tasemini, käsiotseb Koidula armastusabielu, väljarändamise, ebausu ja muid probleeme. Näidendid ja teatrid Koidula on meie rahvusliku teatri asutaja ning Eesti algupärase näitekirjanduse üks rajajaid. Eesti esimene eesti keelne teatrimäng"Vanemuises" oli "Teomees ja karjapoiss". 24.juulil 1870.a. esietendus "Vanemuises" Koidula lavastuses teatrimäng "Saaremaa onnapoeg". Kasutatud kirjandus: · "Eesti Ajalugu Elulugudes". · Epp Annus, Luule Epner, Ants Järv, Sirje Olesk, Ele Süvalep, Mart Velsker "Eesti kirjanduslugu". · Ajaloo õpik "Uusaeg" 8. klassile.
docstxt/.txt
paratamatus, et elulugu põimus ajalooga ning see on üks väga tähtis moodus, kuidas ajalugu uurida. Killukese ajaloost talletab iga inimene, kes loeb seda teksti, kuna see peegeldas tolle aegset ühiskonda, kombeid, traditsioone ning ka geograafilist kaarti. Ajaloo edasi kandumine läbi biograafiate aitab ajaloolastel uurida erinevaid ajaloo aspekte, mis on väga olulised saamaks teada, mis juhtus ajal enne meie sündi. Erinevates elulugudes peituvad ajaloolised viited aitavad täita pimekohti ajaloos. Nagu teada, siis ei käi isik, kellest elulugu kirja on pantud ja selle autor omavahel kokku, sest need on kaks eri isikut. Nii oli ka selle teksti puhul, et selle oli kirja pannud suurepärane kirjanik Jean, kes muutis Marechali elavaks ja käega katsutavaks. Kirja ei pantud mitte midagi, mis poleks kindel. See teos oleks justkui kohati olnud autori isikliku mälu peegeldus
Elulugu ehk biograafia kirjeldab ühe inimese elu sügavuti. See hõlmab endas rohkemat kui informatsiooni sünnikuupäeva, elukoha või välimuse kohta. Elulugu räägib ühe inimese tervest elust ja maalib lugejale väga tõetruu pildi kirjeldatavast isikust. Selle kaudu saavad selgeks inimese iseloom, harjumused, huvid ja maailmavaade. Kuigi elulugu keskendub ühele isikule ning püüab teda ja temaga seonduvat võimalikult tõetruult edasi anda, peegeldub elulugudes ka selleaegne kultuur ning inimeste igapäevaelu. Seetõttu arvestatakse elulugusid kui ajaloo kohta kõnelejaid, mis aitavad ajaloo uurijatel läbi inimeste igapäevaelu kujutamise luua pilt ka selleaegsest ühiskonnast ja selles valitsevatest tavadest. Biograafiad võivad olla erinevates zanrites, tegemist võib olla päeviku sissekannete, kirjavahetuse või memuaaridega. Ühe inimese eluloo võib olla kirja pannud ka teine inimene, kelle roll ühe inimese elu kujutamisel on suur.
Selleks osutuski Nikolaus, kes hiljem tõepoolest uueks piiskopiks pühitseti. Tollastel aegadel ei oodatud piiskopilt ainult isiklikku vagadust, jumalateenistuse juhatamist ja jutlustamist, vaid ka tema hoolde usaldatud inimeste kaitsmist, vaeste ja haigete abistamist, süütute ja rõhutute eest kostmist ja veel paljugi muud. Arvukates legendides ja jutustustes nähaksegi Nikolaust tõelise piiskopina, kes seda kõike eeskujulikult tegi: „Elulugudes, imelugudes ja ikonograafilistel kujutistel on püha Nikolaos pühakust piiskopi prototüübiks: ta oli koolis hiilgav õpilane, sai järgemööda diakoniks, preestriks ja piiskopiks ning võitles paganlike kultustega. Esiplaanile jääb siiski abivajajate toetamine: ta andis suure kaasavara kolmele neiule, keda pankrotistunud isa oli määranud keha müüma; toidupuuduse ajal Myra linnas juhatas ta sadamasse mitmeid Egiptuse viljalaevu, mis olid teel Aleksandriast Konstantinoopolisse; ta
geograafia, vene ajalugu, ilukiri jm). Õpitu omandati alguses emakeeles ja siis korrati seda teistes keeltes.3 Peale algkooli siirdus Poska edasi kolmeklassilisse Riia vaimuliku seminari, kus ta õppis kuus aastat. 1886. aastal sooritas ta eksternina Tallinnas Aleksandri gümnaasiumi juures küpsuseksamid ja läks vanema venna Mihkli eeskujul Tartu Ülikooli. 2 "Jaan Poska oma ja meie ajas" lk 2230 3 "Eesti ajalugu elulugudes" lk 100 4 Jaan Poska keiserlikus Tartu Ülikoolis Peale Riia Vaimuliku Seminari lõpetamist läks Poska õppima Tartu ülikooli. Tol ajal ja ka siiani on Tartu Ülikool üks parimaid kogu Baltimaades. Paljud, kes tegelesid seal õpingutega, olid välismaalt. Tartu Ülikool oli Jaan Poska eluajal vägagi kuulus, kutsudes sinna õppima sakslasi, venelasi ja soomlasi.4 Esialgu astus ta arstiteaduskonda, kuid peagi läks üle õigusteaduskonda, põhjuseks: aeg.
võistlustel, samuti Tallinna Spordiveteranide Koondise aktiivse liikmena. Ilmselt oli just rahulik loomus see, mis aitas tal nõukogude aastatel ennast tasapisi teostada - nii hinnatud puutöömehena artellis "Parkett" kui ka ehitustöölisena Viimsi kalurikolhoosis. Kõik teadsid, kes ta on, nii et ta ise ei pidanud seda väga rõhutama, aga oma kohalolekuga meenutas ta ikkagi aega, mil Eesti mehed rahvuslipu all vabariigile medaleid võitsid. Tõnis Lukas Eesti ajalugu elulugudes. 101 tähtsat eestlast. Koostanud Sulev Vahtre. Tln., 1997
tunnusjoontest. Aristotelese seisukohad said klassitsimi teoreetikute lähtepunktiks. Arvab, et tragöödia peab viima katarsisesse ehk hingepuhastumisse. Herodotos (485- 425 e.m.a.) - ajaloo isa. Jäädvustas Kreeka-Pärsia sõja. "Historia" on teos milles on põimitud ajalugu ja mütoloogia. Plutharos (46-120 p.m.a.) - Kreeka kuulsamaid kirjanikke. 150 teost säilinud, põhiliselt moraalitraktid, milles käsitletakse kõlblus- ja filosoofiaküsimusi. Kirjutas biograafiaid. "Paralleelsetes elulugudes" käsitleb ta paarikaupa kuulsate kreeklaste ja roomlaste elulugusi, milles on alati üks kreeklane ja üks roomlane ning võrdleb seal isikuid mitte ajaloofakte. Longos (2-3 saj p.m.a.) - hellenismiajastul sündinud proosazanri nn kreeka romaani kõige tuntum teos on karjase- ja armastuseromaan "Daphnis ja Chloe". ROOMA KIRJANDUS Rooma linn sündis Romuluse ellujäämisest emahundi juures, sest ta kaksikvend Remulus ei jäänud seal ellu. Kirjanduseelses perioodis (kuni 3. saj e.m.a
Eelduslikult on kõik töös esitatud mõtted, ideed ja arvamused autori looming. 4. Viidete ja kasutatud kirjanduse loetelu vormistusel tuleks juhinduda ajakirjas Akadeemia kasutatavast süsteemist. Selleks et seda hõlpsam teha oleks, on alljärgnevalt esitatud mõned näited. Kirjanduse ja allikate loetelu · Raamat P e r e k o n n a n i m i, Eesnimi Aasta. Raamatu pealkiri. Linn: kirjastuse nimi (Vahtre , Sulev 1997. Eesti ajalugu elulugudes. Tallinn: Olion) · Artikkel ajakirjas P e r e k o n n a n i m i, Eesnimi Aasta. Artikli pealkiri. Ajakiri kaldkirjas, number, lk ...-... (V o l k e , Veljo 2004. Saaremaal toovad lapsi sookured - Eesti Loodus, nr 6, lk 34-38 Kättesaadav ka Internetist: http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=733 (22.03.2006)) · Artikkel ajalehes P e r e k o n n a n i m i , Eesnimi Aasta. Artikli pealkiri. Ajaleht kaldkirjas, kuupäev (V a l l i k , Aidi 2006
Mälestussamba püstitas ülikool oma kauaaegsele professorile Toome nõlvale veel tema eluajal, 1851. aasta. Kolmeastmelisel alusel paikneval lihtsal lubjakivist obeliskil on pronksplaat tekstiga: ,,Area Morgensterniana", mis tõlkes tähendab Morgensterni ala, mis tähistab seal paiknenud Morgensterni aeda. Monument on rajatud K. Tooli poolt. Kasutatud kirjandus: Karl Aben, Eesti Kirjandusest nr. 6/1924 A. Suur, "Toomemägi". Tln. 1968 Eesti ajalugu elulugudes. 101 tähtsat eestlast, Sulev Vahtre. Tln., 1997 EE, 6. kd. Tln., 1992; Tartu ajalugu. Tln., 1980 www.tartu.ee/ajalugu
Johann Köler suri enda vana sõpra Jakov Groti maalides rabandusse. Johann Köler maeti suurte auavalduste saatel kodusele Suure-Jaani kalmistule. 6.Maalid Johann Köleri maal ,,Itaalia maastik" mis lõi Eesti absoluutse oksjonirekordi 1 305 000 krooniga. Johann Köleri usuteemaline maal ,,Lorelei needmine munkade poolt" 7.Kasutatud kirjandus Wikipedia: http://et.wikipedia.org/wiki/Johann_Köler Eesti ajalugu elulugudes Sulev Vahtre 101 tähtsat eestlast Koostanud Sulev Vahtre. Tln., 1997 Talvepaleest Lubjasaarele Herbert Salu 1995
(http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/image1552.jpg) 10 [Type text] Foto 3 ,,10 krooniline" (http://www.narvax.com/Pictures/Banknotes/Estonia10Krooni1994.jpg) 11 [Type text] KASUTATUD MATERJAL 1. Laar, M. 1995, Raamat Jakob Hurdast, Tartu: Ilmamaa 2. Vahtre, S. 1997, Eesti ajalugu elulugudes, Tallinn: Olion 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Jakob_Hurt (14.12.2008) 4. http://www.eestikirik.ee/node/2155 (14.12.2008) 5. http://www.folklore.ee/rl/era/pub/pubs.htm#VK (14.12.2008) 6. http://www.eestikirik.ee/node/2155 (14.12.2008) 7. http://www.polvamaa.ee/index.php?page=1905 (14.12.2008) 12
Ja kui meie tahame iseseisva riigina elada, siis peame iga silmapilk valmis olema ennast kaitsma." 9 Kindral Johan Laidoneril kui vägede ülemjuhatajal Eesti Vabadussõjas on suuri teeneid eesti rahva vabastamisel ja iseseisva Eesti Demokraatliku Vabariigi loomisel 13 Kasutatud kirjandus · EE nr5 lk379-380 · P.Pillak "Johan Laidoner" Tln 1999 lk 3-7 · S.Vahtre "Eesti ajalugu elulugudes" Tln 1997 lk 118-119 · H.Walter "Ausalt ja avameelselt Eesti suurmeestest" kirjastus "Perioodika"1990 lk 5-17 · http://www.itcollege.ee/~ktekku/Eesti%20XX%20sajandil.html 08.01.2005 · http://www.viljandi.ee/index.php?id=3448 08.01.2005 · http://www.viljandi.ee/index.php?id=1329 08.01.2005 · http://est.ttu.ee/yldteave/ajalugu/?specdoc=1054 08.01.2005 · http://www.vm.ee/est/kat_397/3450.html 08.01.2005
74) Täida lüngad: ,,Ta on, kui sa ei pane võrdlust pahaks, just nagu _________, kes lendu tõusta tahaks, kuid varsti väsinud kõigest _____________, maas jälle laulab vana laulukest." Mis teosest see on pärit ja kelle kohta see käib? 75) Lõpeta Descartese lause: ,,Mõtlen ..............." 76) Raamat, mis koosneb kümnel päeval kirjutatud novellidest. Näiteks pistrikulugu. Mis teosega on tegu? 77) Kellele kuulus järgnev lauakõne? ,,Dr ______ ütles kord, et kirikuisade elulugudes seisvat niisugune jutt. Ühel noorel üksildasel olevat olnud palju kurje hirmusid ja kihkusid ja ta polevat teadnud, kuidas nendest lahti saada; seepärast olevatki ta ühelt vanalt isakselt nõu küsinud, mis ta tegema peaks, ja see olevat öelnud: ,,Sa ei saa takistada, et linnud õhus edasi-tagasi lendavad, aga et nad su juustesse pesa ei teeks, nii võid sa küll asja juhtida..."" 78) ,,Aeg liigestest on lahti neetud rist, et minult nõuab paika panemist
tegelane, kelle on loonud tõenäoliselt meie ühiskond, kus pärast keskaja lõppu avastati -- inglise empirismi, prantsuse ratsionalismi ja reformatsioonist võrsunud personaalse usu printsiibi abiga -- indiviidi või kõlavamalt öeldes, ,,inim isiksuse" väärtus. Seega on loogiline, et kirjanduse vallas omistas just positivism, kapitalistliku ideoloo gia kokkuvõte ja kõrgpunkt, suurima tähtsuse autori ,,isikule". Autor valitseb endiselt kirjandusloo õpikutes, kirjanike elulugudes, ajakirjausutlustes ja isegi kirjameeste endi teadvuses, kui nad päevikut pidades püüavad kokku liita oma isikut ja loomingut; täna päeva kultuuris käibiv ettekujutus kirjandusest on despootlikult koondunud autori, tema isiku, elukäigu, rnaitsete ja kirgede ümber; kriitika seisneb enamjaolt ikka veel väidetes, et Baudelaire'i looming võrdub Baudelaire'i kui inimese äpardumisega, Van Goghi oma -- tema hullumeelsusega,
2) ,,Eesti NSV ajalugu" 2. köide, Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1963, lk141, 239, 268. 3) Annus E., Epner L., Järv A., Olesk S., Süvalep E., Velsker M. ,,Eesti kirjanduslugu", kirjastus Koolibri, 2001, lk74-76. 4) Laama E. ,,Eesti iseseisvuse sünd", Kirjastus Vaba Eesti, Stockholm 1964, lk12. 5) Nirk E. ja Sõgel E. ,,Eesti kirjanduse biograafiline leksikon", Eesti raamat, Tallinn 1975, lk 109-111 6) Vahtre S. ,,Eesti ajalugu elulugudes", Olion, Tallinn 1997, lk 64-65 7) http://www.hot.ee/sober3/kultuur.html , 23.11.04 8) http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/johann_voldemar.htm , 21.11.04 9) http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/rahvuslik%5Fliikumine.htm , 21.11.04 10) http://www.parnupostimees.ee/050604/esileht/10048126.php , 23.11.04 9
