Kontaktor Koostas:Ain Bubnovski, Jaan Kund Kontaktoriks nimetatakse elektromagnetilist lülitusseadet, mis on ette nähtud sisse või välja lülitama normaalset talitlusvoolu (-1000v ,3 faasi ) Kontaktor Kontaktorite lülitussagedus võib olla mõni tuhat korda tunnis, nimivool mõni A kuni mõni kA. Lülitussagedus Kontaktid Magnetahel (Ankur) Mähis Kaarekustutusseade Kontaktori osad: Peakontaktid Abikontaktid Kontaktori kontaktid: need lülitavad seadet sisse ja välja peavad taluma kestvalt nimivoomu ning võimaldama suurt lülitussagedust. Liigitatakse nelja klassi kulumise järgi: Kuni 30 lülitust tunnis mehaaniliselt 0,25 miljonit tsüklit Kuni 150 lülitust tunnis mehaaniliselt 1.2 tsüklit Kuni 600 lülitust tunnis mehaaniliselt 5 miljonit tsüklit Kuni 1200 lülitust tunnis mehaaniliselt 10 miljonit tsüklit Peakontaktid
Mittereversiivse kolmefaasilise lühisrootoriga asünkroonmootori juhtimisskeem Skeem on ette nähtud kolmefaasiliste lühisrootoriga asünkroonmootorite käivitamiseks, seiskamiseks ja kaitsmiseks lühise ja ülekoormuse eest. Skeemi toiteks on viiejuhtmeline kolmefaasiline 400/230 V madalpingesüsteem. Skeem koosneb kahest põhiosast: primaar- ehk jõuosast ning sekundaar- ehk juhtimisosast. Primaarossa kuuluvad kolmepooluseline kaitselüliti F1, kontaktori jõukontaktid KM, mootor M ja signaallamp H1 (läbipaistev), mis signaliseerib, et primaarosa on pingestatud. Kõik teised elemendid kuuluvad sekundaarossa. Primaarosa toiteks on liinipinge 400 V ja sekundaarosa toiteks on faasipinge 230 V. Elementide omavaheliseks ühendamiseks kasutatakse vaskjuhtmeid PL-1,5 (PVC isolatsiooniga, ristlõige 1,5 mm²). Skeemi töölepanemiseks lülitame sisse kolmepooluselise kaitselüliti F1, mille tulemusena süttib
5 KONTAKTOR Kontaktor on automaatne lülitusaparaat madalpinge-elektriahelate sagedaseks sisse- ja väljalülitamiseks. Kontaktorite lülitussagedus võib olla kuni mõni tuhat korda tunnis, nimivool mõni A kuni mõni kA.Kontaktoreid kasutatakse elektriajamite, võimsate valgustusseadmete jms. automaat- ja distantsjuhtimiseks. Tinglikult nimetatakse kontaktoreiks ka mõningaid lülitusreziimis töötavaid elektronseadiseid (näiteks türistorkontaktor).Kontaktori põhiosad on magnetahel liikumatust ja liikuvast osast (ankrust) koosnev elektromagneti südamik, magneti ergutusmähis ning liikuvad ja liikumatud kontaktid (vt. joonis 5.1) Joon. 5.1 Ühepooluselise kontaktori ehitus: 1 liikumatu kontakt 2 liikuv kontakt 3 ankur 4 elektromagneti südamik
Kontaktor on madalpingelistes jõuahelates kasutatav elektromagnetiline distantslülitusaparaat. Eristatakse: * alalisvoolukontaktoreid * vahelduvvoolukontaktoreid Kontaktori põhiosad on magnetahel mis on liikumatust ja liikuvast osast (ankrust) koosnev elektromagneti südamik, elektromagneti mähis ning liikuvad ja liikumatud kontaktid. Kontaktori rakendumiseks peab tema mähisele rakendama mähise nimipinge, mis tekitab elektromagneti. Elektromagnet tõmbab liikuvat terasankrut ja tema külge kinnitatud jõu- ja abikontaktid muudavad oma olekut (sulguvad või avanevad). Pinge katkemisel mähisel elektromagnet lakkab olemast ning jõu- ja abikontaktid taastuvad oma esialgse asendi. Kontaktor ei kaitse seadmeid lühise ega liigkoormuse eest.
