vooluga elektrijuhtmele mõjub jõud, mis paneb selle juhtme liikuma magnetväljaga risti olevas suunas 2. Millisel füüsikalisel nähtusel põhineb elektrigeneraatori töö? Elektromagnetilise induktsiooni nähtusel. 3. Milles seisneb elektrimasinate pööratavuse printsiip? 4. Mis on elektrimasina põhiosad? Ergutusmähis, ankur, hari, lamell, kommutaator, ankrumähis. 5. Kuidas tekitatakse püsiergutusega elektrimootoris magnetväli? Magnetväli tekitatakse nn poolustega, selleks on ergutusmähis, mis on keritud ferromagnetilisest ainest südamikule. Poolused on kinnitatud silindrilise terasikke külge (joonisel ei ole näidatud), mis on ühtlasi elektrimootori kereks ja magnetahela osaks. Ergutusmähise või püsimagnetite abiga. 6. Kuidas tekitatakse sõltumatu ergutusega elektrimootoris magnetväli? Ergutusmähise või püsimagnetite abiga. 7. Kuidas tekitatakse rööpergutusega elektrimootoris magnetväli?
mis on omavahel isoleeritud. Staatori uuretes on pöördmagnetvälja tekitav kolmefaasiline mähis 8. Laagritel pöörleb võllile 10 kinnitatud rootor 9.Vabal võlli otsal on tavaliselt ventilaator 4, mis mootori pööreldes puhub jahutusõhku mootorikere jahutusribide vahele. Ventilaator on kaetud kattega 5, millega välditakse pöörleva ventilaatori juhuslik puutumine.Mootori elektriliseks ühendamiseks on kerel klemmikarp 6. 5. Kuidas tekitatakse püsiergutusega elektrimootoris magnetväli? Püsiergutusega: elektrimootoris tekitab magnetvälja püsimagnet/ Magnetväli tekitatakse nn poolustega, selleks on ergutusmähis, mis on keritud ferromagnetilisest ainest südamikule. Poolused on kinnitatud silindrilise terasikke külge 6. Kuidas tekitatakse sõltumatu ergutusega elektrimootoris magnetväli? Sõltumatu ergutus- ergutusmähist toidetakse generaatorivälisest allikast/ Sõltumatu ergutusega elektrimootori (vt joonis 6
1.Kuidas saada võimalikult tugevalt elektromagnetit?Kust leiab see kasutamist 2.Too vähemalt 3 näidet elektromagnetite kasutamise kohta nuh mis tahad? 3.Kus asu maamagntiline lõunapoolus? 4.Kus asu põhjapoolus 5.Milline tähtus on maa magnetväljal? 6.Mis oleks teisiti,kui maal puuduks magnetväli 7.Millisel nähtusl põhineb elektrimootori töö? 8.Millised enegria muundumised toimuvad elektrimootoris? 1)suurendada voolutugevust mähises; suurendada mähise keerdude arvu. kraanades raskete metallesemete tõstmisel ja ümberpaigutamisel 2)elektromagnetrelee, mikrofon, telefon 3)magnetiline lõunapoolus asub maakera põhjapoolkeral kanada põhjaosas 4) magnetiline põhjapoolus asub maakera lõunapoolkeral antarktikas 5)maa magnetväli kaitseb maa elanikke kosmilise kiiruguse ees, st kosmosest tulevate suure energiaga laetud osakestest, mis mõjuvad elusorganismidele kahjulikult
ELEKTRIMOOTOR REMETS A. MAKSIMOVA A. IVANOVA D. ZATHEJEVA K. MIS SEE ON? • Elektrimootori töö põhineb magnetvälja ja vooluga raami vastastikumõjul. Vooluga raam pöördub magnetväljas. Elektrimootoris pannakse vooluga raam magnetväljas pöörlema, muutes iga poolpöörde jätel voolu suunda raami mähises. • Elektrimootoris muundub elektrivälja energia mehaaniliseks energiaks. EHITUS • Elektrimootoris on magneti pooluste vahele paigutatud mähisega raam, mis hakkab pöörlema, kui mähises tekitada elektrivool. Elektrivool juhitakse mähisesse läbi poolrõngaste vastu surutud harjade. NÄIDE 1. magnetvälja tekitav püsi- või elektromagnet 2. pöörlemistelje omav vooluga raam, tavaliselt raudsüdamikule keritud mähis 3. ühendusklemmid(harjad) voolu juhtimiseks raami 4. vooluallikas elektrivoolu tekitamiseks raamis. KASUTUSALAD
Elektrimootori ja generaatori tööpõhimõte Elektrimootoreid rakendatakse tavaliselt elektromehaanilistes mänguasjades, kodumasinates ja auto käivitis. Väiksemaid mootoreid leidub käekellade ja mobiiltelefonide sees. Elektrimootori töö põhineb vooluga juhtme ja magnetvälja vastastikmõjul. Elektrimootoris on magneti pooluste vahele paigutatud mähistega raam, mis võib vabalt ümber oma telje pöörelda. Kui tekitada raami mähises elektrivool, siis raam pöördub. Kuna mähise vastaskülgedes on elektrivool vastassuunaline, siis mõjuvad raami vastaskülgedele ka vastassuunalised jõud. Nende jõudude mõjul raam pöördubki. Elektrimootoris pannakse mähisega raam ringi käima, selleks muudetakse voolu suunda raami mähises iga poole
