Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Elus peab oskama nii võita kui ka kaotada". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
johannese, vanemaks, lähedane, nullpunkt, poisi, maailmasõda, suuremaks, langetama, lahendama, unistuste, kaotavad, võistlus, kihlvedu, kindlaid, inimeselt, edasiminek, asendada, nendest, lõppude, kaotatud, romaanis, skisofreenik, draamat, elamise, põrguks, poisil, nullpunktist, tahe, trenni, suhtlema, lõbus, muutuma, möödus, mõistis, võtnud,,Elus peab oskama nii võita, kui ka kaotada." Tihti leian ennast unistamas, et tahaksin olla jälle väike laps. Nende elu on nagu lill. See on muretu ja neil pole veel aimugi, mida toob tulevik või mida tähendab murekoorem. Nad ei pea igapäev langetama otsuseid ja lahendama probleeme, mille tagajärgedeks on vastavalt, kas võidud või kaotused. On iseenesest mõistetav, et meil kõigil on unistused ja eesmärgid, mille poole igapäev püüdle- me. Unistused peavad olema midagi niisugust, mis iialgi ei täitu, sest mille nimel me muidu edasi elaksime? Meil on ideaalid, millele püüame sarnaneda. Isegi, kui nende püüdluste jooksul on tagasilööke, siis ei tohi anda alla vaid tuleb hoida pea püsti ja edasi minna. Ideaalid on püüdmiseks, mitte kättesaamiseks
Elus peab oskama nii võita kui kaotada. Tihiti mõtleme, et tahaks olla jälle väike laps. Väikestel lastel ei ole muresid ja nad ei pea langetama raskeid otsuseid. Suuremad inimesed peavad lahendama probleeme ja tänu nendele probleemidele tulevad tagajärjed, kas kaotus või võit. Kellel on natukenegi eluaastaid turjal teab, et kõike elus ei saa. Üks selline nähtus on unistus. Igal inimesel on oma unistused. Unistuste poole tuleb püüelda. Ikka tahetakse, et unistused täituksid kuid võib tekkida ka tagasilööke. Kõige rohkem võidab inimene siis, kui ta oskab oma kaotustest ja tegudest järeldusi teha ja õppida nendest. On tuntud ka ütlus: Proovi ja ebaõnnestu, kuid ära lõpeta proovimist. Lapsena olles, kui kaotasime olime väga kurvad võis juhtuda, et me hakkasime isegi nutma. Me ei osanud kaotada. Samas, kui me midagi võitsime siis elasime selle välja hüpates ja
Tegelaste iseloomustus Johannes ehk peategelane on tugeva iseloomuga kümnenda klassi poiss, kellel oli väga tugev akne. Johannes oli pärit Tallinnast, lasnamäelt, kus mõõdus ka tema lapsepõlv. Ta oli kuni kuuenda klassini viisakas ja viieline õpilane, ka klassi kõige populaarsem poiss. Peale seda algas ka tema allakäik. Tal oli ka kaks õde (üks nendest kaksikõde) ja kaks venda. Johannese probleemid said alguse tema skisofreenilisest emast. Johannes mõtles ka kõige halvematel hetkedel, mis on tema elus head, ta loetles need üles, ja tuju läks jälle veidi paremaks. Karmo oli Johannese klassivend. Ta juuksed olid lokkis. Ta oli ettearvamatu ja ülbe, nt. peale kehalise kasvatuse tundi läksid Karmo ja Johannes dusi alla. Karmo lõi Johannest lihtsalt, täiesti niisama kelladesse. Peale seda käitus Karmo nii, nagu midagi poleks juhtunudki.
