Leidsid 32 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Elektriautod". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
elektriauto, akud, elektriautod, elektriautode, laadimine, akude, liitium, laadimise, akus, nikkel, kontroller, ioon, electric, mootoriga, akusid, laadida, akut, 100km, vehicle, laadimisel, tehnoloogia, polümeer, elektrimootor, pliiaku, kaadmiumtoga, nissan, mahutavus, avalikes, elektroonika, leaf, akudel, elektrood, arenguperspektiivid, akutüübidElektriau to Elektriauto · Elektriauto on auto, mis liigub elektrimootori jõul. · Elektriautot käitab üks või mitu elektrimootorit, mille toiteallikad on autol paiknevad akud või kütuseelemendid. Ajalugu · Leiutati enne sisepõlemismootoriga sõidukeid. · Kuni 20. sajandi algusaastateni olid elektriautode valduses maismaal liikumise kiiruserekordid. · 20. sajandi saabumisel oli 38% ameerika autodest elektriautod. · Elektriautode müügi tipp oli 1912. aastal. · Seoses odava nafta üleküllusega jäid elektriautod tagaplaanile. · 1970. aastatel toimunud ülemaailmne energiakriis suurendas taas üldsuse huvi elektriautode vastu. 30 minutit, tavalaadimisega 8-10 Plussid Miinused tundi · Väike energia- ja sõidukulu (15-20
ENIMKASUTATAVAD AKUMULAATORID PLII- e. HAPPEAKUD - nn. ,,MÄRJAD" AKUD VÄÄVELHAPPE LAHUSEGA TÄIDETUD PLIIAKUD - AGM AKUD (KLAASVILLMATTIDESSE IMENDUNUD ELEKTROLÜÜDIGA AKUD) - GEELAKUD (GEELELEKTROLÜÜDIGA AKUD) NIKKEL KAADMIUMAKUD (NiCd) NIKKEL METALLHÜDRIITAKUD (NiMH) LIITIUM IOONAKUD (Li - ion) LEELISAKUD (FeNi - KOH-elektrolüüdiga) ELEKTRIAKUMULAATOR ÜLDISELT Elektriakumulaator ehk elektriaku on korduvalt laetav ja kasutatav keemiline alalisvoolu seade elektrienergia salvestamiseks ja taaskasutamiseks.
Biokütuse tootmine peab olema jätkusuutlik. Trantspordisektor tekitab Euroopa Liidu kasvuhoonegaasidest ühe neljandiku. 2009. aasta aprillis jõustunud määruse kohaselt peavad autotootjad 2012. aastaks tagama, et 65% uutest autodest ei paiska keskmiselt õhku rohkem kui 130 g/km (11, lk 244). Elekter Elektriautod olid populaarsed 19. sajandi keskpaigast kuni 20. sajandi alguseni. Järgnenud sisepõlemismootorite areng lükkas elektriautode kasutuse pikaks ajaks tahaplaanile. 1970-80 aastate energiakriis tõstatas aga taas diskusiooni elektriautode kasutuselevõtust (7). Kuni 20. sajandi algusaastateni olid elektriautode valduses maismaal liikumise kiiruserekordid. 20. sajandi saabumisel oli 38% ameerika autodest elektriautod. Elektriautode müügi tipp oli 1912. aastal. Seoses odava nafta üleküllusega jäid elektriautod tagaplaanile. 1970. aastatel toimunud
........................................................6 VIIDATUD ALLIKAD........................................................................................................................7 2 1. BMW I3 ÜLEVAADE BWW i3 hakati seeria tootma 2013. aastal ja seda on eelmise aasta seisuga toodetud 100 000 tükki. BMW i3 standard versiooniks on elektriauto, kuid sellele võib lisada ka bensiinitoitel töötava generaatori, mis ei lase akudel tühjaks joosta, kuid ei ole ühendatud jõuülekandega. Viimane on pistikuhübriid täiendnimega Rex. [1] BMW tehases kasutatakse taastuvat energiat ning ka autos endas on kasutust leidnud taaskasutatud materjale. Auto konstruktsioonis on rohkelt alumiiniumist ja süsinikplastist detaile, et kompenseerida küllaltki raske (230 kg) akupaagi massi. Ainult elektrimootoriga i3 kaalub tühjalt
5....................................................................................................Võred 5..........................................................................Aktiivainega katmine 6.........................................................................................Seperaatorid 6............................................................................................Elemendid 7..................................................................................Akude laadimine 8 ...............................................................................Aku laetavuse test 9.................................................................................Akude omadused 9..................................................................................Akude mahtuvus 10.............................................................................Leclanché element 10........................................................................Galvaanielemendid 11.............