köide, Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1964, lk 253. Eesti NSV ajalugu 2. köide, Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1963, lk141, 239, 268. Annus E., Epner L., Järv A., Olesk S., Süvalep E., Velsker M. ,,Eesti kirjanduslugu", kirjastus Koolibri, 2001, lk74-76. Laama E. ,,Eesti iseseisvuse sünd", Kirjastus Vaba Eesti, Stockholm 1964, lk12. Nirk E. ja Sõgel E. ,,Eesti kirjanduse biograafiline leksikon", Eesti raamat, Tallinn 1975, lk 109-111 Vahtre S. ,,Eesti ajalugu elulugudes", Olion, Tallinn 1997, lk 64-65 http://www.hot.ee/sober3/kultuur.html , 23.11.04 http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/johann_voldemar.htm , 21.11.04 http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/rahvuslik%5Fliikumine.htm , 21.11.04
Johan Laidoner Kristi Ahjupera 11.A klass Tallinn 2013 1. Johan Laidoneri noorus ja haridus Laidoner kuulub vaieldamatult Eesti suurmeeste hulka, et tema tegevust mõista tuleb teada algmõjutusi ja tegureid. Johan Laidoner sündis 12. veebruaril 1884. aastal Viljandimaal, Viiratsi vallas, Raba talus Jaak Laidoneri (1854-1911) ja tema naise, Raba talu peretütre Mari Saartseni (1851-1938) esimese lapsena. Sealsamas Rabal sündisid ka Johan Laidoneri vennad Villem (1886), Peeter (1888) ja Oskar (1890). Laidoneri haridustee algas Asumaa vallakoolis 1892. aastal. Kui vanemad kolisid Viljandi linna, siis pandi Johan linna saksakeelsesse algkooli, siis jätkas ta õpinguid venekeelses Viljandi linnakoolis, mille ta 1900. aastal lõpetas. Oma lapsepõlve ja kooliaastate kohta on Johan Laidoner öelnud: "Tuletades nüüd meelde oma lapsepõlve ja algkooliaega, pean ütlema, et meie perekond elas üsna...
· Eesti Punase Risti III järgu mälestusmärk · Eesti Punase Risti I järgu II astme mälestusmärk · Briti Püha Michael' i ja Püha Jüri Ordu aurüütel-komandöri orden (KCMG) · Karutapja ordeni II klass 8 Kasutatud kirjandus Kirjandus: · A. Liim, A. Pajur, S. Vahtre, T. Karjahärm, A. Raudsepp, M. Laar, T. Rosenberg, U. Klaas, T. Lukas 1997. Eesti ajalugu elulugudes. -Tallinn · A.R. Cederberg, H. Koppel, J. Kõpp, A. Saareste, P. Treiberg, F. Tuglas 2001. Eesti biograafiline leksikon.- Tartu · E. Nirk, E. Sõgel 1975. Eesti kirjanduse biograafiline leksikon. Tallinn · http://et.wikipedia.org/wiki/Mihkel_Martna · http://et.wikipedia.org/wiki/Paul_Pinna · hhttp://et.wikipedia.org/wiki/Johan_Pitka · http://et.wikipedia.org/wiki/Otto_Strandman Pildid: · http://www.opera
,,Eesti Vabariik" Referaat 2011 Sisukord Sisepoliitika.................................................................................................................................3 Välispoliitika...............................................................................................................................5 Majandus.....................................................................................................................................7 Kultuur....................................................................................................................................... 9 Vabadussõjalased.............................................................
teha. Pandi alus omariikluse võimalusele. Nagu eespool mainitud, tekkis tugev, avalik poliitiline diskussioon Eesti ja eestlaste olukorra ja tuleviku üle ning järjest rohkem inimesi tõmbus sellesse arutellu. Sellele oli aga tugevalt kaasa aidanud 20. aastane periood 1860ndast, mis võimaldas inimestel tundma hakata end eestlastena ja nii oma identiteedi eest seista. Kasutatud kirjandus 1. Eesti ajalugu elulugudes. 101 tähtsat eestlast. Koost. S. Vahtre. Tallinn, 1997. 2. Jansen, E. Rahvuslusest ja rahvusriikide sünni eeldustest Baltimail. 12 Akadeemia. 1994, nr 11. 3. Laaman, E. Eesti iseseisvuse sünd I. Stockholm, 1964. 4. www.miksike.ee/referaadid/rahvusliku_liikumise.htm 5. http://www.estonica.org/est/lugu/html?menyy_id=49&kateg=8&alam 6. Eesti Ajalugu V , Tartu, 2010 7. M.Laur, A.Pajur, T.Tamberg, Eesti Ajalugu II, Tallinn,1997 8
2009.a. http://www.kuperjanov.ee/J.K.%20elulugu.html http://www.histrodamus.ee/index.php? event=Show_event&event_id=2056&layer=117&lang=est#2056 : - Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu: Ilmamaa, 2005 - Urmas Salo. Julius Kuperjanov Paju lahingus. Tuna 3/2004. Lk-d 39-50. - Eesti ajalugu elulugudes: 101 tähtsat eestlast. Tallinn: Olion, 1997, lk-d 144-145. Julius Kuperjanov oma naise, Alice Johanson-Kuperjanoviga Julius Kuperjanovi hauamonument Tartus, Raadi kalmistul 21.03.2012 / 21:29 Paju lahingu mälestusmärgi avamine 30. jaanuar 1994 Paju lahingu mälestuse jäädvustamise ideed tekkisid Eestis juba 1930. aastatel.
Seejuures etendas üsna suurt rolli selles isa, kes oli osalenud kaugelt rohkem kui ühes sõjalises konfliktis. Väejuhist kuningas Philippos II õpetas pojale sõdimiskunsti, milles viimane juba õige varsti jõudsaid edusamme tegema hakkas. Tulevane suur universumi vapustaja sai helleenliku kasvatuse: 343 eKr sai temast Vana- Kreeka ühe kuulsaima filosoofi Aristotelese kasvandik. Antiikmaailma suur kirjanik Plutarchos kirjeldab oma "Paralleelsetes elulugudes" Makedoonia Aleksandri haridusteed järgmiselt: "... Aleksandri loomus tõmbas teda teadmiste omandamise ja raamatute lugemise poole. Ta arvas ja rääkis tihti, et "Iliase" lugemisest on kasu sõjaliste võitude saavutamisel. Aleksander... oli vaimustuses Aristotelesest ja kinnitas, et armastab õpetajat samavõrra kui oma isa, lisades, et Philipposele võlgneb ta talle antud elu, kuid Aristotelesele oskuse seda väärikalt elada." Aleksandri sõjatee algus. Kartmatu Aleksander
Tallinn: ENSV Kultuuriministeerium, 1983 4. Johann Köleri Muuseumi kogud Lubjassaarel 5. Köler, Linda erakogud (fotod) 6. Marand, A. Okkaline rada. Vanemuise Seltsi Kirjastus, 1996 7. Pukits, M. Johann Köler. Eestluse eelpost Peterburis. Johann Köleri Muuseumi Ühing, 1997 8. Põldmäe, R. J. Köleri ja C. R. Jakobsoni koostöö. Tallinn: ENSV kultuuriministeerium, 1983 9. Vahtre, S. Eesti ajalugu elulugudes. Tallinn: Olion, 1997 10. Viljandi Muuseumi arhiiv 11. Waga, A. Johann Köler. Tartu: Loodus, 1931 25 26 27 28