Elektrimootori ja generaatori tööpõhimõte Elektrimootoreid rakendatakse tavaliselt elektromehaanilistes mänguasjades, kodumasinates ja auto käivitis. Väiksemaid mootoreid leidub käekellade ja mobiiltelefonide sees. Elektrimootori töö põhineb vooluga juhtme ja magnetvälja vastastikmõjul. Elektrimootoris on magneti pooluste vahele paigutatud mähistega raam, mis võib vabalt ümber oma telje pöörelda. Kui tekitada raami mähises elektrivool, siis raam pöördub. Kuna mähise vastaskülgedes on elektrivool vastassuunaline, siis mõjuvad raami vastaskülgedele ka vastassuunalised jõud. Nende jõudude mõjul raam pöördubki. Elektrimootoris pannakse mähisega raam ringi käima, selleks muudetakse voolu suunda raami mähises iga poole
Vooluga juhe magnetväljas, alalisvoolumootor Magnetväljas mõjub vooluga juhtmele jõud. Vooluga juhe liigub magnetväljas risti nii magnetvälja jõujoontega kui ka voolu suunaga juhtmes. Seega, magnetväljas vooluga sirgjuhtmele mõjuv jõud on suunalt ristimagnetvälja jõujoontega ja voolusuunaga. Magnetväljas vooluga juhtmele mõjuva jõu suund sõltub voolu suunast magnetvälja jõujoonte suhtes. Piki magnetvälja jõujooni paiknevatele juhtmetele magnetväljas jõud ei mõju. Elektrimootoris on magneti pooluste vahele paigutatud mähisega raam. Alalisvoolu elektrimootoris muudetakse voolu suunda raami mähises kahe poolrõnga abil. Elektrivool juhitakse mähisesse l2bi poolrõngaste vastu surutud grafiitvarraste, mida nim. mootori harjadeks. Töötavas elektrimootoris muundub elektrienergia mehaaniliseks energiaks. Elektromagnetiline induktsioon Elektromagnetilise induktsiooni nähtus seisneb selles, et magnetväljas liikuvas juhtmes tekib
Fifth level v Töö põhineb vooluga juhtme ja magnetvälja vastastikmõjul v Magneti pooluste vahele on paigutatud mähisega raam. v Kui tekitada raami mähises elektrivool siis raam pöördub. v Mootoris pannakse mähisega raam pöörlema. v Raam hakkab pöörlema ainult siis kui muuta voolu suunda mähises just sel hetkel , mil raami tasapind on risti magnetvälja jõujoontega v Alalisvoolu elektrimootoris muudetakse voolu suunda mähises kahe poolrõnga abil. v Elektrivool juhitakse mähisesse läbi poolrõngaste vastu surutud grafiitvarraste (mootori harjade). v Elektrimootoreid on erineva võimsusega ja nende kasutusala on väga lai. v Neid kasutatakse mänguasjades, auto käiviteis, pesumasinais v Võimsamad panevad liikuma elektrivedureid, tramme ja trollibusse. v Elektrimootoreid on erinevat liiki, ühed neist töötavad
Maa geograafilised ja magnetilised poolused ei ühti. Magnetväljas mõjub vooluga juhtmetele jõud- Vooluga sirgjuhtmele magnetväljas mõjuva jõu suund on risti magnetvälja jõujoontega ja voolu suunaga juhtmes. Kui vooluga juhe asub piki magnetvälja jõujooni, siis sellele juhtmele magnetväljas jõud ei mõju. Elektrimootori töö põhineb magnetvälja ja vooluga raami vastastikmõjul. Vooluga raam pöördub magnetväljas. Elektrimootoris pannakse vooluga raam magnetväljas pöörlema, muutes iga poolpöörde järel voolu suunda raami mähises. Elektrimootoris muundub elektrivälja energia mehaaniliseks energiaks. Elektromagnetilise induktsiooni nähtus- seisneb selles, et magnetväljas liikuvas juhtmes tekib elektrivool, kui juhe lõikab magnetvälja jõujooni. Juhtmes tekkinud elektrivoolu nimetakse induktsioonivooluks. Elektrivoolugeneraatori töö põhineb elektromagnetilise induktsiooni nähtusel. Generaatoris
· Magnetväljas vooluga juhtmele mõjuva jõu suund sõltub voolu suunast magnetvälja jõujoonte suhtes. · Elektrimootori töö põhineb vooluga juhtme ja magnetvälja vastastikmõjul. · Kuna mähise vastaskülgedes on elektrivool vastassuunaline siis mõjuvad raami vastaskülgedele ka vastassuunalised jõud ja raam hakkab pöörlema. · Muutes voolu suunda raami mähises iga poolpöörde järel saab vooluga mähise pöörlema panna. · Alalisvoolu elektrimootoris kasutatakse poolrõngaid voolu suuna muutmiseks. · Elektrivool juhitakse mootori mähisesse läbi poolrõngaste vastu surutud grafiitvarraste, mootori harjade. · Elektrimootoris muudetakse elektrienergia mehhaaniliseks energiaks. · Vool tekib juhtmes ainult siis kui magneti harude vahel liikuv juhe lõikab magnetvälja jõujooni. · Elektromagnetilise induktsiooni nähtus avaldub selles et magnetväljas liikuvas juhtmes tekib elektrivool, kui juhe lõikab magnetvälja jõujooni.