madalpinge -1000v jõuahel 3 faasi elektromagnetiline magnet mille omadused tulevad juhitavast elektrivoolust. Lülitussagedus kontaktorite lülitusagedus võib olla kuni mõni tuhat korda tunnis,nimivool mõni A kuni mõni mA. Kontaktorite kasutamine elektriajamite, võimsate valgusseadmete jms. Automaat ja distantsjuhtimiseks Türistokontaktor tingilikult nimetatakse kontaktoreiks ka mõningaid lülitusreziimis töötavaid elektroseadmeid (türistorkontaktor) Kontaktori lülitused kontaktid on mõeldud miljonitekas lülitusteks ja mitmekümneteks lülitusteks minutis. Kontaktori kontaktid kahte liiki tugevad peakontaktid on seadme peavooluringide (tugevvoolu)sisse ja välja lülitamiseks abikontaktid on juhtimis ja signalisatsiooniahelate tarbeks. Peakontaktide arvu järgi tehakse vahet ühe, kahe, kolme, neljapooluseliste kontaktide vahel. Nõuded: · Suur lülitus ja väljalülitusvõime (10-20 nimivoolu) · Pikk iga suure lülitussageduse juures
kommunikatsioonivahend. Kontaktorite lülitussagedus võib olla kuni mõni tuhat korda tunnis, nimivool mõni A kui ka kA. Kontaktoreid kasutatakse elektriajamite, võimsate valgustusseadmete jms automaat- distantsjuhtimiseks. Türistorkontaktor tingitult nimetatakse kontaktoriks ka mõningaid lülitusreziimis töötavaid elektronseadiseid. Kontaktid on mõeldud miljoniteks lülitusteks ja mitmekümneks lülitamiseks minutis. Kontaktori kontaktid on kahte liiki: tugevamad peakontaktid on seadmete peavooluringide ja sisse- ja väljalülitamiseks, avikontaktid juhtimis- ja signalisatsioonoahelate tarbeks. Peakontaktide arvu järgi tehakse vahet ühe-, kahe-, kolme ja neljapooluliste kontaktorite vahel. Kontaktori nõuded: · Suur lülitus ja väljalülitusvõime · Pikk iga suure lülitussageduse juures · Suur mehaaniline kulumiskindlus · Tehnoloogiline lihtsus, väike mass ja mõõdud
Sagedaste lülituste korral on lülitusseadmeks tavaliselt surunupplülititega juhitav kontaktor. Sõltuvalt vajadusest võib mootor pöörelda kas ühes suunas, või tuleb selle pöörlemissuunda muuta. Ühesuunalise pöörlemisega mootori otselülitus toitevõrku on näidatud joonisel 4.1. Mootori ja juhtnuppude toiteahelad pingestatakse lülitiga Q, milleks tavaliselt on kaitselüliti. Mootori käivitamine toimub vajutamisega surunupplülitile SK, mis sulgeb kontaktori lülitusmagneti mähise K vooluahela. Kontaktori jõukontaktid K1 ja abikontakt K2 sulguvad ning mootor käivitub. Tänu abikontakti K2 sulgumisele jääb kontaktori mähis K pingestatuks ka pärast seda kui surunupplüliti SK vabastatakse ja selle kontakt avaneb. Mootori väljalülitamiseks tuleb vajutada surunupplülitile SP, mille kontakti avanemisel katkeb kontaktori mähise K toiteahel ning kontaktori kontaktid K1 ja K2 avanevad. Mootor seiskub vaba väljajooksuga. Mootori
S0002 = B001 Bitt1 S0003 L O0,01 KM1 hoidekontakt S0004 O I0,03 Startnupp S2.1 S0005 AN I0,04 S3.2 Reversseerimisnupp S0006 AN O0,02 KM2 avanev kontakt S0007 A B001 S0008 = O0,04 Kontaktori KM1 mähis S0009 L I0,04 S3.1 S0010 O O0,02 KM2 hoidekontakt S0011 AN I0,03 Startnupp S2.2 Reversseerimisnupp S0012 AN O0,01 KM1 avanev kontakt S0013 A B001 S0014 = O0,02 Kontaktori KM2 mähis
A2 C1 C 2 C 3 M Kui vajutame nupule(edasi) S 2 sulgub ahel järgmiselt: N neutraal, esimese magnetkäiviti mähis K 1 , teise magnetkäiviti normaalselt suletud kontakt K 2 , edasinupp S 2 , seisunupp S1 ja faas L3 . Mootor hakkab üle peakontaktide K 1 pöörlema, samaaegselt sulgub ka blokeerkontakt K 1 millega sunditakse edasinupp S 2 ning samaaegselt avaneb teise kontaktori K 2 ahelas normaalselt suletud kontakt K 1 (mis ei lase mootorit tagasinupule S 3 vajutades käivitada kui esimene käiviti töötab). Nüüd võime edasinupu S 2 vabastada kuna ahel on suletud järgmiselt: N neutraal, magnetkäiviti mähis K 1 , teise magnetkäiviti normaalselt suletud kontakt K 2 , esimese magnetkäiviti normaalselt avatud blokeerkontakt K 1 (mis on nüüd suletud) seisunupp S1 ja faas L3 . Mootori seiskamiseks vajutame nupule seis S1 , milega katkestame
Alalisvoolumootori ankur Alalisvoolumootori jadaergutusmähis Alalisvoolumootori rööpergutusmähis Püsimagnetergutusega alalisvoolu tahhogeneraator Mehaaniline ühenduslüli a) lühike; b) pikk Voolutrafo Kolmepooluseline sulguvate (normaalselt avatud) kontaktidega lihtlüliti Kaitselüliti sulguv (normaalselt avatud) kontakt Kontaktori sulguv (normaalselt avatud) peakontakt Bimetalltermorelee soojustundlik element Termistor Sulavkaitse Tingmärk Tingmärgi tähendus Kontaktori sulguv (normaalselt avatud) abikontakt, relee sulguv kontakt, juhtimis(abi-)ahela lihtlüliti sulguv kontakt Kontaktori avanev (normaalselt suletud) abikontakt, relee avanev kontakt, juhtimis(abi-)ahela lihtlüliti avanev
aeg on veidi pikem kui vajab pump normaalseks käivituseks. Käivituse lõpul peab pump arendama piisavat survet, et rakenduks surverelee Pning tema kontakt (NB! Selle ja kolme tema all asuva kontakti tähis on kirjutatud kontakti alla!) katkestaks mootori avarii-väljalülituse relee PA1 toiteahela. Seega on kindlustatud, et liinikontaktor ei lülitu välja enne kui on lõppenud ajareleel PB1 seatud aeg. Surverelee Pteine kontakt (skeemi b-osal) lülitab sisse siibriavamise kontaktori KO. Kui siiber on täielikult avatud katkestab siibri avatud asendi lõpplüliti KBO kontaktori KO toite. Pump töötab siis täisjõudlusega. Skeemil on ka kaitsefunktsioon. Oluline on maksimaalvoolukaitse. Kui näiteks pumpa satub mingi tahke keha võib see sattuda tööratta labade vahele ning selle kinni kiiluda. Suure elektrilise ülekoormuse korral sulgub mootori maksimaalvoolurelee PM1 kontakt ning relee PA1 lahutab liinikontaktori ahela
See on vajalik selleks et surunupplüliti S4 allavajutamilel jõuaks vool kontaktorisse K2. Iseennistuv surunupplüliti S2 Kui vool jõuab iseennistuva surunupplülitini(mis on normaalolekus avatud) S2 ja me selle alla vajutame, pääseb vool edasi iseennistuvale lülitile S3(mis on normaal olekus suletud), sealt edasi termorelee abikontaktidesse TR1 (samuti normaalolekus suletud) ja sealt esimese jõuahela juhtahela kontaktorisse K1,mille tulemusena sulguvad esimese ahela kontaktori abikontaktid(K1) ja jõuahela K1 kontakdid. Iseennistuv surunupplüliti S3 Kui vool läbib iseennistuvat surunupplülitit S3(normaalselt suletud) ja me selle alla vajutame katkeb vooluahel esimeses kontaktoris K1 avanevad jõuahela kontaktid ja tarbija antud juhul M1(el.mootor) lakkab töötamast. Iseennistuv surunupplüliti S4 Kui esimese abiahela abikontaktid võoi iseennistuv surunupplüliti S2 ei ole suletud, ei
S0014 = O0,01 Kontaktor KM1 S0015 L X3 S0016 = O0,02 Kontaktor KM2 S0017 EP 5. Täiendavad juhised töö läbiviimiseks 1. Termorelee kontakti simuleerida ühega loogikakontrolleri esipaneelil olevatest tumbleritest. 6. Järeldus Tööülesande käigus esines üks tõrge, kontaktor KM1 ei rakendunud. Tõrke põhjus seisnes kontaktori vananenud kontaktide ühenduses. Vaatamate sellele skeemi talitluse kontrollimisel kõik toimingud, nagu olid nõutud töötasid veatult (v.a kontaktor KM1).
