõhu- ehk metsakool. Kool ei tohi linnast mitte kaugel olla. Ta peab ka põhjatuulte vastu kaitstud olema. Lapsi ei pea niisuguses koolis olema mitte üle 100- 200. Nad tulevad hommikul kell 8 kooli ja jäävad kuni õhtu kella 6-8ni sinna. Kõik töö sünnib lahtise taeva all, va. halva ilmaga. Õppetunnid kestavad 30 minutit. Seevastu pühendatakse kehalisele kasvatusele palju aega. Vabaõhu-koolides õpetatakse lastele harilikult ka aiatöid. Toitutakse 4-5 korda päevas. Harilikult kulub iga lapse peale vabaõhu-koolis kolm kuud aega, kuni ta teistega normaalkoolis suudab ühes töötada. Eestis puuduvad veel need koolid täieliselt.
Hey!.Räägin siis nata endast. Olen siuke ilus tüdruk Angela parimates aastates 14 blond ja selle üle uhke. Ema on mul siuke hoolitsev junnike (vabandust aga ta on lihtsalt vahel junn) ja isa siuke tegutsev ärimees. Siis on mul siuke elu nõme väikevend . Vahva kas pole. Mu parim sõbranna on Kerli on hull poiste sebija ja geto no ma ei või ! Ise olen siuke rich girl nagu, issi annab kõike mida tahan .Aga nüüd siis mu elust. * Täna hommikul kooli minnes märkasin et meie klassi on tulnud uus õpilane. Selgus siis et ta on must vanem (kujutate ette ma olen klaasi vanim , nüüd siis tema ...ooo eei ) ja hullem tibi kui mina (issand temaga läheb raskeks.) Nimi on tal Kaire ,ei tea kes küll paneks oma lapsele siukse nime . Järsku tuli mu juurde Kerli "Youks kuule sa seda Kairet tead ? Pidi mingi hull chick olema, kõik mingi sõbrustavad temaga ." "Hey Kerli , mida mina olen siin pomo mina olen chick, whf! Kurat ta rikub mu elu !"
Tavaliselt mina leidsin rohkem kui õde, sest ma jätsin alati meelde kus munad eelmine aasta olid olnud ja tavaliselt need kohad kordusid, leitud maiustusega võisid teha mis tahad, tavaliselt kippusime kohe ära sööma. Aga nüüd pole seda päris mitu aastat juba olnud, sest oleme juba suured. Nüüd on juba traditsiooniks kujunenud ka vanaema juures käimine pühade ajal, sest ta on juba vana ja meil on lihtsam sinna minna kui tal meile külla tulla ja nüüd oleme juba piisavalt targad, et ennem kodus ei söö kui vanaemale külla mineks, sest ta kipub väga palju erinevaid toidukraame peale suruma. Vahest esineb minu peres ka olukorda kus minnakse koos kasvõi kuhugi kaubandus keskusesse koos ja peale mida kuskilt kohvikust läbi või midagi, igatahes asi seegi aga päris traditsioonis see veel nagu kujunenud pole. Sünnipäevadel lihtsalt leiame
Pimesikk, nüüd tule siia, kõiki meid sa kinni püüa! Mis mu nimi, mõista sa, seo siis minu silmad ka! (R. Eespere, M. Vikat, M. Klaas. Laulik 1.2. kl. Tallinn: Koolibri 1993. Lk 121) "Kop ja plaks" Kop-kop jalaga, Plaks-plaks kätega, La-la laulan ma. Natukene tantsin ka! (I. Joandi, N. Lunjova) Liisusalm "Teen ise!" Ma seon ise kingapaelad, panen ise salli kaela. Selle järel hop, On mul seljas jopp! Inglise lastelaul "Hommikul". Eestikeelne tekst E. Ait 1. Hommikul käsi pesen nii, pesen nii, pesen nii. Hommikul käsi pesen nii, uut päeva rõõmsalt algan. 26 Õpetajaraamat 2. Hommikul nägu pesen nii... 3. Hommikul hambaid harjan nii... 4. Hommikul juukseid kammin nii... 5. Hommikul putru söön ma nii... (A. Kumpas. Väikese lapse laulud. Tallinna Raamatutrükikoda. Lk 60) 11.6. Minu sõbrad A. Kumpas "Mina plaksutan" 1. Mina plaksutan, mina plaksutan,