Akud ja Kuivelemendid AKUD Akud on elektriseadmed, mis on ette nähtud elektrienergia salvestamiseks selle hilisema kasutamise eesmärgil. Elektrolüüdi tüübi järgi jagatakse akud kahte suurde rühma: happeakud ja leelisakud. KUIDAS AKU TÖÖTAB Kui panna kaks elektrit juhtuvat materjali (elektroodi) elektrit juhtivasse lahusesse (elektrolüüti), saab üks neist pluss- ja teine miinuslaengu. Elektroodide elektrolüüdist kõrgemale ulatuvaid otsi nimetatakse pluss ja miinusklemmideks ning kogu komplekti nimetatakse elemendiks. Klemmide juhtmetega ühendamisel tekib selles plussklemmilt miinusklemmile suunatud elektrivool.
· selle paigaldamine ja kasutus on lihtne ning pea hooldusvaba Ehkki päikeseenergiaga liikuvaid autosid arendatakse, on autotootjad ühel meelel, et rahuldava tulemuse saavutamiseks on veel pikk tee käia. Päikesepaneelid pole piisavalt võimsad ja nende tõhusus on umbes 33%, sõidukitel umbes 18%. Isegi, kui päikesepaneelid oleksid tunduvalt tõhusamad, kui nad on praegu, ei oleks nende abil ikkagi võimalik sõita veel rahuldavat teepikkust. Elektriauto Elektriauto kasutab liikumiseks ühte või mitut elektrimootorit. Järgnevalt toon välja elektriautode eelised ja puudused. Elektriauto eelised: · auto ise ei saasta keskkonda · müra on väiksem · auto kiirendus on parem · ei vajata käigukasti · energiakulu ja energia maksumus on väiksemad · elektrimootor on väga lihtne ja töökindel · mootori kasutegur ulatub 90 protsendini · mootor käivitub mis tahes välistemperatuuri juures · mootori kiirus ja moment on kergesti juhitavad
auto hübriidmootoriga jõuülekanne. Elektrimootorit selle auto juures kasutatakse rööbiti sisepõlemismootoriga ja ainult kiirenduste ajal. Sellise süsteemi juures sisepõlemismootor valitakse väiksema võimsusega. Väiksem võimsus ja väiksem kütusekulu. Kiirenduse ajal ja tõusudel lisaenergia tuleb elektrimootorist. Elektrimootor saab energia akudest. Ühtlase liikumiskiirus ajal töötab sisepõlemismootor. Elektrimootor lülitatakse ümber generaatori reziimile ja toimub akude laadimine D sisepõlemismootor, E/G elektrimootor/generaator, I käigukast, B liitiumioonakud, PMU juhtplokk. Elektriauto, millel pideva põlemisprotsessiga (gaasiturbiin) mootor on arendamisel. Volvo selle mudeli mootoriks on gaasiturbiin. Elektriauto puuduseks on senini energiaallikas (akud). Tänane elektriauto ei ole kasutegurilt ega läbisõidult võrreldav sisepõlemismootoriga varustatud autoga
3.5 Elektrokeemilised energiaallikad Tööstuses kasutatakse järgmisi keemilisi toiteallikaid: 1) galvaanielement; 2) akud; 3) kütuseelemendid; Galvaanielemente (patareisid) kasutatakse kantavates või väikese võimsusega tarvitites. Neid toodetakse pingetele 1...100V ja mahtuvusele 0.1..100W/h. Parimad tehnilised näitajad on liitium tionüülkloriid elementidel (Li - SOCl 2 - väike mass, suur mahtuvus jne.). Galvaanielementides sisalduvad kemikaalid on tavaliselt keskkonnaohtlikud. Akud jagatakse mõõtude järgi kantavateks ja kohtkindlates (statsionaarseteks). Kantavad akud on tavaliselt pingega 6 V ja 12 V ning mahtuvusega 10..200 A/h. Kasutatakse autode starterite toiteks, elektritõstukites, elektrikärudes jne. Kohtkindlad akud on tavaliselt pingega 24...220V, mahtuvusega 20A/h...10kA/h
