U. Vadi novell ,,Auhind". NÜÜDISNOVELLI ANALÜÜS Tänavu Tuglase-preemiaga pärjatud U. Vadi novell ,,Auhind" on küllaltki kõnekas, iseloomustamaks meie kaasaegset eluolu. Ta on toonud välja mitmesuguseid meie ühiskonna puudujääke iroonilise, kohati isegi absurdse tooniga. Esimesena jäi silma peategelase suutmatus olla üksi ning see tekitas temas ükskõiksust ning kadus elurõõm. "Kallis, ma nii igatsesin sinu järele. Alati kui me oleme lahus, tekib minu sisse tühimik, mida ma ei suuda mitte millegagi täita," on autor kirjutanud. Sellest enesehävituslikust "armastusest" saab järeldada, et peategelase heaolu sõltub suuresti tema partnerist. Meie ühiskonnas tuleb tihti ette, et inimene on pole piisavalt iseseisev ning sõltub suuresti kellestki teisest ning antud sõltuvus pole alati rahaline - ta otsib alati tuge ja vajab igapäevast poputamist. Samuti hakkas silma jutt "auhinnast", mis pidi tegelase elu drastiliselt muutma. Auhinnaks oli inime...
hinge. · Duell Onegini jaoks karm kuna ta tappis sõbra. Peale seda läks rändama. Kui seda poleks olnud oleks ta vbl Tatjana ära kosinud ja elu oleks teistmoodi läinud. Oluline seepärast,et see stseen toob loosse järsu pöörde. 5.) Põhitegelased: · Jevgeni Onegin: 1) pärit Peterburist, moenarr, 2) soovis olla vaba, 3) kuulus kõrgklassi, jõukas 4) iseendaga: spliin - raskemeelsus, elutüdimus, tülpimus; ümbritseva maailmaga seltskondlik, kõrk, ülbe · Lenski: 1) pärit Göttingenist, süsimustad voogavad kiharad, 2) südames valitsesid arm, truudus 3) poeet, kuskil keskklass, väga vaene polnud 4) Tahtis Olgaga abielluda · Olga: 1) elab maal, üliarmas, lihtsameelne, sinisilmne, rõõmsameelne, blond 2) Tahtis Lenskiga abielluda 3) Keskklass, maamõisniku tütar
Seda seisundit iseloomustavad ka sümptomid nagu enese alandamine koos haiglase süütundega, unehäired, aeglustunud motoorne aktiivsus või agiteeritud käitumine2 Depressiooni põhilised sümptomid · Alanenud meeleolu · Huvitus, rõõmutus · Energiapuudus Depressiooni lisatunnused · Alanenud keskendumisvõime · Alanenud enesehinnang · Süü- ja väärtusetusetunne · Pessimistlik suhtumine tuleviku · Elutüdimus- või suitsiidimõtted · Unehäired · Isumuutused Alanenud meeleolu/rõõmutus - Alanenud meeleolu näol on tegemist tundeelu häirega. Tundmused e emotsioonid on subjektiivne hinnang tegelikkusele. Emotsioonid ei ole teadliku kaalutlemise tulemus, vaid tahtest sõltumatud elamused. Seega võib alanenud meeleolu lugeda tundeelu häireks.3 Huvitus - Tahte väljenduseks on motoorne tegevus. Tegevus on inimese aktiivne moodus tegelikkusega kohanemiseks
reaalsem ja huvitavam. Lugedes läheb väga kiiresti edasi. Natukene häirivad need kirjaniku kommentaarid, mis ei ole raamatu sisuga üldse seotud. · 9. Mõisted, nimed, mida varem ei teadnud: · Oblaat paberlipik kirjade kinnikleepimiseks · Finess peensus, üksikasi · Kandelaaber küünla- või lambijalg · Drüaad metsnümf · Musliin riidesort · Paaz - daami saatja, austaja, rüütliõpilane, paazikorpuse kasvandik Venemaal · Spliin raskemeelsus, elutüdimus · Pild pildumine, sadu · Apsat(king) kontsa(king) · Fiaal - kitsa kaelaga nõu, ehistornike gooti arhitektuuris · Peleriin - lühike keebitaoline õlakate · Bolivar laiaääreline kübar · Pantaloonid pikad meestpüksid · Ohta Peterburi eeslinn · Sefiir-õhud õrnad läänetuuled · Apaatne ükskõikne, tium, loid · Frisuur soeng · Profaanne asjatundmatu, võhiklik
