juunil 1898 Lääne-Saksamaal ¤ nime Paul vahetas Mariaks austusest oma ema Anna Maria vastu ¤ perekond oli üsna vaene, isa töö tõttu tuli sageli kolida ning taskuraha teenimiseks andis Remarque juba varakult klaveritunde. ¤ kollektsioneeris liblikaid, tundis huvi metsade ja jõgede vastu ning kirjutas. ¤ huvitus kaunist loodusest,kunstist(impressionism); igatsus luksuse ja väljapeetud elu järele ¤ tal oli 2 õde: Erna ja Elfride. ¤ Erna hukkus II maailmasõjas, temale mõeldes"Elusäde"(romaan) ¤ 1916.a. läks ta õpetajate seminarist vabatahtlikuna I maailmasõtta. ¤ 1917.a. suunati Remarque läänerinde vahetusse lähedusse sai kohe haavata ning oli aastatel 1917- 1918 laatsaretis. ¤ 1919 lahkus Remarque armeest, loobudes kõikidest ordenitest ja aumärkidest. ¤ Sõja järel suundus Remarque tagasi õpetajate seminari külakoolmeiseter lühikest aega, jättis ta õpetajaameti. ¤ Armastusest autode ja võidusõidu vastu sai temast spordiajakirjanik. ¤ 1925
Lühielulugu Lõpetas 1957. aastal Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi 1964. aastal Moskvas Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi ja 1969. aastal sealsamas kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused Töötas aastatel 1965 1968 toimetajana Tallinnfilmis Lühiülevaade Mats Traadi loomingust "On unistus kui ränikivi" (2000) "Kõllane õtak" (2001) "Harala elulood" (2001) "Uued Harala elulood" (2002) "Elusäde" (2003) "Turg ilma Sokrateseta" (2004) "Orjavits õitseb" (2005) "Traat armastusest" (2006) "Soe õhtu" (2008) Lemmikluuletus Mina olin Kindla Tahte esimene esimees. Siis valiti Joann Kirp. Tema pidas mulle matusekõne: Tüüd olet sa tennü, vaiva olet sa nännu... (Paus, köhatus.) Luule analüüs Kogu luulekogu sisaldab 187-t epitaafi ehk lahkunu mälestuseks kirjutatud lühikest teksti Teemad varieeruvad väga erinevalt: kord
Elusäde Laagri kirjeldus: lk 4, 6, 53. 99-100 Krematoorium: lk 173, 175, 124 Väike laager: 13 Tegelaste kirjeldus: · 509- lk 306 · Karel- lk 14, 299-300 · Ahasveerus- lk 14 · Berger- lk 14, 15, · Leo Lebenthal- lk 15 · Bucher- lk 18, 75 · Neubauer- oli Obersturmbannführer. Tal oli all linnas maja, kus elasid ta naine Selma ning tütar Freya. Lõpuks nad põgenesid, sest Neubauer ei võtnud neid üles laagrisse, kus oleks olnud ohutum ning Neubauer ei põgenenud koos nendega ja sõja lõppedes leiti ta üles ning viidi samasse laagrisse tööd tegema. Kuidas vangid surid: lk 9 Moslemid: lk 54 Sõda: lk 57 Linna pommitati mitu korda. selle käigus hävisid ka mitmed Neubaueri ettevõtted. Vangid tahtsid vastu hakata ja kogusid selle jaoks relvi, et kui tuleb õige aeg, siis rünnata. Lk 133-134 Vahepeal tuli uus transport. Neid oli liiga palju ja paljud tuli sp tappa. Rivistuse...