põhjapoolkeral ja põhjapoolus lõunapoolkeral. Maa geograafilised ja magnetilised poolused ei ühti. Magnetväljas mõjub vooluga juhtmele jõud. Vooluga sirgjuhtmele magnetväljas mõjuva jõu suund on risti magnetvälja jõujoontega ja voolu suunaga juhtmes. Kui vooluga juhe asub piki magnetvälja jõujooni, siis sellele juhtmele magnetväljas jõud ei mõju. Elektrimootori töö põhineb magnetvälja ja vooluga raami vastastikmõjul. Vooluga raam pöördub magnetväljas. Elektrimootoris pannakse vooluga raam magnetväljas pöörlema, muutes iga poolpöörde järel voolu suunda raami mähises. Elektrimootoris muundub elektrivälja energia mehaaniliseks energiaks. Elektromagnetilise induktsiooni nähtus seisneb selles, et magnetväljas liikuvas juhtmes tekib elektrivool, kui juhe lõikab magnetvälja jõujooni. Juhtmes tekkinud elektrivoolu nimetatakse induktsioonivooluks. Elektrivoolugeneraatori töö põhineb elektromagnetilise induktsiooni nähtusel. Generaatoris
Elektrimootor on elektromehaaniline seade, mis muudab elektrienergia mehaaniliseks energiaks. Antud elektrimootor töötab tänu elektromagnetismi nähtusel - elektromagnetismi nähtusel põhinevad mootorid tekitavad jõudu magnetvälja ja vooluga juhtme vastastikmõjust. Elektrimootoris on magneti pooluste vahele paigutatud mähisega raam ehk vasktraadist ringike. Kui selles tekitada elektrivool, siis ringike pöördub. Alalisvoolumootorites kasutatakse magnetvälja tekitamiseks nt. püsimagneteid. Kontaktrõngaste abil juhitakse pöörlevasse ringikesse alalisvool. Ringike pöördub tema vastaskülgedes olevate vastassuunaliste jõudude mõjul. Et ta pöörleks, muudetakse voolu suunda ringis iga poole pöörde järel
3145 J/mol/K). 2.Elektrigeneraatori tööpõhimõte Energia muundamiseks magnetvälja vahendusel kasutatakse elektrimasinat. Mehaanilist energiat muundatakse elektrienergiaks elektrigeneraatoris. Generaator pannakse pöörlema enamasti mitteelektrilise jõumasinaga, näiteks auruhüdro- või gaasiturbiiniga, sisepõlemis- või diiselmootoriga. Selle jõu mõjul tekib magnetväljas liikuvas juhis elektrivool. Elektrienergia muundatakse mehaaniliseks energiaks elektrimootoris. Mootori tööpõhimõte on vastupidine: magnetväljas asuvale vooluga juhtmele mõjub jõud, mis paneb selle juhtme liikuma. Mootor paneb tööle tööpingi, mehhanismi või masina. 3. bernoulli valem horisontaalse toru kohta Bernoulli valem on tõenäosusteoorias valem, mis näitab n ühesuguse ja sõltumatu katse korral sündmuse A toimumise tõenäosust täpselt k korda kui sündmuse tõenäosus igal katsel on p=P(A). 5. Katalüüs
liikumise suund näitab jõujoone suunda. 2) parema käe rusikareegel - kui parema käe kõverdatud sõrmed näitavad voolusuunda, siis väljasirutatud pöial näitab jõujoone suunda. http://www.youtube.com/watch? feature=player_embedded&v=WIZSMGZ8v1M Püsimagneti jõujooned Püsimagneti jõujooned - kulgevad väljaspool magnetit magnetnõela põhjapooluselt lõunapoolusele. Magnetvälja mõju vooluga juhtmele leiab kasutamist elektrimootoris. http://www.youtube.com/watch?v=it_Z7NdKgmY Magnetväljaga risti paiknev juhe massiga 30g meetri kohta on kaaluta olekus kui magnetinduktsioon on 20T(teslat).Kui suur on voolutugevus juhtmes? Täname tähelepanu eest! Kevin ja Janne Tartu Tamme Gümnaasium 11A 2013
Võib potentsiaale võrdustada. Mitteelektrline jõud (kõrvaljõud) Vooluallikas toimivaid jõude nimetatakse nende mitteelektrilise päritolu tõttu kõrvaljõududeks. Vooluallikates. Paneb laengu liikuma kogu vooluringis. Väljaspool vooluallikat teevad nad seda aga elektrijõudude vahendusel. Elektriseadmes muutub elektrivoolu energia mingiks teiseks energiaks: näiteks küttekehas soojuseks, elektrilambis valguseks ja soojuseks, elektrimootoris mehaaniliseks energiaks ja soojuseks. Vooluallika töö põhimõtteks on üht liiki energia muundamine elektrienergiaks. Elektromotoorjõud (emj) on suurus, mis iseloomustab indutseeritud elektrivälja ja kõrvaljõudude poolt positiivse elektrilaenguümberpaigutamiseks nende jõudude poolt tehtava töö suhet sellesse elektrilaengusse. Ühik: 1V Elektromootorjõud on maksimaalne pinge, mida antud vooluallikas üldse suudab tekitada.
polaaraladel tungivad sügavale Maa atmosfääri. Elektronid põrkuvad kõrgel atmosfääris lämmastiku ja hapniku aatomite ning molekulidega ning ergastavad neid oma energia arvel. Selle tulemusel hakkavad aatomid ja molekulid kiirgama valgust. Selgita alalisvoolu mootori töö põhimõtet. Nimeta seadmeid ja masinaid, kus kasutatakse elektrimootoreid. Tolmuimeja, mikser, pesumasin, puldiauto, auto käiviti jne Milleks on alalisvoolu mootoris harjad ja poolrõngad? Poolrõngad muudavad elektrimootoris raami mähises voolu suunda. Harjad juhivad mähisesse läbi poolrõngaste vastu surutud grafiitvarraste elektrivoolu. Mis on rootor ja staator? Rootor on elektrimootori pöörlev osa. Staator on seisev osa. Mis on induktsioonvool? Vool, mille magnetväljas liikuvas juhtmes tekib elektrivool, kui juhe lõikab magnetvälja jõujooni. Selgita elektrivoolu generaatori tööd? Generaatoris pannakse mähisega raam magnetväljas pöörlema ning seetõttu tekib mähises ja sellega ühendatud juhis
K = n1/n2 = I1/I2 = U1/U2 = E1/E2 P=I*U o Millal pinget tõsteva, millal madaldava trafo kasutamine? Tõstva: Madaldava: elektrijaamadest voolu ülekandmine tarbijatele. o Elektrienergia ülesanne? Elektrienergia ülesanne on laengukandjate liikumise suunamine. o Millel põhineb elektrimootori töö? Kasutusalad? Elektrimootor muudab elektrienergia mehaaniliseks tööks, Elektrimootoris kasutatakse voolu ja magnetvälja vastastikmõju. Kodumasinates, elektrilistes käsitööriistades. o Elektriohutuse põhilised punktid? Vältida elektriliste majapidamisriistade isolatsiooni rikki minekut, elektri kasutamist niisketes ruumides, töötamist elektriliinide vahetus läheduses. Olla tähelepanelik! ÕPIKUST: 1) pistiku väljatõmbamisel hoidke pistikust, ärge sikutage
Vooluga juhtme ümber tekib magnetväli. 19.Kuidas määrata magnetväljas paiknevale vooluga juhtmele mõjuva jõu suunda?Vasaku käe reegliga 20.Määra jõu suund vooluga juhtmele: 21.Milline on alalisvoolumootori ehitus ja tööpõhimõte?Rootor, mähis, poolrõngad, grafiitvardad, magnetid, harjased. Üks hari on ühendatud vooluallika positiivse, teine negatiivse poolusega. 22.Milline energia muundumine toimub alalisvoolugeneraatoris?Töötavas elektrimootoris muundub elektrienergia mehaaniliseks energiaks. 23.Mis on elektromagnetiline induktsioon?Voolu tekkimine juhis, kui juhi ümber muutub magnetväli. 24.Mis on induktsioonivool? .. vahelduvvool?Muutuva magnetvälja tõttu tekkiv vool. Vahelduvvool on muutuva suuna ja tugevusega vool. 25.Millest sõltub induktsioonivoolu suund?Sõltub juhtme liikumise suunast magnetvälja jõujoonte suhtes. 26.Kuidas töötab elektrivoolu generaator?Generaatoris pannakse mähisega raam magnetväljas
Vooluga juhtme magnetväljas mõjuva jõu suund on risti magnetvälja jõujoontega ja voolu suunaga juhtmes. 13.Mis on elektromagnet ja millest ja kuidas sõltub selle magnetvälja tugevus Elektromagnetiks nim rauasüdamikuga pooli. Elektromagneti magnetväli on seda suurem, mida suurem on voolutugevus ja mida rohkem traadikeerde on poolis. Kui elektrivool katkestada, siis kaotab elektromagnet oma magnetvälja. 14.Mis on elektrimootor ja mis põhimõttel töötab? Elektrimootoris muudetakse elektrienergia mehhaaniliseks energiaks. Elektrimootori töö põhineb magnetvälja ja vooluga raami vastastikmõjul. ELmootoris pannakse vooluga raam magnetväljas pöörlema, muutes iga poolpöörde järel voolusuunda raami mähises. 15.Mis on elektromagnetiline induktsioon. Elektromagnetiline induktsioon seisneb selles, et magnetväljas liikuvas juhtmes tekib elektrivool, kui juhe lõikab magnetvälja jõujooni. 16.Mis on voolugeneraator ja mis põhimõttel töötab?
vaheline nurk. Seda valemit nim. Ampieri seaduseks. Jõud F on risti nii voolu elemendiga kui ka vektoriga B. Tema suuna võib määrata vasaku käe reegliga : kui vasak käsi asetada nii, et magnet induktsiooni vektori juhiga ristuv komponent B1(vektor) ja väljasirutatud sõrme näitavad voolusuunda, siis sõrmedega täis nurga moodustav pöial näitab vooluelemndile mõjuva jõu suunda. (joonis 2). Magnetvälja mõju vooluga kasutatakse elektrimootoris . alaslisvoolu mootori pöörlev osa ehk rootor , sisaldab juhtme keerde (1), mis on sümmeetriliselt rootori pöörlemistelje (2) suhtes. Juhtme keerud lülituvad korda mööda ringi mööda läbi grafiitvarrsate, mida nim. Harjadeks (3), vedrult (4) suruvad harjasid vastu rootori kontakt rõngast (5), kontakt rõngalt paiknevad traadid on juhtm keerdude otsteks. Vooluringi osaks on just see juhtme keerd, mille plaadid on kontaktis harjadega.
Elektrivool juhitakse mähisesse läbi poolrõnga vastu surutud grafiitvarraste, mida nimetatakse mootori harjadeks, üks ühendatud vooluallika +, teine - poolusega. Kui raam koos poolrõngastega pöörleb, on vooluallika + poolusega ühendatud vaheldumisi nii üks kui teine ots. Poolrõngad on raami teljele kinnitatud nii, et hari läheb ühelt poolrõngalt üle teisele just sel hetkel, kui raami tasapind on risti magnetvälja jõujoontega. Töötavas elektrimootoris muundub elektrienergia mehhaaniliseks energiaks. Kasutusala ja kasutegur on väga suur (kuni 98%). A=UIt; A=I²Rt; A=U²/R*t N=UI; N=I²R; N=U²/R A=elektrivoolu töö (1J) U=pinge (1V) I=voolutugevus (1A) t=aeg (1s) R=elektritakistus (1) N=elektrivoolu võimsus (1W) 1kW*h=1000W*3600s=3600000J=3,6*10²'³J)
Sulamites kasutatakse nii magnetilisi metalle (raud, nikkel jne), kui ka mitte magnetilisi metalle (alumiinium, titaan jne). Sulamite nimi tuleneb enamasti nende koostisest. Neodüüm magneti (NdFeB) koostisosadeks on näiteks neodüüm (Nd), raud (Fe) ja boor (B). See materjal on maailma suurima energia klassiga püsimagnet. Selle magneti maksimaalne töötemperatuur on 200C. Selle magneti puudusteks on madal töötemperatuur ja see, et materjal on rabe. Seda magnetit kasutatakse elektrimootoris, kõvakettas, kõlarites jne. Alumiinium magneti (AlNiCo) peamisteks koostiselemntideks on alumiinium (Al), nikkel (Ni) ja kooblat (Co), samuti kasutatakse vähesel määral rauda (Fe) ja vaske (Cu) ja mõnikord ka titaaniumi (Ti). Osad alumiinium magnetid magnetiseeruvad igas olukorras, teised aga omavad kindlat magneteerumis suunda. Selle magneti eelisteks on kõrge temperatuuri taluvus (450C-500C) ja väga hea korrosiooni talumine. Alimiinium magnetit kasutatakse näitkes
Osa neist, näiteks kivid, pilved, mobiiltelefonid ja sipelgad, on ainelised. Ainelised pole aga näiteks valgus ja magnetväli. Sellised objektid on väljalised. Looduse eksisteerimise kaks põhivormi on aine ja väli. Mis tähtsus on väljadel meie elus- nt. magnetväljal on olnud palju kasutusalasid nii kauges minevikus kui ka tänapäeval. Maa tekitab endale oma magnetvälja, mida on juba sajandeid kasutatud navigeerimisel. Pöörlevat magnetvälja on kasutatud nii elektrimootoris kui ka elektrigeneraatoris. Kui väljasid ei eksisteeriks, ei toimiks paljud asjad meie ümber nii nagu nad praegu seda teevad. 14. Newtoni kolm seadust- Newtoni esimene seadus ehk inertsiseadus väidab, et keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga. Newtoni teine seadus väidab, et kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega.
induktsiooni vektori ja vooluelemendi vaheline nurk. Seda valemit nim. Ampieri seaduseks. Jõud F on risti nii voolu elemendiga kui ka vektoriga B. Tema suuna võib määrata vasaku käe reegliga : kui vasak käsi asetada nii, et magnet induktsiooni vektori juhiga ristuv komponent B1(vektor) ja väljasirutatud sõrme näitavad voolusuunda, siis sõrmedega täis nurga moodustav pöial näitab vooluelemndile mõjuva jõu suunda. (joonis 2). Magnetvälja mõju vooluga kasutatakse elektrimootoris . alaslisvoolu mootori pöörlev osa ehk rootor , sisaldab juhtme keerde (1), mis on sümmeetriliselt rootori pöörlemistelje (2) suhtes. Juhtme keerud lülituvad korda mööda ringi mööda läbi grafiitvarrsate, mida nim. Harjadeks (3), vedrult (4) suruvad harjasid vastu rootori kontakt rõngast (5), kontakt rõngalt paiknevad traadid on juhtm keerdude otsteks. Vooluringi osaks on just see juhtme keerd, mille plaadid on kontaktis harjadega. Rootor
Vahelduvvoolu pinge ja voolutugevuse efektiivväärtusedPinge ja voolutugevuse maksimaalväärtuste ning efektiivväärtuste vahel on järgmised seosed: ja Vahelduvvoolu mõõteriistad näitavad mõõtmisel efektiivväärtusi. Trafo on elektromagnetilise induktsiooni nähtusel põhinev seadis vahelduvpinge muutmiseks. Elektrimootor muudab elektrienergia mehaaniliseks tööks Elektrimootoris kasutatakse voolu ja magnetvälja vastastikmõju. 4. MOLEKULI SOOJUSLIIKUMINE Soojus levib iseenesest soojemalt kehalt külmemale, kuni temperatuurid võrdsustuvad. Ohmi seadus – voolutugevus vooluringis on võrdeline pingega juhi otstel ja pöördvõrdeline juhi takistusega. Soojusliku tasakaalu korral on temperatuur keha kõikides osades ühesugune. On olemas kõige madalam piirtemperatuur absoluutne null, millest keha temperatuur on alati suurem.
Seda valemit nimetatakse Ampèire'I seaduseks. Jõud F on risti nii vooluelemendiga, kui ka vektoriga B. Tema suunua võib määrata vasaku käe reegliga: kui vasak käsi asetada nii, magnetinduktsiooni vektori juhiga ristuv component B(rist) suundub peopessa ja neli väljasirutatud sõrme näitavad voolusuunda, siis sõrmedega täisnurga moodustava pöial näitab vooluelemendile mõjuva jõu suunda. Magnetvälja mõju vooluga juhtmele kasutatakse elektrimootoris. Alalisvoolumootori pöörlev osa ehk rootor sisaldab juhtmekeerde (1), mis on sümmentrilised rootori pöörlemistelje (2) suhtes. Juhtmekeerud lülitavad kordamööda vooluringi läbi grafiitvarraste, mida nimetatakse harjadeks (3), vedrud (4) suruvas harjasid vastu rootori kontaktrõngast (5), kontaktrõngal paiknevad vaskplaadid on juhtmekeerdude otsteks. Vooluringi osaks on just see juhtmekeerd, mille plaadid on kontaktis harjadega.
tundlikus saastumise suhtes. Temperatuuri ja rõhu mõju töövedeliku viskoossusele. Hüdroajamilt saadav võimsus ja kasutegur Hüdroajam muundab energiat mitukorda ühest liigist teise. Etapid on järgmised: elektrienergia, elektrimootori mehaaniline energia, pumbast väljuv hüdrauline energia, mootorilt saadav mehaaniline energia. Iga energia muutusega kaasneb energia kadu, lisaks esinevad hüdrosüsteemis kohalikud takistused ning hüürde ja lekke kaod. Kui jätta kõrvale kaod elektrimootoris siis kaod ajami hüdraulides saab jagada kaheks. 1) Kaod hõõrdumisele pumbas, klappides, silindrites ja hüdromootorites, neid iseloomustatakse mehaanilise kasuteguriga. 2) Kaod sisemistele ja välisleketele, mida iseloomustatakse ajami mahulise kasuteguriga. Hüdroajami elemendid Hüdroajamis on vedelik, hüdrauline energia muutub mehaaniliseks enegerigaks. Selleks et ajam normaalselt toimiks on vaja hulk hüdrosüsteemi elemente, mis tagavad hüdroajami tõrgeteta töö.
8. Elektrimasinad 8.1 Elektrimasina tööpõhimõte Energia muundamiseks magnetvälja vahendusel kasutatakse elektrimasinat. Mehaanilist energiat muundatakse elektrienergiaks elektrigeneraatoris. Generaator pannakse pöörlema enamasti mitteelektrilise jõumasinaga, näiteks auru- hüdro- või gaasiturbiiniga, sisepõlemis- või diiselmootoriga. Selle jõu mõjul tekib magnetväljas liikuvas juhis elektrivool. Elektrienergia muundatakse mehaaniliseks energiaks elektrimootoris. Mootori tööpõhimõte on vastupidine: magnetväljas asuvale vooluga juhtmele mõjub jõud, mis paneb selle juhtme liikuma. Mootor paneb tööle tööpingi, mehhanismi või masina. Elektrimasinaid liigitatakse vooluliigi järgi · alalisvoolumasinad · vahelduvvoolumasinad viimaseid omakorda tööpõhimõtte järgi · asünkroonmasinad · sünkroonmasinad On veel palju teisigi elektrimasina tüüpe. Masinaosade koostöö ja energia muundamine
8. Elektrimasinad 8.1 Elektrimasina tööpõhimõte Energia muundamiseks magnetvälja vahendusel kasutatakse elektrimasinat. Mehaanilist energiat muundatakse elektrienergiaks elektrigeneraatoris. Generaator pannakse pöörlema enamasti mitteelektrilise jõumasinaga, näiteks auru- hüdro- või gaasiturbiiniga, sisepõlemis- või diiselmootoriga. Selle jõu mõjul tekib magnetväljas liikuvas juhis elektrivool. Elektrienergia muundatakse mehaaniliseks energiaks elektrimootoris. Mootori tööpõhimõte on vastupidine: magnetväljas asuvale vooluga juhtmele mõjub jõud, mis paneb selle juhtme liikuma. Mootor paneb tööle tööpingi, mehhanismi või masina. Elektrimasinaid liigitatakse vooluliigi järgi · alalisvoolumasinad · vahelduvvoolumasinad viimaseid omakorda tööpõhimõtte järgi · asünkroonmasinad · sünkroonmasinad On veel palju teisigi elektrimasina tüüpe. Masinaosade koostöö ja energia muundamine
Hüdroajamilt saadav võimsus ja kasutegur: Hüdroajam muundab energiat mitu korda ühest liigist teise. Etapid on järgmised: 1. Elektrienergia 2. Elektrimootori pöörlemise mehhaaniline energia 3. Pumbast väljuv hüdrauliline energia 4. Hüdrosilindrilt või mootorilt saadav mehhaaniline energia Iga muutusega kaasneb energiakadu, mis sõltub vastava lüli kasutegurist. Lisaks esinevad hüdrosüsteemis ka kohalikud takistused ja hõõrde ning lekkekaod. Kui jätta kõrvale kaod elektrimootoris, siis kaod ajami hüdraulilises osas saab jagada kaheks: 1. Kaod hõõrdumisel pumbas, klappides, silindrites ja hüdromootoris. :D Iseloomustatakse mehhaanilise kasuteguriga. 2. Kaod sisemistele ja välisleketele, mida iseloomustatakse ajami mahulise kasuteguriga. Hüdrauliline energia muutub mehhaaniliseks energiaks. Selleks et ajam normaalselt toimiks on vaja hulk hüdrosüsteemi elemente, mis tagavad hüdroajami tõrgeteta töö. Hüdroajami elemendid: 1. Paak töövedeliku jaoks. 2
ELEKTRI OLEMUS Elekter (elektrivool) on laetud osakeste voog (kindlas suunas). Elekter on kasutuskohas ökoloogiliselt puhas, sisaldab energiat. Samas on elekter mõõdetav (U, I, R). Jaotub: alalis- ja vahelduvvool. ELEKTRIMOOTORID Alalisvoolu mootor Vahelduvvoolu mootor Asükroonmootor (alalisvoolu erimootor) Sammmootor (vahelduvvoolu sünkroonmootor) Kulgmootor ELEKRIMOOTORI EHITUS Osadeks: staator, rootor, mähised, harjad, kommutaator (bearing). Tööpõhimõte: elektrimootoris saavutatakse pöörlev liikumine kahe erineva magneti jõujoonte sobimatuse tulemusel. Staatori magnet tekitab alati ühesuguse magnetvälja. Rootoris tekitatakse magnetväli korraga ühes mähisepaaris. See magnetväli paikneb staatori magnetvälja sees ja püüab ennast selle välja järgi korrigeerida. Pöörab rootorit mingi nurga võrra, selle pööramise tulemusena satub voolu alla järgmine mähisepaar ja pöördemoment kordub. ELEKTRI TOOTMINE
Miks? Soojusliikumine lõhub domeenide korrastatuse ja aine magnetväli kaob. Curie temperatuur. 7 Jalgrattur sõidab vabakäiguga mäest alla. Kas see, kui kaugele ta veereb, oleneb ka sellest, kas ratta tuled põlevad või ei (ei kasutata patareitoitega lampe)? Oleneb ikka. 8 Mille poolest elektrimootor erineb generaatorist? Generaatori töö põhineb elektromagnetilise induktsiooni nähtusel. Elektrimootoris muudetakse elektrienergia mehaaniliseks tööks, töötab tänu elektromagnetismi nähtusele. Generaatorit kasutatakse vooluga varustamiseks ja aku laetuna hoidmiseks. 9 Vaskrõngas on riputatud vertikaalselt. Kord lükatakse sellesse terasvarras, kord magnetpulk. Kas varda ja magneti liikumine mõjutab rõngast? Jah, mõjutab küll. 10 Millisel järgmistest juhtudest mõjub osakesele homogeenses magnetväljas jõud: 1 neutron liigub risti jõujoontega
väljundsuurisi nad mõjutavad ja kuidas? Mehaaniline kasutegur (m)- kaod hõõrdumisel pumbas, klappides, torustikes, silindrites ja hüdromootorites.Mõjutab täiturisse tuleva vedeliku rõhku ja sellega seadmelt saadava jõu suurust. Mahuline kasutegur (v)- kaod sisemistele ja välisleketele. Mõjutab pumba vooluhulka ja selle kaudu hüdroajamilt saadava liikumise kiirust. Hüdroajamilt saadav väljundvõimsus on 70...75 sisestatud võimsusest. Kui jätta kõrvale kaod elektrimootoris, siis kaod ajami hüdraulilises osas saab jagada: Hüdroajami kogu kasutegur h on nimetatud kasutegurite korrutis: h = m x v 3. Hüdrostaatilise rõhu mõiste. Mis tekitab rõhu vedelikus? Hüdrostaatilise rõhu omadused. Hüdrostaatiliseks rõhuks nimetatakse rõhku, mis mõjub vedeliku sees. Teatavasti mõistame rõhu all ühele pinnaühikule mõjuvat jõudu, mis on üle pinna jaotunud ühtlaselt.
R 8 3. Kui suur on takistite A ja B takistus, kui nende voolu-pinge tunnusjoon on juuresoleval arvjoonisel? UA 20 RA = = = 1000 = 1k I A 20 10 - 3 UB 16 RB = = = 320 = 0,32 k IB 5 10 - 3 13 1.8 Võimsus ja töö Elektriseadmes muutub elektrivoolu energia mingiks teiseks energiaks: näiteks küttekehas soojuseks, elektrilambis valguseks ja soojuseks, elektrimootoris mehaaniliseks energiaks ja soojuseks. Energia muundumist ühest energialiigist mingiks teiseks energialiigiks iseloomustab tehtav töö. Seadme töövõimet iseloomustavat suurust nimetatakse võimsuseks. Võimsuse tähiseks on P ja mõõtühikuks vatt (W). Praktikas kasutatakse enamasti suuremat ühikut: 3 1 kilovatt 1 kW = 1·10 W = 1000 W Praktikas kasutatakse mõnikord ja mõnel maal võimsuse ühikuks hobujõudu (hj, ka hp horse- power)
R 8 3. Kui suur on takistite A ja B takistus, kui nende voolu-pinge tunnusjoon on juuresoleval arvjoonisel? UA 20 RA = = = 1000 = 1k I A 20 10 - 3 UB 16 RB = = = 320 = 0,32 k IB 5 10 - 3 13 1.8 Võimsus ja töö Elektriseadmes muutub elektrivoolu energia mingiks teiseks energiaks: näiteks küttekehas soojuseks, elektrilambis valguseks ja soojuseks, elektrimootoris mehaaniliseks energiaks ja soojuseks. Energia muundumist ühest energialiigist mingiks teiseks energialiigiks iseloomustab tehtav töö. Seadme töövõimet iseloomustavat suurust nimetatakse võimsuseks. Võimsuse tähiseks on P ja mõõtühikuks vatt (W). Praktikas kasutatakse enamasti suuremat ühikut: 3 1 kilovatt 1 kW = 1·10 W = 1000 W Praktikas kasutatakse mõnikord ja mõnel maal võimsuse ühikuks hobujõudu (hj, ka hp horse- power)
R 8 3. Kui suur on takistite A ja B takistus, kui nende voolu-pinge tunnusjoon on juuresoleval arvjoonisel? UA 20 RA = = = 1000 = 1k I A 20 10 - 3 UB 16 RB = = = 320 = 0,32 k IB 5 10 - 3 13 1.8 Võimsus ja töö Elektriseadmes muutub elektrivoolu energia mingiks teiseks energiaks: näiteks küttekehas soojuseks, elektrilambis valguseks ja soojuseks, elektrimootoris mehaaniliseks energiaks ja soojuseks. Energia muundumist ühest energialiigist mingiks teiseks energialiigiks iseloomustab tehtav töö. Seadme töövõimet iseloomustavat suurust nimetatakse võimsuseks. Võimsuse tähiseks on P ja mõõtühikuks vatt (W). Praktikas kasutatakse enamasti suuremat ühikut: 3 1 kilovatt 1 kW = 1·10 W = 1000 W Praktikas kasutatakse mõnikord ja mõnel maal võimsuse ühikuks hobujõudu (hj, ka hp horse- power)
Elektromotoorjõu reegel: kui liituda läbi ideaalse emj allika emj noole suunas, siis potentsiaalide vahe emj seadme klemmide vahel on + , kui liigume vastupidises suunas. 18.Võimsus alalisvooluahelas. Võimsuse sõltuvus takistusest vooluahelas ja kasutegurist. Võimsus vooluringides Vooluringides toimub energia ülekandmine vooluallikast tarbijale. Tarbijaks võib olla elektrimootor, laetav aku, takisti jne. Elektrimootoris muudetakse vooluallika energia mehaaniliseks energiaks, laetavas akus keemiliseks energiaks, takistis soojusenergiaks jne. Võimsus tähendab sisuliselt kiirust, millega energia kantakse vooluallikast tarbijale. Ülekantav energia sõltub peale kiiruse laengute energiast ehk potentsiaalide vahest vooluallika klemmidel. Järeldused: Lühise puhul kui R=0 on võimsus maksimaalne ja kasutegur võrdub 0
sujuvat reguleerimist. Kiiruse reguleerimine võrgupinge sageduse muutmisega. Sel juhul muutuvad vääratuslibistus ja -moment. Mootori lubatud moment muutub sageduse muutumisel, lubatud võimsus on konstantne. Võrgupinge sageduse suurenemisel väheneb lubatud moment vähem kui vääratusmoment, seega väheneb ka mootori ülekoormatavus. 28. Elektriajami dünaamika (põhivõrrand). Elektriajami kiirenduse ja aeglustuse tingimustes võivad elektrimootoris ja töömasinas tekkida dünaamilised jõud ja momendid, mis on mitmekordselt suuremad staatilistest väärtustest. Agregaadi tööd dünaamilises olukorras iseloomustab elektriajami põhivõrrand: 29. Valgustustehnilised mõõtühikud. Valgusvoog, mida tähistatakse tähega Φ ja mõõdetakse luumenites (lm) Valgusvoo ja tarbitava võimsuse suhet η = Φ/P nimetatakse valgusviljakuseks ja selle ühik on luumen vati kohta (lm/W).
takisti otste vahel –IR, kui liigume vastupidises suunas, siis on potentsiaalide vahe +IR. Elektromotoorjõu reegel: kui liituda läbi ideaalse emj allika emj noole suunas, siis potentsiaalide vahe emj seadme klemmide vahel on + , kui liigume vastupidises suunas, siis - Võimsus vooluringides Vooluringides toimub energia ülekandmine vooluallikast tarbijale. Tarbijaks võib olla elektrimootor, laetav aku, takisti jne. Elektrimootoris muudetakse vooluallika energia mehaaniliseks energiaks, laetavas akus keemiliseks energiaks, takistis soojusenergiaks jne. Võimsus tähendab sisuliselt kiirust, millega energia kantakse vooluallikast tarbijale. Ülekantav energia sõltub peale kiiruse laengute energiast ehk potentsiaalide vahest vooluallika klemmidel. Võimsuse ühik on SI süsteemis watt 1VA=( ) ( )=1 =1W
42. Elektrimasinad. Elektrimasina toopohimote Energia muundamiseks magnetvalja vahendusel kasutatakse elektrimasinat. Mehaanilist energiat muundatakse elektrienergiaks elektrigeneraatoris. Generaator pannakse poorlema enamasti mitteelektrilise joumasinaga, naiteks auru hudro voi gaasiturbiiniga, sisepolemis voi diiselmootoriga. Selle jou mojul tekib magnetvaljas liikuvas juhis elektrivool. Elektrienergia muundatakse mehaaniliseks energiaks elektrimootoris. Mootori toopohimote on vastupidine: magnetvaljas asuvale vooluga juhtmele mojub joud, mis paneb selle juhtme liikuma. Mootor paneb toole toopingi, mehhanismi voi masina. Elektrimasinaid liigitatakse vooluliigi jargi · alalisvoolumasinad · vahelduvvoolumasinad viimaseid omakorda toopohimotte jargi · asunkroonmasinad · sunkroonmasinad Energia muundamine elektrimasinas on paratamatult seotud kadudega. Kaod tekivad
kustutusega türistore. Inverterite ja sagedusmuundurite juhtimiseks kasutatakse digitaal- ja vektorjuhtimist. talitluses, võrreldes kestva talitlusega. Lühiajalises talitluses on seepärast otstarbekas kasutada 32. Elektriajami dünaamika põhivõrrand. Elektriajami kiirenduse ja aeglustuse tingimustes võivad erimootoreid, mitte aga kestva talitluse mootoreid. Lühiajalise töö tegelik kestus ei lange alati kokku elektrimootoris ja töömasinas tekkida dünaamilised jõud ja momendid, mis on mitmekordselt suuremad standardse töötamiskestusega. Sel juhul arvutatakse tegelikud kaod ümber kataloogis antud mootori staatilistest väärtustest. Agrgaadi tööd dünaamilises olukorras iseloomustab elektriajami põhivõrrand: Mm- töötamiskestusele. Valitud mootori käivitus- ja maksimaalmoment peavad olema suuremad koormusgraafiku
N0 0 Soojuspumba tööks vajalik madalatemperatuuriliselt keskkonnalt saadav teoreetiline soojusvõimsus: 1 Q0 Qk 1 0 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 13 Soojuspumba parameetrid Reaalse soojuspumba protsessid on tagastamatud, põhjuseks on hõõrdumine ja soojus-vahetus. Esinevad ka välised kaod soojuspumba kompressoris, elektrimootoris jne. Sellest tulenevalt on soojuspumba tegelik soojustegur väiksem teoreetilisest, s.t: < 0 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 14 Soojuspumba parameetrid 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 15 Soojuspumpade eelised (maa, vesi, õhk) efektiivsus keskkonnasääst 4-5 kW
6. Kuidas tähistatakse voolu suunda elektrijuhtmes? 7. Millest me järeldame, et vooluga juhtme ümber on magnetväli? 8. Kas sirgjuhe tõmbab enda külge ferromagnetilisi kehi? Põhjenda. 9. Mis määrab el. vooluga juhtmele mõjuva jõu? Kirjutada valem. Mida tähendavad valemis olevad tähed? 10.Kuidas määratakse magnetväljas juhtme liikumise suund? 11.Millal indutseeritakse muutuvas kontuuris emj. 1 volt? 12.Mida nimetatakse elektrimasinaks? 13.Milleks muundub elektrienergia elektrimootoris? 14.Elektrimootori ehitus ja tööpõhimõte. 15.Kuidas saab muuta elektrimasina ankru pöörlemise suunda? 16.Kus võib kasutada pöörleva ankru mehaanilist jõudu? 22.Koguvoolu seadus. 1. Mis määrab juhtme (te) ümber tekkiva magnetvälja tugevuse H? 2. Mida nimetatakse koguvooluks? 3. Kirjutada matemaatilise summa märk ja nimetus. 4. Mida ütleb koguvoolu seadus? 23.Sirgjuhtme ja pooli magnetväli. 1. Kuidas muutub elektrivoolust põhjustatud magnetväli kui voolu
R 8 3. Kui suur on takistite A ja B takistus, kui nende voolu-pinge tunnusjoon on juuresoleval arvjoonisel? UA 20 RA = = = 1000 = 1k I A 20 10 - 3 UB 16 RB = = = 320 = 0,32 k IB 5 10 - 3 13 1.8 Võimsus ja töö Elektriseadmes muutub elektrivoolu energia mingiks teiseks energiaks: näiteks küttekehas soojuseks, elektrilambis valguseks ja soojuseks, elektrimootoris mehaaniliseks energiaks ja soojuseks. Energia muundumist ühest energialiigist mingiks teiseks energialiigiks iseloomustab tehtav töö. Seadme töövõimet iseloomustavat suurust nimetatakse võimsuseks. Võimsuse tähiseks on P ja mõõtühikuks vatt (W). Praktikas kasutatakse enamasti suuremat ühikut: 3 1 kilovatt 1 kW = 1·10 W = 1000 W Praktikas kasutatakse mõnikord ja mõnel maal võimsuse ühikuks hobujõudu (hj, ka hp horse- power)
I = q / t (A) q - laeng ehk elektrihulk (C). (Laeng on 1C (kulon) kui läbides juhi ristlôike 1s jooksul tekitab ta voolutugevuse 1A.) Elektrivoolu tekkimiseks peab aines leiduma piisavalt palju vabu laetud osakesi (juhtides) ja neile peab môjuma kindlasuunaline jôud, mille tekitab elektriväli. Elektrivoolu toimed on : 1) soojuslik - elektrisoojendusriistades 2) valguslik - elektrilampides 3) mehaaniline - elektrimootoris 4) keemiline - elektrolüüsil aku laadimisel 5) magnetiline - generaatoris, elektromagnetites. Voolutugevust môôdetakse ampermeetriga, mis ühendatakse vooluringi jadamisi. Alalisvoolu korral ühendatakse "+"klemm vooluallika positiivse pooluse poole. ______ A +______+ |_____ Ohmi seadus vooluringi osa kohta :
Pneumatic motor energiaks. Pulsilaiusmodulatsioon Impulssmodulatsiooni liik, mille puhul signaali energiat (keskmist Pulse width nivood) reguleeritakse impulsi suhtelise kestuse ehk impulsi laiuse modulation muutmisega. Püsimagnet Selline materjal, mille magnetilised omadused on püsivad. Permanent magnet Reaktiivvõimsus Võrgust tarbitava võimsuse reaktiivkomponent, mida kasutatakse Reactive power elektrimootoris magnetvälja tekitamiseks. Tekitab võrgus ebasoovitavaid energiavõnkumisi ning tekitab lisakadusid. Reduktor Mehhanism, mida kasutatakse mootori ühendamiseks töömasinaga. Reducer Reduktori abil on võimalik muuta pöörlemise suunda ja kiirust, mõjuvat pöördemomenti. Regulaator Regulaator on automaatjuhtimissüsteemi n.ö. otsustav element, mis
annaabi.ee 