Voltaire prantsuse filosoof,kirjanik Daniel Defoe inglise kirjanik Romantism - Romantism on kunsti (arhitektuur, kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater, kino) suund, sotsiaal-poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli 1820.1830. aastail klassitsismi asemele · mineviku idealiseerimine · võõrdumus tegelikkusest · individualism · ebatavalised tegelaskujud William Blake inglise luuletaja, Aleksander Puskin vene luuletaja Spliin - raskemeelsus, elutüdimus, tülpimus Satiir - terav pilge isiku või ühiskonna pahede, nõrkuste ja puuduste aadressil Grotesk - inimeste, esemete, olukordade jm. veidralt liialdatud ja moonutatud kujutamine, milles põimuvad reaalsus ja fantastika, traagiline ja koomiline, kohutav ja lõbus jne Utoopia - teostumatu unistus, kujutletav ideaalolek Skeptitsism - tunnetuse võimalikkuses kahtlev õpetus ja printsiip; kalduvus kahelda Kontsept - kavand, mustand
1.3 Kui Faust märkas looduses igat pisemat detaili ja oskas looduse ilu nautida, siis Wagnerit loodus ja selle eripära ei huvitanud. 2 Faust püüab oma töötoas tõlkida Uut Seadust ja juurdleb selle üle, mis on kõike liikuma panev jõud. Mis see on? 2.1 Fausti arvates on kõike liikuma panev jõud tegu. Kõige pealt mõtleb inimene asjad enda peas valmis. Mõte teeb tõuke sõnade ja tegudeni. 3 Fausti vaevab elutüdimus. Põhejnda, et see tõesti nii on. 3.1 Ta sai küll magistriks ja doktoriks ning tal oli palju õpilasi, kuid ta tundis, et keegi ei hinda tema teadmisi. 3.2 Ta tahtis näidata inimsoole paremat teed, mille poole suunduda, kuid kahjuks ei olnud see tema võimuses. 3.3 Maailm tema ümber oli nii tühi, hall ja masendav. Nimetas oma tuba konginurgaks. 4 Võrdle Margareta ja Fausti maailmapilti.
("Dorian Gray portree", 1891) Vanaduse tragöödia pole mitte selles, et ollakse vana, vaid et ollakse noor.("Dorian Gray portree", 1891) Noored tahavad olla truud, kuid nad ei ole seda. Vanad tahavad olla truudusetud, kuid ei suuda seda.("Dorian Gray portree", 1891) Kõigest täielikult informeeritud inimene -- see on kaasaegne ideaal; aga kõigest informeeritud inimese aju on üks õudne asi.("Dorian Gray portree", 1891) Kogu halb kunst on heade kavatsuste tulemus.("De Profundis", 1905) Elutüdimus on nende pärisosa, kellele elu midagi ei keela.("Dorian Gray portree", 1891) Heades kavatsustes on (alati) midagi saatuslikku -- nad jäävad hiljaks.("Dorian Gray portree", 1891) Me pole siin ilmas selleks, et oma kõlbeliste eelarvamustega eputada.("Dorian Gray portree", 1891) Hinge saavad ravida ainult meeled ja meeli ravib ainult hing.("Dorian Gray portree", 1891) Ainuke tee kiusatusest vabanemiseks on sellele järele anda. Neile vastu pannes jääb hing
Onegin hakkas lugema. Läks Tanja juurde. Leidis neiu kirja juures nutmas. ,,Miks aga põlvitate maas mu jalus nüüd?" Te peate, palun, taganema nüüd jäädavalt mu eluteelt. Onegin lahkus. Homeros- muinas-kreeka vanim luuletaja (,,Ilias") Theakritos- kreeka poeet Adam Smith- inglise majandusteadlane Publius Ovidius Naso- rooma luuletaja Bolivar- laiaääreline kübar Bregee- taskukell Pantaloonid- pikad meestepüksid Zilee- vest Wasisdas- õhuaken Spleen- raskemeelsus, elutüdimus Far niente- laisklemine Drüaad- metsanümf Farmasoon- vabamüürlane Et cetera- jne Belle endarmie- uinuv kaunitar
4. Naine flirdib kellega tahes, seni kuni leidub pealtvaatajaid. 5. Iga asi muutub lõpuks naudinguks, kui seda liiga sageli korrata. 6. Vanaduse tragöödia pole mitte selles, et ollakse vana, vaid et ollakse noor. 7. Noored tahavad olla truud, kuid nad ei ole seda. Vanad tahavad olla truudusetud, kuid ei suuda seda. 8. Kõigest täielikult informeeritud inimene -- see on kaasaegne ideaal; aga kõigest informeeritud inimese aju on üks õudne asi. 9. Elutüdimus on nende pärisosa, kellele elu midagi ei keela. 10. Heades kavatsustes on (alati) midagi saatuslikku -- nad jäävad hiljaks. 11. Me pole siin ilmas selleks, et oma kõlbeliste eelarvamustega eputada. 12. Hinge saavad ravida ainult meeled ja meeli ravib ainult hing. 13. Ainuke tee kiusatusest vabanemiseks on sellele järele anda. Neile vastu pannes jääb hing haigeks, ihaldades seda, mille loomuvastased seadused on teinud loomu- ja seadusevastaseks. 14