1. Kogemus õpetab meile, et kogemusest ei õpi inimene midagi. 2. Pilgud on esimesed armastuskirjad 3. Armastus sünnib pilgus, kasvab suudluses ja lõpeb pisarais. 4. Armastus on kirg, mis tuleb teadmata kust ning läheb samuti teadmata kuhu 5. Ainult lahkumisel või jällenägemisel tuntakse, kas teineteist armastatakse 6. Armastus on nagu palavik: ta sünnib ja kustub, ilma et tahtel oleks sellega midagi tegemist 7. Armastus võtab mõistuse neilt, kellel seda on, ja annab sellele, kel seda pole 8. Sõprus lõpeb seal, kus algab umbusk 9. Pole hirmsamat kõrbe kui elu ilma sõpradeta 10. Õnn on see, kui üks mure on lõppenud ja teine pole veel alata jõudnud 11. Kui kuidagi ei saa siis kuidagi ikka saab 12. Naerata, homme on veel hullem! 13. Ärge kaotage pead. Elu tahab seda paitada 14. Suur leek süttib pisikesest sädemest 15. Südamel on omad põhjused, millest mõistusel pole aimugi 16. 90% kõigest on rämps 17. See, mida sa ei tea, on alati tähtsam sellest
rohkem rabas mind arusaamine, et see oleksin võinud olla ka mina. Hakkasin elu üle järele mõtlema. Küsisin endalt: olen ma tõesti õnnelik? Kas mu elul on mõte?" Sageli sunnivad sellised kaotused meid seisma silmitsi küsimustega elu mõtte ja surelikkuse kohta. Võimalik, et nn keskeakriisi kutsuvad esile just nimelt sellised eksistentsiaalsed küsimused. Üks peamisi eksistentsiaalseid muresid, mis inimest piinab, on unistuste kustumine. Enamik meist unistab ja loodab midagi, mõned unistused on teadlikud, teised enamjaolt ebateadlikud. Unistatakse õnnelikust perekonnaelust, tööalasest edust. Sageli ei vasta tegelikkus loodetule. Ühel hetkel silmad avanevad ning inimest tabab valus arusaam: "Ma pole rahul." Pettumust valmistava tegelikkuse kiuste lootusi hellitada on äärmiselt inimlik. 38-
1. Nõnda oli see vanasti ja nõnda on see praegu: laidetakse vaikselt istujat, laidetakse valjuhäälelist ja laidetakse mõõdukalt rääkijat. Maailmas pole midagi, mida ei saaks laita. 2. Kohalolek on rohkem kui siinviibimine. Kui sinu puudumist ei märgata, siis pole vahet, on sind siin või mitte. 3. Kui teiste kahjustamine on rumala loomuomadus, siis on tema peale vihastamisel niisama vähe mõtet kui tule peale, mille omaduseks on põletamine. 4. Paljud tahavad, et tõde oleks nende poolel, kuid ei taha olla tõe poolel. 5. Ühestainsast küünlast võib süüdata tuhandeid, ja küünla eluiga ei lühene sellest mitte. 6. Ebaõnnestumine ei tähenda, et sa oled ebaõnnestuja... See tähendab, et sa pole veel edu saavutanud. 7. Täiuslikkus saavutatakse, mitte kui pole enam midagi lisada, vaid kui pole enam midagi ära võtta. 8. Naerata, ja see paneb inimesi huvi tundma, millest sa mõtled. 9. Kui kaks inimest teevad ühte ja sedasama, siis ei ole see üks j
Keskmine inimkeha sisaldab piisavalt vett neljaliitrise anuma täitmiseks. Kogu maailmas peetakse äripäeviti keskmiselt 9,5 miljonit minutit telefonikõnesid. Elukutselised baleriinid kulutavad 12 paari balletikingi nädalas. USA-s kasutusel olevast rahast on 97% kokaiinijäljed. M&M loomisel arvestati seda, et sõdurite sõrmed ei määrduks kommisöömisel. Ainult üks inimene kahest miljardist elab 116-aastaseks või vanemaks. USA-lased kulutava päevas kümme miljonit dollarit kartulikrõpsudele. Klaasi õunasiidri valmistamiseks kulub 3 õuna. Haua suuruse standard on 2,33x0,97x1,83 meetrit. Keskmine tuhastatud inimene kaalub pisut üle 4 kg 228) Suurema osa oma emotsioonidest asendab inimolevus hirmuga. 229) See, kui sa ei oska oma tundeid väljendada, ei tähenda veel, et nad ei ole sul sügavad. 230) Muusika on kui elu, mis on täis värve, kurbust, rõõmu, nuttu, naeru, sõprust.