SUHTLEMINE Mõned inimesed on introverdid teised ekstraverdid. Kui ollakse seltskonnas, siis on enamasti inimesed, kes veavad vestlust edasi ja teised, kes lähevad lihtsalt kaasa või vaikselt kuulavad. Osad avavad end ainult väga lähedaste tuttavatele, kui sedagi aga mõned on valmis oma isiklikke muresid, läbielamisi rääkima ka inimesele, keda tunneb väga põgusalt. Mina ise võin end pidada avatud inimeseks, leian kiiresti teiste inimestega kontakti. Pole probleemi alustada vestlust mõne võõra inimesega, ning olen isegi teinud tööd, kus on olnudki tööülesandeks võõraste inimestega suhtlemine ning neile toodete müümine, see amet andis mulle väga palju julgust juurde. Kuid on teemasi mida ma räägin vaid väga lähedastele inimestele. Vahepeal unustan end lobisema ja räägin liiga palju, isegi teemadest, mida võiks enda teada jätta. Kipun inimesi liialt ruttu usaldama, mis ei ole eriti hea, sest nii võib tekkida
korralikult käsile võtta," märkis Uus. Eesti Kõrva-Nina-Kurguarstide ja Pea- ja Kaelakirurgide Seltsi presidendi Marek Metsmaa sõnul antakse Eestis aastas välja 3000-4000 kuuldeaparaati. "Võite ise arvutada, kui paljud neist on veel ootejärjekorras. Kui võtta, et praegu on audioloogidel kaks-kolm kuud, siis on selge, et see on alamehitatud eriala," ütles ta. Emadepäeval toetatakse kuulmispuudega lapsi 08.05.2011 13:31 Tallinnas Raekoja platsil tähistatakse emadepäeva heategevuskontserdiga, millega kogutakse seekord annetusi sisekõrvaimplantaatide soetamiseks kuulmispuudega lastele. Kell 14 algaval kontserdil esinevad Maarja-Liis Ilus, Tanel Padar & The Sun, Jäääär, Maire Eliste laululapsed, Chillin jt ning kontsert on kõigile tasuta. Kontserdi salvestust saab vaadata ETV-s kell 19.35. Sisekõrva implantaat on kallis ja keerukas kõrgtehnoloogiline seade, mis võimaldab kurdil lapsel saada kuuljaks
Sõnamõrvar Olen üks keskeas naine, mul on üks poeg ja üks tütar. Mul on ka mees. Ma jutustan teile ühe endaga juhtunud loo. Ma töötan pitsabaaris ettekandjana. Meil vahetati ülemust. Sellega kaasnes ka kostüümi muutus. See oli jube! Ühel esmaspäeva hommikul hiilisin kikivarvul toast välja, trepist alla ja olin peaaegu köögis, kui kuulsin enda selja taga naeruturtsatusi. Pöörasin ringi ja nägin, et see naerja oli Stiiv-Maikel, minu mees, kes tuli dusi alt. "Kuhu sa selle klounikostüümiga lähed?" küsis ta. "See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult. See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline.