kuna haigestus tuberkuloosi. Ravis end venna juures Koitjärvel ja 1912-1913 Kaukaasias. 1919 aastani elas vabakutselisena Koitjärvel, siis Tallinnas, kus abiellus. Ainus, kellele püstitati eluajal mälestussammas. Looming. 1900-ilmusid esimesed maaeluteemalised jutustused (Mäetaguse vanad, Vanad ja noored), mis kujutavad inimeste väiklust ja vaimuvaesust, eri põlvkondade konflikte. Üliõpilasaastail peateemaks noortevahelised suhted, võitlus moraalinormidega, elutüdimus (Pikad sammud, Üle piiri). Autor sai suure kriitika osaliseks. Kaukaasias kirjutas ,,Varjundid"-traagiline armastuslugu, väga ergas maailmataju. Loomingu kõrgperiood 1921-1940: algas näidendist ,,Juudit", pingeline isikudraama, Piibli müüdi tõlgendus. Aga Tammsaare Juudit on isekas, ihkab armastust ja võimu. Tapab Olovernese mitte kangelaslikkusest, vaid alandusest, kuna too ta tagasi lükkab. Järgmine ,,Kõrboja peremees", Katku Villu ja Kõrboja Anna traagilise armastuse lugu.
Aleksander Puskin (1799-1837) Hannibal vaarvanaisa (Etioopia), Peeter I tõi ta Venemaale. Guvernant koduõpetaja Rodionovna (Arina) lapsehoidja Ta sünnib Venemaale, kus paljud temast ei hooli. Hoolivad njanja ja Nikita (vanamees). Kui Puskin sureb on pärisori Nikita endiselt ustav oma isandale. Tal oli elutüdimus. Talle vedas, et sattus Tsarskoje Selo lütseumisse (1811-1817). See oli väike tsaariperekonna suveresidents. Juba lütseumi ajal avaldab luuletusi. Aasta 1812 avaldas suurt mõju Napoleon tungis Venemaale. Tulevad dekabristid. 1814 tulevad ohvitserid tagasi venemaale. Tähtsaimad luuletused ,,Küla" ja ,,Priius" (1817-1820) Asus Peterburgi ametnikuna tööle. Aga ta teadis, et on sündinud poeediks. Peterburis suhtles lähedalt tulevaste dekabristidega.
,,vastavat" teenistust." ,,Haridus võõrutab tavalisest tööst ja ,,vastavat" tööd ei ole." Elumugavused Otsitakse, siis ka leitakse. Leiutistega kaasneb elumugavus. Siiski rohkem enesetappe, kuritegevust. Tammsaare arvab, et neid kasvatavad elumugavused. Inimesed ümbritsevad end masinatega, mis ei anna rahu. Tahetakse näha ja kuulda kõike. Inimene tahab mugavust ja imestab elutüdimuse üle olles ise erinevate masinatega ümbritsetud. Elutüdimus viib vabasurmani. Uued lõhkeained, et hävitada kõike. Tammsaare leiab, et linnades ei olegi võimalik hoiduda elutüdimusest. Mida rohkem inimesed end masinatega ümbritsevad, seda rohkem mugavust. Peaksid tegelikult rohkem endast sõltuma. Mugavused muudavad passiivseks, omapoolne aktiivsus tagaplaanil. Kui ei pea pingutama, tulevad lollid mõtted vargile minek, enesetapp. Raske töö ei jäta tühisteks mõteteks aega. Eluvõõrast kirjandusest
kohalike politseinikega, milles surma said politseinik ja Medvedjev. Juri Ustimenko ja Dmitri Medvedjev · Ustimenko ja Medvedjevi 2002. aastal veebruarist maini Eestis ja Lätis toime pandud kuritegudes kaotas elu seitse ning sai viga kuus inimest. Aleksander Rubel · 7 mõrva 17 aastaselt · Bensiiniuimas- Vahel nuusutas ta ööga ära paar liitrit bensiini, hiljem juba viis · Mõrvu selgitas 14aastaselt bensiini nuusutama hakanud Rubel nii: «Oli elutüdimus. Nuusutasin bensiini ja äkki tekkis tahtmine keegi ära tappa. Tahtsin ükskõik keda tappa. Tahtsin proovida, mis see tapmine on. Tahtsin verd näha. Kui mul oli enne halb olla, siis pärast tapmist hakkas parem. Ma sain tapmisest hingelise rahulduse. Kui tapad ühe, teise, siis kisub tapma. Mulle meeldis tappa.» Aleksander Rubel · 19. septembril 1997, Rubel tappis majanaabri, invaliid Tõnu. Põhjendus oli küüniline: «Nuusuta-