... et ka edaspidi oleks midagi parandada... *** Pealetung on parim kaitse - nõrkade meelest! *** Inimene, kes soovis kõigest vaba olla, seadis ennast hirmsasse sõltuvusse sellest soovist. *** Ära püüa endast nii sügavat jälge jätta, et ise maasse vajud! *** Mida vanemaks saab inimene, seda enam tõmbub ta endasse - - ju seal siis millegi arvel vabaneb ruumi... *** Inimesed raiskavad tohutult energiat, et mitte midagi teha. *** Uhkus tuleb enne langemist! *** Inimene on otsekui kaev - soolasest läheb kaamelgi mööda, magusat vett joovad aga kõik... ***
Äkki märkab ta, et surmakuulutuste seas on ka Gunnar Saagi nimi. Joonas tunneb end ta surmas süüdi. Ta arvab, et ka Gunnar oli seal majas. Õnneks järgmine päev ütleb õpetaja Piilman, et Joonas saab ka Rootsi minna ja, et Gunnar põdes leukeemiat ning oleks nagunii varem või hiljem surnud. Joonas oleks hea meelega koha Gunnarile andnud, kui oleks teadnud, et ta põeb leukeemiat. Rootsis pidid nad kaua sõitma, kuni lõpuks kohale jõudsid. Joonas pandi mingi Niklase nimelise poisi juurde elama. Joonase arust oli see pere täiesti ebanormaalne. Niklas mängis päevad otsa ainult malet, Niklase isa kasvatas kurke ja Niklase ema oli lihtsalt imelik. Näiteks esimesel õhtul hakkas Niklase ema Joonase peas tuhnima, et ega tal kirpe peas pole. Muidugi sai Joonas selle peale ülivihaseks. Ühel päeval mindi kunagisse hõbedakaevandusse. Evelin vaatas kogu aeg, et Liana ja Joonas kusagile ei kaoks. Kui Evelin ühel hetkel mitte kuskil neid enam ei näinud, põgenes ta metsa.
tasemini kus oma enda tütre elu ei ole hind mis oleks liiga kallis maksta. Hiietark Ülgas- Hull, kõhn ja löödud elust, kuri ja nõrk. Meeme- Endine vägede juhataja, nüüd hedonistlik, Salme- Lihtne inimene, veidi skeptiline kõigest. Külapealik Johannes- Kohaliku Kristliku tegevuse ja külastamis protsessi eestvedaja, lojaalne oma põhimõttetele kuid lühinägelik, eba solidaarne ja vastuvõttmatu tesiste arvamuste suhtes. Magdaleena- Johannese tütar, isa moodi usulik nii jeesuse kui ka raudmeeste suhtes, mõistvam ja arusaavam siiski kui ülejäänud küla. Ints- Naissoost ussi kuninga tütar, ratsionaalne, häirimatult isekas ja asjatundlik. Mall- Hiie ema, vaikne ja kaasaminev, traditsioone austav, usub, et haldjad on Leemeti ja Hiie poolel. Inimahivd Pirre ja Rääk- Huvitavad oma ainupärase elustiili pärast, vanad ja kogemustega isiksused, suured sõbrad Leemetile ja oma ürgsetele juurtele aina
Teine võimalus on nõu pidada perearstiga. Paljud perearstid on kvalifitseeritud ravima depressiooni antidepressantidega. · Psühhoteraapia, mida vahel nimetatakse ka jututeraapiaks, annab depressiooni ravil sageli väga häid tulemusi. Tavaliselt pakuvad sellist ravi psühhiaatrid ja psühholoogid. Kuidas psühhoteraapia mõjub? Esiteks: psühhoteraapia puhul on patsiendi ja terapeudi vahel lähedane suhe. Terapeut on pühendunud patsiendi aitamisele. Sageli tunnevad depressioonis inimesed, et nad on üksi ja teistest võõrdunud. Kui tunda, et keegi toetab meid ja hoolib meist, võime üle saada ka väga rasketest aegadest. Kuid toetus on vaid üks osa psühhoteraapiast. Psühhoteraapia käigus õpivad inimesed end paremini tundma ning avastavad oma elus
Tallinna Ülikool Haapsalu Kolledz Tervisejuhi eriala Anna-Liisa Vainu Filosoofia Kodutöö Haapsalu 2009 Albert Camus " Sisyphose müüt " Absurd ja enesetapp. Filosoofias peetakse kõige tähtsamaks küsimuseks enesetappu. Enesetapp pesitseb meis endis nii kaua, kuni ühel päeval me end ära tapame. Põhjusi võib olla mitmeid. Kui hakata mõtlema, mis võinuks olla põhjus, miks enesetapp meieni jõudis, võime mõelda seda terve oma elu, kuid põhjust me ei suuda leida. See, mis on elu eesmärk, sobib suurepäraselt ka surma eesmärgiks. Enamus meist tõukab enesetapuni mõni kriis või sündmus era või pereelus. Samuti võib süüdlaseks olla ka mõne tuttava südametu käitumine või ütlemine, mis mõjutab meie otsust elule. See, kes enesetapuni jõudis, on tema ülestunnistus elule, et ta ei saanud hakkama. Talle oli antud kõige suurem kingitus universumis elada, kuid ta ei saanud sellega hakkama ja tappis e
1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooria. ,,Suur viisik". · Isisksuse psühholoogia algas 20.sajandil enne II maailmasõda, sest siis oli vajadus uurida mehi, kas nad suudavad hakkama saada stressi ja sõja pingega. · Koostati esimesed isiksuse testid. o Algul defineeriti seda kui inimeste vahelisi erinevusi (see viis isiksuse psühholoogia kriisi, kus väideti, et seda polegi olemas, kuna inimene käitub vastavalt olukorrale, tal pole midagi püsivat). 20.saj lõpus defineeriti kui inimste vahelisi sarnasusi
Voldemar Kolga: ,,Kellel on adekvaatne Küllap see on nii ka tänapäeval, enesetunnetus, see enamasti ei lase sest me ju igatseme nii vabadust kui ka ennast sõpradest, iidolitest, autoriteetidest, armastust. Aga ilmselt oli vabaduse reklaamist, poliitikast mõjutada." algne ja konkreetne tähendus selline: ta laskis mind vabaks, sest ta armastab ,,Haridus teeb vabaks" see sentents mind. Kui õpetaja armastab õpilasi, on omistatakse Vana-Kreeka filosoofile õpilased vabad, ja vastupidi, kui õpetaja Epictetusele. Kui kirjutada Interneti otsimootorisse juhtumisi ei armasta õpilasi, siis on nad only educated are free (ainult orjad. haritud inimesed on vabad), saame teada, et Vana-Kreeka stoikust filosoof HARIDUS TEEB VABAKS Epictetus (55 ca 135), k
Surm probleemide eest põgenemine või lahendus? A. H. Tammsaare ''Tõde ja õigus'' I, III ja IV osa Mõne lähedase lahkumine või kadumine on alati valuline protsess. Ma ei kujuta ette, et keegi tunneks rõõmu sellest, et kaotab kellegi, kes talle lähedane. Kuidas saada üle oma kõige kallimate kaotusest? Iga inimene leevendab oma valu erinevalt. Armastatu lähedus tavaliselt aitab, kuid kui ta ei pööra asjale tähelepanu või tegeleb oma asjadega, siis võib see tekitada masendava tunde. Miks lastakse armastusel minna nii kaugele, et keegi saab viga või surma selle tulemusena? Oma tõelisi tundeid mõistetakse liiga hilja ja siis ei anna enam midagi teha. Hoolimatus põhjustab sageli kibestumist ja ka soovi teiste elu põrguks teha
RAAMATU ANALÜÜS K……. 10C 2015 KEVAD 1.raamat "Inimesed parvlevad nimelt vale ümber nagu kärbsed meekoogi kallal ja muinasjutuvestja sõnad lõhnavad nagu viiruk, kui ta tänavanurgal loomasõnniku sees istub, aga tõe eest inimesed põgenevad" lk 8 Läbi aegade see nii on ja ilmselt nii ka jääb. Loodetakse alati paremat ning pigem pigistatakse karmi tõe korral silm lihtsalt kinni. “Kes on kord joonud Niiluse vett, see igatseb Niiluse äärde tagasi.” lk 10 Kui olla eemal oma lähedastest, siis kord tuleb ikkagi koduigatsus näpistama. "Ole ettevaatlik naisega, kes ütleb "kena poiss" ja meelitab sind enda juurde, sest tema süda on võrk ja püünis ja tema rüpp kõrvetab hullemini kui tuli." lk 17 Kui ei suuda lõppude lõpuks “EI” öelda, võib olukord oodatust halvemini lõppeda.
inimestel meeles ja Freud tuli välja väga pessimistliku käsitlusega. Ta väidab, et elu eesmärgiks ongi surm. Inimene alateadlikult püüdleb selle poole. Freud väidab, et kunagi mingitel põhjustel elutust mateeriast tekkis elus mateeria. See algolek (elutu, surnud mateeria) on ka elus mateeriasse just selle pärast sisse kodeeritud. Ja organism püüdleb algoleku suunas tagasi. Freudi eluajal oli esikohal kindlasti seksuaaltung (seda uuriti rohkem). Pärast teist maailmasõda on see tähtsus nihkunud pigem agressiivsustungi poole. Tänapäeva maailm ja psühhoanalüüs on hakanud rohkem seda uurima. Freudi meelest on need mõlemad pidevalt omavahel segunenud. Igas julmusaktis on enamasti ka mingi annus seksuaalsusrahulolu. "Tootem ja tabu" Pärast seda kui Jung ja Freud on omavahel tülli läinud kirjutas Freud üldse mitte temaliku raamatu. Selle nimi on "Tootem ja tabu". See raamat on kultuurist. See on nagu vastus Jungile, et ka Freud oskab kultuurist rääkida
1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese sõnade kohaselt on olemas kolme tüüpi teadmisi: · Loov ehk poeetiline teadmine- võimaldab materiaalselt midagi ära teha. · Praktiline ehk eetiline teadmine- et õiglaselt ja õnnelikult elada. · Teoreetiline ehk filosoofiline teadmine- teadmine, mida on vaja iseenda pärast. Sõna sofia käib teoreetilise teadmise tüübi juurde, sest tarkus on midagi, mida on vaja iseendale. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus- teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest ehk siis teadmine taevalikest, mis jaguneb kehalisteks ( kõik kehalisi nähtusi uurivad teadused- astronoomia, bioloogia, anatoomia, füüsika) ja kehatuteks asjadeks (kõik kehatuid asju uurivad teadusharud- teoloogia, psühholoogia, matemaatika), ja maistest asjadest (eetika, riigiteadus). 3. Kuidas filosoofiaga alu
jääb veel ka ilma peavarjuta (kuid seda juhtub talvel eriti tihti), muutub tema olukord juba otse vaevaliseks. Lõpuks leiab ta taas mingi-sugust tööd, kuid mäng kordub taas algusest peale. Teist korda mängitab õnnetus teda samas järjekorras. Kolmandal korral on saatuselöögid veelgi tugevamad. Järk-järgult ta õpib oma kindlustamata olukorda suhtuma üha enam ja enam ükskõiksemalt. Lõpuks viib kõige selle kordumine harjumiseni olukorraga. Seetõttu vahetub energilise ja tööka poisi loomus järk-järgult ja täielikult. Tööinimesest muutub ta lihtsaks instrumen-diks nende käes, kes hakkavad teda ära kasutama madalatel ja omakasupüüdlikel eesmärkidel
vaadata, ei taba hetke n-ö pidurit tõmmata. Kuidas siis käituda, et need teised meid rohkem omaks võtaksid ning elu rohkem meie soovide järgi sujuks? Neile, kes tahavad kogu aeg teistele meeldida, on raske abivajajale ei öelda, ehkki on ise oma igapäevaste toimetuste ja tööga juba maksimaalselt koormatud. Enesekehtestamise võtmesõna on valik Kehtestava käitumise puhul on eesmärk õppida valikuid langetama, mitte igas situatsioonis end kehtestama. On olukordi, kus alistuv käitumine on igal juhul eelistatud, sama on agressiivse käitumisega. Ennastkehtestav inimene käitub targalt ja kaalutletult. Tema tegevus ning selle võimalikud tagajärjed/tulemused on läbimõeldud enne tegutsema hakkamist. Omades enda jaoks hästi ärapõhjendatud ,,miks just nii on hea" vaatevinklit, on lihtsam konfliktolukorras endale kindlaks jääda. MIKS INIMESED EI OSKA KEHTESTAVALT KÄITUDA?
neid juhtida saab. Tol ajal piirdus kõik vaid mudelautodega, mis liiklesid vaibale joonistatud autoteel ning parkisid 2Ds joonistatud majade parklas. Vahel sai neid ka lahti lammutada ning tagasi kokku panna, kuid pettumuseks ei vaadanud kapoti alt kunagi vastu mootor või jahutussüsteemi, selle asemel oli seal vaid näpuotsatäis tühjust. Mõnel uhkemal autol oli plastmassist tükk, mis pidi meenutama mootorit, kuid seda ta polnud ka parima ettekujutuse juures. Veidi vanemaks saades näitas vanaisa mulle, kus kohas mis asub ning väiksena meeldis mulle tihti vaadata kuidas ta ,,putitas" oma vana Suzukit või BMWd. Suureks pidupäevaks minu elus sai hetk, kui juba 6-7 aastaselt sai koduhoovi sõita vanaisa süles uhkusega ise rooli keerates. Veidi veel kasvades aitas huvi rahuldamiseks kaasa ka arvuti, kus enam ei pidanud igaval meeter korda meeter vaibal autot lükkama, vaid sai ise, uhkelt laua taga rooli keerata ja näha, kuidas auto käitub kurvis või sirgel