Alates 1948. aastast elas vaheldumisi New Yorgis ja Sveitsis Pereelu Aastal 1925 abiellus ta Jutta (Jeanne) Zabonaga, kuid see abielu ei kestnud kaua, ainult 1932 aastani (olid kaks korda abielus) Aastal 1958 abiellus ta Ameerika filmistaari Paulette Goddardiga, kes oli enne abielus olnud Charlie Chapliniga Looming "Unistuste tuba" "Gam" "Jaam silmapiiril" "Läänerindel muutuseta" "Tagasitulek" "Kolm sõpra" "Armasta oma ligimest" "Triumfikaar" "Elusäde" "Taeval pole soosikuid" "Lissaboni öö" "Aeg antud elada, aeg antud surra" "Must obelisk" "Varjud paradiisis" Mõningaid ütlusi.. "Kunagi ei tohi endale midagi liiga ligi lasta. Kui ligi lased, tekib tahtmine seda hoida. Ja hoida ei saa midagi.." "Õnn on kõige hinnalisem ja kõige ebakindlam nähtus maailmas." "Ainult õnnetu teab, mis on õnn." E.M.Remarque "Kolm sõpra" "Elu on ime, kuid temas pole imesid." "Armastuses ja sõpruses ei küsita
Kadunud põlvkonna kirjanikud Nele Roosi Märjamaa Gümnaasiumi 12.b klass 2010 Erich Maria Remarque 1898-1970 teose pealkiri- "Elusäde" ilmumisaeg- 1952. aasta Teise maailmasõja lõpp Saksamaa koonduslaager Mellern Nälg, haigused, peks, piinamine ja mõnitamine SS-laste poolt Kirjandus kui kirjaniku elu ja ajastu peegeldus E.M. Remarque läks 1916. aastal sõdurina rindele romaan käsitleb Teise maailmasõja aegset koonduslaagrit Autor sai sõjas haavata, samuti haavati ka koonduslaagri vange Inimese tõeliseks vaenlaseks on surm Autorit vaevas pettumus,meeleheide kodakondsusest ilma
Sünd 22.07 1898, 1916 läks sõdurina rindele, 1920 ''Unistuste tuba'', 1924 ''Gam'', 1927 ''Jaam silmapiiril'', 1929 ilmus ''Läänerindel muutuseta, 1931 ilmus teine romaan ''Tagasitee'', 1931 lahkus Saksamaalt, 1937 ''Kolm sõpra'', 1938 võeti Saksa kodakontsus, 1939 emigreerus USA'sse, 1940 ''Armasta oma ligimest'', 1939-1943 elas LA's, 1946 ilmus esialgu ingliskeelses tõlkes romaan "Arc de Triomphe", 1947 sai USA kodakontsuse, al.1948 elas vahelumisi USA's ja Šveitsis, 1952 ''Elusäde'', 1954 ''Aeg antud elada, aeg antud surra'', 1956 ''Obelis'', 25.02.1958 abilellus filminäitleja Paulette Goddardiga, 1961 ''Taeval ei ole soosikuid'', 1962 ''Lissaboni öö'', 1970 Das gelopte Land'', Surm 22.09.1970, 1971 ilmus ''Varjud paradiisis'' Minu arvates on selle romaani sünniga seotud kõige rohkem Erichi sõdurina rindele minek 1916. aastal Esimese maailmasõja ajal ja sõjast tagasi naasmine igapäevaellu. Allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Erich_Maria_Remarque http://et
Estetism Elu- ja kunstikäsitlus, mis eitab kunsti ühiskondlikku tingitust ning peab ainutähtsaks esteetilisi ideaale. Arusaam, et kunsti eesmärk on temas eneses, kunst ei pea teenima poliitilisi, usulisi ega muid kunstiväliseid ülesandeid. Kunst on kõrgem tegelikkus Eetika asemel on tähtis esteetika. Ilus on parem kui hea. Eesmärk on taltsutamata meelelisus, ilu nautimine. Oscar Wilde ,,Dorian Gray portree." Ernest Hemingway (1889-1961) 20.s Ameerika Ühendriikide kirjanik. Üks tähtsamaid ja mõjukamaid omal ajal. Sündis Chicago eeslinnas Oak Parkis. Looming oli avatud modernistlikele vormiuuendustele Suhtumine ellu- humaanne, eetiline. Teostest võib leida eksistentsiaalseid varjundeid. Proosa stiililises eripäras leidub sarnasusi biheiviorismi meetodiga- fikseerida võimalikult objektiivselt, erapooletult tegelaste käitumist ja kõnet, anda edasi hingeelu. Tema arvates...