Baudelaire'i luules on lihtne leida. Looming Baudelaire on kirjandusliku sümbolismi eelkäija. Aastal 1857 ilmus luulekogu "KURJA LILLED", mis põhjustas suure skandaali: kuus luuletust keelati "ühiskondliku kõlbluse ja moraalitunde solvamise tõttu"; autor kaevati kohtusse. Luulekogu koosneb seitsmest tsüklist, mille pealkirjad kannavad endas terve kogu mõttelaadi: I tsükkel "Spliin ja ideaal"; spliin (läbiv motiiv teoses) on raskemeelsus, elutüdimus; II tsükkel "Pariisi pildid" (esimest korda kajastus maailmakirjanduses ka Pariisi pahupool vaesus, prostituudid, narkomaanid jms); III tsükkel " Vein" kirjeldab alkoholi väärtusi (joovastuse filosoof); IV tsükkel "Kurja lilled" (patoloogiline armastus, kiremõrv jms); V tsükkel "Mäss"; VI tsükkel "Surm"; VII tsükkel "Uued kurja lilled" on hiljem juurde lisatud. Baudelaire'i "kunstnik" on üksi vaimupimeduse ja tehnilise progressi poolt määratud
eluga. Ajaloolasena oli Claudius põhjalik ning Pollio kombel täpne. Uuendusi rakendas ta mõistlikkuse ja vajaduse alusel (tema loodud tähed tähestikus). Üleüldse Claudiusest oli Graves loonud ühe igati meeldiva tegelaskuju. Lugejal on mugav, kui rõhutatakse traditsioonilisi ja häid väärtusi. Paraku ei jäänud see nii ,,Juma, Claudiuse" lõpuni. Lausa kurb oli lugeda peategelase allaheitlikusest ning masendusest. Siinkohal meenus selgelt Sinuhe elutüdimus peale raskeid vintsutusi. Claudius äratas oma elu lõpul palju kaastunnet, kuid lugemise lõpetades jäi kriipima tunne, et tee, mis sa teed, võim sööb normaalse inimese hinge ikkagi ära. Samas ei jää ma sureva Claudiuse vaateid jagama peategelasele täielik kaasa elamine kestis hetkeni, kui ta Agrippinilla omale naiseks võttis. Peategelase erilisust rõhutasid tema ,,puuded", mille tõttu teda teistest halvemaks peeti, kuid mis tegelikult varjasid tema häid omadusi
Faust nõustub, kuna on kindel, et sellist tulemusena tuuakse hetke ei saabu kunagi, kui ta õnnelik oleks. ohvriks kõik. Kui Faust lõpuks tunnistab, et ta on õnnelik, otsustab kurat ta hinge röövida ning asjasse sekkub jumal, kes viib Fausti hinge taevasse. Puskin ,,Jevgeni Onegin on rikas hellitatud noormees, kellel on elutüdimus Armastuse maha laitmine Onegin" kõikidest pidustustest ja hõlbuelu nautimisest. Sõites maale esimesel korral võib hiljem onu pärandust vastu võtma, tutvus ta seal Tatjanaga, kellele valusalt kätte maksta ta silma hakkas. Suures armuvalus kirjutas Tatjana Oneginile kahetsus. armastuskirja
Reisimuljetest sai päevik ja päevikust poeem "Childe Haroldi palveränd" (Childe on rüütlitiitel), mis tõi autorile luuletajakuulsuse. Poeem ilmus mitmes osas: 1812 I ja II laul; 1817-1818 III ja IV laul. II osa: Albaanias IV osa: Veneetsias IV osa: minu hing Poeemil "Childe Haroldi palveränd" I osal oli autobiograafiline sisu: see oli jutustus vooruslikust elust loobunud kõrgest soost noormehest (Childe Harold), keda tabas elutüdimus (suur õnnetus romantikule). Keeldus oma eksimusi lunastamast kirikus. Üht naist armastas, kuid elas teistega, sest armastatu oli teise mehega abielus (vihje Mary- Annile). Põgenes üksindusse, läks reisile. Ei jätnud jumalaga õe ega emaga. Keegi ei armastanud teda ja ta ei vajanudki kedagi. Sõitis Inglismaalt laevaga Lissaboni poole. Vaatas merd, mängis kannelt ja luuletas. Armastas apelsine. Jõudis laevaga Portugali ja kirjeldas poliitilist üldolukorda. Sellega lõppes I osa.
Johann Wolfgang von Goethe ,,Faust" 1.1. Teose algul on Faust väga rahulolematu. Teda painab elutüdimus. Ehkki ta oli elus väga palju õppinud ja teadis palju, ei osanud ta seda hinnata. Faustil oli tunne, et tal on siiski teadmistest puudu ning ta ei saa inimkonnale kasulik olla. Ta ütleb (I Osa ,,Öö"): ,,Mis, vaene togu, sain ma sest? Pole teragi targem endisest. Magistriks sain, doktoriks isegi, ja juba aastat kümme nii ma ninapidi ratastringi vean õpilasi, vaeseid hingi, ja näen, et midagi ei tea.", ,,Ma oma teadmisi ei hinda, ei arva, et võiksin inimsoole teed näidata
hinge põrgusse viia. Faust nõustub, kuna on kindel, et sellist hetke ei saabu kunagi, kui ta õnnelik oleks. Kui Faust lõpuks tunnistab, et ta on õnnelik, otsustab kurat ta hinge röövida ning asjasse sekkub jumal, kes viib Fausti hinge taevasse. A.Puškin „Jevgeni Onegin on rikas hellitatud noormees, kellel on elutüdimus Armastuse maha laitmine esimesel Värssromaan Onegin“ kõikidest pidustustest ja hõlbuelu nautimisest. Sõites korral võib hiljem valusalt kätte maale onu pärandust vastu võtma, tutvus ta seal maksta – kahetsus. Tatjanaga, kellele ta silma hakkas. Suures armuvalus Tatjana truudus ja kohustus
Ta läks Julia kõrvale ja võttis mürki, et surra. Just pärast seda, kui Romeo oli mürki võtnud ärkas Julia taas ellu, ja nägi oma kallima surma pealt. Nad jõudsid veel suudelda, ja Romeo oligi surnud. Julia võttis Romeo vöölt pistoda, ja tappis enda. Puskin ,,Jevgeni Onegin" J. Onegin oli jõukast perest pärit, haritud ärahellitatud noormees. Tal tuli elutüdimus neist kõikidest pidudest ja hõlbuelu nautimisest. Kui ta sõitis maale onu pärandust vastu võtma, sai ta tuttavaks Lenskiga, kes oli talle mitmes mõttes vastandlik. Ta kohtus ka tema kihlatu Olgaga ja tolle õe Tatjanaga, kelle ta silma hakkas. Suures armuvaevas kirjutas naine Oneginile kirja, milles avaldas oma tundeid. Kohtumisel seletas mees talle,
mõisasse. 15. mail 1836 (49-aastasena) sõlmis ta teistkordse abielu noore daamiga, kes vanuse poolest oleks võinud tema tütar olla. Helene von Maydell oli sündinud 12. detsembril 1814 (oli seega 22-aastane). See daam pärines Eestimaalt. Helene (teda kutsuti Nellyks) kinkis oma abikaasale 3 tütart ja ühe poja. Helene suri pärast õnnetut abielu 15. detsembril 1843 29-aastasena. Pärast selle õitsva daami surma langes Alexander-Georg-Gottlieb kurvameelsusesse, tal tekkis elutüdimus. Tugev keha oli murdunud. Ta suri 14. oktoobril 1845 Viljandi mõisas ja maeti tema soovi kohaselt teise naise kõrvale Kõpu kirikuaeda. Alexander-Georg- Gottlieb von Stryki alustatud uue elumaja ehitamine ei jõudnud lõpule tema eluajal. Ta oli mõelnud, et tema noor abikaasa Helene peab seal pärast tema surma oma lesepõlve. Uus maja valmis alles 1847. aastal. See ongi tänaseni säilinud mõisahoone (nüüdne koolimaja) kaunis Kõpu pargis. Alexander-Otto ostis 25
Proosas esikohal romaan, näitekirjanduses komöödia, luules tundelisus (sentimentalism), nt tuntuim Karamzini "Vaene Liisa". 2. Puskini "Jevgeni Onegini" analüüs Teos, mida Puskin kirjutas kõige kauem- üle seitsme aasta. Ilmus järjejutuna, millega harjusid lugejad ootama. Väga populaarne, eriti daamide osas. Ise nimetas Puskin selle värssromaaniks. Jevgeni Onegin's kõneldakse kaasaja Peterburist, Puskin tahtis kirjeldada ühe inimese hinge enneaegset vananemist. Spliin e elutüdimus. Jevgeni Oneginis ei saa tegelasi liigitada headeks ega halbadeks, see tegi sellst realistliku teose. Puskin on teose täpselt üles ehitanud - tegevuskohad, ajad jne. Peategelaste karakterid on keerulised ja mitmetahulised, neid iseloomustatakse erinevatest vaatepunktidest ning nii muutuvad ka hinnangud. Jevgeni Oneginil puudub lõpp, Puskin lõpetas tegevuse kulminatsioonis. Onegini stroof - 14 rida (korrastatud värsid). Tegevus toimus aastatel 1820-1825. Puskin vastandas tegelasi.
tervishoiutöötaja). Laura-Liisa Heidmets jt uurijad leidsid, et depressiivsusele viitavat seisundit on kogenud 25% 7.–9. klassi uuritavatest poistest ja 33% sama vanuserühma tüdrukutest. Samas toovad uurijad välja seosed riskiva seksuaalkäitumise, depressiivsuse, suitsidaalse mõtlemise, tahtliku enesevigastamise ja suitsiidikatse sooritamise vahel (Heidmets jt 2009: 160). 10% Tallinna koolide 8. klasside õpilastest, keda valdab pidevalt või sageli elutüdimus, ning 17% sama vanuseastme õpilastest, keda on korduvalt narritud või kiusatud, moodustavad põhjendamatult suure riskirühma (Kruusvall, Tomson 2004: 25–28). Koolikiusamine on Eestis enam levinud kui paljudes teistes Euroopa riikides. 45% 11–15- aastastest õpilastest märkis, et neid on koolis viimase kahe kuu jooksul kiusatud. Paraku on kiusatute hulgas rohkem neid, kes hindavad oma tervist rahuldavaks või väga halvaks. Ka
....9.Kõhulahtisus ..9.Liiklusõnnetused .....11.Perinataalsed haigused DEPRESSIOON Esinemine: Üldpopulatsioons - 3%-l aasta jooksul 2,7-8,6% elu jooksul 4,9-14,9% Esmatasandi haigetel 6%(15,4%) Statsionaarsetel haigetel 11%-l Põhitunnused: Alanenud meeleolu, huvitus, rõõmutus, energiapuudus Lisatunnused: Keskendumisvõime alanenud, enesehinnang alanenud, süü- ja väärtusetusetunne, pessimistlik suhtumine tulevikku, elutüdimus- või suitsiidmõtted, unehäired, isumuutused Depressiooni raskusaste: 1)Kerge 4 sümptomit, suudab käia tööl 2)Mõõdukas 6 sümptomit, raskused tööl tavarollide täitmisel 3)Raske/psühhootiline 8 sümptomit, vajab jälgimist ja hooldust Depressiooni põhjused: Geneetika, Neuroanatoomilised muutused, Neurokeemilised muutused, Traumeerivad elusündmused, ,,Depressiivne mõtlemine'' Depressiooni kulg:
ennetades, et keegi ei mõista romaani ja kirjaga seletab oma mõtet, miks selle kirjutas jne III osa kohtusaalis, kus süüdistatakse inimesi ahnuses, kahtluses ja puhkuses. Mõistab, et viimane süüalune tema ise. Süüdi kahes asjas: kodumaa hülgamine isekatel motiividel, elutüdimus. Karistuseks edasi elamine Arutleb, kelle eest põgenes, tahtis olla vaba aga mida teeb ta vabadusega kuskil mujal, kas ta ikka on vaba Viljakam aeg peale hingede ööd Ristikivi võttis I vaatluse alla romaanides Euroopa ajaloo Keskaja triloogia o I osa-inimestel suured ideed
Sõja algul läksid nad suure kambaga Venemaale. Ülol jäi õnne tõttu tööpataljonis hing sisse. Hiljem oli ta ohvitseride kursusel ja sai ka korpuses leitnandiks. Kui kord kolm päeva suitsu ei antud, läks ta sakslaste poole üle. Nädala pärast langes ta muldonnis une pealt oma väeosa kätte vangi. Kuna tal oli väärtuslikke luureandmeid, pääses ta kergemalt, kuid siiski tagandati ta reameheks ja pandi trahvipataljoni. Sealgi tõusis ta juba starsinaaks, kui korraga äkki elutüdimus peale tuli. Lahingus tõstis ta mõlemad käed, aga sai vaid haavata. Ülo pääses mahalaskmisest, aga jäi invaliidiks. Pärast sõda õpetas ta põlevkivikaevanduse klubis peotantse. Naiseks võttis ta ühe Haralast pärit sööklatüdruku. Kuna kolme lapse toitmine polnud kerge, kirjutas ta Moskvasse Ülemnõukogu Presiidiumisse kirja, kus ta kõik ära rääkis ja lisas, et ta on oma vigadest tõsised järeldused teinud ning tahab sotsialistliku isamaa hüvanguks töötada
