Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Elutunnused. Elusa ja eluta looduse võrdlus.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
elusloodus, elusolendid, elutunnused, elusorganismid, 6co2, omased, objektidestateeria, valgud, rakulise, autotroofid, valgusenergia, fotosüntees, heterotroofid, tulevast, 6h2o, paljunemisvõime, pooldumine, ainuraksed, vegetatiivne, isas, rakuline, energiavahetus, sisekeskkond, bioloogiaikroorganismidikroobidineraalid, astronoomia, geoloogiaevolutsioon. Elu on mateeria osa, mis suudab end ise kasvatada ja paljundada. Valgud töötavad elu nimel. Valgumolekulid on suured molekulid. Erinevaid valgumolekule on miljardeid, nende koostoimimine ongi elu. Valkude töös seisneb elu! Geenid määravad valkude ehituse. Kus ja kes otsustab, millised valgud ja kuidas töötavad? pärilikkuse mõte Kuidas on lahendatud energia probleemid? energeetika mõte raku ehitus 1. Rakuline ehitus........................................................................ Rakk – väikseim üksus elu omadustega. Iga raku ümber on membraan (ALATI). Rakkude sees on tuum. Rakul on palju igasuguseid organelle (mitokonder – tegeleb energia saamisega). Raku sees on tsütoplasma (poolvedel aine). Ainuraksed – bakterid, kingloom, amööb, pärmseen, koppvetikas (rohevetikas), silmviburlane Hulkraksed - ... 2. Kõrge organiseerituse tase...............................................
See protsess on fotosüntees. Valgus+6CO2+6H2OC6H12O6(glükoos)+6O2 Heterotroofid-organismid , kes saavad energiat väliskeskkonnast tulevast orgaaanilisest ainest rakuhingamise käigus C6H12O6+6O26CO2+6H2O+energia Mitokonderis toimub rakuhingamine ,st glükoosis reageerimine hapnikuga, mille tulemusel tekkib energia, süsihappegaas ja vesi. Rakuhingamine toimub kõigis organismides väljaarvatud bakterites. 4)Stabiilne sisekeskkond · Püsiv keemiline koostis · Püsiv happesusereaktsioon · Püsiv temperatuur Kõigusoojased: kahepaiksed,kalad, roomajad Püsisoojased: linnud, imetajad 5)Reageerimine keskkonna muutustele · Loomad tajuvad keskkonnas toimuvaid muudatusi meeleorganitega · Ainuraksetel on rakumembraani pinnal valgumolekulid, mis muutes oma kuju, saadavad infot raku sisse. 6)Paljunemine
teadlikult põhjustanud? Truudus, armukadedus, abielu kestvus? Homoseksuaalsus? jne ELU OMADUSED Kersti Veskimets MIS ON ELU? Mateeria osa, mis suudab end ise kasvatada ja paljundada. • Valgud töötavad selle nimel. VALKUDE TÖÖS SEISNEB ELU. • Erinevaid valgumolekule on miljardeid, nende koostoimimine ongi elu. • Kus ja kes otsustab, millised valgud ja kuidas töötavad? • Kuidas on lahendatud energia probleemid? 1. Rakuline ehitus 10 1 Rakk - 2 11 väikseim 3 12 1 0 1 2 1 4 3 2 1 6 5 7 1
teadlikult põhjustanud? Truudus, armukadedus, abielu kestvus? Homoseksuaalsus? jne ELU OMADUSED Kersti Veskimets MIS ON ELU? Mateeria osa, mis suudab end ise kasvatada ja paljundada. · Valgud töötavad selle nimel. VALKUDE TÖÖS SEISNEB ELU. · Erinevaid valgumolekule on miljardeid, nende koostoimimine ongi elu. · Kus ja kes otsustab, millised valgud ja kuidas töötavad? · Kuidas on lahendatud energia probleemid? 1. Rakuline ehitus 10 1 Rakk - 2 11 väikseim 3 12 12345678 10 12 31 14 9 üksus elu 4 5 omadustega 6