välismaal. Kuid natsidele oli see vastukarva ning 1938 kaotas R. Saksa kodakondsuse. Ta emigreerus Sveitsi ning jätkas kirjutamist. 1939 suundus R. USA-sse ning elas kuni 1942 Hollywoodis. Seejärel suundus New Yorki. Hiljem suundus tagasi Sveitsi. Suurimat menu saavutas tema romaan "Arc de Triomphe". 2. "Unistuste tuba", "Jaam silmapiiril", "Läänerindel muutuseta", "Tagasitee", "Kolm sõpra", "Must obelisk", "Armasta oma ligimest", "Arc de Triomphe", "Elusäde", "Lissaboni öö", "Aeg antud elada, aeg antud surra", "Taeval ei ole soosikuid", "Varjatud paradiisis"(vali 10 tk!) 3. Remarque'i arvates tuleb võidelda surma vastu ja inimlikkuse eest. Inimese tõeliseks vaenlaseks pole teine inimene, vaid surm. Elu on habras ja seda tuleb hoida (humanist) Remarque on individualist, sest ta keskendub üksikisikule (Paul Bäumer ja tema läbielamised romaanis "Läänerindel muutuseta")
1929 "Läänerindel muutuseta" ("Im Westen nichts Neues") sõjavastane romaan, mille Hitler lasi avalikult põletada ning selle eest võeti ära tema kodakondsus. 1931 "Tagasitee" ("Der Weg zurück") 1937 "Kolm sõpra" ( "Drei Kameraden") tõelise sõpruse kirjeldus kolme mehe vahel. 1940 "Armasta oma ligimest" ("Liebe Deinen Nächsten") 1946 "Arc de Triomphe", II. maailmasõjaeelne aeg Pariisis, kui kaks inimest kohtuvad sillal, pealkiri on pigem irooniline. 1952 "Elusäde" ("Der Funke Leben") pühendatud tema õele. See on tema kõige süngem raamat,mis räägib koonduslaagritest. 1954 "Aeg antud elada, aeg antud surra" ("Zeit zu leben und Zeit zu sterben") paralleelteos ,,Läänerindel muutuseta". 1956 "Must obelisk" ( "Der schwarze Obelisk") kuidas eluga pärast maailmasõda toime tulla 1961 "Taeval ei ole soosikuid" ( "Geborgtes Leben") räägib sellest et ka haigused põhjustavad surma mitte ainult sõda
Traadi romaanis siiski ennekõike tõsine tegevus. Siin käib töö vilja, see on leiva pärast. Mats Traadi teemaks on maa ja tema harija, töö ja inimene läbi aegade. Romaan ,,Minge üles mägedele" 1987, kolm esimest jagu) kujutab Palanumäe talu venestuse perioodil, maarahva ainelist ja vaimset mäkkepürgimist, mida tumestab kuritegevus kui sotsiaalne pahe. LUULETUSED ,,Elusäde" (2003) Tuul tuhiseb ja olemise siht kui selge hommik äkki lõikub lahti ning ajalt kihi järel koorub kiht. Mu päitsis peaks kui kauge noorpõlv vahti - nood päevad üksildased, ahastavad, kus kahel tasapinnal kulges elu. Üks - haigus, vaesus, täitumatud kavad. Ja teine - taltumatu kujutelu. Autobiograafia Laps olin, kui möödus sõjakolin. Nooruk olin, kui tuli traktorikolin. Mees olin, kui algas sõnakolin. Kolin kolina järgi. Saadaks põrgu kogu värgi,
surivoodi juurde viib enesetapuni. 1946 ,,Triumfikaar" on üks Remarque'i tuntumaid romaane. Tegevus toimub Pariisis, kus valitseb küll radu, kuid kus on tunda sõja tulekut. Peategelane Ravic on olnud Saksamaal suure haigla peakirurg, 1933 .a Gestaapo poolt arreteeritud, seejärel põgenenud koonduslaagrist. Ta on loobunud oma identiteedist, ainus seos eluga on arstitöö. Inimelu on mõttetu: armastus on vaid lül elu keerukate vastuolude pikas ahelas, kättemaks ei too kergendust. 1952 ,,Elusäde"- tegevuskohaks on saksa koonduslaager aprillis 1945, lisaks fasismi juhhamõistule suhtub kirjanik eitavalt ka kommunismi ülistajatesse. 1954 ,,Aeg antud elada, aeg antud surra" - traagiline armastus II maailmasõja ajast. 1956 ,,Must obelisk" - autobiograafiline teos 20ndate aastate alguse hüperinflatsiooni ajast, mis kirjeldab paljusid elukutseid, mida kirjanik ise pidas. 1961 ,,Taeval pole soosikuid" - tuberkuloosisanatooriumi elus olemine on vastandatud kiire surma
tõlkija Viktor Tomberg) ISBN 9985-62-393-2 "Tagasitee" (1931, "Der Weg zurück"; eesti keeles 1994; tõlkija Uno Liivaku) "Kolm sõpra" (1937, "Drei Kameraden"; eesti keeles 1992, kordustrükk 2007; tõlkija Lydia Riikoja) ISBN 5-450-01791-X "Armasta oma ligimest" (1940, "Liebe Deinen Nächsten"; eesti keeles 1994; tõlkija Asta Blumenfeld) "Arc de Triomphe" (1946; eesti keeles 1975, kordustrükk 1976, 2004; tõlkija Viktor Tomberg) "Elusäde" (1952, "Der Funke Leben"; eesti keeles 1996; tõlkija Alfred Reier) "Aeg antud elada, aeg antud surra" (1954, "Zeit zu leben und Zeit zu sterben"; eesti keeles 1959, kordustrükk 1993; tõlkija Viktor Tomberg) "Must obelisk" (1956, "Der schwarze Obelisk"; eesti keeles 1992; tõlkija Uno Liivaku) "Taeval ei ole soosikuid" (1961, "Geborgtes Leben"; eesti keeles 1991; tõlkijad Tarvi Talv ja Tiiu Kokla) "Lissaboni öö" (1962, "Die Nacht von Lissabon"; eesti keeles 1964,