Tallinn: ENSV Kultuuriministeerium, 1983 4. Johann Köleri Muuseumi kogud Lubjassaarel 5. Köler, Linda erakogud (fotod) 6. Marand, A. Okkaline rada. Vanemuise Seltsi Kirjastus, 1996 7. Pukits, M. Johann Köler. Eestluse eelpost Peterburis. Johann Köleri Muuseumi Ühing, 1997 8. Põldmäe, R. J. Köleri ja C. R. Jakobsoni koostöö. Tallinn: ENSV kultuuriministeerium, 1983 9. Vahtre, S. Eesti ajalugu elulugudes. Tallinn: Olion, 1997 10. Viljandi Muuseumi arhiiv 11. Waga, A. Johann Köler. Tartu: Loodus, 1931 25 26 27 28
mõistuspärasust ja loogilist süsteemi ning seostas sellega maastiku ja figuuri naturalistliku kujutamise. (kaarlikogudus.eu /Kaarli kiriku koduleht) Pärast oma õppereisi lõppu Euroopas kasvas Köleri tuntus üha ning tema tööd leidsid väga positiivset vastukaja. Seetõttu nimetas Peterburi Kunstiakadeemia ta maali: "Kristus ristil" eest akadeemikuks ja kunstnik leidis peagi tööd ka keiser Aleksander II juures; temast sai peagi üks tunnustatumaid õukonnakunstnikke. (Eesti ajalugu elulugudes: 101 tähtsat eestlast, lk-d 70-71.) Intrigeerivaks muudab teema niisiis mitte ainuüksi varemete kujutamise fakt, vaid hüpotees, et kunstnike teemavaliku dikteeris keskaegse arhitektuuripärandi tõlgenda-mine oma identiteedi ankruna. Ka Friedrich Ludwig von Maydelli (17951846) albumi ,,Viiskümmend pilti Venemaa saksa Läänemere-provintside ajaloost" (,,Fünfzig Bilder aus der Geschichte der deutschen Ostseeprovinzen Rußland") (S.o L. von Maydell, Fünfzig
määrajaks on olnud autor, mitte rääkija ise." (PaulEerik Rummo, ""Harala elulood" kogutud kujul", Keel ja Kirjandus 1976 nr. 10). Ta mainib ka, et peab "Harala elulugusid" selles mõttes isegi Mats Traadi romaanidest etemateks, kuna autor jääb rohkem varju (mitte küll täiesti, nagu tema eelmisest väitest selgub) ja eluline materjal pääseb puhtamalt esile. Kriitikud tõstavad halva omadusena esile seda, et "Harala elulugudes" on surnute kõrval üks elav -- Jaan Kuusemägi. Ka on tema lugu esitatud riimitud nelikutes. Paljude meelest mõjub see raamatu stiiliühtsuse juures võõrkehana, ent Paul Eerik Rummo arvates rõhutab see kas tahtlikult või juhuslikult seda asjaolu, et surnudolemine pole teoses üldse nii tähtis kui sellele sarnanevas Edgar Lee Mastersi "Spoon Riveri antoloogias". Harala rahvas on ka spoonriverlaste elu tühisuse ja narruse motiivist kaugel. Haralaste lugudes on ka rohkem huumorit
Tallinn Joost, Reinhold 1987.Viljandi rajoon. Tallinn: Eesti Raamat Joost, Reinhold. Heliloojate Kappide Memoriaalmuuseum. Trükikoda Kiir Jürisson, Johannes 2003. Muusikud Kapid ja Suure-Jaani. Tallinn:Tallinna Trükikoda Jürisson, Uuno 2005. ,,Ilmatar" 115. - Leole aprill 2005. http://web.suure-jaani.ee/leole (viimati külastatud 27.01.2014) Kõrvits, Harri 1964. Eugen Kapp.Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus Liim, Allan 1997. Joosep Kapp. Vahtre, Sulev (koostaja). Eesti ajalugu elulugudes. Tallinn: Olion Ratassepp Arvo 1978. Kapid koorikomponistidena. Jürisson, Johannes. Heliloojad Kapid ja Eesti muusika. Tallinn: Eesti Raamat Rumessen, Vardo. Elulugu. http://www.kappiyhing.ee/artur_kapp.html (viimati külastatud 27.01.2014) 24 Suure-Jaani Ilmatari Seltsi Põhikiri Suure-Jaani Muusikafestivali kodulehekülg. http://www.muusikafestival.suure-jaani.ee/ (viimati külastatud 27.01.2014) Tõnson, Helga 1967. Villem Kapp
Seda, kuidas inimene maailma tajub, on väga palju mõjutanud tegevused, mille ta on ise valinud ning milles ta on teatud aja jooksul osalenud. Need tegevused on kujundatud väärtuste, kultuuriliste väärtuste, normatiivide, majanduse ja ühiskonna järgi, kus inimesed elavad. (Whiteford, 2006: 221-222). Kaldun arvama, et tegevuste protsess saab ainult siis võimaldada inimestel muuta nende elusid, kui nad näevad tähendust ja asjakohasust nende endi poolt räägitud elulugudes. Seega jutustav arutlemine võib olla väärtuslik vahend mõistmaks, kuidas näiteks puuetega 10 inimesed näevad olukorra reaalsust, hindavad enda raskusi ja esitlevad endi väärtushinnanguid ja uskumusi. (Kronenberg, 2005: 264-265): Vaba aega peetakse pigem ainulaadseks tegevuste teostamiseks kui üheks elu dimensiooniks. Mosey on defineerinud vaba aega kui ,,aeg mil inimene on vaba perest ja teistest sotsiaalsetest kohustustest, igapäevategevustest ja tööst." Kogemuslik arvamus
Kaudzite 1879 aastal romaani ,, Maamõõtjate aeg“, talude päriseksostmine, kirjeldas seda protsessi, tolleaegseid ühiskondlike suhteid, (esimene läti keelne). Läti rahvusliku kirjanduse olulisemaks sündmuseks 1880 aastal rahvuseepos ,,Lacplesis“ (Karutapja) Tehis eepos nagu kalevipoeg, polnud otseselt rahva suust kirjapandud, vaid pärimused ja muinasjutud koguti kokku ja koondati selleks eeposeks. Autor oli A. Pumpurs, rõhutas oma elulugudes , oli ta Liivimaa pärisorja poeg, ta ise jõudis ta elus edasi, õppis maamõõtjaks, astus vene armeesse ja tõusis ohvitseri, ei jätnud unarusse läti keelt ja kirjandust, üks oluline läti luuletaja. Tema luule kaks moodi jagati, tema enda luule, romantiline ja päris, teiselt poolt isamaa lüürika, mis oli ka tema oma , kuid motiive armastas ta laenata rahvaluulest, rahvaluule töötlused. Rahvaluule töötlemisel isamaa luuleks seal jõudiski rahvuseepos tegemiseks
töökeskkonnast ja tehnoloogiast. Uus meediageneratsioon Lääne ajakirjanduse kriteeriumid tungisid koos turumajandusega ka Eesti meediasse. Tänased ajakirjanikud peavad oluliseks lugeja huvide kaitsmist ja väljendamist ning toota infot kõige laiemale lugejaskonnale. Taoline reaktsioon vastab Lääne meedias tunnustatud professionaalsusele. 1980. aastate generatsioon on jätkuvalt kohanemisvõimeline uutes oludes peale iseseisvumist. Kuid vanemad ajakirjanikud on oma elulugudes üleminekut ühelt ajakirjandustavalt teisele üsna valuliselt kirjeldanud. Vanema põlvkonna ajakirjanik peab end loominguliseks inimeseks ega tunne ennast hästi lugude tootjana, nagu uuemal ajal nõudmised on. Seda on kirjeldanud oma eluloos näiteks Hille Tänavsuu. Uus meediageneratsioon peab oma rolli määratlema hoopis teistes tingimustes ja teistsuguste survete mõjul. Küsimus professionaalsest identiteedist uute Eesti
annaabi.ee 