eksisteerivaid automaatse mõjustamise relvi. Ärakasutajad oskavad kasutada ära nende relvade jõudu, enda jõudu mitte kasutades. See omadus annab ärakasutajatele tohutu eelise- võime manipuleerida, ilma et jääks mulje manipuleerimisest. Inimese tajul on üks toimimispõhimõte, kontrastiprintsiip, mis mõjutab seda, kuidas me tajume kahe järjestiku esitatud asja erinevust. Nimelt, teine asi on esimesest üsna erinev, siis kaldume seda erinevust pidama suuremaks, kui see tegelikult on. Näiteks kui me tõstame kõigepealt kerget eset ja siis rasket, siis hindame me teise eseme raskemaks, kui me poleks enne kerget eset tõstnud. Selle printsiibi kasutamise suur eelis on see, et see mitte ainult ei toimi, vaid ühtlasi on seda peaaegu võimatu avastada. Näiteks, riidepoes kasutavad müüjad seda printiipi väga osavalt. Inimene, kes tuleb poodi ostma ülikonda, lahkub sealt tavaliselt ka aksessuaaridega
1. OSA- TEKE Kirjanik Anatole France on kunagi väitnud, et juhus on Jumala pseudonüüm, kui ta ei taha ise alla kirjutada. Kui nähakse mõtet sellest, mis meiega juhtub, mõjub meile hästi. Sellist tuge igatsetakse rohkem, kui seletamatud asjaolud ei õnnista meid rõõmsa jällenägemise või armuõnnega- juhustel on ka võim meie elu segamini lüüa. Meie loomusel on omane mõelda, ning tegutseda sihipäraselt- me ei suuda ega taha uskuda, et kõiksus käitub nii ilmselgelt mõtlematult. Paljud inimesed kahtlevad, kas juhused on ikka tõepoolest olemas. Tundub, nagu kõik, mis nendega juhtub, on kas plaanipärane või ettemääratud. Paljud arvavad, et suudavad oma saatuse kavatsusi ette aimata, uurides horoskoope või võttes appi selgeltnägija. Kuid millest me räägime kui öeldakse juhus? Vennad Grimmid on kirjutanud, et juhus on juhtum, mis tuleb ootamatult. Samuti lisasid , et juhus tähistab ettearvamatut sündmust, mis ei allu meie kavatsustele. Just niisugusel kaksipid
Eetika- teadus kõlblustest ja kõlbelistest väärtustest Moraal- üksikisiku või inimgrupi arusaam heast ja halvast ning nendega seotud vajadustest Uuritakse eetost- kõlbeliste põhimõtete, normide ja ideaalide tervik. Filosoofiline eetika- mis on suurim hüve, ülim asi, mille poole ühiskond liigub Religioosne eetika- igal usundil on oma eetika Eetika mõõtmed: 1. inimestevahelised suhted 2. inimese suhe iseendaga 3. inimkonna eesmärk a. C.S. Lewis- pilt laevastikust, orkestrist jm Eetiline absolutism Teoloogilised eetikad Eetiline relativism Hedonism- Epikuros Emotivism- Ayer Platon, Moore, Barth, Utilitarism- J. S Mill, Psühholoogiline egoism- Brunner, J. Kant Benthon Nietzsche, Machiavelli Pragmatism- Dewey Kultuuriline relativism-
,,Alkeemik" on sümbolistlik muinasjutt, mis räägib inimese suurimast tarkusest oma südame kuulamisest, enesekssaamisest, mis ka halli argipäeva kullaks muudab. [1] 4.1 Raamatu analüüs Raamatu peategelane on poiss Santiago, kes on pärit Hispaaniast, lihtsast Andaluusia taluperekonnast. Tema vanemad tahtsid poega koolitada preestriks ning seetõttu õppis Santiago kuni kuueteistkümnenda eluaastani seminaris ladina ja hispaania keelt ning teoloogiat. Lapsest saadik oli poisi unistuseks olnud tundma õppida mailma ning lõpuks võttis ta julguse kätte ning teatas isale, et ei taha saada preestriks, vaid hoopis rännata. Isa vastas, et nende külast on inimesi läbi voorinud üle kogu maa: nad tulevad, et leida midagi uut, ja lahkudes on ikka samasugused. Inimesed ronivad üles mägedele, et vaadata losse, ja leiavad, et minevik oli parem kui see, mis on praegu. Poiss aga vastas, et ei tea, millised on nende lossid
. ma soovisin Teda ! * Sul on valus, kui lööd jala ära või lõikad näppu. Kuid tõelist valu tunned siis, kui kaotad kellegi, keda armastad. * Aeg on võtnud minult Sinu, kuid mitte keegi ei suuda võtta mälestust minult, mis on jäänud unustamatu leegina minu hinge! * Kahju, kui kellestki keda tunned, saab keegi keda tundsid. * Kuidas saab kõik lihtsalt hetkega kaduda? * Mis on tühjus ? Sellest saad aru siis, kui keegi lähedane on sinu juurest juba lahkunud. * Mõnikord sa tahaks lihtsalt karjuda ja lõhkuda, lüüa, naerda, nutta, armastada, surra, elada. * Tahaks sulle kätte maksta, aga ma ei suuda. Tahaks teha nagu sina mulle ja siis lahkuda, aga ma ei suuda - mina hoolin sinust ikka veel nii palju ! * You're my reason to live. * Sa muudad pisarad naeruks, valu armastuseks ja pimeduse valguseks! * Elus tuleb õppida olema ilma . * Nüüd tean, mis tunne on nukul, kui ta minema visata.