Remarque kajastab neid põgenemisi mitmes oma teoses („Triumfikaar“ ja „Lissaboni öö“). Pärast Saksamaalt põgenemist elas kirjanik mõnda aega Šveitsis, kust ta hiljem liikus edasi Ameerikasse. Kuna kirjanik asetati pärast Saksamaalt põgenemist pagusasestaatusesse ning keelati sissesõit oma kodumaale, ei olnud kirjanikul võimalik näha ka oma järelejäänud perekonnaliikmeid. Romaan „Elusäde“, mille Remarque kirjutas valmis kuu ajaga on otseselt põhendatud viimase õele, kes hukati repressiivorganite poolt 1943. aastal. 1947. aastal võttis kirjanik endale USA kodakondsuse ning väljus sellega ka kodakondsuseta isiku staatusest. Ta polnud enam emigrant. Kirjaniku elu ilmestasid mitmed pikemad ja lühemaajalisemad armusuhted erinevate väljapaistvate ja edukate naistega, millest ehk kummalisim ja kõige rohkem kõneainet
"Kolm seltsimeest Kuid romaanis "Armasta oma ligimest" (Liebe deinen Nächsten), kujutab Remarque üht kodumaalt väljaaetud perekonna ja veresidemed kaotanud inimeste saatust. Selles raamatus kõneleb Remarque taas armastusest, mis on kõige tugevam maailmas. "Triumfikaar" ("Arc de Triomphe") on üks Remarque tuntumaid romaane. Tegevus toimub Pariisis, kus valitseb küll rahu, kuid kus on tunda sõja tulekut. Lisaks on ta veel kirjutanud romaane "Elusäde"("Der Funke Leben"), "Taeval pole soosikuid" (Der Himmel kennt keine Günstlinge), "Lissaboni öö" ("Die Nach von Lissabon), "Aeg antud elada, aeg antud surra" ("Zeit zu leben und Zeit zu sterben"), "Must obelisk" ("Der schwarze Obelisk) ja "Varjud paradiisis". Mõningaid ütlusi... "Kunagi ei tohi endale midagi liiga ligi lasta. Kui ligi lased, tekib tahtmine seda hoida. Ja hoida ei saa midagi - ..." *** "Õnn on kõige hinnalisem ja kõige ebakindlam nähtus maailmas." ***
Seepärast on tema kohta öeldud Abstrakne humanist. Ta ise on ennast nimetanud sõjakaks patsifistiks (aktiivselt sõjavastane). Tema sõjavastane hoiak läbib kõiki tema teoseid. Loomingu ülevaade E.P.Remark "Universaalne tuba", "Kojunaasja" <- romantilised armastuslood. E.M.Remarque 1929 "LRM" (I MS), 1931 "Tagasitee" (järg "LRM"-le), 1938 "Kolm sõpra" (kadunud põlvkond I MS järel), 1940 "Armasta oma ligimest" (pagulus), 1946 "Triumfikaar" (pagulus enne II MS), 1952 "Elusäde" (vangilaager), 1954 "Aeg antud elada, aeg antud surra" (II MS), 1956 "Must obelisk" (II MS järgne Sks, kadunud põlvkond), 1961 "Taeval ei ole soosikuid" (armastuslugu peale sõda), 1963 "Liibanoni öö" (pagulus), 1971 "Varjud paradiisis" (pagulus) "LRM" I MS põlvkond, kes läheb koolipingis sõtta ja kelle nooruse unistused sõda rikkus. Hiljem kutsuti neid kadunud põlvkonnaks. LRM on autobiograafiline teos mehest, kes sarnaneb Remarque endaga
Majanduskriis, massilised enesetapud vaesuse tõttu (gaasiga) perekondade kaupa. Remarque ütleb, et need inimesed sarnanevad sügislehtedega, mida kannab tuul teadmata, milleks ja kuhu. Fašismi vastane meeleolu sissekirjutatud ka „Armasta oma ligimest“- Tegu raamjutustusega, kus lugu loos. Inimene armastuse puhul valmis hulljulgeteks tegudeks. Peategelane läheb Saksamaale tagasi, sest naine haige. Sõidupiletid Ameerikasse, annab noorele armastajapaarile. Optimism on sissekirjutatud „Elusäde“- koonduslaagrist vabanenud mees ja naine avastavad maja, millest alles on ainult fassaad ning taga pommiauk ja siis kui üks küsib, et kas me oleme viimased tegelased maailmas, saab vastuseks, et ei oleme esimesed. Hoiatusena fašismi eest „Must pabelisk“- näitab milliseid jubedusi võib kaasa tuua ükskõiksus ühiskonnas. Traagilise lõpuga, olemuselt optimistlik „Taeval ei ole soosikuid“- Peategelane põgeneb sanatooriumist, et võtta elust viimast –kohtub võidusõitjast