kulgeb aku või generaatori plussklemmilt tarvitisse mööda juhet, kuid miinusklemmile tagastub kere kaudu. Seega on teise juhtme ülesanne metallosadel (kerel). Juhtmed on kogutud kimpudesse ja ümbritsetud plastkaitsega. Käivitustüüpi pliiaku Aku on vajalik mootori käivitamiseks ning tarvitite toitmiseks siis, kui mootor seisab või kui generaatorseadmes on rike(nt generaatori rihm libiseb). Aku vaid salvestab generaatori poolt toodetud elektrienergiat. Akud peavad taluma vibratsioone ja suurt tühjendusvoolu ning säilitama pika aja jooksul töövõime. Akude vastupidavus sõltub suurel määral kasutusviisist, nende säästmiseks on vaja tunda nende ehitus, tööpõhimõtet, rikete põhjusi ja hoolduse põhimõtteid. Akude kasutuselevõtul, hooldamisel ja remontimisel tuleb täita ohutusnõudeid, sest aku elektrolüüt sisaldab sööbiva toimega väävelhapet ja akugaasid on plahvatusohtlikud.
R2 = 4700 = 291 12 0,7 Valida tuleb 300 takisti. 1.15 Keemilised vooluallikad Alalisvoolu saamiseks kasutatakse sageli keemilisi vooluallikaid. Need koosnevad positiivsest ja negatiivsest elektroodist ning elektroodide vahet täitvast elektrolüüdist ning muundavad keemilise energia vahetult elektrienergiaks. Keemilised vooluallikad on · ühekordselt kasutatavad galvaanielemendid kuivelemendid · korduvalt kasutatavad akud (akumulaatorid) Keemiliste vooluallikate tunnussuurusteks on · nimipinge voltides (V) uue elemendi klemmipinge · mahtuvus ampertundides (Ah) elektrihulk, mida värske element on võimeline andma kindlatel tühjendustingimustel 26 · säilimisaeg ajavahemik, mille lõpul on toatemperatuuril säilitatud allikal alles veel kindel osa (näiteks 90%) mahtuvusest;
R2 = 4700 = 291 12 0,7 Valida tuleb 300 takisti. 1.15 Keemilised vooluallikad Alalisvoolu saamiseks kasutatakse sageli keemilisi vooluallikaid. Need koosnevad positiivsest ja negatiivsest elektroodist ning elektroodide vahet täitvast elektrolüüdist ning muundavad keemilise energia vahetult elektrienergiaks. Keemilised vooluallikad on · ühekordselt kasutatavad galvaanielemendid kuivelemendid · korduvalt kasutatavad akud (akumulaatorid) Keemiliste vooluallikate tunnussuurusteks on · nimipinge voltides (V) uue elemendi klemmipinge · mahtuvus ampertundides (Ah) elektrihulk, mida värske element on võimeline andma kindlatel tühjendustingimustel 26 · säilimisaeg ajavahemik, mille lõpul on toatemperatuuril säilitatud allikal alles veel kindel osa (näiteks 90%) mahtuvusest;
R2 = 4700 = 291 12 0,7 Valida tuleb 300 takisti. 1.15 Keemilised vooluallikad Alalisvoolu saamiseks kasutatakse sageli keemilisi vooluallikaid. Need koosnevad positiivsest ja negatiivsest elektroodist ning elektroodide vahet täitvast elektrolüüdist ning muundavad keemilise energia vahetult elektrienergiaks. Keemilised vooluallikad on · ühekordselt kasutatavad galvaanielemendid kuivelemendid · korduvalt kasutatavad akud (akumulaatorid) Keemiliste vooluallikate tunnussuurusteks on · nimipinge voltides (V) uue elemendi klemmipinge · mahtuvus ampertundides (Ah) elektrihulk, mida värske element on võimeline andma kindlatel tühjendustingimustel 26 · säilimisaeg ajavahemik, mille lõpul on toatemperatuuril säilitatud allikal alles veel kindel osa (näiteks 90%) mahtuvusest;
.............3 1.Mis saab jäätmetest?................................................................................................................4 1.1 Mida teha vana külmkapi või pesumasina ehk elektroonikaromuga?...................4 1.2 Tasuta võetakse vastu ka romusõiduk ja vanarehvid..............................................5 1.3 Väldi "mustalt" tegutsevat ettevõtjat.......................................................................6 1.4 Patareid ja akud ei kuulu olmeprügi hulka..............................................................6 2. Kas ja millised jäätmeid võib kodus põletada?....................................................................8 3.Pesuvahenditootjad saastavad jätkuvalt Läänemerd.........................................................10 4. Rahvusvahelised kruiisilaevad toidavad vetikate õitsenguid Läänemerel......................12 5. Milline poekott valida?..................................................
a) neljataktilised mootorid, b) kahetaktilised mootorid; 3) kasutatava kütuse järgi: a) gaasimootorid, b) vedelkütuse mootorid, c) vedelgaaskütuse mootorid; 4) küttesegu moodustamise asukoha järgi mootori suhtes: a) välise segumoodustamisega mootorid (Stirlingi mootor), b) sisemise segumoodustamisega mootorid; 5) küttesegu süütamise mooduse järgi: a) sundsüütega mootorid, b) kompressioonsüütega mootorid, c) kombineeritud süttimisega mootorid; 6) silindrite laadimise iseloomu järgi: a) ülelaadimiseta mootorid, b) ülelaadimisega mootorid: Turbolaaduriga, Ülelaaduriga; 7) silindrite arvu ja asetuse järgi: kahe silindriblokiga;tähtmootortähtmootori erijuhus; vastak-või boksermootor ühis väntvõlliga;kaherealine ja ühise väntvõlliga, Wankel engine. 8) pöörlemissuuna järgi: a) parem- või vasakpoolse pöörlemisega mootorid, b) reverseeritavad ja mittereverseeritavad mootorid; 9) väntvõlli asetuse järgi silindri telje suhtes:
R2 = 4700 = 291 12 0,7 Valida tuleb 300 takisti. 1.15 Keemilised vooluallikad Alalisvoolu saamiseks kasutatakse sageli keemilisi vooluallikaid. Need koosnevad positiivsest ja negatiivsest elektroodist ning elektroodide vahet täitvast elektrolüüdist ning muundavad keemilise energia vahetult elektrienergiaks. Keemilised vooluallikad on · ühekordselt kasutatavad galvaanielemendid kuivelemendid · korduvalt kasutatavad akud (akumulaatorid) Keemiliste vooluallikate tunnussuurusteks on · nimipinge voltides (V) uue elemendi klemmipinge · mahtuvus ampertundides (Ah) elektrihulk, mida värske element on võimeline andma kindlatel tühjendustingimustel 26 · säilimisaeg ajavahemik, mille lõpul on toatemperatuuril säilitatud allikal alles veel kindel osa (näiteks 90%) mahtuvusest;
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi
arvuti ei vaja reeglina võimsamat kui 400-vatist toiteplokki. 1.4.2 Katkematu toite allikas Katkematu toite allikas (UPS9 ) on seade, mis on mõeldud arvuti ja arvutivõrgu kaitsmiseks nii äkiliste voolukatkestuste kui ka liigse tu- gevusega elektrivoolu eest. UPS suudab tavaliselt toidet tagada kuni pooleks tunniks. Kui UPS hakkab koormust toitma akudelt, infor- meerib ta sellest kasutajat lühikeste piiksudega. Kui aga akud on tüh- jenenud niivõrd, et energiat jätkub veel paariks minutiks, informee- rib UPS sellest pideva heliga, mida ei saa välja lülitada. Katkematu toite allikas toimib ka filtrina, mis tähendab, et väljun- di klemmidelt saadav pinge on vabastatud võimalikest häiringutest (ülepinge, pingelangus jmt). Foto 19. Katkematu toite 1.5
Traktori mootori töötamise ajal tarbitakse energiat generaatorist ja muul ajal akust. Akusse salvestatud energiat tarbitakse veel mootori käivitamise ajal ja siis, kui generaatori klemmipinge mingil põhjusel on aku omast väiksem. Akusse saab salvestada teatud kindla koguse elektrienergiat, mille hulk sõltub aku elemendi plaatide tehnilisest seisukorrast ja pindalast. Kui aku kasutuse käigus plaadid kattuvad pliisulfaadiga ja elektrolüüdi tihedus väheneb, toimub aku tühjenemine. Laadimise ajal pliisulfaat laguneb ja sulfaatioon läheb elektrolüüti tagasi, tihedus elektrolüüdil suureneb. Laetud akus elektrolüüdi tihedus on 1280 kg/m³. Tiheduse mõõtmise järgi saab otsustada aku laetust. Täislaetud kuueelemendilisel aku klemmipinge on 12,6 V. Kui klemmipinge alaneb 12 Vni on aku juba pooltühi. Kasutatakse vedela elektrolüüdiga ja geelelektrolüüdiga akusid. Geelelektrolüüdiga akud on töökindlamad, kuna elektrolüüdist ei saa vesi aurustuda
Tõus ja mõõn 1 1 0,003 Tabel 1.3 Tuumkütuste hinnangulised varud maailmas Kasutatav varu Täiendav varu 2003. aasta toodang EJ EJ EJ Uraan 1817 850 26 Toorium 440 146 550 0 Deuteerium + liitium 6 > 3 000 000 > 3 000 000 Eestis puuduvad kivisöe-, maagaasi- ja naftavarud, kuid on olemas suhteliselt suured ja kõrge kvaliteediga põlevkivivarud. Eestis on kahte liiki põlevkivi: · kukersiit, tuntakse laiemalt eesti põlevkivina, kasutatakse nii elektrijaamade kütusena kui põlevkiviõli tootmiseks ja 11(113)
Üldjuhul on vaja viia läbi pakkimine pärast peen- või tükikauba komplekteerimist. Kui väljastatavate kaupade mahud seda võimaldavad, tuleks kasutada niipalju kui võimalik kaupade paigutamist alustele. Kui üksikud pakendid on paigutatud õiges järjekorras kompaktselt kaubaalusele, mähitud pakkekilesse või kinnitatud pakkelindiga, on sellega loodud eeldused kauba toimetamiseks kohale vigastamata. Kaubaaluste käsitlemine veoprotsessis on kordades efektiivsem kui lahtise mahukauba laadimine. Kuna pakkematerjal on arvestatav kulutekitaja ja seda võib kuluda palju, on vaja pakkimisel pidevalt jälgida, et pakkimismaterjali ei kuluks ülearu. Siinjuures on vaja lähtuda reeglist, et pakkematerjali tuleb kasutada nii vähe kui võimalik ja samas niipalju kui vajalik selleks, et toimetada kaubad kohale vigastamata. Kuna pakkimismaterjalide ja pakkimismooduste valik on sageli lai, tuleks valida pakkimiseks kõige sobivamad moodused ja materjalid. Valikvastustega küsimused 1
Laondus ja veokorraldus Töövihik Tallinn 2006 Tellija: Paide Kutsekeskkool Täitja: PAC Training OÜ Koostanud: A. Tulvi 2 Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine
1) Nuivibraatorid. Allen Engineering Corporation nuivibraatorid Köik nuivibraatorid töötavad bensiinimootoriga. Kergeimal mudelil on mootor käepideme küljes. Keskmist tüüpi nuivibraatori mootor ripub rihmadega betoneerija seljas. Suurim, kahe nuiaga komplekt, saab töövoolu bensiinimootori körgsagedusgeneraatorist. Firma "Tremix" edasimüüja Eestis AS TALLMAC pakub erineva konstruktsiooniga nuivibraatoreid (tabel ): · täismehhaanilisi tüüp 1 mis koosneb mootorist, vahetükist, võllist ja vibraatornuiast. Mootoriga ühendatakse vahetüki abil erineva pikkusega võll ning erineva diameetriga tööorgan. · tüüp 2 - kergeid nuivibraatoreid, , mis koosneb mootorist ja tööorganist koos võlliga. Seda kasutatakse väikesemahuliste betoneerimistööde tegemisel · tüüp 3 - kõrgsagedusel töötav nuivibraator mis koosneb sagedusmuundurist ning tööorganist koosvoolujuhtmega. Sagedusmuundajast väljuva voolu sagedus on 200 Hz ja pinge 42 V. 20
P U I I 2R Kogu töö, mida seade ära teeb sõltub ka ajast. Töö tähiseks on A ning ühikuks džaul (J) ehk vattsekund (Ws). A P t Alalisvoolu kasutatakse erinevate binaarse loogikaga töötavate täiturmehhanismide juhtimiseks, nt elektromagnetventiilid, pidurid, solenoidid, sammmootorid. Juhtpinge on tavaliselt vahemikus 5- 230V. Lisaks nendele töötavad alalisvooluga ka akud. Alalisvool on kasutatav põhiliselt juhtahelates, suuremat tähtsust igapäevaelus omab aga vahelduvvool. 14 3.3. Vahelduvvool Vahelduvvooluks (AC, alternating current) nimetatakse sellist voolu, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutub. Vahelduvvoolu piltlikustamiseks kasutatakse muutuvate suuruste kõverate muutumist ajateljel. Vahelduvvoolu kuju võib olla väga erinev (saehammas, siinus,
3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised............................................................................................................................5 Sümbolid .....................
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
Eesti Mereakadeemia Informaatika ja arvutitehnika õppetool INFORMAATIKA - I Arvutite riistvara (loengukonspekt) Koostas: J.Pääsuke Tallinn 2001-2004.a. Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................................................................4 1.1. Arvutite (personaalarvutite) ajaloost...............................................................................5 1.2. Mõningaid põhimõisteid..................................................................................................6 1.3. Arvuti väljast ja seest vaadatuna.....................................................................................7 2. Arvutite protsessorid.............................................................................................................
PILET nr. 1 1. TEHNOÖKOLOOGIA KUI TEADUSALA MÕISTE TÄHENDUS 2. MIS ON SADAMA EESKIRI? 3. JÄÄTMEKÄITLUSE ARENGUD 1) Tehnoökoloogia on teadusala, mis uurib ja kavandab meetodeid ja meetmeid inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning inimühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia on õppeaine, mis tutvustab meetodeid ja meetmeid, mis on vajalikud inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia nimetus on tuletatud selle sisust: tehno (kr. techne tehis, kunst, meisterlikkus) + öko (oikos - kodu, kodukoht) + loogia (logos - õpetus). 2) Sadama eeskiiri on dokument,mis peab olema iga sadamal ja kus on peavad olema kirjeldatud vähemalt: 1) sadama üldandmed; 2) veesõidukite sadamasse sisenemise korraldus; 3) laevaliikluse korraldus sadama akvatooriumil; 4) veesõidukite sadamas seismise korraldus; 5) veesõidukite sadamast lahkumise korraldus; 6) osutatavad sadamateenused ja
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2008. aasta looduskaitseprogrammi projekt nr. 193 „Kaitsealade külastuskoormuse hindamine“ Koostajad: Antti Roose, Kalev Sepp, Varje Vendla, Miguel Villoslada, Maaria Semm, Henri Järv, Janar Raet, Ene Hurt, Tuuli Veersalu Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................... 4 VÕTMEMÕISTED...................................................................................................................................................................... 6 1. KAITSEALADE KÜLASTUSSEIRE ALUSED .......................................................................................................... 9 1.1 KÜLASTUSSEIRE ARENDAMINE MAAIL
annaabi.ee 