on täiesti normaalne nähtus. Mootoris tekkiv soojushulk Q1 ja äraantav soojushulk Q2 peavad pikas perspektiivis olema võrdsed. Lk 237. 32. Mis on kontaktorid ja milleks neid kasutatakse? Kontaktorid on distantsjuhtimisega elektromagnetilised lülitid, mis on mõeldud elektrimootorite ja teiste tarvitite sisse-ja väljalülitamiseks. Neid kasutatakse alalis-ja vahelduvvooluahelates pingega kuni 1000V. Lk 250. 33. Kuidas saab kontaktorit sisse ja välja lülitada? Kust kulgeb kontaktori peavooluahel ja juhtimisvooluahel? Kontaktoreid saab lülitada eemalt käsitsi(distantsjuhtimine) või releede abil(automaatjuhtimine).Kontaktori juhtimisvooluahel läbib elektromagneti mähist ja peavooluahel läbib jõukontakteLk 251 . 34. Kas kontaktor kaitseb tarviteid 1)liigkoormuse, 2) lühise, 3) alapinge eest? Põhjenda vastuseid. Kontaktorid ei kaitse seadmeid lühise ega liigkoormuste eest ja seetõttu peavad töötama koos kas sulav- või teiste kaitsmetega. Alapinge eest nad
Sulavkaitse Salvestusküttekeha* Elektriline veesoojendi Liigvoolukaitselüliti Pesumasin* Kontaktori üldtingmärk M Elektrimootor Sisseehitatud vabasti toimel automaatselt väljalülituv kontaktor (kontaktorkaitselüliti) Trafo (näitena kolmefaasiline trafo
Fotodiood sidestusseade Fototüristor Dioodoptron Fototransistor Türistoroptron Fotoelement, fotorakk Takistusoptron Valgusdiood Fototransistoroptron 14 9. LÜLITUS-, JUHTIMIS- JA KAITSESEADMED Tingmärk Nimetus Tingmärk Nimetus Lüliti üldtingmärk, Kontaktori funktsioon sulgekontakt Lahkkontakt Võimsuslüliti funktsioon Katkestusega Lahklüliti funktsioon ümberlülituskontakt Keskasendiga, kesk- Koormuslahklüliti asendis väljalülitatud funktsioon ümberlülituskontakt
tähistused 12) Peamaanduslatil on PE juhid üksteisest eristavalt tähistamata 13) Jaoturites puuduvad skeemid 14) Jaoturid on üleliia tihedalt täidetud, ülekoormatud 15) Jaoturite kestad on tihendamata 16) Jaotlate kaablite väljaviigu avad on tihendamata 17) Sisestused (mõõtetrafod jm) ei ole plommitavad 18) Mittelubatavad N-juhi transiitühendused 19) Mõõtmisel PE ja N vahel on takistus 200 20) Klemmide mõõdud ei vasta kaablisoone ristlõikele, klemmid kinni keeramata 21) Kontaktori mähise faasijuhi ühendus ühest jaoturist, N teisest 22) TN-süsteemi jaotur ja paigaldis ühendatakse tööle IT-süsteemis. 2. Eripaigaldised jm. 1) Turvatoiteahelate sõltumatus 2) Tsentraalse akusüsteemi puhul ei kasutata tulekindlat kaablit (FRHF) 3) Akulampide kontrollahel läbib lülitit 4) Dusiruumide 1. tsoonis 220 V valgustid, 2. tsoonis pistikupesad 5) Välistingimustes pistikupesad rikkevoolukaitseta 6) Ripplagede taga kaablite kinnitus. 3. Alajaamad
Ümberlüliti 61S1 abil toimub ventilatsiooni süsteemi reziimide valik. 0 asendis Relee mähis 61K2 saab toite ja kogu ventilatsioonisüsteem on valmis tööks aga ei tööta. A asendis töötab ventilatsioonisüsteem automaatreziimis, kus töö käsklusi saab ta VAK juhtimissignaalide paneelilt. Ümberlüliti asendis 1 hakkab ventilaatori ajam tööle avarii ventilatsioonireziimis. Kui ventilaatori ajam on lülitatud tööle kas automaat või reziimi asendis 1, siis mõlemal juhul saab toite kontaktori mähis 61 K1, mis annab signaali väljatõmbe ventilaatorile tema tööle lülitumiseks. Sissepuhkeventilaator ja väljapuhkeventilaator peavad antud ventilatsioonisüsteemis töötama koos. Väljatõmbeventilaatori ajam Joonis 4 Väljatõmbeventilaatori ajam töötab sarnaselt sissepuhke ventilaatoriga, samas ka sissepuhke ventilaatoriga paralleelselt ja samast võrgust. Väljapuhkeventilaator on aga oma võimsuselt
P2 Signaalpasun 1 WERMA 230V 92dB WERMA LS1 Lõpulüliti 2 LS31P10B11 ABB SK4.2 Lõpulüliti 2 LSC40PC11 ABB KM3.1 Kaugjuhtimispult 1 PN-TX-MD3 TeleRadio KM3 Vastuvõtja 1 PN-RX-MN5 TeleRadio Pärast helisignaali rakendub vastav kontaktori mähis olenevalt liikumissuunast kas KM1 või KM2. Kui juhtpuldi valik võtmega lüliti SS1 on raadiojuhtimis asendis jäetakse juhtskeemist välja surunupplülitid, mille asemel toimivad kaugjuhtimispuldi nupud SK4.1 või SK4.2. Juhtimisskeem on toodud lisas 2. 8. ENERGIAKULU Energiakulu arvutamisel arvestatakse, et loomi toidetakse 8 korda päevas. [25] Mootori tööaeg aastas leitakse valemi 8.1 järgi: 8 ∙ 𝑡𝑙 8 ∙ 243
ω ω Joonis 7.6. Voolu ja momendi sõltuvused pöörlemiskiirusest erinevatel käivitusviisidel Ühe sujuvkäivitiga võib käivitada korraga ka mitu mootorit. Joonis 7.7 on näidatud sujuvkäiviti kasutamine kahe asünkroonmootori üheaegse käivitamise lülituses. Mõlemat mootorit toidetakse ühisest toitevõrgust läbi liigvooluvabastiga kaitselüliti ja kontaktori kontaktide ning sujuvkäiviti. Mootorite liigkoormuskaitse on realiseeritud eraldi termoreleedega. Mootorite pidurdamiseks võib kasutada mootori vaba väljajooksu, pidurdamist rambiga, alalisvoolupidurdust ja dünaamilist pidurdust (vt. punkt 5.7) 66 Toitevõrk Liigvooluvabastiga kaitselüliti või sulavkaitsmed
käivitusltiliti iįiļitatakse jadanrisi termovabasti kontaktidega kļenrtnide 2 - 51 aļieIasse. Sujrrvkäivitis ou kļernrnide 1 1 - 14 vahele įiireric1atud r,äljulrdkorrtakticĮ, mis võirltaļclarlad .jrrhtida pingeallikaga jadairrisi ülrendat'-rcį releed r',õi korrtaktorit' Mär-kigerri. et vaļteldur'voolukontaktorite (rrt. käivitus- r,õį dįittaanlilise pidiri'dttse kontaktori) niälrisecj saaĮl ltilitada kas otse klemnride 1l - 14 .ia 3.3 - 31 alrelasse r,'t'ri treicļ va1iet.eļeecleqa. .iLrirtirJa SeejLrr"tres tr"rļeb silrrras pidada' et konttrrutatsioorriliigpin-eete r,ältitrliseks
annaabi.ee 