Nagu meil seda sageli on tulnud teha süütuid inimesi tappes, kes erinesid meist ainult selle poolest, et neil oli teine munder seljas..."" (Ravic) Lk 360,,,,Tundsin Berliinis üht noort assistenti, kellel olid kõik eeldused heaks kirurgiks saada. Tema professor opereeris purjuspäi, lõikas viltu, ei lausunud sõnagi, laskis assistendil edasi töötada; assistent ei märganud midagi, pool tundi hiljem tõstis professor kära ja veeretas süü poisi kaela. Patsient suri operatsiooni ajal. Nooruk päev hiljem. Läks vabasurma. Professor aga opereeris ja jõi edasi."" (Ravic) Lk 365,,,,Päev on pikk. Ja kahetsus on üürike. Eriti siis, kui selle saab äriks muuta."" (Ravic Durant'i kohta) Lk 372,,,,Ma vihkasin sinu üleolekut! Kuidas ma seda küll vihkasin! Mulle on vaimustust vaja! Mul on vaja, et keegi minu järele hull oleks! Mul on vaja kedagi, kes ilma minuta ei saa elada! Sina saad ilma minuta elada! Oled alati saanud!"" (Joan)
· Fragmendis 100 ütleb Pascal, et inimesed muud ei teegi kui petavad üksteist. Mida ta sellega silmas peab? Pascal peab silmas seda, kuidas me keeldume enda vigu tunnistamast. Me ei taha kuulda, kuidas teised inimesed meile meie vigadest räägivad, olgugi, et need vead on meis igaühes olemas ja me seda ka teame. Samas ei taha me, et mõnele inimesele jääks endast parem arvamus, kui ta tegelikult väärt on, ometi ei taha me, et inimesed meile tõtt räägiksid. Kui inimene on meile lähedane, kasvõi sõber, ei taha me talle kunagi tema pahesid ette heita, sest me ei taha tema sõprust kaotada. Tõe rääkimine on kasulik sellele, kellele seda räägitakse, ent kahjulik sellele, kes seda räägib, sest teda hakatakse tõe rääkimise eest vihkama. Inimestevahelised suhted on rajatud vastastikusele petmisele, sest nii üritatakse hoida sõprussuhteid. · Milles on meelelahutuse mõte Pascali arvates? · Milles seisneb mõtlemise väärikus Pascali järgi?