Harri soovitas vartest teha küll moodsa kimbu, kuid Joonas ei olnud sellega nõus ja nad kiirustasid turule. Turult lilli ostes läks nende kimp segamini ühe tädi kimbuga. Õpetajale lilli üle andma hakates leidsid nad paberist sibulad. Vend Harri lahendas äparduse öeldes õpetajale: „Palun, võtke heaks. Kimp suviseid vitamiine kulub marjaks ära. Peate talveks jõudu koguma. Nende naakmannidega siin ei ole teil kerge.“ Kõik naersid ja kõigi tuju oli hea. Sügishommik. Ühel hommikul nuttis õde enne kooliminekut, ta oli unustanud kirjandi kirjutamata. Harri otsusta kohe, et mõtlevad igaüks mõned laused välja. Tema paneb need paberile ja õde kirjutab koolis nendest kirjandi valmis. Mõeldud tehtud. Kirjandi kätte saanud oli Ingver väga kurb-ta oli saanud kolme. Joonas otsustas igatahes aegsasti mõne loo välja mõelda, et see ei jääks viimase minuti peale, nagu oli juhtunud õega. Talvehommik. Joonase kurk oli haige. Harri oli hommikul vara tema pärast mures ja
" · Hoia last kaisus ja kallista teda tugevasti. · Korda salmi. Kallista last, tõsta ta kõrgele õhku ja anna talle musi. · Proovi last kiigutada, temaga ringi keerutada ja teisi lapsele meeldivaid tegevusi. RATSASÕIT · Pane laps oma põlvedele istuma, näoga enda poole. Hoia last vöökohast ja hüpita teda põlvedel. · Laula talle: "Väike Ennu ratsutab, hobu kaela patsutab. Sõit-sõit, suksuke, lähme külla tädile." (Tõsta laps õhku.) · Jätka hüpitamist ja laula edasi: "Suksu vilkalt kepsu lööb, Ennule see rõõmu teeb. Sõit-sõit, suksuke, lähme külla tädile." (Hoia last kaenla alt kinni ja lase tal oma põlvede vahele kukkuda.) MÄNGUD 2-3aastastele PLAKSUTAMISMÄNGUD Plaksutamine rõhutab laulu rütmi. Plaksutamismänge on igas eas ja iga oskustasemega lastele, alates lihtsaimast (Patsi-patsi) ja lõpetades keerukate rütmidega.
Elu on liialt lühike, et raisata seda inimestele, kes sinust ei hooli. Elu on nagu pornofilm, aga ilma seksita! Me ei tea millal elu lõpeb, ja sellepärast me kiirustamegi. Elu on võistlus, aga reegleid ei näe. Eluraamatul ei ole kordustükki. Kui puuduvad armastus ja sõprus, on elult võetud kogu tema mõnu Tarkus on teadmine, mis on muutnud inimese osaks. Ükskõik, kuidas inimene sureb, surema peame ükskord kõik. Kas sureme täna, homme või aasta pärast, see on rohkem maitse asi. Peaasi, et oleme elanud Elu on nagu matemaatika , ainult valemid tuleb ise välja mõelda. Rõõmusta elu üle, kuni elad, sest surnud olla saad sa kaua. Elu on nagu wc-paber, mõnikord pühib hästi, teinekord halvasti. Eesmärgita päevad lõppevad inimese kokkuvarisemisega , seega lõpetage muretsemine ja hakake elama . Ära ole lukuks, mida iga võti keerab. Ole võti, mis igat lukku keerab.
«Mileedi,» kogeles d'Artagnan. Ja ta minestas uuesti. «Olgu pealegi, et kaotasin kaks külalist,» ütles peremees, «aga üks jääb mulle ometi; olen päris kindel, et ta vähemalt mõned päevad siin viibib. Üksteist eküüd teenin ikkagi.» Nagu teada, oli d'Artagnanil kukrus järel just üksteist eküüd. Peremees arvestas, et reisija haigus kestab üksteist päeva ja ta kasseerib iga päeva eest ühe eküü. Kuid ta 19 oli teinud oma arvestused ilma reisijata. Järgmise päeva hommikul tõusis d'Artagnan kell viis üles, läks ise alla kööki ja nõudis lisaks mõnedele ainetele, mille kohta meil puudub nimekiri, veini, õli ning rosmariini. Ema retsept peos, valmistas ta salvi, millega võidis oma arvukaid haavu, uuendas ise kompresse ja ei lubanud endale läheneda ühelgi arstil. Kahtlemata tänu mustlaseide salvi mõjule ja arsti puudumisele oli d'Artagnan jalul juba samal õhtul ja peaaegu täiesti tervenenud järgmisel päeval.
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................