naisega avalikult flirtima. Duell, kuid prantslane hakkas kartma, abiellus P naise õega. Lähenemiskatsed jätkusid siiski, 7.02 1837 sai Puskin duellil haavata, sureb pärast operatsiooni. Maetud Mihhailovskajasse. "Poeedi surm" Lermontovilt. P.S - Puskini elulugu pole muidugi siin täielik. Puskini "Jevgeni Onegini" analüüs JO's kõneldakse kaasaja Peterburist, Puskin tahtis kirjeldada ühe inimese hinge enneaegset vananemist. Spliin e elutüdimus. JO's ei saa tegelase liigitada headeks ega halbadeks, see teeb JO'st realistliku teose. Puskin on teose täpselt üles ehitanud - tegevuskohad, ajad jne. Peategelaste karakterid on keerulised ja mitmetahulised, neid iseloomustatakse erinevatest vaatepunktidest ning nii muutuvad ka hinnangud. JO'l puudub lõpp, Puskin lõpetas tegevuse kulminatsioonis. "Jevgeni Onegin" (saadud www.kaspar.ee/kirjandus olevatest materjalidest)
pr. keelde). Ilmub B raamat ,,Salong I", ,,Salong II", "Salong III", täispikk luulekogu ,,Kurja lilled" selles on ka väikesed poeemid. 1861 ilmub sellest täiendulik trükk. Saab kuulsaks, kuid viib ta ka kohtusse, sest 6 luulekogu luuletust kuulutatakse kõlvatuks ja Baudelaire keeldub neid kogust kõrvaldamast. ,,Kurja lilledes" on palju teemasid inimelu käsitlusest (inimesel pole aega enam), spliinist (elutüdimus, ängistus), armastusest. 1860-tel hakkab kõik alla käima raha saab otsa, sõbrad surevad. Päevaraamatusse kirjutab, et tal on paha olla nii vaimselt kui füüsiliselt. 1864 Sõidab Belgiasse, maale, mida ta ei armasta. 1866 saab rabanduse, kaotab kõnevõime, parem kehapool halvatud. Pariisist tuleb ema järgi ja see viib ta koju. Eraldi teema on kahtlemata armastusluule. Peamine sõnum on see, et inimesele jäävad ideaalid kättesaamatuks.
võtta ka reaalsusena). Peab oluliseks inimese sisemist vabadust. Ta tajub, et ei sobi sellesse aega, on ajast ees. Et kuninga roima paljastada, laseb Hamlet näitlejail etendada pantomiimi, kus tegevus täpselt sama. Suudabki Claudiuse süü tõestada. Tragöödia põhimotiiviks ongi nimikangelase Hamleti kättemaks ja kõhklused kangelase hinges põimuvad elu vastuolude niidid. Ta tunneb oma üksiolekut ning aimab hukkumise paratamatust. See ei ole elutüdimus, mis Hamletit kammitseb, vaid elu armastava inimese meeleheide, kes tunneb võimatust elu õigeisse rööpaisse juhtida. Põhiprobleem: Kas Hamlet on teo- või mõtteinimene? Probleemid tänapäeval - Hamlet saabus Inglismaalt Taanimaale suurte mõtete ja ideaalidega, kuid see kõik purunes. Ka tänapäeva noored vaatavad elule väga suurte ootustega, kuid tihti pettuvad, nähes elu tegelikku palet.
