Elektrimootori ja generaatori tööpõhimõte (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Elektrimootori ja generaatori tööpõhimõte

edasi. Tavaliselt tekitatakse elektrimootoris magnetväli elektromagnetite abil, ühendades elektromagneti ja rootori mähised sama vooluallikaga. Elektrigeneraator on elektrimasin, mis muundab mehaanilise energia elektrienergiaks. Generaatori töö põhineb pinge tekkimises juhis, mis asub muutuvas magnetväljas. Magnetvälja generaatoris tekitab induktor, selles asub ankur, milles indutseerub pinge. Elektrigeneraatori töö põhineb elektromagnetilise induktsiooni nähtusel. Elektrimootori mähissesse juhitakse elektrivool ja vooluga juhi ning magnetvälja vastastikmõju tõttu hakkab raam pöörlema. Generaatoris pannakse mähisega raam magnetväljas pöörlema ning seetõttu tekib mähises ja sellega ühendatud juhis elektrivool. Magnetväljas pöörlevas mähises tekib vool sellepärast, et pöörleva mähise küljed lõikavad magnetvälja jõujooni.

Füüsika

7

pptx

Elektrimootor ja elektrivoolugeneraator

Elektrimootor ja elektrivoolugeneraator Koostanud: Geneli Sonija Elektrimootor Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level v Töö põhineb vooluga juhtme ja magnetvälja vastastikmõjul v Magneti pooluste vahele on paigutatud mähisega raam. v Kui tekitada raami mähises elektrivool siis raam pöördub. v Mootoris pannakse mähisega raam pöörlema. v Raam hakkab pöörlema ainult siis kui muuta voolu suunda mähises just sel hetkel , mil raami tasapind on risti magnetvälja jõujoontega v Alalisvoolu elektrimootoris muudetakse voolu suunda mähises kahe poolrõnga abil. v Elektrivool juhitakse mähisesse läbi poolrõngaste vastu surutud grafiitvarraste (m

Füüsika

2

doc

Magnetism

· Maakera põhjapoolkeral asub Maa magnetiline lõunapoolus. · Kuna Maa magnetpoolused ei ühti Maa geograafiliste poolustega on maakeral erinevates kohtades kompassinõela kõrvalekalle meridiaanist erinev. · Magnetväljas vooluga sirgjuhtmele mõjuv jõud on risti magnetvälja jõujoontega ja voolu suunaga juhtmes. · Magnetväljas vooluga juhtmele mõjuva jõu suund sõltub voolu suunast magnetvälja jõujoonte suhtes. · Elektrimootori töö põhineb vooluga juhtme ja magnetvälja vastastikmõjul. · Kuna mähise vastaskülgedes on elektrivool vastassuunaline siis mõjuvad raami vastaskülgedele ka vastassuunalised jõud ja raam hakkab pöörlema. · Muutes voolu suunda raami mähises iga poolpöörde järel saab vooluga mähise pöörlema panna. · Alalisvoolu elektrimootoris kasutatakse poolrõngaid voolu suuna muutmiseks.

Füüsika

2

doc

Magnetism

Magnetism Magnet = keha, mis tõmbab enda poole teisi esemeid ning millel on põhja-ja lõunapoolus. Püsimagnet = magnetilised omadused säilivad ka pärast magneti eemaldamist. Võime tõmmata enda poole teisi kehi on pikaajaline ehk võime säilub kaua. Magneetumine = magnetiga kokkupuutuval esemel ilmnevad samad omadused nagu magnetil. ( vahel ka peale magneti eemaldamist), nähtus, mille korral aine magnetvälja paigutamise tulemusena tekitab ka ise magnetvälja. Demagneetumine = püsimagnet kaotab oma omadused. Neutraalne piirkond = magneti keskosa, kus magnetmõju puudub. Magneti poolused = magneti kohad, kus mõju teistele esemetele on kõige suurem. Igal magnetil on alati paarisarv poolusi. Kui püsimagnetit lõigata, on igal tükil ikka 2 poolust. (põhjapoolus N ja lõunapoolus S). Magnetnõelad = püsimagnetid, mis on peenikesed ja pikad ning mille pooluste piirkonnad on lühikesed( kasut. kompassides). Magneti pooluste ja neutraalse osa mõõtmed sõltuvad magneti kujust.

Füüsika

2

doc

FÜÜSIKA KOKKUVÕTE IX KLASS

FÜÜSIKA IX KLASS KOKKUVÕTE Püsimagnetiks nimetatakse keha, mis tõmbab enda poole raudesemeid ja millel selline omadus säilib pika aja vältel. Igal magnetil on kaks poolust, kus magneti mõju raudesemetele on kõige suurem. Magneti poolust, mis pöördub põhja suunas, nimetatakse magneti põhjapooluseks. Magnetite erinimelised poolused tõmbuvad, samanimelised tõukuvad. Magnetväli- Ümbritseb vooluga juhte ja püsimagneteid. Magnetvälja olemasolu saab kindlaks teha magnetnõelaga. Magnetväljas võtab magnetnõel kindla suuna ehk orienteerub. Magnetväljas mõjub magnetilisest materjalist kehadele ja vooluga juhtidele jõud. Magnetjõud on suunatud magnetväljas orienteerunud magnetnõela lõunapooluselt põhjapoolusele. Magnetvälja jõujoonteks- nimetatakse jooni, mida mööda asetuvad magnetväljas väikeste magnetnõelte teljed. Magnetvälja jõujooned on kujutletavad jooned, neid tegelikkuses ei eksisteeri. Magnetv�

Füüsika

3

doc

Elektromagnetism - mõisted

Elektromagnetism Elektromagnetiks nimetatakse raudsüdamega pooli. Elektromagnet on ka magnet, mis vajab magnetvälja säilitamiseks ja elektrivoolu tekitamiseks. Vooluga pooli magnetvälja saab tugevdada, kui paigutada pooli sisse rauasüdamik. Selles võib veenduda katse abil. Sobiva pooli saame, kui kerime pliiatsi ümber tihedasti mõnikümmend keerdu traati. Mähise ühendamisel taskulambipatareiga tekib poolis vool ja pooli ümber magnetväli. Kui lähedada vooluga pool rauapurule, tõmbab see külge vaid veidi rauapuru. Raudsüdamikuga pooli mõju raudesemetele on suurem sellepärast, et vooluga pooli magnetväljas raudsüdamik magneetub. Kuna raudsüdamiku magnetväli on samasuunaline vooluga pooli magnetväljaga, siis ta tugevdab seda. Elektromagnetil on püsimagnetiga võrreldes rida eeliseid: tema magnetvälja tugevust ja suunda saab muuta voolu tugevuse ja suuna muutmise teel, voolu väljalülitamisel kaob ka elektromagneti magnetväli

Füüsika

1

doc

Magnetväli ja elektrivool

paralleelsed. Vooluga pooli jõujooned on kinnised kõverad. Magnetvälja jõujooned väljuvad pooli otsast, mis on põhjapooluseks ja suubuvad pooli otsas, mis on lõunapooluseks. Elektromagnetiks nimetatakse raudsüdamikuga pooli. Elektromagneti mõju on seda tugevam, mida suurem on keerdude arv ja voolutugevus poolis. Elektromagnet kaotab oma magnetvälja, kui selles elektrivool katkestada. Vooluga juhtme ja magnetvälja vastastikmõjul põhineb elektrimootori töö. Magneti pooluste vahele on paigutatud mähisega raam, mis võib ümber oma telje vabalt pöörelda. Mähises elektrivoolu tekitamisel raam pöördub. Mähisega raam pannakse pöörlema, muutes selleks voolu suunda mähises iga poole pöörde järel. Raam hakkab pöörlema aga ainult siis, kui muuta voolu suunda mähises just sel hetkel, mil raami tasapind on risti magnetvälja jõujoontega

Füüsika

2

docx

Magneti kohta küsimused

Selle tulemusel hakkavad aatomid ja molekulid kiirgama valgust. Selgita alalisvoolu mootori töö põhimõtet. Nimeta seadmeid ja masinaid, kus kasutatakse elektrimootoreid. Tolmuimeja, mikser, pesumasin, puldiauto, auto käiviti jne Milleks on alalisvoolu mootoris harjad ja poolrõngad? Poolrõngad muudavad elektrimootoris raami mähises voolu suunda. Harjad juhivad mähisesse läbi poolrõngaste vastu surutud grafiitvarraste elektrivoolu. Mis on rootor ja staator? Rootor on elektrimootori pöörlev osa. Staator on seisev osa. Mis on induktsioonvool? Vool, mille magnetväljas liikuvas juhtmes tekib elektrivool, kui juhe lõikab magnetvälja jõujooni. Selgita elektrivoolu generaatori tööd? Generaatoris pannakse mähisega raam magnetväljas pöörlema ning seetõttu tekib mähises ja sellega ühendatud juhis induktsioonvool. Elektrivoolugeneraatoris muundub mehaaniline energia elektrienergiaks. Mis on elektrijaama generaatoris tavaliselt rootor ja mis staator? Miks?

Füüsika

Kommentaarid (0)