Remarque kajastab neid põgenemisi mitmes oma teoses („Triumfikaar“ ja „Lissaboni öö“). Pärast Saksamaalt põgenemist elas kirjanik mõnda aega Šveitsis, kust ta hiljem liikus edasi Ameerikasse. Kuna kirjanik asetati pärast Saksamaalt põgenemist pagusasestaatusesse ning keelati sissesõit oma kodumaale, ei olnud kirjanikul võimalik näha ka oma järelejäänud perekonnaliikmeid. Romaan „Elusäde“, mille Remarque kirjutas valmis kuu ajaga on otseselt põhendatud viimase õele, kes hukati repressiivorganite poolt 1943. aastal. 1947. aastal võttis kirjanik endale USA kodakondsuse ning väljus sellega ka kodakondsuseta isiku staatusest. Ta polnud enam emigrant. Kirjaniku elu ilmestasid mitmed pikemad ja lühemaajalisemad armusuhted erinevate väljapaistvate ja edukate naistega, millest ehk kummalisim ja kõige rohkem kõneainet
1.2Teosed Romaanid: 1. ,,Unistuste tuba" (1920, eesti keeles 1993) 2. ,,Gam" (kirjutatud 1924, ilmus 1998; eesti keeles 2003) 3. ,,Jaam silmapiiril" (1927, eesti keeles 2001) 4. ,,Läänerindel muutuseta" (1929, eesti keeles 1929) 5. ,,Tagasitee" (1931, eesti keeles 1994) 6. ,,Kolm sõpra" (1937, eesti keeles 1992) 7. ,,Armasta oma ligimest" (1940, eesti keeles 1994) 8. ,,Arc de Triomphe" (1946, eesti keeles 1975) 9. ,,Elusäde" (1952, eesti keeles 1996) 10. ,,Aeg antud elada, aeg antud surra" (1954, eesti keeles 1959) 11. ,,Must obelisk" (1956, eesti keeles 1992) 12. ,,Taeval ei ole soosikuid" (1961, eesti keeles 1991) 13. ,,Lissaboni öö" (1962, eesti keeles 1964) 14. ,,Das gelobte Land" (1970) 15. ,,Varjud paradiisis" (ilmus postuumselt 1971, eesti keeles 1993) Muud teosed: 1. näidend ,,Lõpp-peatus" (1956) 2. lühijutud ,,Der Feind" (1930) 3
See teos ei meeldinud võimukandjatele, kirjanikule heideti ette, et ta ei tunne sõda ja teda süüdistati koguni kommunistlikus propagandas. 1931.a. lahkus ta Saksamaalt, asudes elama Sveitsi. Ilmusid uued romaanid ,,Tagasitee" ja ,,Kolm sõpra". Talt võeti 1938.a. saksa kodakondsus ja ta emigreerus USA-sse. Suurt menu saavutas ka tema teos ,,Arc de Triomphe", mille sisuks gestaapo vanglast põgenenud saksa kirurgi Ravici ja näitlejanna Joan Madou armastuse lugu. Ka tema teosed ,,Elusäde", ,, Aeg antud elada, aeg antud surra", ,,Must obelisk" käsitlesid teise maailmasõja teemat. Oma peateoseks pidas kirjanik ,,Taeval ei ole soosikuid" (1961), milles teeb kokkuvõtte varasemas loomingus korduvalt väljendatud filosoofilistest seisukohtadest. Remarque´i karakterid on loodud nappide, kuid täpsete joontega, on väga iseseisvad. Kirjanik püüab rääkida tunnetest, armastusest,sõprusest otsekui väljaspool aega ja ruumi.
Erich Maria Remarque 1898-1970 -Erich Paul Remark sündis 22.06.1898 Lääne-Saksamaal -Nime Paul vahetas ta Mariaks austusest oma ema Anna Maria vastu -Ema varajane surm 1917 aastal -Isa Peter Remark oli raamatuköitja -Elati vaeselt -Prantsuse nimekuju Remarque hakkas ta kasutama pärast ebaõnnestunud kirjanduskatseid -Huvitus kirjandusest, kunstist, loodusest, kollektsioneeris liblikaid -Õed Erna ja Elfriede -Erna hukati II MS ajal vastupanuliikumises osalemise eest (romaan ,,Elusäde") -1916. A läks Remarque vabatahtlikult Esimesse maailmasõtta, sai kohe haavata -1919 lahkus armeest -Õppis õpetajate seminaris -töötas külakoolmeistrina, spordiajakirjanikuna -1925. A abiellus Ilse Jutta Zambonaga -Emigreerus Sveitsi, 1930.a lahutas Ilsest, kuid nad abiellusid uuesti -1939. A siirdus Ühendriikidesse, kus elas Hollywoodis. -Suhtles ,,kadunud põlvkonna" kirjanike Hemingway, Fitzgeraldi ja tuntud näitlejatega Loomingust