Bioloogia KT Bioloogia on teadus, mis uurib elu. Elu on mateeria osa, mis suudab end ise kasvatada ja paljundada. Valgud on väga vajalikud eluks. 1. ELU TUNNUSED 1.1. Rakuline ehitus Jaguneb ainurakseteks ja hulkrakseteks. Rakk on väikseim üksus eluomadustega. Igal rakul on oma kindel ülesanne, millel on selle jaoks oma kindel ehitus. Algselt olid rakud vaid eeltuumsed ning hiljem ka päristuumsed. Näiteks: Bakterid (eeltuumsed), kingloom, amööb, koppvetikas jt vetikad, roheline silmviburlane. 1.2. Kõrge organiseerituse tase Elundid koonduvad elunkondadeks, millest moodustub terve inimene, mida juhib
1. Iseloomusta elu omadusi Rakuline ehitus rakk on kõige väiksem elu omadustega üksus. Elusolendid jaotatakse hulkrakseteks ja ainurakseteks. Keerukas organiseerituse tase elusorganismid on nii ehituses, talitluses, reguleerituses keerukama organiseeritusega kui eluta objektid. Aine- ja energiavahetus toitainete saamine keskkonnast ja nende sünteesimine. Heterotroofid organismid, kes saavad energiat väliskeskkonnast tulevast orgaanilisest ainest rakuhingamise käigus. Autotroofid organismid, kes toodavad orgaanilist ainet
3.Seened Anatoomia- 4.Bakterid Füsioloogia- 5.Viirused Hügieen- Ökoloogia- Etoloogia- ELU TUNNUSED This work is licensed under a Creative Commons Attribution-Noncommercial-Share A Elu määratlemine toimub mitme tunnuse kaudu: Vaieldakse, kas viirused on elus või eluta objektid. Miks? omadus elus eluta 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. Kõikidele elusorganismidele on omased teatud tunnused: Rakuline ehitus Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Rakkude hulga alusel jagatakse organismid Ainuraksed Hulkraksed Biomolekulide esinemine Keerulise ehitusega ained, mis väljaspool organismi ei moodustu. sahhariidid lipiidid valgud nukleiinhapped vitamiinid DNA Keerukas organiseerituse tase Elusorganismid on nii
tesemetel ka populatsioonid, liigid ja ökosüsteemid arenevad Hulkraksed loomorganismid võtavad väliskeskkonnast tulevat infot vastu oma meeleorganitega, üherakulistel närvisüsteem puudub - seda asendavad spetsiaalsed valgumolekulid välismembraanis, annavad info väliskeskkonnast edasi raku sisemusse ja organism kas läheneb välisärritajale või kaugeneb sellest !Kokkuvõtvalt iseloomustavad elu: · Rakuline ehitus · Kõrge organiseerituse tase · Aine- ja energiavahetus · Stabiilne sisekeskkond · Reageerimine ärritusele · Paljunemine · Areng 1.2. Elu organiseerituse tasemed Kõikjal kus on elu, esinevad biomolekulid. Molekulaarset taset loetakse elu esmaseks organiseerituse tasemeks. bioloogiaharu: molekulaarbioloogia Organellid on rakustruktuurid, millel on kindel ehitus ja talitlus seetõttu eristatakse vahel ka elu
Käitumisökoloogia – uurib loomade käitumist ja sobivust keskkonnatingimustega Globaalökoloogia e biosfääriökoloogia – uurib Maad kui terviklikku süsteemi elukeskkonnana Üldökoloogia – uurib eluslooduse ja keskkonna üldisi seaduspärasusi, mis kehtivad kõigil tasandeil Populatsioon – sama rühm sama liiki isendeid, kes elavad kindlal ajal kindlas elupaigas (ristuvad omavahel). Kooslus (biotsönoos)– on kõik elusolendid, kes elavad kindlal ajal kindlas elupaigas ja on omavahel seotud. – kõik elusorganismid, kes elavad koos mingil piiritletud territooriumil Ökosüsteem – on kindlas elupaigas elavad elusolendid koos ümbritseva eluta keskkonnaga. Ökosüsteem – abiootilise (eluta) ja biootilise (elus) keskkonna ühendus. Ökosüsteemi moodustavad ühisel territooriumil elavad ja omavahel toitumissuhetes olevad organismid koos ümbritseva eluta keskkonnaga.