Töötab erinevates ajalehtedes hiljem ("Teataja"), see on oluline , sest oli uudistega kursis.Läheb 1907 aasta Taru Ülikooli vabakuulajana õigusteaduskonda.1908 immatrikuleeriti (vormistati ametlikult) tudengiks.Ülikooli ajal kirjutab ta kolm üliõpilase novelli : (1908-1910 a.) "Pikad sammud","Noored hinged", "Üle piiri".Zanriliselt novellid.(noored hinged läksid pikkade sammudega üle piiiri).Üliõpilasnovellide tegelased võitlevad ühiskonna seatus moraalinormidega, elutüdimus.1911 jätab ta ülikooli pooleli,haigestub tuberkuloosi. Otsustab elada edasi järgmise klausli järgi - "Parem diplomita elada,kui diplomiga surra". .Läheb Krimmi ps-le(Lõuna-Venemaale) ennast ravima, ka seal olid Eesti külad.Tuli Eestisse tagasi ja läks Koitjärvele( "Kõrboja peremees"), seal töötas tema vend metsavahina. Seal oli väga ilus loodus ning järelravi oli edukas.1922 kirjutas "Kõrboja peremehe". Loeb palju,kirjutab palju artikleid.1919 abiellus (Gäthega /Gete/)
Lõunastad nagu haige või õigemini, ometi ükskord nagu terve. (25) Kuid selle kõik, leeme, sooja vee ja muu, mis näib olevat talumatu lõtvadele, rohkem hingelt kui kehalt haigeile hellikuile, kannatame meie kergesti ära, kui ainult oleme lakanud kartmast surma. Lakkame aga siis, kui oleme tundma õppinud hea ja halva piire; siis pole meis enam ei elutüdimust ega surmahirmu. 8 (26) Elutüdimus ei saa hõivata seda, kes vaatleb nii paljusid erinevaid suuri ja jumalikke asju; vihani elu vastu tavatseb viia tegevusetu jõudeolek. Loodust uurival pilgul läbijale ei muutu tõde kunagi vastikuks, vale vaid küllastab. (27) Kui surm ligi astub ja hüüab, olgugi enneaegselt ja eluiga keskelt pooleks lõigates, siis on ka pikimast elust õpetusena saadav vili omandatud. Loodus on talle suures osas tuntud. Ta teab, et auline ajas ei kasva
kirjutama, olen poole peal, aga loe teine pool ka läbi ehk leiad sealt oma küsimustele vastused. Agnes on teose läbi lugenud, aga kui autor vastas/kirja kirjutades oli autor alles poole peal. Teise osa pealkiri on ,,7 tunnistajat". Astub ruumi, tundub et on kohtusaalis. Kaebealuseid on mitmeid ja süüdistatakse uhkuses, ahnuses, kadeduses. Sisse astudes mõistab, et tema on viimane süüalune. Ta mõistetakse süüdi 2 kuriteos: 1 on kodumaalt isekatel motiividel põgenemine; 2 elutüdimus. Kohtuotsuseks on edasielamine, elustüdinud inimesel, kellel on suur süümepiin (pagemine) on südamel peab sellega edasi elama. Võtab paguluse kokku. Kas tulla tagasi, reeturitena ja minna vangi või jääma võõrale maale edasi. Pagulas eestlaste hingelise vaeva võtab kokku. Oldi harjunud ohvri teemaga, et meil on alles vaid mälestused, peame vaatama minevikku, oleme kannatajad. ,,Hingede öös" rõhutab seda, et põgenemine toimus isekatel põhjustel
,,Vaja on ära tappa kindaral Aupick." Ta ei võta seda tõsiselt, tembutab. 1857 ilmub esimene täispikk luulekogu ,,Kurja lilled" selles on ka väikesed poeemid, mille on tõlkinud eesti keelde Under. 1861 ilmub sellest täiendulik trükk. Saab kuulsaks, kuid viib ta ka kohtusse, sest 6 luulekogu luuletust kuulutatakse kõlvatuks ja B keeldub neid kogust kõrvaldamast. ,,Kurja lilledes" on palju teemasid inimelu käsitlusest (inimesel pole aega enam), spliinist (elutüdimus, ängistus), armastusest. Tal oli 2 suurt armastust elus. ,,Must Veenus" (Jeanne Duval) ja ,,Valge Veenus" (Madam Sabatier). ,,Must Veenus" neegritar, 20aastase kabareetantsijana, kui ta temaga kohtus. Ei saanud elu lõpuni lahti temast, luules kirjutas ta temast kui konnast, joodikus, ämblikust, maost, nõiast jne. ,,Valge Veenus" oli ilus, kuulus, paljud olid temasse armunud. B kirjutas talle armastuskirju ilusate luuletustega. B jumaldas teda. Ka Sabatier kiindus B-sse
b)nad on loomu ja olemise poolest avaramad kui tavainimesed tavaliselt on. a) Sonja armastas arsti, aga midagi ette ei julgenud võtta. Serebrjakov vingus, et ta on vana ja keegi ei hooli temast, ise aga käitus niivõrd halvasti. Jelena vingus, et ta pole õnnelik sellise mehe kõrval, aga maha ka teda ei jätnud. Astrov vingub, et palju tööd ja alkoholiprobleemid. Midagi ise sellessuhtes ette ei võta b) Nad ei ole avaramad. Neil on elutüdimus. Avarad kurtma kui halvasti neid kõik on. 6. Tsehhovi tegelaste hingeseisundit väljendab kõige paremini venekeelne sõna ,,toska'' (nukrus, igatsus, igavus, tusk jne) Too näiteid. Sonja õnnetus, sest ta oli kole. Jelena aoma abikaasa kõrval õnnetu Serebrjakov õnnetu, sest ta oli vana ja keegi ei huvitunud temast. 7.Tsehhovi näidendites on keskne kaduva, lahkuva aja, kaotatud aastate teema. Vanaduse teema. Aeg läheb ja midagi ette ei võeta
annaabi.ee 