Fašism jõuab Saksamaale. Inimesed on kui puulehed, mida tuul kannab teadmata kuhu ja milleks. See on ka armastuslugu. 4) 1940 “Armasta oma ligimest” Perekond kodumaalt välja, sees fašism, piinakambrid. Toob otsesõnu välja, et armastus on surmast tugevam. Peategelane (pagulane) saab teada, et naine kodumaal surmavalt haige. Läheb tagasi, kuid teab, et see on enesetapp. 5) 1946 “Triumfikaar” Ilma armastuseta siin elus oled kui laip puhkusel. Palju sees sümboolikat. 6) 1952 “Elusäde” Tegevus koonduslaagris sõja lõpus. Sealt tulles nähakse ilusat maja, millest järgi vaid fassaad. Üks sõdur küsib, kas nad on tõesti viimased inimesed maailmas. Teine ütleb, ei, esimesed. 7) 1954 “Aeg antud elada, aeg antud surra” peategelane see, kellel vaated muutuvad. Mees, kes kogu aeg olnud rindel. Arvab, et õige võidelda õigete ideaalide eest. Saksamaa saab lüüa, hakkab sõja olemuses tõsiselt kahtlema. Arvab, et võitlus, mida pidanud, pole õige. Lõpeb puändiga
normidega. Romaan „Kolm sõpra“ – kaasaegne, räägib Weimeri vabariigist ning kolmest sõbrast, kes püüavad pärast sõda kehvades majanduslikes oludes hakkama saada. Autobiograafilise teema juurde kuulub ka romaan „Must obelisk“. Mitmed romaanid on kirjutatud mina-vormis. 1940ndatest tulevad teised teemad, märksõnadeks on koonduslaagrite õudused, pagulus ja üksikisiku vastupanu. Seda teemat käsitlevad „Armasta oma ligimest“, „Triumfikaar“, „Elusäde“, „Lissaboni öö“. „Elusäde“ on pühendatud tema õele, räägib sellest, kuidas ollakse valmis end ohverdama. On ka veel romaan „Aeg antud elada, aeg antud surra“; mis räägib II MS rindejoonest, oli ka mõjuv romaan, kandev mõte oli sellest, mida mõtleb humaanne inimene sõjatingimustes. „Taeval ei ole soosikuid“ – surm ei ole ainult sõja ja vägivallaga seotud. Viimaseks romaaniks jääb „Varjud paradiisis“, mis räägib pagulasteemadel.
Armastuses ja sõjas on kõik lubatud ka kättemaks. Pagulase rahulolu armastades ja kätte makstes. Sõda röövib inimeselt iseenda. Sõda identiteedi surm. ,,Triumfikaare" tegevus toimub Triumfikaare läheduses. See on võidu, tähtsate otsuste tegemise, täitmatute unistuste purunemise sümbol. Samas võis Triumfikaar anda tegelastele mulje, et kogu sellel sõjatallermaal on siiski midagi jäävat, midagi püsivat. Antitees, kuna ei saanud vabadust, puudus täisväärtuslik elu. "Elusäde" pühendatud õele, kes piinati natside poolt surnuks. Elu koonduslaagrites. Teose lõpus vangid vabastatakse, mees ja naine lähevad üle lageda välja, mille teises servas paistab maja. Ust avades selgub, et see on kõigest fassaad, mille taga pommilehter. Naine küsib: ,,Kas me oleme viimased inimesed?" Mees vastab: ,,Ei, me oleme esimesed." See sümboliseerib lootust. 1954 "Aega antud elada, aeg antud surra" paralleelne "Läänerindel muutuseta". teos näitab,
Fasism jõuab Saksamaale. Inimesed on kui puulehed, mida tuul kannab teadmata kuhu ja milleks. See on ka armastuslugu. 1940 "Armasta oma ligimest" Perekond kodumaalt välja, sees fasism, piinakambrid. Toob otsesõnu välja, et armastus on surmast tugevam. Peategelane (pagulane) saab teada, et naine kodumaal surmavalt haige. Läheb tagasi, kuid teab, et see on enesetapp. 1946 "Triumfikaar" Ilma armastuseta siin elus oled kui laip puhkusel. Palju sees sümboolikat. 1952 "Elusäde" Tegevus koonduslaagris sõja lõpus. Sealt tulles nähakse ilusat maja, millest järgi vaid fassaad. Üks sõdur küsib, kas nad on tõesti viimased inimesed maailmas. Teine ütleb, ei, esimesed. 1954 "Aeg antud elada, aeg antud surra" peategelane see, kellel vaated muutuvad. Mees, kes kogu aeg olnud rindel. Arvab, et õige võidelda õigete ideaalide eest. Saksamaa saab lüüa, hakkab sõja olemuses tõsiselt kahtlema. Arvab, et võitlus, mida pidanud, pole õige. Lõpeb puändiga.
Hollywoody (käis läbi ka kuulsustega). Pärast sõda naasis Sveitsi. Remarque sai kuulsaks romaanidega. Varasemad romaanid ,,Unistuste tuba", ,,Jaam silmapiiril" rääkisid ummikseisust ja elumõtte otsimisest. Sõjateemasid käsitleb lisaks ,,Läänerindel muutuseta" ka romaan ,,Tagasiteel". ,,Kolm sõpra" räägib Weimeri vabariigist ning kolmest sõbrast, kes proovivad sõjajärgsetes oludes hakkama saada. Tähelepanuväärsematest romaanidest veel ,,Elusäde", mis on pühendatud tema õele ja mis räägib ohverdamisest. Autori viimane romaan on ,,Taeval ei ole soosikuid", mis on pagulusteemadel. Tema loomingu puhul on iseäralik see, et kuigi autor räägib vägivallast, ei ole inimese vaenlaseks mitte teine inimene, vaid surm. Remarque ei loe moraali, kuidas elada ja surmale vastu seista, kuid ta püüab lugejaid mõjutada elamuste kaudu. Siiski on võimalik välja lugeda ka autori filosoofilist maailmapilti
natsionaalsotsialismi algusajal. 1941 - romaan "Armasta oma ligimest" pagulusest. 1945 - romaan "Triumfikaar". Sisuks pagulus, koonduslaagriteema. Tegevus toimub Pariisis, kus valitseb küll rahu, kuid kus on tunda sõja tulekut. Peategelane Ravic on Saksamaalt natside eest põgenenud arst, kes leiab mehe, kes ta koonduslaagrisse saatis, ja tapab ta. Seejärel otsustab ta end üles anda. Champs Elysee alguses asuv triumfikaar on Pariisi üks sümboleid. 1952 - romaan "Elusäde" käsitleb koonduslaagriteemat. 1954 - romaan "Aeg antud elada, aeg antud surra" räägib II maailmasõjast, sõjakuritegudest. 1956 - romaani "Must obelisk" tegevus toimub kahe maailmasõja vahel Osnabrückis. 1961 - romaan "Taeval pole soosikuid" käsitleb kadunud sugupõlve teemat. 1962 - romaan "Lissaboni öö" räägib jälle pagulastest. Remarque kohta on öeldud, et ta on kogu elu kirjutanud üht ja sedasama raamatut. Tema teostes korduvad tõesti ühed ja
teadmata kuhu ja milleks. See on ka armastuslugu. 4) 1940 "Armasta oma ligimest" Perekond kodumaalt välja, sees fasism, piinakambrid. Toob otsesõnu välja, et armastus on surmast tugevam. Peategelane (pagulane) saab teada, et naine kodumaal surmavalt haige. Läheb tagasi, kuid teab, et see on enesetapp. 5) 1946 "Triumfikaar" Ilma armastuseta siin elus oled kui laip puhkusel. Palju sees sümboolikat. 6) 1952 "Elusäde" Tegevus koonduslaagris sõja lõpus. Sealt tulles nähakse ilusat maja, millest järgi vaid fassaad. Üks sõdur küsib, kas nad on tõesti viimased inimesed maailmas. Teine ütleb, ei, esimesed. 7) 1954 "Aeg antud elada, aeg antud surra" peategelane see, kellel vaated muutuvad. Mees, kes kogu aeg olnud rindel. Arvab, et õige võidelda õigete ideaalide eest. Saksamaa saab lüüa, hakkab sõja olemuses tõsiselt kahtlema.
See on ka armastuslugu. 4) 1940 "Armasta oma ligimest"Perekond kodumaalt välja, sees fasism, piinakambrid. Toob otsesõnu välja, et armastus on surmast tugevam. Peategelane (pagulane) saab teada, et naine kodumaal surmavalt haige. Läheb tagasi, kuid teab, et see on enesetapp. 5) 1946 "Triumfikaar" Ilma armastuseta siin elus oled kui laip puhkusel. Palju sees sümboolikat. 6) 1952 "Elusäde"Tegevus koonduslaagris sõja lõpus. Sealt tulles nähakse ilusat maja, millest järgi vaid fassaad. Üks sõdur küsib, kas nad on tõesti viimased inimesed maailmas. Teine ütleb, ei, esimesed. 7) 1954 "Aeg antud elada, aeg antud surra " peategelane see, kellel vaated muutuvad. Mees, kes kogu aeg olnud rindel. Arvab, et õige võidelda õigete ideaalide eest. Saksamaa saab lüüa, hakkab sõja olemuses tõsiselt kahtlema. Arvab, et
See on ka armastuslugu. 4) 1940 "Armasta oma ligimest" Perekond kodumaalt välja, sees fasism, piinakambrid. Toob otsesõnu välja, et armastus on surmast tugevam. Peategelane (pagulane) saab teada, et naine kodumaal surmavalt haige. Läheb tagasi, kuid teab, et see on enesetapp. 5) 1946 "Triumfikaar" Ilma armastuseta siin elus oled kui laip puhkusel. Palju sees sümboolikat. 6) 1952 "Elusäde" Tegevus koonduslaagris sõja lõpus. Sealt tulles nähakse ilusat maja, millest järgi vaid fassaad. Üks sõdur küsib, kas nad on tõesti viimased inimesed maailmas. Teine ütleb, ei, esimesed. 7) 1954 "Aeg antud elada, aeg antud surra" peategelane see, kellel vaated muutuvad. Mees, kes kogu aeg olnud rindel. Arvab, et õige võidelda õigete ideaalide eest. Saksamaa saab lüüa, hakkab sõja olemuses tõsiselt kahtlema
"Triumfikaare" analüüs. Looming: 1929-tema esikteos ,,Läänerindel muutuseta" inimelu ei ole sõjas midagi väärt. 1931 ,,Tagasitee" sisuliselt esimese romaani jätk. 1938 ,,Kolm sõpra" Esimese maailmasõja järgne Saksamaa. Põhiteemad: sõda, surm. 1940 ,,Armasta oma ligimest" pagulus teema. Peategelased on pagulased, kes on kodumaalt minema aetud. Traagikale vastandub armastus. 1946 ,,Triumfikaar" räägib ajast enne II maailmasõda. !952 ,,Elusäde" pühendatud tema õele. Erich Maria Remarque "Triumfikaar" Peategelaseks on saksa emigrant Ravic, endine haigla peaarst ja geniaalne kirurg. Ta elab illegaalselt Pariisis ja opereerib salaja prantsuse doktorite Veberi ja Durant' eest, et elatist teenida. Ta elul pole viga midagi, võrreldes sellega mida paljud teised pagulased läbi peavad elama. Ometi on tal pidevalt igav, ta ~40aastane elu tundub olevat end ammendanud ja mees ei igatsegi midagi ergemat.