sisse. Vanaema ja vanaisa ütlesid, et on nende eest ühte saladust varjanud. “Miks?” küsis Laura. “Me arvasime,et te kardate tonte,” vastas vanaema. “Ei, me armastame tonte ja kõiki sellised olendeid!” ütles Siim. “Aga kahjuks linnas meil ei kummita,” lausus Laura kurvalt. “Noh, siis teil veab,” ütles vanaisa. “Kuidas?” küsis Siim. “Sest meil kummitab,” vastas vanaisa. “PÄRISELT!” karjusid lapsed rõõmsalt. “Jah. Ja homme otsime need kummitused üles,” ütles vanaema. “Just nii me teemegi!” sõnas vanaisa. “Aga nüüd magama!” kamandas vanaema. “Okei,” vastasid lapsed. Järgmisel hommikul pool seitse olid lapsed juba üleval. Vanaema ja vanaisa ärkavad tavaliselt kell seitse. Kui nad sel kellaajal alumisele korrusele läksid, ei olnud nad väga üllatanud, et lapsed enne neid üleval olid. Laura küsis vanaemalt ja vanaisalt: “Kas te öösel pauku kuulsite?” “Ei, kas teie siis kuulsite
Sel õppeaastal, Narva Eesti Gümnaasiumis, toimus rebasteristimine 23.-25. septsembril. See ristimine erines vägagi eelmistel aastatel korraldatuist. Täna, täieõigusliku rebasena, tahaksin ma jagada omi mõtteid ning tundeid möödunust. Esimese päeva hommikul koolimaja uksest sisenedes, ootas mind suur üllatus-pidin kiiruga koolikoti vahetama maximakilekoti vastu välja ning tormama kiiruga õue, kus teised mind juba ootasid. Seal jagati meile kätte kaltsukast ostetud vanad, räbaldunud hilbud, mida me pidime siis ka kandma järgnevatel päevadel. Mina sain endale selga vana seeliku, roosa pluusi, dressid, püksid ning kampsuni, mis absoluutselt omavahel kokku ei sobinud. Ausalt öeldes nägin välja nagu hullumajast põgenenud.
oligi paik, kuhu Indrek ikka ja jälle oma pilgu viis, kui ta selleks pisutki mahti leidis. Aga tõepoolest oli selleks aega vähe, sest tema teadmuste katsumisega tehti kohe hakatust. See võis ehk tundi pool kesta, siis ütles härra hallis eesti keeli: ,,Vene keele ja rehkendusega saate neljandasse, aga ajalugu, peaasi ladina keelt peate järele õppima. Kui kõvasti tööd teete, jõulu vaheaja ka, saate ehk järgmisel semestril teistele järele. Olete juba täis mees, andke pihta. Tõuske hommikul varem, õhtul aetakse magama. Kas raha on, et tunda võtta? Ei ole? Noh, siis katsuge omapead, küsige teistelt, kas või minult mõnikord. Mitte ühtepuhku, sest mul pole aega, aga vahete-vahel." Nüüd tundusid äkki ka selle härra silmad Indrekule sama mahedatena nagu teisegi omad, ja mingisuguse uue rõõmuga lahkus ta toast. ,,Teatage härra Maurusele, et meie oleme valmis," ütles punahuuleline Kopfschneiderile.
peegeldas. Teie ei taha ju seda tunnistada, et teine ütleb välja teie sees olevaid mõtteid! Teie teete teiste suhtes sama moodi lähete kellegi juurde ja tahate järsku öelda mingil moel midagi. Teine käivitab, ja te ütlete "laksti" midagi ära. Kui me oleme alaväärsuskompleksiga kimpus, siis mida me ütleme? Afirmatsioon, see uus tundetekitaja lause peab olema väga lihtne. Mida lihtsam, seda parem! Peab olema öeldud oleviku vormis nii, nagu see asi, mida te soovite, oleks juba pihu peal käes. Mõtet, mida te nüüd loote, siis sellel järgneb positiivne tunne, peate täna, homme kordama. Rohkem ei ole päeva jooksul vaja korrata kui 3 minutit! Mõttel, millele järgnevad tunded on suurem jõud, kui ütleme seda kõva häälega. Te leiate selleks alati võimaluse! Näiteks vannis, dussi all seal on veeelement veel juures, on mõju veel suurem. Annab emotsionaalsust juurde. Võite ju lausa laulda mõtet, mida te soovite, et sellele