Raku- ja molekulaarbioloogia Kõik elusorganismid on: Rakulise ehitusega Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused. Viirused jäävad elusa ja elutu piirile, sest enamus elu omadusi neil puudub. Keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid Juba keemilised ühendid, millest elusolendid koosnevad, on keerukamad ja mitmekesisemad, kui eluta looduses. Elusloodus on ka mitmetasemelise organiseeritusega: biomolekulid, rakud, organismid, liigid ja ökosüsteemid. Väliskeskkonnaga seotud aine ja energiavahetuse kaudu Taimed kasutavad orgaanilise aine (glükoosi) sünteesiks anorgaanilisi ühendeid ja päikeseenergiat autotroofid. Toimub valgusenergia muundamine orgaanilise aine keemiliste sidemete energiaks. Loomorganismid vajavad toiduks valmis orgaanilisi aineid heterotroofid. Ükski loomorganism ei
Organismide keemiline koostis Ainete jagunemine: 1. Anorgaanilised ained (eluta loodus) - vesi - anorgaanilised ühendid (happed, alused, soolad) 2. Orgaanilised ained (elusloodus) - valgud - lipiidid - sahhariidi biomolekulid - nukleiinhapped (DNA, RNA) - madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid (aminohapped, vitamiinid, hormoonid) Rakkudes on kõige enam: hapnikku, süsinikku, vesinikku, lämmastikku. Vesi Vee molekulis on polaarne kovalentne side. Vesiniksidemed tekivad ja lagunevad. Kui vesiniksidet poleks, oleks vesi gaasilises olekus.
kolooniaalsus. Antropogeensed(inimtegevus) Soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine, heitgaasid, naftareostus, osoonikihi hõrenemine, metsade üleraie jne Ökosüsteemi mõiste: koosluse ja sellega seotud keskkonna vastastikku seotud tervik, mis hõlmab teatud piirkonna kõikide elusolendite populatsioonid ja lisaks nende füüsikalise ja keemilise keskkonna. Eluta loodus: on see osa universumist, mis pole bioloogilises mõttes elus. Eluta looduse hulka kuuluvad õhk, muld, vesi ja mineraalid. See on ökosüsteemi mitteelus osa ehk ökotoop. Seni teadaolevail andmeil esineb elusorganisme vaid Maal. Eluta loodust uurivad astronoomia, geoloogia, meteoroloogia jpt maateadused. Elusloodus ehk looduselustik: on looduse elus osa. Eluslooduse moodustavad organismid ehk elusolendid. Eluslooduse uurimisega tegeleb eluteadus ehk bioloogia. Kõige väiksemad elusolendid on mikroorganismid ehk mikroobid. Biotsönoos ehk elukooslus on ökotoobi elustik, see
Hulkraksed- koosnevad mitmest rakust. Kudede tasand Kude- sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos vaheainega. Oragani tasand ehk elundi tasand Organi moodustavad koos talitlevad koed, nad täidavad ühist ülesannet. Erinevaid organeid uurivad erinevad teadusharud nt neuroloogia. Elundkonna tasand Elundid moodustavad elundkondi. Nt hingamiselundkond,seedimiseelundkond, suguelundkond. Organismi tasand Organism ehk elusolend ehk elusorganism on elav ja terviklik rakuline süsteem. Rakkude arvu järgi jaotatakse organisme ainurakseteks ja hulkrakseteks. Organismi talitlusega tegeleb füsioloogia, mis on seotud anatoomiaga. Sisekeskonna stabiilsus ehk homöostaas sõltub erinevate elundite ja elundkondade koostööst ja tegulatsioonist. Autotroofid- rohelised taimed,kes oskavad fotosüsteesida. Heterotroofid-loomad,kes saavad energiat väliskeskkonnast. Liigi tasand Üks peamisi eluslooduse organiseerituse tasaneid.
BIOLOOGIA 1.Bioloogia uurib elu 1.1 Elu omadused Elu tunnused kokku 11 · Rakuline ehitus o Hulkraksed o Ainuraksed Rakk on kõige väiksem ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Biomolekulid molekulid, mis väljaspool organismi ei moodustu. · Sahhariidid · Lipiidid · Valgud · Nukliinhapped · Vitamiinid Aine ja energiavahetus · Autotroofid organismid, kes võtavad väliskeskkonnast anorgaanilisi aineid ja muudavad need orgaanilisteks. (taimed ja kemosütneesivad bakterid) · Heterotroofid tarbivad talmiskujul orgaanilist ainet (energiat saavad toidust) Paljunemisvõime · Suguline · Mittesuguline o Eoseline o Vegetatiivne Arenemis ja kasvamisvõime · Otsene areng nt inimene · Moondeline areng nt konn Stabiilne sisekeskond
abil. 21. Katse planeerimisel jagatakse uurimisobjektid kahte rühma: eksperimentaal- ja kontrollgrupp. 22. Loomade käitumist uurivat teadusharu nimetatakse etoloogiaks. 23. Organismi elundkondade talituste kooskõlastamisel on suur osa neuraalsel ja humoraalsel regulatsioonil. 24. Oletatavat vastest püstitatud teaduslikule probleemile nimetatakse hüpoteesiks. 1.1. Biomolekulid on süsivesikud, valgud ehk proteiinid, nukleiinhapped (DNA,RNA), rasvad ehk lipiidid on ained, mis väljaspool organisme ei moodustu. Elusloodusele on omane mitmetasemeline organiseeritus, mis väljendub nii raku, organismi, liigi kui ka ökosüsteemi tasandil. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused. Organismid vajavad väliskeskonnast mitmesuguseid aineid. Rohelistel taimedel on vajalik anorgaanilised ühendid. Loomad vajavad aga orgaanilisi aineid. Organismid
1) Rakuline ehitus Teadusliku faktini jõudmiseks katset reeglina korratakse 2) Kõrge organiseerituse tase ehituslikul, talituslikul ja organisatoorsel tasandil Elu organiseerituse tasemed 3) Aine- ja energiavahetus autotroofid – organismid, kes toodavad orgaanilist ainet päikese 1) Molekulaarne tase – MOLEKULAARBIOLOOGIA JA -GENEETIKA valgusenergia abil (fotosüntees) Biomolekulid – ained, mis ei moodustu väljaspool organismi heterotroofid – vajavad energiaks orgaanilist ainet Sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped : DNA, RNA 4) 3
1 ÜLDBIOLOOGIA EKSAMI KÜSIMUSED. Kõikide elusorganismide (living things, organisms) ühised tunnused. Ei ole olemas ühte kindlat elu tunnust, elu määratlemine on võimalik ainult mitme erineva tunnuse kaudu. 1. Elusorganismid koosnevad rakkudest. Rakk (cell) on väikseim üksus, millel on kõik elu omadused. · Üheraksed e üherakulised organismid (single-celled) Ürgsemad Kõik bakterid, leidub ka protistide, seente ja taimede hulgas · Hulkraksed organismid (multicellular) Ilmusid 700...900 milj aastat tagasi 2. Elusorganismidel esineb ainevahetus ja energiavahetus. Metabolism (metabolism) on aine- ja energiavahetus, mis on kõikidele organismidele eluks vajalik. Aine- ja
Kirjeldab elusorganismidele ühiseid tunnuseid. 1. Millised tunnused on iseloomulikud elusorganismidele ehk, mis eristab elus ja eluta loodust. Tuleb tuua välja vähemalt 8 erinevat märksõna 8 erinevat elusa ja eluta looduse märksõna: 1.biomolekulid- ained, mis väljaspool organisme ei moodustu, nt sahhariidid eh Lipiidid ehk rasvad, valgud ehk proteiinid., Nukleiinhapped ehk DNA ja RNA, vitamiinid ja teised. 2. Neil on rakuline ehitus: ainuraksed ja hulkraksed. 3. Toimub ain Troofid ehk taimed, kes toodavad anorgaanikast orgaanikat ning heterotroofid, kes toodavad energiat toidus sisalduva orga Oksüdatsioonil. 4. Toimub paljunemine: mittesuguline ning suguline. 5. Arenevad ja kasvavad: otsene ning moondega(kah 6. Stabiilne sisekeskkond: kõigusoojased: kalad, kahepaiksed ning roomajad
ÖKOLOOGIA · Masing, V. 1992 Ökoloogialeksikon. · Vuorisalo, T. 1999 Keskkonnakaitse ökoloogilised alused · Pleijel, H. 1993 Ökoloogiaraamat · Masing, V (koost.) 1979. Botaanika III · Sarapuu, T., Kallak, H. 1997. Bioloogia gümnaasiumile I osa · Begon, M., Harper, J.L., Townsend, C. 1996. Ecology: Individuals, Populations and Communities · Odum, E.P. 1997. Ecology a pridge between science and society · Ökoloogia (ecology) (oikos eluruum, logos õpetus) õpetus eluruumi seaduspäradest; teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. · Termini võttis 1866.a. kasutusele saksa teadlane E. Haeckel.