See on ka armastuslugu. 4) 1940 "Armasta oma ligimest" Perekond kodumaalt välja, sees fasism, piinakambrid. Toob otsesõnu välja, et armastus on surmast tugevam. Peategelane (pagulane) saab teada, et naine kodumaal surmavalt haige. Läheb tagasi, kuid teab, et see on enesetapp. 5) 1946 "Triumfikaar" Ilma armastuseta siin elus oled kui laip puhkusel. Palju sees sümboolikat. 6) 1952 "Elusäde" Tegevus koonduslaagris sõja lõpus. Sealt tulles nähakse ilusat maja, millest järgi vaid fassaad. Üks sõdur küsib, kas nad on tõesti viimased inimesed maailmas. Teine ütleb, ei, esimesed. 7) 1954 "Aeg antud elada, aeg antud surra" peategelane see, kellel vaated muutuvad. Mees, kes kogu aeg olnud rindel. Arvab, et õige võidelda õigete ideaalide eest. Saksamaa saab lüüa, hakkab sõja olemuses tõsiselt kahtlema. Arvab, et võitlus,
Edasi Ameerikasse Hollywoodi. Käis läbi oma aja kuulsustega E. Hemingway ja C. Chapliniga. Tuli tagasi ja suri. LOOMING. Kuulsus põhinebki romaanidel. Kirjutanud ka esseesid ja lühijutte. Mina.vormis. Varasemad rääkisid elu ummikseisust ja elu mõtte otsimisest, nt ,,Unistuste tuba". ,,Tagasitee" kuidas kohaneda tsiviileluga. Romaan ,,Kolm sõpra" Weimari vabariigist (maj. kehv), kuidas hakkama saada, armastus. ,,Must obelisk", ,,Armasta oma ligimest", ,,Triumfikaar", ,,Elusäde", ,,Lissaboni öö", ,,Aeg antud elada, aeg antud surra" see on sarnane L.m.-iga, kuid teine sõda oli sündmustiku aluseks. ,,Taeval ei ole soosikuid"- surm pole vaid sõjaga seotud, see on elu paratamatu osa. 1971.a-l postuumselt pagulusteemaline teos ,,Varjud paradiisis". Kirjutas küll palju vägivallast, kuid tema seisukoht: Inimese vaenlaseks pole mitte teine inimene, vaid surm." Ta oli sõjakas patsifist ehk häälekas rahupooldaja. Teostes pole õpetust, kuidas elada, kuid püüab
vaesed. Tagasitulekut hingelises plaanis ei toimu. 3) 1938 "Kolm sõpra" (Kolm seltsimeest) Sündmustik 20. lõpp, 30. algus. Tööpuudus, inflatsioon, enesetappude laine. Peategelased 3 sõpra, kes olid koos rindel . 4) 1940 "Armasta oma ligimest" Perekond kodumaalt välja, sees fasism, piinakambrid. Toob otsesõnu välja, et armastus on surmast tugevam. 5) 1946 "Triumfikaar" Ilma armastuseta siin elus oled kui laip puhkusel. Palju sees sümboolikat. 6) 1952 "Elusäde" Tegevus koonduslaagris sõja lõpus. Sealt tulles nähakse ilusat maja, millest järgi vaid fassaad. Üks sõdur küsib, kas nad on tõesti viimased inimesed maailmas. Teine ütleb, ei, esimesed. 7) 1954 "Aeg antud elada, aeg antud surra" peategelane see, kellel vaated muutuvad. Mees, kes kogu aeg olnud rindel. Arvab, et õige võidelda õigete ideaalide eest. Saksamaa saab lüüa, hakkab sõja olemuses tõsiselt kahtlema. Arvab, et võitlus, mida pidanud, pole õige. Lõpeb puändiga
annaabi.ee 