vastuvõtjale (nt kliendile) selges ja arusaadavas vormis. Sõnumi vastuvõtmine ja dekodeerimine võimaldavad vastuvõtjal saatja poolt teele läkitatud sõnumi kätte saada ja seejärel enda jaoks lahti mõtestada. Mida täpsemalt mõistab sõnumi vastuvõtja seda, mida selle saatja teatas, seda efektiivsem ehk paremini toimiv on suhtlusahel. Müra ehk suhtlustakistus on suhtlusahelaga sagedasti kaasnev koostisosa, mis võib moonutada ja muuta saatja poolt algselt edastatud sõnumit. Müra võib esineda suhtlusahela kõikide koostisosade ja etappide juures. Müra võivad põhjustada: · saatja ebatäpsus oma mõtete väljendamisel · liiklusmüra, telefonihelin, vali muusika, inimeste omavaheline jutt jms · signifitseerimata ehk mõtestamata tekst (sõnum) · logopeedilised vead (halb diktsioon, kogelus, vale kõnehingamine, nasaalne häälekõla jms) · rääkimisvead (võõrkeelsete sõnade ja nimede vale hääldamine, sobimatu häälekõrgus ja
HAMLET: Kas me ei läheks siit ära? Sest ausõna targutada ma ei oska. ROSENCRANTZ & GUILDENSTERN: Me saadame teid. HAMLET: See ei tule kõne allagi. Ma ei taha teid oma ülejäänud teenritega ühte patta panna; sest kui teiega avameelselt rääkida, siis mul on igal pool sabad taga. Kuid jätkates sõpruse sissetallatud rada mis asjus te Helsingöris olete? ROSENCRANTZ: Tulime teile külla, mu prints, muud asja meil ajada pole. HAMLET: Kas teid mitte ei kutsutud? Kas see on teie enda soov? On see vabatahtlik külaskäik? Rääkige, olge ausad mu vastu. (Vaikus.) Rääkige - rääkige. (Vaikus.) Noh, ütelge. GUILDENSTERN: Mida me peaksime ütlema, mu prints? HAMLET: Midagi, mis puudutaks mu küsimust. Teid kutsuti, te silmis on mingi ülestunnistus, mida te ei suuda piisavalt varjata.
Notsu: "Nii hea, et me üksteisel olemas oleme!" Karupoeg noogutas. Notsu: "Kujuta ette: mind ei ole, sina istud siin üksinda ja pole kellegagi juttu ajada." Karupoeg: "Aga kus sina siis oled?" Notsu: "Mind ei ole." "Nii ei saa olla," ütles Karupoeg. "Mina arvan ka nii," ütles Notsu, "aga no kujuta ette, mind ei ole. Sina oled üks." "Miks sa mind kiusad?" vihastas Karupoeg, "Kui sind ei ole, ei ole mind ka. Said aru?" Ühel õhtul tulevad karu, rebane ning jänes baarist koju, ise täis kui zilli uksed ja kukuvad kõik ühte auku. Noh kolm päeva juba augus istunud ja kõhud tühjaks läinud. Rebane tõuseb püsti ja ütleb, et nüüd sööme kõige nõrgema ära. Jänes vastu:"Daipohh kui keegi karule liiga teeb!" Ühel õhtul tulevad karu, rebane ning jänes baarist koju, ise täis kui zilli uksed ja kukuvad kõik ühte auku. Noh kolm päeva juba augus istunud ja kõhud tühjaks läinud. Rebane tõuseb püsti ja ütleb, et nüüd sööme kõige nõrgema ära. Jän
Malle: Tänan. Ülemõde: Niisiis, teie olete Malle Soo. Palun rääkige kõigepealt endast ise. Malle: Olen sündinud 15. juunil 1964. aastal. Seega olen 48 aastat vana. Olen abielus. Mul on kolm täiskasvanud last... Ülemõde: Mis haridus teil on? Malle: Olen lõpetanud Kehras keskkooli ja seejärel õppisin sekretäriks. Ülemõde: Nii et olete töötanud sekretärina? Malle: Jah. Kakskümmend kaks aastat. Ülemõde: Aga miks te soovite nüüd hooldustöötajaks hakata? Malle: Hooldasin oma tädi mitu aastat ja siis tuli soov amet ära õppida. Läksin Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli. Seal on ka kutseõppe osakond, kus saab õppida hooldustöötajaks. Ja nüüd on kutse käes! Ülemõde: Praktiline kogemus piirdub siis ainult tädi eest hoolitsemisega? Malle: Oh ei! Töötasin õppimise ajal juba hooldustöötajana Iru Hooldekodus. Mitte küll täiskohaga, mul oli pool kohta
(Paus.) Hea küll, ehmatasin ROLAND: Laura? teid vist natukene. Ärge võtke südamesse. LAURA: Ma ei tea. Ma ei julge külmetada. Vahel kuhjub korraga liiga palju. Muidugi ei Äkki võiks Roland ka jääda? Me ei suuda ole midagi hullu. Kõik on hästi. Noh, head teineteiseta... aega siis. OSVALD: Ma saan kõigest aru, aga ROLAND: Ma ei saa hästi aru. Me siis ei saa lõpetame selle jutu. Hommikul siis klaarime. siia jääda? Teeme kohvi ja ma saadan su sillani. 3 4 ROLAND: Kui rahas on küsimus, siis ma LAURA: Ma ei saa mitte midagi aru! Ma maksan peavarju eest viietärnilise hinna. tahaksin küsida... OSVALD: Miks sa siis hääletad? OSVALD: Väga hea! Teeme nii, et sina
kinnikasvanud teed siia! Kuula hoolega. Mõlemad te siia ei jää. Sina lähed ja teed hommikuni aega parajaks. Võid minna suure tee peale, või lähed paar kilomeetrit jõge mööda alla, seal on kitsesöögimaja, sinna mahub külitsi viskama, katus peal ja puha, aga soovitan siiski olla liikumises. ROLAND: Laura? LAURA: Ma ei tea. Ma ei julge külmetuda. Äkki võiks Roland ka jääda? Me ei suuda teineteiseta... OSVALD: Ma saan kõigest aru, aga lõpetame selle jutu. Hommikul siis klaarime. Teeme kohvi ja ma saadan su sillani. ROLAND: Kui rahas on küsimus, siis ma maksan peavarju eest viietärnilise hinna. 4 5 OSVALD: Miks sa siis hääletad? LAURA: Juhtus niimoodi. Me tõesti maksame! ROLAND: Läks meelest pakkuda, tundus, et siin metsas ei maksa raha midagi. (Naerab rõõmust. Kallistavad Lauraga.) No nii, kui palju te olete mõelnud? (Võtab rahakoti
kirjutama, ükskõik kui lõbus sul ilma nendeta ei oleks. 8.Sa pead Püksid oma Õdedele edasi andma vastavalt Õeskonna sätestatud korrale. Selle punkti täitmata jätmise korral ootab sind taaskohtumisel ees karm keretäis. 9.Sa ei tohi särki Pükstesse toppida ega Pükstel vööd kanda. Vaata reegel nr2. 10.Pea meeles. Püksid =armastus. Armasta oma kaaslasi. Armasta iseennast. 1.2.2 Täna on homme , mil me eilse pärast muretseme. (Anonüümne) Ühel päeval, umbes siis, kui Tibby oli 12 , mõistis ta, et saab õnne mõõta oma merisea Mimi järgi. Kui ta oli täis otsustusvõimet, tal oli plaan ja siht silme ees, siis tormas Tibby Mimi klaaskastist mööda, olles veidi kurb , et Mimi seal tuimalt laastude sees pidi lebama, aga Tibbyl on nii suurepärane elu. ( lehekülg 30 ) Tibby sai Mimi endale kui ta oli seitsmene. Tol ajal meeldis talle Mimi nii väga , et ta säästis
Ara sa ütle midagi, kui sauna viime ja puhtaks peseme. MANN {aralt). Näin, kas see on nüüd libahunt? PERENAINE. Rumal! See on inimeselaps nagu sinagi. Laps on kopakese tühjaks söönud, paneb lusika käest ja silmapilguks käed kokku. Vaatab siis tänulikkude silmadega ringi. PERENAINE {peremeest müksates). Nägid, mis ta ka teha oskas? PEREMEES. Jah! {Lapse poole astudes, sõbralikult.) Kas kõht on täis? Laps vaatab temale otsa, aga ei vasta midagi. PEREMEES. Küll sa homme kõnelema hakkad! Roni nüüd ara üles ahju peale, seal on sul soe magada. Laps ei vasta ikka midagi, kaob kartsast mööda ahju peale, kus kõik vagusi jääb. PEREMEES. Noh, Margust-Manni, minge ka ara põhku! MANN. Mina pelgan! PERENAINE. Rumal! Margus läheb ka ja meie tuleme. Lapsed kaovad tagakambrisse. Jaanus on enese riidest lahti võtnud, et 6
annaabi.ee 