elunditest). Nt hingamiselundkonda kuuluvad kopsud ja hingamisteed. 5. Organismi tase isend, nt üherakuliste organism on rakk 6. Liigi tase- isendid on üksteisega ehituslikult, talituslikult, geneetiliselt, ökoloogiliselt ja päritolult sarnased ja annavad omavahel viljakaid järglasi 7. Populatsiooni, koosluse ja ökosüsteemi tase Populatsioon- üks liik isendeid, kes elavad korraga samas kohas nt kogred ühes tiigis Kooslus- kõik elusolendid elavad korraga samas kohas, nt tiigis elavad bakterid, vetikad, taimed ja loomad Ökosüsteem- samas paigas elavad ja omavahel toitumissuhetes elusolendid koos eluta keskkonnaga. Nt järve org. Aga ka vesi, muda, kivid 8. Biosfäär- suurim ökosüsteem Maal, kogu maakera elukeskkond 2. Teadusliku uurimismeetodi etapid 1. Probleemi püstitus - lühidalt, kitsalt, korrektselt 2. Taustainfo kogumine - meedia, raamatud, teadlased 3
Dominantliik 12. Servaefekt 13. ? 14. Kohanemine 15. Õkonišš Rakuhingamine Fotosõntees 1,2,3 troofilisus tase Süsinikuringlemine ökosüsteemis Veeringlemine ökosüsteemis Energialiikumine toiduahelas Toitaineteliikumine toiduahelas Masing, V. 1992 Ökoloogialeksikon. Vuorisalo, T. 1999 Keskkonnakaitse ökoloogilised alused Pleijel, H. 1993 Ökoloogiaraamat Masing, V (koost.) 1979. Botaanika III Sarapuu, T., Kallak, H. 1997. Bioloogia gümnaasiumile I osa Begon, M., Harper, J.L., Townsend, C. 1996. Ecology: Individuals, Populations and Communities Odum, E.P. 1997. Ecology – a pridge between science and society • Ökoloogia (ecology) (oikos – eluruum, logos – õpetus) – õpetus eluruumi seaduspäradest; teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. • Termini võttis 1866.a. kasutusele saksa teadlane E. Haeckel.
ÖKOLOOGIA Masing, V. 1992 Ökoloogialeksikon. Vuorisalo, T. 1999 Keskkonnakaitse ökoloogilised alused Pleijel, H. 1993 Ökoloogiaraamat Masing, V (koost.) 1979. Botaanika III Sarapuu, T., Kallak, H. 1997. Bioloogia gümnaasiumile I osa Begon, M., Harper, J.L., Townsend, C. 1996. Ecology: Individuals, Populations and Communities Odum, E.P. 1997. Ecology a pridge between science and society · Ökoloogia (ecology) (oikos eluruum, logos õpetus) õpetus eluruumi seaduspäradest; teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. · Termini võttis 1866.a. kasutusele saksa teadlane E. Haeckel.
b) mRNA molekulide lagundamise kiirus RNA-d lagundavad tsütoplasmas olevad ribonukleaasid. 3. Ülesanne monohübriidse ristamise kohta NR 3 1. Keemilised elemendid ja anorgaanilised ühendid organismis Keemiliste elementide sisaldus rakkudes Hapnik, süsinik, vesinik, lämmastik (HONC) moodustavad kokku 98 % raku keemiliste elementide kogumassist. Keemiliste ühendite sisaldus rakkudes Anorgaanilised ained: vesi Orgaanilised ained: Valgud, lipiidid, sahhariidid, nukleiinhapped(DNA, RNA) jne Anorgaanilised ained organismis Vesi · Hea lahusti · Osaleb keemilistes reaktsioonides · Aitab säilitada rakusisest püsivat temperatuuri Vee molekul on dipolaarne. Lahustab hästi anorgaanilisi aineid ja paljusid polaarseid orgaanilisi ühendeid. Molekulid moodustavad vesiniksidemeid. Katioonid K+ ja Na+ - osalevad närviimpulsi tekkes, leidub veres ja rakkude tsütoplasmas
Esineb kõikides loomarakkudes. 2.Mendeli I seadus. Ülesanne siniste silmadega mees on abielus naisega, kellel on pruunid silmad. Perekonnas on sinisilmne laps. Milline on tõenäosus, et järgmisena sünnib selles perekonnas pruunide silmadega laps, kui on teada, et pruun silmade värvus on dominantne tunnus ? Pilet 4 1.Valgud. valkude ehitus ja ülesanded. Valgu erinevad struktuurid. Denaturatsioon. Renaturatsioon Valgud on orgaanilised ühendid, biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Valgu molekulis aminohappejääkide vahel on peptiitside. Valgu süntees toimub ribosoomides. Valgu aminohappelist järjestust nimetetakse esimest järku struktuuriks (primaarstruktuur). Seal paiknevad aminohappe jäägid kindlas järjekorras. Esimest järgu struktuuri keerdumisel tekib teist järku struktuur. Valgu molekul meenutab spiraali. Keerdude vahel on vesiniksidemed.
PTG 1.Elu omadused - Kõik organismid on rakulise ehitusega. - Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid. - Kõikidele elusorganismidele on iseloomulik aine- ja energiavahetus. - Kõigile organismidele on iseloomulik stabiilne sisekeskkond. - Kõigile organismidele on iseloomulik paljunemisvõime. - Kõik organismid arenevad. - Kõik organismid reageerivad ärritustele. 2.Eluslooduse organiseerituse tasemed - Molekulaarne tase - Rakulne tase - Koe tase - Organi ehk elundi tase - Elundkonna tase - Organismi tase - Liigi tase - Ökosüsteemi tase
Kõikide elusorganismide ühised tunnused: Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest; Neil on aine- ja energiavahetus; Nad kasvavad ja arenevad; Paljunevad; Sarnane keemiline koostis ja püsiv sisekeskkond; Reageerivad ärritusele; Kohastuvad oma elukeskkonnaga. Eluslooduse organiseerituse tasemed: (Aatom) - Molekul - Organell - Rakk - Kude - Organ - Organsüsteem - Organism - Liik - Populatsioon - Kooslus - Ökosüsteem - Biosfäär. Molekulaarne tase on eluslooduse esmane organiseerituse tase. Molekulaarbioloogia.
Evolutsiooni mõiste ja tõendid. Looduslik valik ja olelusvõitlus evolutsiooni teguritena. Ko- hastumise tähtsus organismide evolutsioonis. Olulisemad etapid bioevolutsioonis. Inimese evolutsiooni eripära. 2.2. Õpitulemused 7. klass Õpilane: y liigitab elusolendeid nende välistunnuste alusel loomadeks, taimedeks, seenteks ja bakteri- teks; y toob näiteid inimeste igapäevaelulisest kokkupuutest loomade, taimede, seente ja bakteri- tega; y loetleb erinevatele organismirühmade omased elutunnused; y selgitab, kuidas avalduvad elutunnused erinevatel organismirühmadel; y toob näiteid liikidest, populatsioonidest ja ökosüsteemidest; y analüüsib populatsioonide ja ökosüsteemide moodustumise olulisust isendite elutegevuse seisukohast; y analüüsib erinevate elundkondade töö kooskõla loomorganismide tervikliku talitluse sei- sukohast; y võrdleb elu organiseerituse tasemete esinemist loomadel, taimedel, seentel ja bakteritel ning toob vastavaid näiteid;
Plastiidi teke analoogne- plastiidi eelane oli sinivetikas. Kromosoomi sisaldavad organellid on kõik millel on vähemalt kaks membraani. (mitokonder, plastiid) Bakteri rakk toitub nagu seen. Seedib raku ümbrust ja võtab valikuliselt raku sisse aineid. On kaitsev rakukest millest suured osad läbi ei saa, pole vajagi. Pole membraanseid organelle.On ribosoomid.On üldjuhul raku kest ja limakapsel. 7.Biomembraanid - Ehitus: lipiidid, valgud. keemiline koostis Ruumiline ehitus: Membraanil lipiidide kaksikkiht. Membraan koosneb kolmest kihist fosfolipiididest-gl¸tserool, kaks rasvhapet-mis loovad hüdrofoobse osa. ülesanded: Kaitse välismõjude eest, teiste eest ja eristamine sise kk. eristamine väli kk. et oleks homo^. Väga tugev struktuur, poolvedel. Juhtimine: trantsportvalgud, mis on membraani läbivad. Passiivne juhtimine Energeetika: elektrokeemia on seotud suure energia liikumisega. On vaja juhtivat materjali ja
BIOLOOGIA 11c ELULE OMASED ISELOOMUJOONED Bioloogia- teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid. Elu- loodusnähtus, mida iseloomustab rakuline ehitus, kõrge organismiehituse tase, aine- ja energiavahetus, stabiilne sisekeskkond, reageerimine ärritusele, paljunemine, areng jt. tunnused. Elu- nähtus maal, millele on omane reproduktsioonivõime, st püsida läbi muutuste ning iseenda regulatsioon. Elu omadused 1.) Biomolekul- orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega
Üldbioloogia 1.teab elu tunnuseid ning eristab elusat elutust · Elu tunnused: Rakuline ehitus Paljunemisvõime Ainevahetus Reageerimine ärritusele Arenemine · Elusolendid on rakulise ehitusega, kasvavad ja arenevad, paljunevad, reageerivad keskkonnatingimustele, toimub ainevahetus · Eluta olendid ei koosne rakkudes, ei kasva ega arene, ei paljune, ei reageeri keskkonnatingimustele ning neis ei toimu ainevahetust. 2.oskab kirjeldada eluslooduse süsteemi ning toob näiteid süstemaatika üksuste kohta Eluslooduse süsteem: ühistest esivanematest põlvnevad organismid on omavahel suguluses ja
Stratosfäär paikneb kõrgusel 1345 km. 46. Sünergism ökoloogias keskkonnatingimuste koosmõju. 47. Toitumisahel ehk toiduahel on toitumissuhete alusel reastatud organismide jada, millesse kuuluvad produtsendid, konsumendid ja destruendid. 48. Toiduvõrk - toitumissuhete võrk, kogum biotsönoosis või bioomis põimuvaid toiduahelaid. 49. Troofiline tase teoreetiline üldistus, mis tuleneb ökosüsteemi energeetilisest käsitlusest, kus esimesel tasemel on autotroofid, teisel fütofaagid, kolmandal zoofaagid, viiendal ja kuuendal on tippkiskjad; üleminek erinevatelt toitumistasemetelt vastavalt tarbitavast energiast. 50. Troposfäär - on atmosfääri alumine kiht, mis ulatub maapinnalt 1016 km kõrgusele. sisaldab umbes nelja viiendikku kogu atmosfääri massist. Õhutemperatuur kõrgemale tõustes troposfääris üldiselt langeb. Teised NB! Enamus küsimuste juurde käivad ka joonised, mille leiad konspektist! 1
võimest absorbeerida soojenemist põhjustavat UV-kiirgust. Osooni kontsentratsioon kihi keskel ulatub kuni 10 ppm. 47. Toiduahel organismide ahel, keda omavahel järjestikku ühendavad toitumine ja toiduks olemine; toitainete ja energia liikumine ühest organismist teise. 48. Toiduvõrk omavahel seotud toiduahelate kogum, toitumissuhete võrk. 49. Troofiline tase - teoreetiline üldistus, mis tuleneb ökosüsteemi energeetilisest käsitlusest, kus esimesel tasemel on autotroofid, teisel fütofaagid, kolmandal zoofaagid, viiendal ja kuuendal on tippkiskjad. 50. Troposfäär - on atmosfääri alumine kiht, mis ulatub maapinnalt 1016 km kõrgusele. sisaldab umbes nelja viiendikku kogu atmosfääri massist. Õhutemperatuur kõrgemale tõustes troposfääris üldiselt langeb 2. (pikemalt) 1. Millest koosneb ökosüsteem? Ökosüsteem koosneb üksteist vastastikku mõjutavatest kooslustest ja nende keskkonnast, kus
1 Bioloogia uurib elu Elu omadused: 1. Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega (ainuraksed ja hulkraksed) 2. Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega, kui elutud objektid 3. Kõigile elusorganismidele on iseloomulik aine- ja energiavahetus 4. Kõigile elusorganismidele on iseloomulik stabiilne sisekeskkond (ehk homöostaas) 5. Kõigile elusorganismidele on omane paljunemisvõime · Suguline · Mittesuguline (vegetatiivne ja eostega) 6. Kõik organismid arenevad: · Otsene ja moondega (täismoondega ja vaegmoondega)
annaabi.ee 