Mitte ka päris nii, et jätta sõber, kus see ja teine, vaid lihtsalt iga asi omal ajal. Omamoodi paneb ju proovile sõpruse - tugev sõprus saab üle nii tulest kui jääst. Ent kas tõelist sõpra võib tunda siiski vaid hädas? Igaüks peaks olema valiv oma sõprade suhtes ning kuna nemad võivad osutuda saatuslikuks sinu tuleviku suhtes, tuleks latt võimalikult kõrgele seada. Vastastikune täiendamine mängib suurt rolli, kuna esialgu veel pea tühised eriarvamused võivad muudkui suuremaks käriseda ning kui midagi ette ei võeta, pole sõprusest varsti enam halligi järel. Mõistsin seda, kui paar-kolm aastat tagasi said mu ,,sõbrad" teada, et loen raamatuid, mis olevat nii out. Mõistagi sattusin kohe terava tule alla. Kuid järsku, nagu välk selgest taevast, astus mu kaitseks välja meie ,,kamba" olulisemaid päid ning teatas täie südamerahuga, et ka tema ammutab tarkust raamatuist. Neil päevil polnud
tagamaid. Kas siinkohal ei peaks meist igaüks küsima kõigepealt endalt: ,,Kas ma olen õnnelik? Kas mu lähedased on õnnelikud?" Kas kõnealune soome noormees oli õnnelik ja kui ei, miks ometi? Tal oli ju pealtnäha kõik olemas: armastav pere, ta õppis koolis hästi, tal olid oma huvid, ta oli piisavalt jõukas... Samas ei olnud tal sõpru, aatekaaslasi, teda ignoreeriti (mis on tegelikult vaimne vägivald!!) mis kõik kokku süvendas poisi nurkasurutust viimse piirini. See, mis juhtus, oli appikarje. Kui seni on inimesed treeninud oma keha ja vaimu (mälu- ning mõtlemisharjutused, ka mediteerimine), siis äkki tuleks esitada väljakutse kolmanda külje avastamisele emotsionaalsele intelligentsusele. Mõelgem tihemini selle peale, mida me tunneme, mõtestagem lahti oma emotsioone ning diskuteerigem oma tunnete teemadel. Edaspidi peaks hakkama ka koolis suuremat rõhku panema õpilaste emotsionaalsuse treenimisele, selle
teadmisega edasi elamisele. 2. Iseloomusta peategelasi – põllumeest ja kirjanikku, kuidas on nendega seotud M. Traadi kirjanikukreedo: elule annab mõtte inimlikkus, kõige vastu, mis ahistab inimväärset eksistentsi, tuleb leppimatult võidelda. Põllumees, Johannes, oli töökas ja endasse tõmbunud mees. Ta veetis kodus suhteliselt vähe aega, kuna tööd tal oli kogu aeg palju. Johannes ei olnud ka väga jutukas. Näiteks: Siis kui Ra ütles Johannese naisele, et ta ei ole väga jutukas, siis see naine ütles, et see on okei, kuna ta mees ei ole just ka kõige suurema jutuga (vahel ei räägi päevigi). Raamatus oli märgitud, et Johannes oli alati tööl või siis kui ta oli kodus, siis ta oli minemas tööle. Kirjanik, Ra, oli vähese jutuga, mõtlik, kurb ja üksildane mees. Ta pidas ennast poja surmas süüdi ning tal oli raskusi selle teadmisega elada. Seetõttu lahutas ta oma
1. Milliste küsimustega tegeleb religioonifilosoofia? Tuleb eristada kristlikust eetikast ja moraaliõpetusest. Religioosne eetika vaatleb inimese ja jumala vahekorda praktilisel tasandil ja tegeleb küsimustega kuidas olla jumalale meelepärane, millised on inimese käitumise eesmärgid kui ta mõnda religioossesse kogukonda kuulub.. jne. Religioonifilosoofia töötab teisel tasandil. Religiooni küsimus võiks olla: kas inimese olemasolul, eksistentsiaalsel situatsioonil on mõte? Kui on, siis kust see tuleb? Kust tähendus ja mõte tuleb, et inimese olemasolul on mõte? Pascal leiab, et mõte tuleb üles leida. Kui ma leian et mu elul on mõte, kas see on paigutatav minu enda tegevuse tagajärge (kas inimene ise on suuteline mingisuguse mõtte oma elusse sisendama?)? Inimese elu mõte kõige laiemalt on andnud talle teised inimesed. Mõte kehtestub läbi teiste (ema: elu mõte on laps). Kas jumal on olemas? Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Või et jumalat ei ole? K
Laps on sündides nii abitu ja vajab veel vanemate hoolt.Meil kõigil on esimesel eluperioodil väga oluline turvatunne ja tasakaalukus,mida suudavad pakkuda ainult pereliikmed.Luuletus toob minus esile nostalgilisi meeleolusid ja mõtteid oma varasemast lapsepõlvest.Kui oleme noored,elaksime justkui läbi oma vanemate.Nemad proovivad meile õpetada tähtsamaid elutarkusi ja iseseisvust.Luuletuse edasistes lausetes räägitakse inimeste suuremaks sirgumisest ja sellest,et mida aasta edasi,seda enam peab noor ise otsuseid langetama,jõudma oma elus selgusele ning kogema valu.Ema peab jätma lapse laia maailma avastama,et viimane saaks oma elust sellised õppetunnid,mida anda edasi ka oma järglastele.Arvan,et antud luuletus on kindlasti väga sügavamõtteline ja ilus ning ka luuletuse pealkiri on vastav.Me oleme kõik elus otsijad ning küsimus on selles,kas me suudame leida selle päris oma ampluaa,mis meid hiljem edasi viiks ja aitaks
annaabi.ee 
