Kuidas,
milleks ja kelle jaoks jäädvustatakse ühe inimese elulugu ehk biograafia ?
„ Guillaume le Marechal ehk Maailma parim rüütel“
Lugedes teksti „Guillaume le Marechal ehk Maailma parim rüütel“ leidsin
väga palju huvitavaid mooduseid, kuidas seda katkendit mõista. Kuna
ma polnud varem seda teost läbi lugenud, pidin keskenduma selle kuue
lehe lahkamisele, et vastata arutlemiseks antud teemale. Leidsin, et
tekst oli väga sisutihe ning seda pidi mitu korda läbi töötlema,
et leida ülesse kõik võimalikud vaatevinklid.
Teose
üldeesmärgiks oli kanda edasi Guillaume-de nime au ja hiilgust,
kuna oli hirm, et see vajub unustuste hõlma. Selline eesmärk oli
tavaks paljudele suurkujudele, kes tahtis, et nendest jööks maha
5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-12-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
52 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ado
Õppematerjali autor
pikemaid lugusid sellest, mis õukonnas aset leidis. Mehed kirjutasid paralleelselt järjest enam budistlikel teemadel. Erakukirjanduse tuntumad autorid on Kamo no Chmei (erakunimi Renin) ning Saigy. 12. sajandil arvasid jaapanlased, et kätte on jõudnud lõpuajad (mapp), st Buddha õpetus enam ei levinud algas kurjuse ja allakäigu ajastu. Kamo no Chmei kirjeldas selliseid asju väga palju näljahädasid, ikaldusi, maailmavärinat. Need olid tema meelest märgid sellest, et maailma lõpp pole kaugel. Lahendusena nägi ta erakuks hakkamist. Saigy kirjutas ,,Mägikodu" ning kirjeldas samu teemasid, mida Renin. Tema luuletusi iseloomustasid kaduvuse ja elu hääbumise teemad. Samuti kirjeldas ta oma ajastu elu-olu, mis kõlavad tavaliste uudistena. Kolmas erakkirjanik oli Kenk, kes kirjeldas 14. sajandi eluolu zuihitsu-zanris (nt ,,Jõudeaja võrsed"). Tegu on fragmentaarse tekstiga, mis räägib esteetikast ja Kenk erinevatest meeleoludest. Erakute
1. Todorovi "Poeetika" - kirjanduslik diskursus ja selle analüüs Kõrvutab poeetikat interpretatsiooni ja teadusega. Poeetika peab tegelema “kirjanduslikkusega”. Järgib vormikoolkonna lähenemist. Poeetika ja interpretatsioon täiendavad teineteist. Interpr. on teose mõtte eksplitseerimine. Toob sisse diskursuse mõiste, mis on poeetika objektiks. Tähelepanu keskmes pole immanentne tekstianalüüs; T. ütleb, et parim immanentne analüüs on tekst ise. Tekst on abstraktse struktuuri realiseerimine. Poeetika tegeleb abstraktse struktuuri, diskursusega. Vastandab story – discourse nagu faabula – süžee (vrd. Chatman: story – plot). Poeetika ülesanne on selgitada välja tekstiloome mehhanismide universaalsed seaduspärad. Geneetiline strukturalism on taotlus luua üldist mudelit, millele alluksid kõik tekstid. (Greimas “Struktuurne semantika”) Üksiktekst on T. jaoks näite staatuses, illustreerib
Kuulamine on olemasolemine kui teiste jaoks koosolemise avatus. Kõnelema väljenduma (spricht aus). Sich aus sprechen ennast välja kõnelema. Väljaöeldu on olemise väljasolemine, mis puudutab sees-olemise kogu avatust. Olemasolemine kuulab, kuna ta mõistab. Kuulama (gehören) on koosolemisse kuuluma. Kuulav olemine (hörig). Kuuluv (zugehörig). Heli kuuldes me ei kuule helivõnkeid, vaid kriuksuvat vankrit või mootorratast, mitte müra, vaid midagi muud. Me kuuleme maailma. Maailma on juures. Maailma pole aistingute juures, vaid olemas-olemine maailmas-olemisena viibib ikka juures. Ka kõnes kuuleme midagi muud kui kõla. Kuuleme seda, millest räägitakse, jagatut. Vastukõne kui vastus tuleneb koosolemises jagatust. Heidegger kõneleb küsimuse primaarsusest vastuse suhtes (küsimus maailma kohta). Tõlgitsus ei ole väline operatsioon, vaid samuti eksistentsiaalne akt. Traditsiooniliselt seostatakse teost kunstnikuga, aga kuidas kunstnik sai kunstnikuks? Oma
kurtuaasseks kirjanduseks (cour – õu, pr k). Rüütlikirjanduse kõrgaeg on 12-13. sajandil. Rüütlikirjandus kujunes välja seoses relvade ja kommete arenemisega. Eelduseks oli feodaalühiskonna ja läänikorra teke. Eeldas rüütlitelt rüütellike voorusi ja laitmatut käitumist. Rüütlikirjandus arenes välja ühiskondlikust süsteemist. Rüütellikkus tähendab naiste kultust, oma südamedaamide ülistamist. Enam ei peegeldata kellegi kangelastegusid, vaid nüüd teenib rüütel esmajärjekorras faami, kellele ta jäägitult truuks jääb. Euroopas kadus sel ajal kirjanduses anonüümsus. Nüüd teati rüütliromaanide autoreid ja trubaduure. Kerkisid esile esimesed silmapaistvamad autorid. Autorite looming pidi alluma rangetele vormilistele normidele. Ajaliselt hiljem hakkas rüütlikirjandus levima ka mujal Lääne-Euroopas. Põhimõjutused tulid Prantsusmaalt. Trubaduuride luule Rüütlikirjandusega tekkisid uut tüüpi aadlisoost laulikud. Põhja-Prantsusmaal olid
Romantism: 18. saj: romaanizanri esilekerkimine, kodanluse zanr, aristokraatiale omane reeglite täpne järgimine vähe oluline. Tundemaailma rolli suurenemine, fookus poeedil ja lugejal. Rahvuskirjanduste tõusaja algus, huvi oma kultuuriruumi kirjanduspärandi ja ajastu vaimu vastu. Maailma keskpunktiks inimene, üksikindiviid. Vaistu, tunnete ja fantaasia ülistus. Elu mõte stiihias, jumalikus alges ja loomingus. Põhizanr luule, kui transtsendentselt keskne tegevus, maailma tajumise ja mõistmise oluline vorm. (Transtsendentne tähendab üleloomulikku, nii et ma ei kujuta ette, mis selle lausega öelda tahetakse) Rõhk üksikindiviidi looval kirel, inspiratsioonil, sümbolismil, ajaloolilisel teadvusel. Kirjandusteos kui sisemiselt struktureeritud tervik, mis iseenesest õigustab kirjandusteose olemasolu. 19. sajandi lõpp: Looja (kirjaniku) ja kodanliku ühiskonna vastandus, vastuhakk kodanlikule korralikkusele.
Romantism: 18. saj: romaanižanri esilekerkimine, kodanluse žanr, aristokraatiale omane reeglite täpne järgimine vähe oluline. Tundemaailma rolli suurenemine, fookus poeedil ja lugejal. Rahvuskirjanduste tõusaja algus, huvi oma kultuuriruumi kirjanduspärandi ja ajastu vaimu vastu. Maailma keskpunktiks inimene, üksikindiviid. Vaistu, tunnete ja fantaasia ülistus. Elu mõte stiihias, jumalikus alges ja loomingus. Põhižanr luule, kui transtsendentselt keskne tegevus, maailma tajumise ja mõistmise oluline vorm. (Transtsendentne tähendab üleloomulikku, nii et ma ei kujuta ette, mis selle lausega öelda tahetakse) Rõhk üksikindiviidi looval kirel, inspiratsioonil, sümbolismil, ajaloolilisel teadvusel. Kirjandusteos kui sisemiselt struktureeritud tervik, mis iseenesest õigustab kirjandusteose olemasolu. 19. sajandi lõpp: Looja (kirjaniku) ja kodanliku ühiskonna vastandus, vastuhakk kodanlikule korralikkusele.
Kirjandusteaduse alused 1.Kirjanduse mõiste muutumine ajalooliselt? Kirjanduse mõiste on ajalooliselt palju muutunud. Läbi ajaloo on peetud kirjanduseks erinevaid asju. Enne 1800 peeti kirjanduseks igasuguseid kirja pandud teadmisi, kirjutisi, nt matemaatikast, astronoomiast, maailma arusaamadest, kirjandusest jne. Alates 18.sajandi lõpust oli kirjandus pigem väljamõeldis/fiktsioon. Enne oli kirjandus kui retooriline vahend hea argumendi loomiseks. Praegu on kirjandus pigem tõlgendamine, mida kirjandus meile õpetab maailma kohta. 2.Kuidas määratleda kirjandust (4põhitüüpi)? (1) Kirjandus kui poeetiline keel. Ehk kirjandus kui teatud sorti keelekasutus. Kirjandus oma poeetilise keelekasutusega muudab ka igapäeva keelekasutust. Kirjanduse poeetiline keel
kuuluvad selle protsessi juurde. See muudab inimeste suhtlusvorme, keelt, inimeste harjumusi, elustiili jne. Meedium ise on ka sõnum. See tähendab, et üldiselt võime jagada kultuuriperioode selle järgi, missugune meedium on mingil ajastu valitsev. See meedium kirjeldabki selle ajastu hoiakuid kõige paremini. Teine silmatorkav joon sajandivahetuse puhul on see, et alates 90ndate keskpaigast muutub Eesti ühiskond üha enam avatumaks mõlemapoolselt eestlased pääsevad maailma ja maailm pääseb Eestisse. Mõned nimetavad seda suhtlust globaliseerumiseks. See on protsess, mis iseloomustab laiemalt lääne kultuuris toimuvat. Selle globaliseerumise üheks suuremaks kanaliks ongi seesama tehnoloogia. Neid maailmaga suhtlemise märke näeme läbi kogu nüüdiskirjanduse ka ja seda juba alates 90ndate algusest. See avatuse psühholoogia on mitmesuguseid teemasid siin esile toonud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid