Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "ELEKTROLÜÜDID". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
elektrolüüdid, elektrolüüt, sulas, elektrijuhtivus, lahustis, elektroodid, elektrivool, lahustites, ioonsed, lahused, lahustist, dissotseerub, soolhape, naatriumkloriid, elekrolüüdid, äädikhape, ammoniaak, süsihape, elektriliseks, koeks, krambid, tõsised, närviimpulssideSO2 + H2O = H2SO3 IjaII-A r. metallide oksiidid: P4O10 + 6H2O = 4H3PO4 CaO + H2O = Ca(OH)2 Happe moodustavad veel NO2, N2O5 jt. Ka ammoniaak annab vees nõrga aluse: NH3 + H2O = NH3·H2O 3. Kas aine (sool) hüdrolüüsub? Nõrgast alusest ja tugevast happest Tugevast alusest ja nõrgast happest
Tahkete ainete ja vedelike lahustuvus üldjuhul suureneb t° tõusuga. 5. LAHUSED Kui nii lahusti kui lahustunud aine on vedelikud kasut. mõisteid segunevad ja Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev mittesegunevad vedelikud homogeenne süsteem. Kui jõud osakeste vahel lahustunud aine sees on suuremad jõududest lahusti ja
MEDKEEMIA. Juha Ehrlich I BIOENERGEETIKA Rakus toimub palju keemilisi reaktsioone, mis on omavahel seotud ja mille üheks ülesandeks on organismi varustamine energiaga. Tänu nendele reaktsioonidele on elutegevus võimalik. 1. termodünaamika põhimõisted: Termodünaamika — teadus soojusnähtustest ja energiavormide vastastikusest üleminekust (energiaülekanded, -muutused, -kaod). Süsteem — termodünaamika uurimisobjekt. Meid huvitav osa universumist, mis on eraldatud füüsikaliste või mõtteliste pindadega. Nt. 1 l õhku või inimene. Süsteemid võivad olla: 1. Homogeensed — punktist punkti liikudes süsteemi koostis ja omadused ei muutu või muutuvad sujuvalt. Puuduvad füüsikalised eralduspinnad. Nt. suhkrulahus. 2. Heterogeensed — koosnevad homogeensetest osadest, mida nimetatakse faasideks. Faasid on üksteisest eraldatud fü�
osa võtvate ainete molaarsete soojusmahtuvuste algebralise summaga, milles produktide soojusmahtuvused loetakse positiivseks, lähteainete omad negatiivseks ja arvestatakse reaktsioonivõrrandi stöhhiomeetrilisi koefitsente. Soojusmahtuvus- soojushulk, mis kulub keha temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra, kui temperatuuri tõstmine ei muuda aine agregaatolekut ega keemilist koostist. 6. Lahustumissoojused entalpia muutus 1 mooli aine lahustumisel n moolis lahustis. On tingitud lahusti ja lahustuva aine omavahelisest keemilisest toimest. Tahke aine lahustumissoojuse määrab kristallvõre lõhkumise energia ja solvatatsioonienergia vahekord. 7. Lahjendussoojused soojusefekt, mis esineb lahuste lahjendamisel. 8. Kalorimeetriliste määramiste metoodika kalorimeeter on sisuliselt isoleeritud süsteem, kust soojust ei eraldu, arvutatakse välja kalorimeetri soojusmahtuvus. Samal ajal mõõdetakse pidevalt kalorimeetri sisetemperatuuri
ülimalt tugevaid ja vastupidavaid aineid (teemant). 21.Alused. Alus on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes annab lahusesse hüdroksiidioone. •Koige tuntumad alused on hüdroksiidid, nt. ammoniaakhüdraat (NH3 ∙H2O) Hüdroksiid on mittemolekulaarne kristalne aine, mis annab dissotsieerumisel lahusesse metalli katioone ja hüdroksiidioone. •Leelis on veel lahustuv tugev alus. Leelised on leelis- ja leelismuldmetallide hüdroksiidid, nt. NaOH, KOH, Ca(OH)2. Need on ioonsed ained, mille kristallvõre koosneb metalli katioonidest ja hüdroksiidioonidest 22. Happed. Ainete happelisi omadusi seostatakse tavaliselt nende käitumisega vesilahustes. Hape on keemiline aine, mis annab (dissotsieerudes) vesilahustesse vesinikioone. Osa happeid (puhta ainena) on tavatingimustes vedelikud – nt. väävelhape, lämmastikhape, metaanhape ja etaanhape. Teine osa happeid on tavatingimustes tahked ained – nt. sidrunhape, bensoehape ja oblikhape
TÜ, Füüsikalise Keemia Instituut Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused III. Lahused 1. Lahuste põhimõisteid Lahus kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem (või süsteemi osa); lahustuvus aine maksimaalne sisaldus lahuses (või lahustis) ehk küllastunud lahuse kontsentratsioon (g/100g lahustis vms.) antud tingimustes. Lahustumisentalpia (Hl) soojusefekt 1 mol aine lahustumisel (lõpmata suures hulgas lahustis, p = const.): Hl = H1 + H2 , H1 > 0 lahustumisel sidemete lõhkumiseks kuluv energia, H2 < 0 lahustiga seostumisel (solvaatumisel, hüdraatumisel) vabanev energia. 2. Erineva agregaatolekuga ainete lahustuvus vedelikes Tahkete ainete lahustuvus vedelikes: tahkete ainete lahustumisel enamasti Hl > 0, Sl < 0;
TÜ, Füüsikalise Keemia Instituut Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused III. Lahused 1. Lahuste põhimõisteid Lahus – kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem (või süsteemi osa); lahustuvus – aine maksimaalne sisaldus lahuses (või lahustis) ehk küllastunud lahuse kontsentratsioon (g/100g lahustis vms.) antud tingimustes. Lahustumisentalpia (∆Hl) – soojusefekt 1 mol aine lahustumisel (lõpmata suures hulgas lahustis, p = const.): ∆Hl = ∆H1 + ∆H2 , ∆H1 > 0 – lahustumisel sidemete lõhkumiseks kuluv energia, ∆H2 < 0 – lahustiga seostumisel (solvaatumisel, hüdraatumisel) vabanev energia. 2. Erineva agregaatolekuga ainete lahustuvus vedelikes Tahkete ainete lahustuvus vedelikes: tahkete ainete lahustumisel enamasti ∆Hl > 0, ∆Sl < 0;
vee suhtes. Nad ei märgu vaid tõukavad vee molekule endast eemale. 14. Kuidas saab metallid liigitada lähtuvalt füüsikalistest omadustest (näided). Tihedus: kergmetallid, keskmetallid, raskemetallid Sulamistemperatuur: kerg-, kesk- ja rasksulavad metallid (sulamid) Soojuspaisumine: metallide soojenemisel mõõtmed suurenevad, jahtumisel vähenevad Soojusjuhtivus: Head soojusjuhid on hõbe, vask ja alumiinium Elektrijuhtivus: head elektrijuhid: vask, alumiinium Magnetism- Head magnetilised omadused on raual, niklil, koobaltil ja nende sulamitel. 15. Raud ja rauasulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). Raud on hõbevalge keskmise kõvadusega metall. Lisandid muudavad raua kõvemaks. Raud on plastiline, mistõttu seda on võimalik valtsida ning sepistada. See on hea soojus- ja elektrijuht.Raud on magnetiseeritav. Raua kristallvõre muutub eri temperatuuridel.Raud on keskmise aktiivsusega metall
K -1 K 0 I /8/ N +8 N V -III / 1 /1 KMnO4 + HCl = KCl + MnCl2 + Cl2 I VII -II I -I I -I II -I 0 2KMnO4 + 16HCl = 2KCl + 2MnCl2 + 5Cl2 + 8 H2O Mn +5 Mn VII II / 10 / 2 2Cl -2 2Cl -I 0 / /5 5. ALUSED ehk hüdroksiidid ALUS elektrolüüt, mille dissotsiatsioonil lähevad lahusesse hüdroksiidioonid (üldisemas tähenduses on alus prootoneid siduv keemiline ühend). Koosneb metallioonist ja hüdroksiidiooni(de)st. Definitsioon: Alus liidab prootoneid (vastand hapetele). Nomenklatuur a) metalli o-a. püsiv KOH kaaliumhüdroksiid c) metalli o-a. muutuv Fe(OH)3 - raud(III)hüdroksiid Liigitus 1. OH rühmade järgi
TARTU ÜLIKOOL Füüsikalise Keemia Instituut Erika Jüriado, Lembi Tamm ÜLDKEEMIA PÕHIMÕISTEID JA NÄITÜLESANDEID Tartu 2003 SISUKORD I. Keemiline kineetika ja keemiline tasakaal. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . II. Lahused. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . III. Tasakaalud elektrolüütide lahustes. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . IV Soolade hüdrolüüs. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . V. Redoksreaktsioonid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . VI. Metallide aktiivsus ja korrosioon. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
· Lahustuvus, · Oksüdeerumine, redutseerumine Materjal keemiline aine, mille kasutamisel ei toimu keemilisi muutusi. Materjaliteadus uurib materjalide struktuuri, omadusi ja kasutamist. Materjalid võivad olla: · Lihtained (puhtad gaasid, - metallid), · Lihtainete segud (õhk), · Liitainete segud, · Liht- ja liitainete segud. Materjalide omadused: · Tihedus, · Sulamistemperatuur, · Kõvadus, · Värvus, · Tugevus, · Elektrijuhtivus, · Soojusjuhtivus, · Soojusväsimus jne. Segu koosneb kahest või enamast lihtainest või keemilisest ühendist, mis pole keemiliselt üksteisega seotud ja võivad seetõttu esineda segus mistahes vahekorras. Puudub kindel keemiline koostis. Homogeenne segu segu, mille koostis on igas ruumipunktis identne (igas olekus, nt. õhk). Heterogeenne segu segu, mille koostis igas ruumipunktis pole ühesugune, koosneb mitmest eristatavast faasist (emulsioonid, kivimid, pulbrid, nt
1. Vee ioonkorrutis 2. pH mõiste ja määramise meetodid. pH vesinikioonide kontsentratsioon lahuses, pH = log (CH+) Indikaatorid omavad erinevat värvust happelises ja aluselises keskkonnas, võimalik määrata visuaalselt Vahemik, milles värvus muutub, on pöördeala Looduslik punase kapsa mahl, Indikaatorpaber mugav, aga pole täpne Ioonselektiivsed elektroodid (klaaselektrood)- ühendatakse pH- meetriga; saab pH mõõta täpsusega +/- 0,01 pH ühikut 1. Loodusliku vee koostis 2. Katlakivi tekke reaktsioon ja tema eemaldamine (vt praktikumi töö). NaOH või selle asemel Na2CO3 2% HCl lahus Kui detailid on alumiiniumist, ei tohi kasutada happelisi ega leeliselisi lahuseid, vaid kaltsineeritud sooda (Na2CO3 ) lahust. Katlakivi eemaldamiseks kasutatavatele lahustele lisatakse inhibiitorit (näiteks
lahustunud aine Lahuste klassifikatsioon 1. Elektrijuhtivuse järgi (ioonsed või molaarsed viimased elektrit ei juhi) 2. Küllastamata või küllastunud lahus aine lahustuvuse määrab küllastunud lahuse kontsentratsioon Üleküllastunud lahus kui lahusesse viidud kristallike kutsub esile lahustunud aine kristallatsiooni NB! Käsiraamatutes ja internetis on antud andmed aine lahustuvuse kohta puhtas lahustis, kui lahustis on veel teisi aineid, siis lahustuvuse andmed ei ole kasutamiseks kõlbulikud, sellisel juhul tuleb endal määrata lahustuvus eksperimentaalselt. 1 atm Lahusti aururhk Puhas vedel lahusti lahus Lahusti keemistemperatuur
lahustunud aine Lahuste klassifikatsioon 1. Elektrijuhtivuse järgi (ioonsed või molaarsed viimased elektrit ei juhi) 2. Küllastamata või küllastunud lahus aine lahustuvuse määrab küllastunud lahuse kontsentratsioon Üleküllastunud lahus kui lahusesse viidud kristallike kutsub esile lahustunud aine kristallatsiooni NB! Käsiraamatutes ja internetis on antud andmed aine lahustuvuse kohta puhtas lahustis, kui lahustis on veel teisi aineid, siis lahustuvuse andmed ei ole kasutamiseks kõlbulikud, sellisel juhul tuleb endal määrata lahustuvus eksperimentaalselt. 1 atm Lahusti aururhk Puhas vedel lahusti lahus Lahusti keemistemperatuur
väga palju orgaanilised ained: nt metaan, benseen, etanool, glükoos. Võivad olla tavatingimustes gaasid, vedelikud või ka tahked ained. Molekulaarsed ained võivad Mittemolekulaarne aine on keemiline aine, mis koosneb väga suurest hulgast aatomitest või ioonidest, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega. Molekule nendes ainetes ei esine. Tüüpilised mittemolekulaarsed ained on ioonsed ained ja metallid. 25. Metalliline side - Metallides moodustub kristallvõre, selle sõlmpunktides asuvad positiivsed metallioonid, mille ümber liiguvad elektronid mahuvad oma väiksuse tõttu seal liikuma ja moodustavad nn. elektrongaasi ning moodustab delokaliseeritud sideme. Metallilisel sidemel puudub suunalisus. Metalliline side on suhtelist tugev. 26. Vesiniksideme moodustumise mehhanismid - vesiniku aatomi ainus elektron
Kõige vähemaktiivsemad (keemiliselt inertsed) on VIIIA rühma mittemetallid (väärisgaasid) 21. Alused. Alus on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes annab lahusesse hüdroksiidioone Kõige tuntumad alused on hüdroksiidid, nt. ammoniaakhüdraat (NH 3 x H2O) Leelis on veel lahustuv tugev alus. Leelised on leelis- ja leelismuldmetallide hüdroksiidid, nt NaOH, KOH, Ca(OH) 2. Need on ioonsed ained, mille kristallvõre koosneb metalli katioonidest ja hüdroksiidioonidest. 22. Happed. Ainete happelisi omadusi seostatakse tavaliselt nende käitumisega vesilahustes Hape on keemiline aine, mis annab (dissotsieerudes) vesilahustesse vesinikioone Osa happeid (puhta ainena) on tavatingimustes vedelikud – nt. väävelhape, lämmastikhape, metaanhape, etaanhape Teine osa happeid on tavatingimustes tahked ained – nt sidrunhape, bensoehape ja
(väärisgaasid). 21. Alused. Alus on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes annab lahusesse hüdroksiidioone. Kõige tuntumad alused on hüdroksiidid, nt. ammoniaakhüdraat (NH3 H2O) Hüdroksiid on mittemolekulaarne kristalne aine, mis annab dissotsieerumisel lahusesse metalli katioone ja hüdroksiidioone. Leelis on veel lahustuv tugev alus. Leelised on leelis- ja leelismuldmetallide hüdroksiidid, nt. NaOH, KOH, Ca(OH)2. Need on ioonsed ained, mille kristallvõre koosneb metalli katioonidest ja hüdroksiidioonidest. 22. Happed. Ainete happelisi omadusi seostatakse tavaliselt nende käitumisega vesilahustes. Hape on keemiline aine, mis annab (dissotsieerudes) vesilahustesse vesinikioone. Osa happeid (puhta ainena) on tavatingimustes vedelikud nt. väävelhape, lämmastikhape, metaanhape ja etaanhape. Teine osa happeid on tavatingimustes tahked ained nt. sidrunhape, bensoehape ja oblikhape.
Nimetused on välja töötatud organisatsiooni JUPAC poolt. · Pildid 3. Kolloidsüsteemideks on näiteks aerosoolid, agrokemikaalid, tsement, värv. Kolloidkeemia käsitleb süsteeme, mille ühe komponendi mõõtmed jäävad vahemikku nanomeetrist mikromeetrini. Seega moodustavad selle süsteemi molekulid. Klassifikatsioon: a. Kolloidsed dispersioonid termod. ebastabiilsed, pinna kõrge vabaenergia, pöördumatud b. Makromolekulaarsete ainete lahused termod. stabiilsed, pöörduvad c. Kolloidide assotsiatsioon termod. stabiilsed Valmistamine: a. Kondenseerimine aatomite, molekulide, ioonide liitmine agregaatideks b. Dispergeerimine suuremate osakeste pihustamine väiksemateks. Paljusid hüdrokolloide on saadud loodusest. Näiteks karrageen ekstraheeritakse merevetikatest, zelatiin on toodetud hüdrolüüsil veiste valkudest ja pektiin on saadud tsitrusviljade koortest ja õuna viljadest.
Iga aine ja materjali pakendi ja partiiga peab olema kaasas ülalloetletud sisuga dokument. Plastid, kunstnahad, kemikaalid. Sertifikaat on dokument, mis antakse välja mingile tootele (sertifitseerimise) komisjoni poolt, ja milles on fikseeritud nõuded, millele peab vastama iga vastav toode või toote (ained, materjalid, esemed) partii. Selliseid sertifikaate toodetega kaasa ei anta. Valmis tooted (auto aku). Vesilahuste peamised omadused - pH, kontsentratsioon, külmumistemp, elektrijuhtivus, värvlahuste puhul valguse neeldumine, küllastunud auru rõhk lahuse kohal jne. Sertifikaati märgitakse need tunnused, mis on antud aine kasutamise seisukohast olulised. Iseloom: vedelad on enamasti anorgaanilised kuid ka orgaanilised; võivad olla tuleohtlikud, toksilised ja kergesti lenduvad. Ülesanne: 6. Aatomi, elektroni, molekuli, iooni, valemi, mooli, faasi ja süsteemi mõisted ja sisu, näited. Hapete ja aluste teooria, hapete ja aluste tugevuse ja reaktsioonivõime mõiste, näited
8. Materjalide struktuur (mikro-, makro). Puhaste ainete materjalide omadused sõltuvad elementkoostisest ja mikro- ning makrostruktuurist. Mikrostruktuur on aatomite tasandil struktuur. Makrostruktuur tähendab mismoodi on seotud suuremad osakesed. Makrostruktuur kihiline - so. halb omadus, sest materjal võib hakata lagunema ja korrodeeruma kihtide vahel. 9. Materjalide omadused (6 kategooriat). 1) Mehhaaniline - deformatsioon koormuste mõjul jäikus, tugevus jm; 2) Elektriline- elektrijuhtivus, elektrivälja mõju; 3) Termiline- soojusmahtuvus ja juhtivus; 4) Magnetiline- magnetvälja mõju; 5) Optiline- elektromagnetkiirguse või valguse mõju, murdumisnäitaja, peegeldusvõime; 6) Keemiline- keemiline aktiivsus. 10. Tahkete materjalide klassifikatsioon keemilise koostise järgi. 1) metallid; 2) keraamika; 3) polümeerid; 4) komposiidid- 2 või enamat materjali koos; 5) kõrgtehnoloogilised nn. "advanced" materjalid-pooljuhid,
normdokumendid. Iga aine ja materjali pakendi ja partiiga peab olema kaasas ülalloetletud sisuga dokument. Plastid, kunstnahad, kemikaalid. 2) on dokument, mis antakse välja mingile tootele (sertifitseerimise) komisjoni poolt, ja milles on fikseeritud nõuded, millele peab vastama iga vastav toode või toote (ained, materjalid, esemed) partii. Selliseid sertifikaate toodetega kaasa ei anta. Valmis tooted(auto aku). Vesilahuste peamised omadused - pH, kontsentratsioon, külmumistemp, elektrijuhtivus, värv lahuste puhul valguse neeldumine, küllastunud auru rõhk lahuse kohal jne. Sertifikaati märgitakse need tunnused, mis on antud aine kasutamise seisukohast olulised. Iseloom: vedelad on enamasti anorgaanilised kuid ka orgaanilised; võivad olla tuleohtlikud, toksilised ja kergesti lenduvad. Ülesanne: Antud: Lahend: 3 PK = 5,2 mmol/dm Ca2+ + 2HCO3 CaCO3 + CO2 + H2O
Tahkete ainete lahustuvus suureneb temp.i tõusuga, kui lahustumisprotsess on endotermililne. Rõhk olulist mõju ei avalda. Vedelike keemisel lähevad selle molekulid üle gaasilisse olekusse kogu vedeliku mahu ulatuses. Aurumine toimub ainult vedeliku pinnal. Vedelik keeb siis kui küllastunud auru rõhk saab võrdseks atmosfääri rõhuga. Keemisel on vedeliku temp. konstantne niikaua, kuni vedelik on läinud gaasilisse olekusse. Edasisel soojendamisel hakkab suurenema auru rõhk ja temp. Lahused külmuvad alatai madalamal temp.il kui lahusti. Lahusti kohal on rõhk väiksem kui puhta lahuse kohal. 11. Rasklahustuva elektrolüüdi küllastunud lahuses tema ioonide kontsentratsioonide korrutis antud temp.il on jääv ja seda suurust nimet. lahustuvuskorrutiseks K. See konstant iseloomustab tasakaalu lahuses ja sademes oleva elektrolüüdi vahel. Temperatuuri tõstmine üldreeglina suurendab tahkete ainete ja vedelike lahustuvust. Gaaside puhul suureneb lahustuvus rõhu
3.5 Metalliline side metallilise sideme omadused pole kirjeldatavad kovalentse ega ioonilise sideme teooria abil. Metalliline side on osakeste vaheline tõmbumine metallvõres. Võre koosneb positiivsetest metalli ioonidest ja nende vahel vabalt liikuvatest elektonidest, mis moodustavad nn. Elektrongaasid, mis täidab kristallvõre ioonidevahelise ruumi ja tekitab kogu võret hõlmava delokaliseeritud sideme. elektronide suhteliselt kerge liikumise abil on seletatav metallide hea soojus- ja elektrijuhtivus. Vastastikmõju elektronide ja ioonide vahel on tugev. Metallilisel sidemel puudub ruumilisus ja ta on suhtelislt tugev keemiline side. Tüüpilised metallilise sidemega elemendid on leelismetallid. PILT: 3.6 Vesinikside keemilise sideme oluline liik on vesinikside, mis oma iseloomult on elektrostaatilise ja doonor-akseptor sideme vahapealne. Vesiniksidemel on elektrostaatiline tõmbumine vesinikku sisaldava polaarse molekuli ja teise molekuli vaba elektronpaari vahel
Kondensaat kondens-protsessi produkt. Tahkumine: Vedela oleku muutmine tahkeks aine
puhul, mis toatemp-l ja atmosf. rõhul on tahke.Vedelike lenduvus ühel ja samal temp-l sõltub
nende vedelike keemistemperatuurist ja aurude difusioonikiirusest ümbritsevasse keskkonda.
Lenduvusest saab rääkida ainult lahtises süsteemis.
Mida madalam on temp, seda suurem lenduvus: bensiin 3.5, tolueen 6.1, atsetoon 2.1.
Tahke aine vedelas lahustis: Absol. mittelahustuvaid aineid pole olemas. Rõhk oluliselt mõju
ei avalda. Lahustuvus suureneb temp tõustes, kui lahustumisprotsess on endotermiline(H>0).
Väheneb temp tõustes, kui lahustumisprotsess on eksotermiline (H
Elektrolüütiline dissotsatsioon lahustumisega kaasnev aine jagunemine ioonideks. Alustel, hapetel ja sooladel on kas kovalentne polaarne (erinevad mittemetallid) või iooniline side (metall ja mittemetall). Tugevad alused: KOH, NaOH, CaOH, BaOH, LiOH. Nõrgad alused: on mittelahustuvad hüdroksiidid Tugevad happed: HCl, HBr, HI, HNO3, H2SO4. Nõrgad happed: kõik ülejäänud, eriti orgaanilised happed. Kui sool on ml, siis ta on nõrk ja kui on lahustuv, siis tugev. Tugevad elektrolüüdid on lahuses täielikult jagunenud ioonideks, nõrgad elektrolüüdid on ainult osaliselt jagunenud ioonideks. Tugevad elektrolüüdid on soolad, tugevad happed ja leelised. Nõrgad elektrolüüdid on nõrgad happed ja nõrgad alused. Elektrolüütide lahused juhivad elektrit. Mida nõrgem on elektrolüüt, seda väiksem on tema lahuse elektrijuhtivus. Metallioksiidid on aluselised ja nad ioonideks ei lagune. Neis esineb kas iooniline või kovalentne polaarne side.
temperatuuridel. Neelab energia kvandi, aatom ergastub ja läheb kõrgemale energianivoole-ergastatud molekul · Osooni kihile ohtlikud ained- freoonid (kergesti lenduvad süsivesinikud, milles osa H- sid on asendatud Cl või F aatomitega) · Vee happelisust mõjutavad ammoniaak (vähendab happelisust) Mõisted: · Prooton- positiivne tuumaosake · Alkaan- süsivesinik, üksiksidemed · Vesinikside- molekulidevaheline side · Mille poolest erinevad elektrolüüdid mitteelektrolüütidest? Nt elektrolüüt: vesilahuses dissotseeruvad ioonideks. Nt NaCl kristalsed ained ,happed, alused. Mitteelektrolüüt- molekulaarsel kujul, ei juhi elektrivoolu, aletud osakeste ioonid puuduvad · Mida näitab lahuse pH, too näiteid. Näitab aluselisust ja happelisust ühendites. Vesinikioonide kontsentratsiooni lahuses · Mool- aine hulk: 6,02*1023osakest (avogaadro arv) · Neutron- neutraalne osake aatomi tuumas
n Jäigad ja tugevad (sarnane metallidega); n Kõvad; 5. Aine olekud (tahke, vedel, gaas) n Purunevad kergesti (traditsioonilised); Tahkes aines on molekulid tihedalt koos ja nende liikumine pole võimalik. n Madal elektrijuhtivus ja soojusjuhtivus; n Vedelikus on molekulide vaheline kaugus n Vastupidavad kõrgetele temperatuuridele ja keskkonnamõjudele (rohkem kui mõnevõrra suurem ja nad võivad üksteisest mööduda. metallid ja polümeerid). n Gaaside puhul on molekulide vaheline kaugus suur ja nad võivad täiesti n Optilised omadused: võivad olla läbipaistvad, poolläbipaistvad või ka vabalt liikuda
23. Tsingi korrosiooni seadusp. vees jne. Tsingile tekkinud korrosioon on tihe, hästi nakkunud ja seetõttu kaitseb edaspidise korrosiooni eest. Mida puhtam tsink on, seda aeglasem on korrosiooni kiirus. Eriti kiirendavad lisanditest raud ja vask. 24. Milliseid reakts nim. elektrokeemilisteks? Elektrokeemiliseks nimetatakse protsesse, mille läbiviimiseks on vaja elektrivoolu või mille käigus tekib elektrivool. Nende reaktsioonide sisuks on redoksreaktsioon ja oksüdatsioonireaktsioon, mis kulgevad tahke ja vedela aine kokkupuute pinnal, kusjuures redoksreaktsiooni ja oksüdatsioonireaktsiooni piirkonnad on üksteisest eraldatud, mistõttu on võimalik fikseerida elektronide liikumist. (Volta element: anoodil Zn=Zn²-+2e ja katoodil (Cu) tsink hävib. 25. Elektroodi mõiste.: Elektrood on mittemetallilise keskkonnaga kokkupuutes olev juht, mis ühendab
Tahkes aines on molekulid tihedalt koos ja nende liikumine pole võimalik. n Kõvad; n Vedelikus on molekulide vaheline kaugus n Purunevad kergesti (traditsioonilised); mõnevõrra suurem ja nad võivad üksteisest mööduda. n Madal elektrijuhtivus ja soojusjuhtivus; n Gaaside puhul on molekulide vaheline kaugus suur ja nad võivad täiesti n Vastupidavad kõrgetele temperatuuridele ja keskkonnamõjudele (rohkem kui vabalt liikuda. metallid ja polümeerid). Molekulide vahelised jõud on väikesed. n Optilised omadused: võivad olla läbipaistvad, poolläbipaistvad või ka
muuta ta pinnaenergiat: näit manteetähistused). Osmoos molekulide ühesuunaline difundeerumine läbi poose vaheseina, kui vaadeldav vedelik on poorse seinaga anumas teise vedeliku sees. Osmootne rõhk: p=RT/V RTM (R on universaalne gaasikonstant). Näit: looduses on osmoosseks anumaks rakk. Betoonid võivad osutuda poorseteks, et leiab aset osmoos. Mitmesugused läbivate pooridega ehitusmaterjalid. Keraamilised tooted st. põletatud savid. 11) Lahused kahe või enama puhta aine homogeensed segud (võivad olla vedelas, gaasilises või tahkes olekus) Lahusti üldjuhul see aine, mida on rohkem massi- või mahu%-des (erand: vesilahused olenemata vee kogusest, on lahustajaks vesi). Vahuks nimetatakse vedelikus lahustunud gaasi, suspensiooniks vedelikus lahustunud tahket ainet ja emulsiooniks vedelikus segunenud mitte lahustuva vedeliku segu
Lahustumise põhireegel: sarnane lahustab sarnast, st et lahusti molekulide omadused on lähedased lahustatava aine molekulide omadustega.Polaarsetes lahustites(H 2O)lahustuvad reeglina hästi ioonvõrega kristallid(soolad), mittepolaarsetes(atsetoon) ja nõrgalt polaarsetes enamasti orgaanilised ained. Ainete lahustuvuseks nim aine võimet moodustada teiste ainetega homogeenseid süsteeme(lahuseid). Lahustuvus näitab suurimat massi, mis lahustub antud temperatuuril 100 g lahustis ( g/100g ). Temperatuuri tõstmisel: tahkete ainete lahustuvus suureneb, gaaside lahustuvus väheneb. Rõhu tõstmisel: gaaside lahustuvus suureneb. Ei ole olemas absoluutselt lahustuvaid ja absoluutselt lahustumatuid aineid. Lahuse koostise väljendusviisid: molaarne kontsentratsioon lahustunud aine moolide arv ühes liitris lahuses (mol/dm3). Argielus kasutatakse lahuste koostise väljendamisel lahustunud aine massi- või mahuprotsenti.
Fe3O4 – magnetilised omadused 14. Polümeersete materjalide üldiseloomustus. Platsid ja kummid Orgaanilised ühendid, koosnevad C, H, mittemetallid (O,N, Si) Suur molekulaarstruktuur Madal tihedus Mitte nii tugevad ja jäigad kui metallid ja keraamika Plastilised, kergesti valatavad ja vormitavad Keemiliselt inertsed, keskkonnamõjudele vastupidavad Lagunevad ja pehmenevad kõrgematel temperatuuridel Madal elektrijuhtivus Mittemagnetilised 15. Nõuded karastusjookide taara materjalidele. 1) Peab hoidma CO2, mis on rõhu all 2) Olema mitte-toksiline ja mitte reageerima joogiga, soovitatavalt taaskasutatav 3) Suhteliselt tugev 4) Odav 5) Optiliselt läbipaistev 6) Toodetav erinevates värvitoonides Metall (Al), keraamika (klaas), polümeer (polüester) 16. Komposiitide mõiste, näited. Koonsevad kahest või enamast materjalist (metall, keraamika, polümeerid)
milles antud ainet veel lahustub; küllastunud lahus lahus, mis sisaldab antud
temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaal);
üleküllastunud lahus aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab
lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel mõjutamisel
(loksutamine, tahke aine kristallikese lisamine) liigne ainehulk eraldub.
52. Lahustuvus aine omadus lahustuda mingis lahustis
puhta aine mass, mis lahustub 100 grammis lahustis antud
temperatuuril. Lahustuvuse järgi jagatakse ained: < 0.1 g/100 g lahustumatu;
annaabi.ee 
