Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Elektripaigaldiste käit ja plokkskeeem - sarnased materjalid

käidu, elektripaigaldis, hooldus, töötaja, elektrik, toimingud, juhtija, käidukava, käit, seadmed, hooldust, tööriistad, elektripaigaldist, hooldustöö, järelevalve, sooritada, sildid, elektripaigaldised, käidutoimingud, keeruka, elektrikaar, korralise, nimivool, tehta, pingevabad, tohivad, dokumendid, üldreeglina, dokumentatsioon
thumbnail
39
docx

Elektriohutus

Elektriseadmed: Elektriseade on elektrienergia tootmiseks muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks mõeldud elektrilisi või elektroonilisi komponete sisaldav seade. Käit- igasugune sealhulgas töötoiminguid sisaldav tegevus elektripaigaldise talitluses hoidmiseks see hõlmab selliseid toiminguid nagu lülitamised nagu lülitamised, juhtimine, seire ja hooldamine ning elektri kui ka mitte elektritööd. Elektripaigaldise käidukava on dokument või dokumentide kogum, mis määrab elektripaigaldise talitluses hoidmiseks, lülitamiseks, juhtimiseks, kontrollimiseks ja hooldamiseks vajaliku korra protseduurid ja toimingud. Risk- ohu või ohtude olukorras viibiva inimese võimaliku trauma või tervisekahjustuse tõenäosus. Elektriohuallikas ­ võimaliku traumat või tervisekahjustust põhjustab elektripaigaldisest tulenev elektriline faktor. Elektrioht- elektripaigaldisest tulenev trauma risk.

Elektriohutus ja seadusandlus
137 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Elektripaigaldis ja selle seonduv

Käesolev seadus sätestab inimesele, varale ja keskkonnale elektrist tulenevate ohtude ja elektromagnetiliste häirete vältimise ja vähendamise eesmärgil nõuded: 1) elektriseadmele ja -paigaldisele, nende turule laskmisele, kasutusele võtmisele ja kasutamisele ning nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise korrale; 2) elektripaigaldise omanikule, teavitatud asutusele, elektritöö ettevõtjale, tehnilise kontrolli teostajale, personali sertifitseerimise asutusele, elektripaigaldise käidu korraldajale ja elektritöö juhile; 3) ettevõtja registreerimisele ja riikliku järelevalve teostamisele. Teiste seaduste kohaldamine 1. Kui elektriseadmest või -paigaldisest tulenevate elektriliste ohtude või elektromagnetiliste häirete vältimise mõned nõuded on reguleeritud teises õigusaktis, siis käesolevat seadust ja selle alusel kehtestatud õigusakte nende puhul ei kohaldata. 2. Elektripaigaldise ehituslikule osale kohaldatakse ehitustegevust reguleerivas

Elektriohutus ja seadusandlus
21 allalaadimist
thumbnail
44
doc

Elektriaparaadid ja paigaldised

1. ELEKTRIPAIGALDISTE ÜLDISELOOMUSTUS 1.1 Määratlused Elektripaigaldis (electrical installation) ­ paigaldis, mis koos- neb elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, jaotami- seks ja/või kasutamiseks ettenähtud elektriseadmetest; elektripaigaldis võib sisaldada elektrienergia salvestusseadmeid (akupatareisid, konden- saatoreid vms.). (Siia kuuluvad ka ehituslikud osad nagu ­ paigaldus-, kande-, ja piirdetarindid, seadmete alused, vundamendid). Elektripaigaldise käit (operation) ­ (edaspidi käit) on tegevus elektripaigaldise talitluses hoidmises. Käidutoimingud hõlmavad näiteks lülitamist, juhtimist kontrollimist ja hooldamist, nii elektri- kui ka mitte- elektri töid.

Elektriaparaadid
148 allalaadimist
thumbnail
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
638 allalaadimist
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi
311 allalaadimist
thumbnail
18
docx

MADALPINGELISTE ELEKTRISEADMETE OHUTUSE UURIMINE JA HINDAMINE

korral tuleb ka sinna lisada selgitused. 1 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Antud töö tuleb sooritada tunnis. Eraldi kaitsmine on vajalik. Antud küsimused võivad tulla ka arvestustöösse. 1. Mida loetakse elektripaigaldiseks ning kuidas neid liigitatakse? V: Elektripaigaldis on elektriseadmete ja -juhtide statsionaarselt paigaldatud talitluslik kogum. Elektripaigaldised jaotatakse elektrist tuleneva ohu järgi esimese, teise ja kolmanda liigi elektripaigaldisteks. A: https://www.riigiteataja.ee/akt/12789421 2. Millised andmed peavad olema elektriseadme andmesildil või kerel? V: Elektriseadme andmesildil või kerel peab olema andmed elektripaigaldist sisaldava

Elektriõpetus
6 allalaadimist
thumbnail
161
pdf

Juhtimise alused

9.1.3. Kas on olemas ainuõige organisatsioonistruktuur? 139 9.1.4. Inimeste juhtimise viiside erinevus 139 9.1.5. Tehnoloogiad ja lõppkasutajad 140 9.1.6. Kas juhtimistegevus on õiguslikult reguleeritud? 140 9.1.7. Kas juhtimistegevuse ulatus on poliitiliselt reguleeritud? 139 9.1.8. Kas juhtimine on suunatud sissepoole või väljapoole? 139 9.2. Töötaja töö produktiivsus 142 9.2.1. Füüsilise töö tegija produktiivsus 142 9.2.1.1. Füüsilise töö produktiivsuse printsiibid 142 9.2.1.2. Füüsilise töö tegija produktiivsuse tulevik 143 9.2.2. Teadmustöötaja töö produktiivsus 144 9.2.2.1. Milline on tööülesanne? 144 9.2.2.2

Juhtimine
299 allalaadimist
thumbnail
158
pdf

Elektriajami juhtimine

Tallinna Polütehnikum Energeetika õppesuund Rein Kask ELEKTRIAJAMITE JUHTIMINE Õppevahend TPT energeetika õppesuuna õpilastele Tallinn, 2007 Saateks Erialaainete õpikute ja muude õppevahendite krooniline puudus on juba palju aastaid raskendanud kutsehariduskoolide õpilastel omandada erialaseid teadmisi. Käesolev kirjatöö püüab mingilgi määral leevendada seda olukorda Tallinna Polütehnikumi energeetika õppesuuna õpilastele sellise õppeaine kui ,,Elektriajamite juhtimine" õppimisel. Elektriajamid on üheks põhiliseks elektritarvitite liigiks ja neid kasutatakse laialdaselt kõikides eluvaldkondades. On selge, et tulevased elektriala spetsialistid peavad neid hästi tundma ja oskama neid ka juhtida. Elektriajamite juhtimine ongi valdkonnaks, mida käsitleb käesolev õppevahend. Selle koostamisel on autor lähtunud põhimõttest selgitada probleeme nii põhjalikult kui vajalik ja nii napilt kui võimalik ­ siit ka õppe-

Elektriaparaadid
86 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Elektriohutus konspekt

Üldist Käesoleva käidukava koostamise aluseks on majandus- ja kommunikatsiooniministri 19.juuni 2007 määrusega nr. 53 kehtestatud nõuded käidukorraldusele ja standard EVS-EN 50110-1. Nimetatud eeskiri sätestab elektripaigaldise ohutu käidu ja elektripaigaldistes, nende juures või lähedal sooritatavate töötoimingute ohutusnõuded. Eeskiri kehtib nii elektritöödel kui ka mitte elektritöödel õhu- ja kaabelliinide läheduses. Käit on töö- jm.toiminguist koosnev tegevus elektripaigaldise talitushoiuks. Käidutoimingud hõlmavad lülitusi,juhtimist,kontrolli ja hooldamist,nii elektri- kui ka mitteelektritöid. 2. Käidu organisatsiooniline korraldus

Elektriohutus ja seadusandlus
99 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Tarbijate elektrivarustus eksamiks valmis spikker

Jaotusliin. 2. kategooria ­ tarbijad ja ­paigaldised, mille puhul toitevaheaeg põhjustab toodangu Arvestades radiaal- ja magistraalskeemi iseärasusi, nende eeliseid ja puudusi kasutatakse tavaliselt segalülitusskeeme. Kui seadmed paiknevad piki tsehhi sümmeetriliste ridadena ja tehnoloogilise protsessi väljalaske vähenemise, tööliste, mehhanismide ja tööstustranspordi seisakuga, häiretega tunduva hulga linna- ja muutumise tõttu tuleb neid tihti ümber paigutada, kasutatakse trafo-magistraalskeemi. Magistraalliin maaelanike normaalses tegevuses

Tarbijate elektrivarustus
77 allalaadimist
thumbnail
125
docx

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid

Kriminaalmenetlus Sotsioloogilises plaanis võib kriminaalmenetluse põhiolemuseks lugeda teatud napi sotsiaalse ressursi jagamist sel viisil, et jagamise tulem oleks legitiimne, st ühiskonnas siduvana aktsepteeritav. Kriminaalmenetluses jagatavaks ressursiks on: 1) riigipoolne karistusõiguslik reageering toimepandud kuriteole e nn kuriteo järelmid; Riigipoolsed võimalikud karistusõiguslikud reageeringud toimepandud kuriteole järgmised: 1. Kriminaalkaristuse kohaldamine (KarS § 44-46 ja 49-54) 2. Kriminaalkaristuse asendamine üldkasuliku tööga (KarS § 69-70) 3. Kriminaalkaristusest tingimuslik vabastamine (KarS V ptk.) 4. KarS-i VII ptk-s sätestatud nn muude mõjutusvahendite kohaldamine 5. Iseseisvaks riigipoolseks reageeringuks toimepandud kuriteole tuleb lugeda KarS-i §-s 80 sätestatud ja humanismist kantud kohtu võimalust vabastada karistusest kuni vi

Kriminaalmenetlus
145 allalaadimist
thumbnail
83
doc

Õiguse sotsioloogia

Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine ­ respondent ja uurija vahetult ajavad juttu ­ suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegelikkuse uuri

Õiguse sotsioloogia
329 allalaadimist
thumbnail
192
pdf

NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT

kohta kümne tööpäeva jooksul kaebuse saamise päevast arvates. IV. JÄRELEVALVE TEOSTAMISE KORD 22. Järelevalvet registri pidamise üle teostavad registri vastutav töötleja ja andmekaitse järelevalveasutus vastavalt oma pädevusele. 23. Registri üle järelevalvet teostama volitatud isikul on õigus tutvuda registrisse kantud andmete ja nende alusdokumentidega, siseneda ruumidesse, kus andmeid töödeldakse või kus paiknevad töötlemiseks kasutatavad seadmed ning saada teavet andmete registrist väljastamise ja kasutamise kohta. 24. Registri pidamisel tekkinud puuduste ilmnemisel on registri volitatud töötleja kohustatud likvideerima järelevalvet teostanud isikute ettekirjutuses kajastatud puudused nende määratud tähtajaks. V. REGISTRI LAIENDAMINE, ÜHENDAMINE JA LIKVIDEERIMINE 25. Registri laiendamine, ühendamine ja likvideerimine toimub andmekogude seaduses ettenähtud korras.

Amet
36 allalaadimist
thumbnail
148
pdf

Elektrirajatiste projekteerimine I - II

........................................................ 14 ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 2 © TTÜ elektroenergeetika instituut, Peeter Raesaar SISSEJUHATUS 3 1.1 Kursuse eesmärk ja sisu Iga elektrisüsteem on pidevas arengus – kasvavad (või ka vähenevad) koormused, lisanduvad uued või kaovad olemasolevad koormused, vana- nevad seadmed, muutuvad töökindluse-, kvaliteedi- ja keskkonnaalased nõuded, ilmuvad uued tehnoloogilised lahendused, lisandub uusi elektri- jaamu jne. Võrguettevõtetes on veel suur osa alajaamu ja elektriliine nii tehniliselt kui moraalselt vananenud. Lisaks seadmete vananemisele on majanduses toimunud muutuste taga- järjel toimunud oluline koormuskeskuste ümberpaiknemine, mistõttu enamus 1970-80. aastatel ehitatud alajaamad ja elektriliinid on tippkoor- muse ajal koormatud ainult 30-40% ulatuses

Elektrivõrgud
82 allalaadimist
thumbnail
105
doc

Lõpueksam: 2008 õppekava alusel Majanduse alused

tegevusalast ja sellega seotud riskidest ning vajadustest, rahalistest ressurssidest ja eesmärkidest. 13. Äriühingu asutamine Äriühingu valimisel peab arvestama mitme asjaoluga: kas ettevõtlus kujuneb põhitegevuseks või on tegemist kõrvaltegevusega; kas eesmärk on luua töö iseendale või hakata tööandjaks teistele; kui suur on äririsk jne. Äriühingu levinumate vormide (osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu) asutamiseks vajalikud toimingud on sarnased. 14. Pangaarve avamine, varade hindamine Kui äriühing on registreeritud Äriregistris, saab ettevõte kasutada firma nimel olevat pangakontot. Sellel kontol on rahalised sissemaksed, mida enne firma kasutada ei saa, kui on registreeritud. Mitte rahalise sissemakse hindamise kord ning selle hindaja on ettenähtud põhikirjas. Hindamist peab alati kontrollima audiitor. 15. Tegutseva ettevõtte ostmine Ostmise eelised:

Majanduse alused
158 allalaadimist
thumbnail
23
pdf

Elektriohutus labor

Kui vastamisel on kasutatud enam kui üht allikat, tuleb viidata kõigile kasutatud allikaile. Vastamisel tuleks vastused läbi mõelda. Copy-paste tohib teha vaid seadusest ning vajaduse korral tuleb ka sinna lisada selgitused. Antud töö tuleb sooritada tunnis. Eraldi kaitsmine on vajalik. Antud küsimused võivad tulla ka arvestustöösse. 1 Mida loetakse elektripaigaldiseks ning kuidas neid liigitatakse? . V: Elektripaigaldis on elektriseadmete ja -juhtide statsionaarselt paigaldatud talitluslik kogum. Elektripaigaldised jaotatakse elektrist tuleneva ohu järgi esimese, teise ja kolmanda liigi elektripaigaldisteks. A:https://www.riigiteataja.ee/akt/12789421 (par 3), (par 4) 2 Millised andmed peavad olema elektriseadme andmesildil või kerel? . V: Elektriseadme andmesildil või kerel peab olema andmed elektripaigaldist sisaldava

Riski- ja Ohutusõpetus
34 allalaadimist
thumbnail
269
docx

Õiguse alused eksami kordamisküsimused

TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused.....................................

Õiguse alused
145 allalaadimist
thumbnail
66
pdf

Tööiguse konspekt

kohaldatakse VÕS sätteid (käsunduslepingu kohta käivaid), TLS toodud erisustega. – TLS § 1 lg 3. Sisuliselt tähendab see, et VÕS ning tsiviilseadustiku üldosa seadus (edaspidi TsÜS) sätted on TLS suhtes kui üldnorm erinormi suhtes, mille konflikti puhul tuleb kohaldamisele alati erinorm ehk TLS. Seega kohalduvad TLS puhul täiendavalt TsÜS, VÕS üldosa ning VÕS eriosas käsunduslepingu kohta sätestatu. TL iseloomustab  töötaja annab tööandja käsutusse oma tööjõu ning ta on kohustatud kokkulepitud tööd tegema  lepingu esemeks on töötegemine kui protsess (tegemist kestvuslepinguga)  töötegemine toimub kas tähtaega määramata või teatud pikema aja jooksul (töösuhted on stabiilsed suhted)  poolte vahel on alluvusvahekord  töölepingu alusel tehtav töö on tasuline. Tasu maksab alati tööandja ja see

Tsiviilõigus
21 allalaadimist
thumbnail
113
doc

TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ

Juhil on alati alluv(ad) ­ vähemalt 1. Seega ei ole juhid juhtimisteooria mõistes need isikud, kelle alluvuses ei tööta keegi isegi siis, kui sellise isiku ametinimetuses sisaldub sõna juht (sageli esinevad 5 alluvateta ametinimetused Eesti ettevõtluses: müügijuht, projektijuht, regioonijuht). Müügijuht on juht vaid siis, kui tal on alluvad ­ müügimehed, -naised, vastasel juhul on ta spetsialistitüüpi töötaja. Projektijuht on juht juhtimisteooria mõistes vaid siis kui ta projektiraames juhib projektimeeskonda ­ erinevate projektide puhul võib projektijuht olla nii juht kui spetsialist (ametinimetuselt projektijuht, kellel pole projektimeeskonda). Juhi töö on saavutada talle oma ülemuse ehk vahetu juhi poolt (keskastmejuhi puhul tippjuhi poolt) seatud eesmärgid pannes alluvad tööle. Seega jagunevad juhi

Turismi -ja hotelli...
150 allalaadimist
thumbnail
240
pdf

Elektriajamite elektroonsed susteemid

3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised............................................................................................................................5 Sümbolid .....................

Elektrivarustus
89 allalaadimist
thumbnail
638
pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik

Ehitusfüüsika
66 allalaadimist
thumbnail
75
doc

Kohaliku omavalitsuse õigus

KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUS Dots. Vallo Olle 2009 Konspekt loengute, slaidide, osaliselt seaduste ja õpik ,,Munitsipaalõigus loengud" V.Olle põhjal ____________________________________________________________________________________________________ § 1. MUNITSIPAALÕIGUSE ALUSED ____________________________________________________________________________________________________ 1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine Munitsipaalõiguse mõiste - avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla või linna - demokra

Õigus
775 allalaadimist
thumbnail
40
docx

Ehituse juhtimine

Kui esimene juhtimisstiil tekitab enamikus inimestes vastuseisu, siis demokraatliku juhtimise liialdamine võib kaasa tuua kaose. Parima tulemuse annab erinevate juhtimisvõtete ning konkreetsest töötajast ja olukorrast lähtuv tasakaalustatud kasutamine. Z teooria: William G.Ouchi Z-teooria on eraldi teooria, mitte XY edasiarendus. Sageli nimetatakse seda jaapani juhtimisstiiliks. Tähistab konsensuslikku otsustamist, individuaalset vastutust, informaalset kontrolli ja holistlikku huvi töötaja vastu. Töötajaile garanteeritakse pikaajaline töö + suhteliselt aeglane edasiliikumine karjääriredelil. See peegeldab osalusjuhtimise teooriat, kus osalevatel meeskondadel on kindlad rollid. Rõhk on vastastikusel sõltuvusel. Töötajaid usaldatakse, eeldatakse, et nad on lojaalsed, huvitatud meeskonnatööst. Need on tüüpilised Jaapani kultuurile, kus kõrgelt väärtustatakse harmooniat ja indiviidi allumist grupile. Paljudes firmades koheldakse töötajaid perekonnaliikmetena

Ehituse juhtimine
148 allalaadimist
thumbnail
288
doc

Töövihik: Laondus ja veokorraldus

 importijad ja eksportijad 9. Kas avaliku lao pidaja kannab vastutust klientidele kuuluvate kaupade säilimise eest?  ei kanna vastutust  kannab osalist vastutust  kannab täielikku vastutust kannab kas täielikku või osalist vastutust vastavalt sellele, mida sätestab nende vahel sõlmitud leping või vastavad rahvusvahelised eeskirjad 10. Millised on laonduse kolm olulisemat komponenti?  lao personal, tööaeg, töö kvaliteet  lao seadmed, lao inventar, lao personal lao ruum, lao seadmed, lao personal  lao põrandapind, lao ruum, lao töökorraldus 11. Kas laonduse kolm komponenti on omavahel seotud?  komponendid pole omavahel seotud, muutused ühes komponendis ei põhjusta muutusi teistes komponentides  ruumikasutuse optimeerimine toob endaga tavaliselt kaasa personali ja seadmete kasutamise optimeerimise komponendid on seotud, muutused ühe komponendi osas kutsuvad tavaliselt esile

Logistika alused
283 allalaadimist
thumbnail
114
doc

Laondus ja veokorraldus

9. Kas avaliku lao pidaja kannab vastutust klientidele kuuluvate kaupade säilimise eest? ei kanna vastutust kannab osalist vastutust kannab täielikku vastutust kannab kas täielikku või osalist vastutust vastavalt sellele, mida sätestab nende vahel sõlmitud leping või vastavad rahvusvahelised eeskirjad 10. Millised on laonduse kolm olulisemat komponenti? lao personal, tööaeg, töö kvaliteet lao seadmed, lao inventar, lao personal lao ruum, lao seadmed, lao personal lao põrandapind, lao ruum, lao töökorraldus 11. Kas laonduse kolm komponenti on omavahel seotud? komponendid pole omavahel seotud, muutused ühes komponendis ei põhjusta muutusi teistes komponentides ruumikasutuse optimeerimine toob endaga tavaliselt kaasa personali ja seadmete kasutamise optimeerimise

Laomajandus
639 allalaadimist
thumbnail
74
odt

Sotsiaalhooldusõigus

1.1.Sotsiaalhooldusõiguse vajalikkus Sotsiaalhooldusel on mitmeid funktsioone. Peamiselt on see süsteem, kuidas säilitada sissetulekut nendele, kes ei ole ajutiselt või alaliselt võimelised tööd tegema. Võimetus tööd teha võib olla tingitud füüsilistest või majanduslikest põhjustest, mis võivad, kuid ei pruugi olla seotud isiku normaalse majandustegevusega. Kompenseerides töötajale tema võimetust teha tööd, püüab sotsiaalhooldussüsteem samal ajal säilitada töötaja võimelisust töö tegemiseks ning vähendada seejuures võimalust sissetuleku kaotamiseks. Sotsiaalhooldussüsteem garanteerib toetused katmaks kulusid, mis on põhjustatud elus esinevate eriliste sündmuste poolt. Need on sellised sündmused, mille tõttu on suurenenud nõudmised sissetulekute osas lisaks normaalsetele sissetulekutele. Lisaks sellele kindlustab sotsiaalhooldus baasmiinimumi inimestele, kes ei ole kunagi olnud ja kunagi ei saagi võimeliseks

Sotsiaalhooldusõigus
114 allalaadimist
thumbnail
90
docx

Kinnisvara haldamise vastused.

korras (Maaparandusseadus § 13. Maaparandussüsteemi ehitusluba). Maaparandussüsteemi rajamine ei tohi aga olla vastuolus AÕS §-ga 143. Kahjulikud mõjutused (mille kohaselt: Mõjutuste tahtlik suunamine naaberkinnisasjale on keelatud). 21. Maakorraldustoimingud kinnisomandi korralduses Maakorraldus on tegevus, mille eesmärk on luua võimalused kinnisasja otstarbekamaks kasutamiseks ja majandamiseks hajaasustuses. Maakorraldus toimingud on : kinnisasja ümberkruntimine Kinnisasja vahetamine Kinnisasja jagamine Kinnisomandi kitsenduste selgitamine Kinnisasja piiri kindlaksmääramine. 22. Kinnisasja omaniku põhilised õigused ja kohustused seoses maakorralduse ja katastriga Maakorralduse osaliste(kinnisasja omanike) õigused: nõuda kinnisasja piiri looduses kättenäitamist enne maakorralduskava kooskõlastamist; nõuda maakorralduse tõttu kinnisasja väärtuse ja kasutamistingimuste muutumisel

Hüdroisolatsiooni tööd
86 allalaadimist
thumbnail
107
doc

Õiguse alused põhjalik konspekt

Õiguse alused 1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE RIIGI PÕHIMÕISTED 1.1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE Ürgkogukondliku korra ajal teostas sugukonnas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas ise oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvakondade sotsiaalsete kogemuste alusel. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujune

Õiguse alused
453 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Elektrivarustus

Elektripaigaldiseks on näiteks elektrijaam, elektrivõrk, jaotusvõrgu piirkond, alajaam, elektriülekandeliin aga ka madalpingekilp koos väljuvate fiidritega, tootmishoone elektriseadmed, büroohoone elektriseadmed vms. Käit Igasugune, sealhulgas töötoiminguid sialdav tegevus elektripaigaldise talituse hoidmiseks. See hõlmab selliseid toiminguid nagu lülitamised, juhtimine, seire ja hooldamine ning elektri- ja mitteelektritööd. Elektripaigaldise käidukava Elektripaigaldise käidukava on dokument või dokumentide kogum, mis määrab elektripaigaldise talituses hoidmiseks, lülitamiseks, juhtimiseks, kontrollimiseks ja hooldamiseks vajaliku korra, protsetuurid ja toimingud. Risk Ohu või ohtude olukorras viibiva inimese võimaliku trauma või tervisekahjustuse tõenäosuse ja astme kooslus. Elektriohuallikas Võimalikku traumat või tervisekahjustust põhjustav elektripaigaldisest tulenev elektriline faktor. Elektrioht

Ärieetika
44 allalaadimist
thumbnail
71
doc

Koolituspõhimõtete väljatöötamine ja arendamine

kehtivaid ja tulevikus vajalikke nõudeid organisatsioonistrateegia täitmiseks. 1.2. Inimese arenguvajadused 8 Enamik ettevõtete juhte teab, et nende eksistents sõltub klientidest ­ kui pole klienti, pole ka ettevõtet. Ent mitte iga juht ei tunnista, et kliendi rahulolu sõltub paljuski teda teenindavast töötajast. Seega on loogiline järeldada, et motiveeritud, lojaalne ja õnnelik töötaja on ettevõttele sama väärtuslik kui käivet ja kasumit tekitav klient. Töötaja rahulolu ei teki paraku ainult sellest, et tal on töökoht - koht, kuhu hommikul tulla ja õhtul väsinult ära minna. Töötaja rahulolu ei teki ka ainult iga kuu pangaarvele laekuvast töötasust. Inimesed on erinevad, seega vajab iga töötaja pisut erinevat motivatsioonipaketti, ent olenemata inimesest ja tema tahtmistest ning soovidest, on enamiku vajaduseks siiski isiklik areng ja edasi liikumine

Personali juhtimine ja...
18 allalaadimist
thumbnail
202
rtf

LEPINGUTE KOGUMIK

1. Lepingu objekt 1.1. Käesoleva lepinguga kohustub maakler vahendama käsundiandjale kuuluva kinnisvara asukohaga Harjumaa, Viimsi vald, ............... tn. ..., sisse kantud Tallinna Linnakohtu Kinnistusameti Harju kinnistusjaoskonna kinnisturegistri registriossa nr. .........................., müüki. 2. Käsundiandja ja maakleri õigused ja kohustused 2.1. Käsundiandja teeb maaklerile ülesandeks ja maakler võtab endale kohustuseks teostada alljärgnevad toimingud: 2.1.1. Ostja leidmine käsundiandjale kuuluva käesoleva lepingu punktis 1.1. nimetatud kinnistule (müügiobjekt). 2.1.2. Notariaalse müügilepingu sõlmimiseks kõigi selleks vajalike dokumentide ettevalmistamine ning notaribüroos aja broneerimine. 2.1.3. Maakleril on õigus nõuda müügiobjekti kohta dokumentide koopiaid ning näidata potsensiaalsele ostjale objekti kohapeal. 2.1.4

Õigus
157 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Elektriohutus - Liigvoolukaitse elektripaigaldistes

Tallinna Polütehnikum SA-10 Liigvoolukaitse elektripaigaldistes Referaat Õpilane: Matis Himbek Juhendaja: Hergi Kruusimaa Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................3 Automaatkaitselüliti...................................................................................................................4 Madalpingekaitselülitite liigitus .................................

Riski- ja ohutusõpetus
56 allalaadimist
thumbnail
193
docx

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

Hoidu küsimustest, mis pole vajalikud teenindamise seisukohalt (uudishimust) Ära väljenda haletsust Erivajadustega kliendid: Liikumistakistusega Kuulmispuudega Nägemispuudega Arengupuudega Kogeleja Diabeetik Lastega pered Eakad inimesed Võõra kultuuritaustaga kliendid 14. Sisekliendi mõiste Siseklient on organisatsiooni töötaja. Sisekliendi rahulolu tagamise peaks olema sama oluline kui väliskliendi oma. Siseklient on esmane reklaamkanal ettevõttest välja. 15. Erinevad teenindajatüübid Neli teenindajatüüpi: Agressiivne ­ külm, ükskõikne, Eirav ­ mehhaaniline, apaatne, külm Alistuv ­ vabandav, taktitundeline, sõbralik Kehtestav ­ huvitatud, peremehelik, sõbralik 16. Telefonivestlus 6 Telefonile vastates teenindaja naeratab, teretab ja tutvustab ennast

Turismiettevõtlus
113 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun