müüja ei näita arvetel kauba hinnas sisalduvat aktsiisi (1). 29. juuni 2007. aastal otsusega nr 166 kuulutas Vabariigi President välja 14.06.2007 vastu võetud alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse, keskkonnatasude seaduse ning teeseaduse muutmise seaduse, mis jõustus 01.01.2008. Nimetatud seaduse § 1 nimetas ümber alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduseks (2). Riigieelarvesse laekunud elektriaktsiis kasutatakse keskkonnatasude seaduses sätestatud korras keskkonnatasudest saadava raha kasutamisega samadel eesmärkidel. Enne oli elektrienergia aktsiisiks 3,20 eurot (50 krooni) ühe megavatt-tunni elektrienergia kohta, kuid alates 2010. aasta märtsist on elektrienergia aktsiisimäär 4,47 eurot (70 krooni) ühe megavatt- tunni elektrienergia kohta. Elektriaktsiisi maksab võrguettevõtja, kes tarbib elektrienergiat või edastab elektrienergiat
19.05.2018 (laupäev) 7051 4708 20.05.2018 (pühapäev) 7051 4708 3. Elektripakett kodus ja nädalane elektrikulu ning selle maksumus Kodus kasutatakse kokkulepitud hinnaga energiapaketti 1 kWh kind koosneb elektrienergiatasust ning võrguteenusest. Elektrienergia: 1 kWh maksab 0,0581 Võrguteenud: 1 kWh hind koosneb = elektri edastamine 0,0528/kWh; taastuvenergia tasu on 0,0089/kWh; elektriaktsiis 0,00447/kWh 14.05.2018-20.05.2018 kulus elektrit päevasel ajal 18 kWh ja öisel ajal 14 kWh, kokku kulus 32 kWh Elektrienergia arvutamine Elektrienergia tasu 1 kWh = 0,0581 32 kWh*0,0581 = 1,8592 20% käibemaks 1,8592*20/100 = 0,37184 Koos käibemaksuga = 2,23104 Võrguteenuse tasu arvutamine: Elektri edastamine 0,0528/kWh 32kWh*0,0528 = 1,6896 Taastuvaenergia tasu 0,0089/kWh 32kWh*0,00447 = 0,14304 Elektriaksiis 0,00447/kWh 32kWh*0,00447 = 0,14304
Kontrolltöö - Majandus II osa (õpik lk. 26-43 ja konspekt) Konspekt: Kaudnemaks/tarbimismaks: iga üks maksab kaupa ostes. Moodustavad Eesti riigi maksutulust suure osa. Käibemaks (kõige olulisem) 20%. Aktsiisimaks: erimaks kindlatel kaupadel, millega kaasnevad neg. Välismõjud. Tollimaks Aktsiisimaksud: alkoholi-, tubaka-, kütuse-, pakendi-, elektriaktsiis. Nimeta erinevad tulumaksusüsteemid, iseloomusta maksustamise põhimõtet. 1)Majanduslik aspekt: Kogudes rohkem maksutulu, saab riik pakkuda rohkem ühishüvesid, maksta suuremaid toetusi abivajajatele ja paremat palka riigitöötajatele. 2)Sotsiaalne aspekt: Maksudega saab inimeste tuluerisusi võimendada või vähendada. Enamik kõrgemaid makse. 1)Proportsionaalne ehk võrdeline: Olenevalt sissetulekust on tulumaks kõigil ühesugune.
EV kehtivad maksud Eesti Vabariigi maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne ehk maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast. Eestis on kehtestatud kaheksa riiklikku maksu: · tulumaks · sotsiaalmaks · maamaks · hasartmängumaks · käibemaks · tollimaks · aktsiisid (alkoholiaktsiis, tubakaaktsiis, kütuseaktsiis, elektriaktsiis, pakendiaktsiis) · raskeveokimaks. Lisaks veel kohalikud maksud, mida võib olla kaheksa: · müügimaks · paadimaks · reklaamimaks · teede ja tänavate sulgemise maks · mootorsõidukimaks · loomapidamismaks · lõbustusmaks · parkimistasu Eestis kehtiv tulumaksu määr 2009. aastal oli 21%. 2009. aasta lõpus võettis Riigikogu vastu "Tulumaksuseaduse ja sellega seonduva seaduse muutmise seaduse", mille kohaselt
ehk astmelise maksusüsteemiga. 2.6 maksukoormus - Kõikide maksude kogusumma, protsendina ühiskondlikust kogutulust, nimetatakse maksukoormuseks. maksumäär - Maksumäär on tuluosa, mida maksumaksja maksudena ära maksab. riiklik ja kohalik maks - Eestis kehtivad riiklikud maksud on: tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, tollimaks ja raskeveokimaks ning aktsiisid: alkoholi-, tubaka-, pakendi-, kütuse- ja elektriaktsiis. Kohalikud maksud on müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõiduki maks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu. otsene ja kaudne maks - Otsest maksu maksab maksumaksja (üksikisik, firma) riigile oma tulult. Otsesed maksud on Eestis füüsilise ja juriidilise isiku tulumaks ja maamaks. Kaudsed maksud on käibemaks, aktsiisimaks ja tollimaks.
Aktsiisid- Eestis toodetud aktsiisikaubalt maksab aktsiisi aktsiisilaopidaja, Eestisse teisest liikmesriigist toimetatud aktsiisikaubalt üldjuhul aktsiisilaopidaja või registreeritud kaupleja ning Eestisse imporditud aktsiisikaubalt importija. Alkoholiaktsiis- Alkoholiks loetakse jooki etanoolisisaldusega üle 1,2 mahuprotsendi ja õlut, mille etanoolisisaldus on üle 0,5 mahuprotsendi. Alkoholiaktsiisiga maksustatakse õlu, vein, kääritatud jook, vahetoode ja muu alkohol. Kütuse- ja elektriaktsiis- Energiatoodete maksustamist ELis reguleerib energiamaksustamise direktiiv 2003/96/EÜ, mis laiendas ELis kehtivat aktsiisi alammäärade süsteemi- Kütus aktsiisiseaduse mõistes on pliivaba-, plii- ja lennukibensiin, petrooleum, diislikütus (sh eriotstarbeline diislikütus), kerge kütteõli, raske kütteõli, põlevkivikütteõli, vedelgaas, kivisüsi, pruunsüsi ja koks ning kütusesarnane toode.
NÄDALA KESTEL KULUTATUD ELEKTRIENERGIA MAKSUMUS Nimetus Algnäit Lõppnäit Periood Tarbimine Tariif Maksumus KODU 1 kWh kWh kWh kr/kWh kr EN1 põhitariif 4401 4582 07.12-13.12 180 0,49880 89,8 V põhitariif 4401 4582 07.12-13.12 180 0,64680 116,4 Elektriaktsiis 180 0,07000 12,6 Taastuvenergia tasu* 180 0,12640 22,8 Elektrienergia (EN) SUMMA 241,6 Võrguteenused (V) KÄIBEMAKS 48,32 20%
Summa kokku 6,16 Kasutusel kindel pakett. Nädalas kulus 109 kWh energiat Esmaspäevast-pühapäevani päevast energiat tarbiti 74 kWh. Esmaspäevast-pühapäevani öist energiat tarbiti kokku 35 kWh. Päevatariif 0,0509 /kWh*74 kWh=3,7 Öötariif 0,0391 /kWh*35 kWh=1,3 Elektri edastamine: päev 0,0669/kWh, kogus 74 kWh =4,9 Elektri edastamine: öö 0,0388/kWh, kogus 35 kWh =1,3 Taastuvenergia tasu 0,0087 / kWh*109 kWh=0,94 Elektriaktsiis 0,00447 /kWh*109 kWh=0,48 Kokku käibemaksuta: 12,6 ( 3,7+1,3+4,9+1,3+0,94+0,48 = 12,6 ) Käibemaks 20% 2,52 ( 15,12-12,6 = 2,52 ) Summa käibemaksuga: 15,12 ( 12,65*1,2 = 15,12 ) Arvan, et kulutatud energiahulk on päris suur ja kindlasti on võimalik kokku hoida. Kokku saab hoida kasutades võimalikult palju öist elektrit, tuleks kustutada tühjast toast põlev lamp ja kui pere sõidab kuskile ära, siis elekter korterist välja lülitada.Tuleks kasutada säästlikke
tarbija. Suurim riiklik kaudne maks on käibemaks Alates 1.07.2009 on see 20%. ALANDATUD KÄIBEMAKS. · Ettetellitaval perioodikal ( õpikud ja töövihikud, ravimid) · Majutusteenused + hommikusöök. Natuke muutuvad importkauba käibemaksud. AKTSIISIMAKS Maks, mis on kaupadele kehtestatud , mille tarbimist tahab riik mõjutada. Tahetakse panna kaupadele, millel on üsna jäik nõudlus. ( nt alkohol, tubakas, pakendiaktsiis, elektriaktsiis, kütuseaktsiis) TOLLIMAKS- Kehtestatud kaupadele, mis ületavad riigipiiri. · Meil on väärtuseline tollimaks. · Seda võib võtta ka ühiku pealt. · Esmalt võetakse tollimaks ära kohe tollis ning seal võetakse ka aktsiisimaks. · Eestis võeti tollimaks kasutusele 1.mail 2004.aastal. Riigieelarve- On finantsplaan, mille alusel valitsus kasutab riigiraha. Laekumine on planeeritud. · Riigieelarve võetakse vastu riigikogu ( parlamendi) poolt.
riigieelarve kaudu; D. kaupade hindade tõstmise abil. B 16. Eestis ei ole kehtestatud A. üksikisiku tulumaksu; B. pärandusmaksu; C. maamaksu; D. sotsiaalmaksu. B 17. Millised järgnevatest maksudest on sissetulekute suhtes regressiivsed? A. Juriidilise isiku tulumaks, sotsiaalmaks, tollimaks B. Maamaks, juriidilise isiku tulumaks, raskeveokimaks C. Pakendiaktsiis, käibemaks, füüsilise isiku tulumaks D. Elektriaktsiis, käibemaks, tubakaaktsiis. C 18. Milline oli taasiseseisvunud Eesti majanduse suhteliselt kiire arengu üks põhjusi ? a. Suurte välislaenude võtmine ja nende efektiivne kasutamine b. Suurte kasumitega välisfirmade topeltmaksustamine c. Liberaalne ja avatud majandus d. Siseturu kaitsmine erinevate vahenditega 2
maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. Eesti maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne: maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast. Eestis on kehtestatud kaheksa riiklikku maksu: tulumaks sotsiaalmaks maamaks hasartmängumaks; käibemaks tollimaks; aktsiisid (alkoholiaktsiis, tubakaaktsiis, kütuseaktsiis, elektriaktsiis, pakendiaktsiis) raskeveokimaks. Kohalikke makse võib olla kuni kaheksa: müügimaks; paadimaks; reklaamimaks; teede ja tänavate sulgemise maks; mootorsõidukimaks; loomapidamismaks; lõbustusmaks; parkimistasu. Majandusteoreetiliselt jaotatakse maksud kaheks: otsesed ja kaudsed maksud. Otsesed maksud võetakse maha otse isiku sissetulekutelt: tulumaks, sotsiaalmaks.
kasutusõiguse tasu) keskkonnatasu – keskkonnakasutuse hind „Saastaja maksab“ – kulusid, mida tehakse keskkonna rikkumise või saaste ja saastekahjustuste puhastamiseks, ei kanta üle ühiskonnale, vaid neile, kes saaste põhjustasid ökoloogiline maksureform – maksusüsteemi ümberkorraldamine, et maksustada enam keskkonnakahjulikke tegevusi, mis kaasnevad loodusvarade tarbimisega (energiamaksud (kütuseaktsiis, elektriaktsiis), transpordimaksud (raskeveokitele, mootorsõidukitele, teekasutusele), saastamise ja loodusvara kasutamise maksud (õhusaaste, veesaaste, pinnasesaaste, jäätmekäitlus, pakendid, maavarad)) keskkonnakaitse majandusmeetmete klassifikatsioon: o maksustamine (saastetasu, loodusvarade kasutusõiguse tasu) o subsideerimine (pankade, finantsasutuste mõjutamine) o sisse- ja tagasimaksed (taara, pandipakendid) o turu loomine, müüdavad saasteload
3 Eesti maksud Eesti riigi kehtestatud maksud · tulumaks (maksumäär 2006. aastal 23%, 2007. aastal 22%, 2008. ja 2009. aastal 21%) · sotsiaalmaks (maksumäär 33%) · maamaks (maksumäär 0,1 kuni 2,5% maa maksustamishinnast aastas); · hasartmängumaks · käibemaks (maksumäär 18% maksustatavast väärtusest, raamatute puhul 5%) · tollimaks · aktsiisid (alkoholiaktsiis, tubakaaktsiis, kütuseaktsiis, elektriaktsiis, pakendiaktsiis) · raskeveokimaks Kohalikud maksud · müügimaks · paadimaks · reklaamimaks · teede ja tänavate sulgemise maks · mootorsõidukimaks · loomapidamismaks · lõbustusmaks · parkimistasu 4 Riigi maksud Tulumaks on füüsiliste ja juriidiliste isikute sissetulekult võetav maks. Maksusüsteemide erinevuse tõttu võivad juriidilise ja füüsilise isiku tulumaks
Samuti püüeldakse keskkonnavaenulikest subsiidiumidest loobumise poole. Üheks oluliseks sammuks selles suunas on 01.01.2006 jõustunud keskkonnatasude seadus Keskkonnakaitselised majandushoovad: ·energia- ja transpordimaksud, ·loodusvarade kasutamise ja saastemaksud, ·saastekvootidega kauplemine, ·maksuleevendused keskkonnasõbralikele toodetele, ·keskkonnakahjulike toodete tootmise toetamise lõpetamine. Keskkonnamaksud: · energiamaksud (kütuseaktsiis, elektriaktsiis) ·transpordimaksud (automaksud, teemaksud) ·saastetasud ja loodusvarade kasutustasud (kaevandustasud) Keskkonnamaksudel kaks põhilist eesmärki: ·MÕJUTADA KÄITUMIST ·SAADA TULU Nimetatud keskkonnatasude maht on viimastel aastatel olnud 0,3% juures SKPst. Kokku laekus Eesti riigile keskkonnamaksudest ja -tasudest 2005. aastal 3,8 mld krooni ehk 2,5% SKPst. KESKKONNAGA SEOTUD MAKSUDE LAEKUMINE EESTIS Vee erikasutustasu Saastetasud
Eesti maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne ehk maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast. Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. Eestis kehtivad riiklikud maksud on: tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, tollimaks ja raskeveokimaks ning aktsiisid: alkoholi-, tubaka-, pakendi-, kütuse- ja elektriaktsiis [1]. Riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse, osa füüsilise isiku tulumaksust ja maamaks tervikuna laekub kohalike omavalitsusüksuste eelarvesse ja maksude haldur on vastavalt Maksukorralduse seadusele Maksu- ja Tolliamet. Kohalikud maksud on müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemisemaks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu [1]. Kohalikud maksud laekuvad kohaliku omavalitsuse eelarvesse ja maksude
töötuskindlustusmaksu. Need peetakse automaatselt palgast kinni. Eesti maksud Eestis on kehtestatud kaheksa riiklikku maksu: ·tulumaks (maksumäär 2006. aastal 23%, 2007. aastal 22%, 2008. ja 2009. aastal 21%); ·sotsiaalmaks (maksumäär 33%); ·maamaks (maksumäär 0,1 kuni 2,5% maa maksustamishinnast aastas); ·hasartmängumaks; ·käibemaks (maksumäär 20% maksustatavast väärtusest, raamatute puhul 9%); ·tollimaks; ·aktsiisid (alkoholiaktsiis, tubakaaktsiis, kütuseaktsiis, elektriaktsiis, pakendiaktsiis) ·raskeveokimaks. Kohalikke makse võib olla kuni kaheksa: ·müügimaks; ·paadimaks; ·reklaamimaks; ·teede ja tänavate sulgemise maks; ·mootorsõidukimaks; ·loomapidamismaks; ·lõbustusmaks; ·parkimistasu. Maksude haldur Riiklike maksude haldur on vastavalt Maksukorralduse seadusele Maksu-ja Tolliamet, kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus. maksude haldurid kehtestavad
maksustada enam keskkonnakahjulikke tegevusi, mis kaasnevad loodusvarade tarbimisega. Ökomaksureformi eesmärk on muuta maksusüsteemi, et väärtustada ja kasutada säästvalt loodusvarasid ja keskkonda, vähendada energeetika keskkonnakahjulikkust, arendada taastuvenergeetikat, tõsta energia- ja ressursikasutuse efektiivsust ning keskkonnateadlikkust. Keskkonnamaksu liigid: Energiamaksud – kütuseaktsiis, elektriaktsiis Transpordimaksud – riigilõiv mootorsõiduki kasutamise eest Saastemaksud – maks saaste heitmise eest välisõhku, pinnasesse, põhjavette või veekogusse. Ressurismaksud ehk loodusvara kasutamise maksud – maavara kaevandamisõiguse tasu, vee erikasutusõiguse tasu, kalapüügiõiguse tasu. Keskkonnatasudest laekuva raha kasutamine Riigieelarvesse laekuvat raha kasutatakse riigi keskkonnapoliitika elluviimiseks. V.a
1. jaanuarist 23 protsenti. Eesti Energia kontserni ettevõtted esitasid energiaturu inspektsioonile hinnatõusu aluseks olevad kuluprognoosid, mille järgi tõuseks elektri hind lõpptarbijale keskmiselt 16 protsenti. Kui liita sellele aga riigi kavandatavad sammud, oleks Eesti Energia pressiesindaja Iveri Marukashvili sõnul hinnatõus kokku 23 protsenti. Riigipoolse hinnakergituse põhjustavad taastuvenergia toetus ja jaanuarist kehtima hakkav elektriaktsiis kilovatt-tunni kohta. Eesti Energia põhjendab alates 2002. aastast paigal püsinud elektri tootmise hinna kallinemist eelkõige sellega, et oluliselt on muutunud Eesti majanduskeskkond. Muu hulgas on kallinenud kütused, tõusnud on remondi- ja hoolduskulud ning toimunud on märkimisväärsed muutused tööjõuturul. Praeguseks on kõik viis Eesti Energia kontserni ettevõtet ehk Eesti Põlevkivi, Narva
keskpanga poolt. – Tõene Kui riigieelarve on ülejäägiga, siis teostab valitsus ekspansiivset eelarvepoliitikat. – Vale Sümbolraha väärtus põhineb tema sisemisel väärtusel, kaupraha omab aga väärtust tänu valitsuse korraldusele. – Vale Liiga suure inflatsiooni korral on üheks keskpanga poolt kasutatavaks võimalikuks meetmeks valitsusele laenu andmine. – Vale Kõige rohkem maksutulu saab Eesti riik järgmistest maksudest: tulumaks, kütuseaktsiis ja elektriaktsiis. – Vale Tulumaksumäära suurendamine suurendab ka kogunõudlust. – Vale Ekspansiivse rahapoliitika vahendite hulka kuulub muuhulgas diskontomäära langetamine. – Tõene Proportsionaalse maksusüsteemi korral maksavad väiksema sissetulekuga isikud proportsionaalselt vähem kui suure sissetulekuga isikud, progressiivse maksusüsteemi puhul on vaatamata sissetulekute erinevusele maksumäär kõigile ühesugune. – Vale Valitsussektor koosneb Riigikogust ja Vabariigi Valitsusest
Maamaks Maamaksu määr on üldjuhul Jällegi täiesti suhteline, 0,1-2,5% maa oleneb erinevatest teguritest. maksustamishinnast. Palju on erandeid ja maksust vabastusi. Aktsiisid Alkoholi-, tubaka-, pakendi-, Alkoholi-, tubaka- ja kütuse- ja elektriaktsiis. kütuseaktsiis. KOKKUVÕTE Meie arvame, et Prantsusmaa maksusüsteem on liiga keeruline ja mahukas, mis hõlmab otseseid (üksikisiku ja ettevõtte tulumaks, varanduse/jõukuse maks) ja kaudseid (käibe- ja aktsiisimaks) makse. Kõik ettevõtte raamatupidamise dokumendid tuleb säilitada 10.a. jooksul. Liiga palju on bürokraatiat, see omakorda aga pärsib majandustegevust. Võrreldes Eestiga on Prantsusmaa maksukoormus suurem. Samuti on ettevõtluse kohapealt
ära andis, tagasi ei saa. 7. Millised on riigieelarve suuremad tulud ja kulud? Tulud Riigieelarve tulud tulevad maksulistest tuludest ja mittemaksulistest tuludest. Maksulised tulud on need sotsiaalmaks (maksab tööandja igalt väljamakstult palgalt 33%), käibemaks (kauba või teenuse ostmisel lisanduv 18% maks), aktsiisimaksud (alkoholiaktsiis, tubakaaktsiis, kütuseaktsiis, elektriaktsiis, pakendiaktsiis; aktsiisimaksuga tahetakse piirata üleliigset tarbimist), hasartmängumaks, tollimaks. Mittemaksulised tulud on igasugused toetused (välistoetused) ja kaupade ning teenuste müük. Kulud Kõige suuremad kulud on sotsiaalkulud (pensionid, toetused jm), teisel kohal tervishoiukulud (palgad, investeeringud), sellele järgnevad haridus- ning teaduskulud ja sisekorra- ja õiguskulud. Kulud on veel ka keskkonnakaitse, julgeoleku, riigikaitse,
Küsimus 13 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Liiga suure inflatsiooni korral on üheks keskpanga poolt kasutatavaks võimalikuks meetmeks valitsusele laenu andmine. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Küsimus 14 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kõige rohkem maksutulu saab Eesti riik järgmistest maksudest: tulumaks, kütuseaktsiis ja elektriaktsiis. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Küsimus 15 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Tulumaksumäära suurendamine suurendab ka kogunõudlust. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Küsimus 16 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Ekspansiivse rahapoliitika vahendite hulka kuulub muuhulgas diskontomäära langetamine
veekogudesse, põhjavette saastetasu jäätmete kõrvaldamise eest. Kõige suurem keskkonnamaksude maksja on maismaaveonduse tegevusala (kütuse aktsiis) Kodumajapidamised, energia Keskkonnatasu seadus - Loodusvarade säästlikku kasutamist Keskkonnatasu keskkonna kasutusõiguse hind Keskkonnatasu - Kohustuslik makse - KIK - Maksab tootja - Läheb tootmiskuludesse Keskkonnamaks - Kohustuslik maks - Maksab tarbija - Kütuseaktsiis, elektriaktsiis - Ei lähe toomiskuludesse - Kasutatakse riigieelarve üldvajaduste rahastamiseks Saastetasu: vääveldioksiid, raskemetallid jne Saastetasu vees: nafta, fosfor Maavara kaevandamisõiguse tasu lubjakivi, põlevkivi Keskkonnatasud jagunevad riigieelarvesse ja kohalikku eelarvesse Saastaja maksab põhimõte Keskkonnamajandus Majandusmeetmete klassifikatsioon: Keskkonnamaksud ja tasud ( kütuseaktsiis, jäätmetasu) Tagatisraha ( pakendiaktsiis)
Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 32 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Vahetoodangu tarbijateks on majapidamised ja ettevõtted; lõpptoodangu tarbijaks on valitsus. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 33 Vale Hindepunkte 0.0/1.0 Eemalda lipp Küsimuse tekst Kõige rohkem maksutulu saab Eesti riik järgmistest maksudest: tulumaks, kütuseaktsiis ja elektriaktsiis. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 34 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Piirmaksumäära tõstmine Laffer'i kõvera langevas osas kahandab valitsuse maksutulusid. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 35 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst
kütuseaktsiisi seadus (1993) jt õhusaaste-, veesaaste-, jäätmete kõrvaldamise, vee erikasutus-, maavarade kaevandamis-, riigimetsa raie-, jahipidamisõiguse ja kalapüüdmistasu kütuse-, pakendiaktsiis, raskeveokimaks, mootorsõidukite, laevade ja lennukite registreerimise riigilõiv keskkonnaseaduste rikkumise trahvid ja kahju kompenseerimine Alkoholi-, tubaka, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus (2008) - lisandus elektriaktsiis Eelnevalt väljatoodud keskkonnamaksud koos elektriaktsiisiga jaotavad Grüner et al (2009) neljaks: Energiamaksud , Transpordimaksud, Saastemaksud, Ressursimaksud - kütuseaktsiis, elektriaktsiis, raskeveokimaks, riigilõiv mootorsõidukite, laevade ja õhusõidukite registreerimise eest, saastetasu saasteainete heitmisel välisõhku, veekogudesse, põhjavette ja pinnasesse, saastetasu jäätmete kõrvaldamise eest, pakendiaktsiis, maavara
· laekumine: 100% riigieelarvesse. Käibemaks Universaalne tarbimismaks, mis hõlmab kõiki tarbitavaid kaupu ja teenuseid ning millega koormatakse igat müügietappi vähendades maksukohustust eelmiste müükide ajal makstud maksu võrra. ·maksumäär: 20%, 9%, 0%(eksport). ·maksumaksja: käibemaksukohustuslane või importija. ·maksustamisperiood: reeglina kuu. ·laekumine: riigieelarvesse. Alkoholi-, tubaka- kütuse- ja elektriaktsiis Tarbimismaksud, millega maksustatakse konkreetset kaubagruppi. Eesmärgiks mõjutada tarbijate eelistusi. · maksumaksja: laopidaja, kaupleja, importija. · maksumäär: erinevad määrad sõltuvalt kaubagrupist. ·laekumine: riigieelarvesse. 3,5% alkoholi- ja tubakaaktsiisist Eesti Kultuurkapitalile. Pakendiaktsiis ·eesmärk: soodustada pakendite korduv- ja taaskasutust ning koguda raha
näitab kui suure osa sissetulekutest jaotab riik maksude abil ümber; mida kõrgem on maksukoormus, seda suurem on riigi roll majandusesMaksud Eestis Riiklikud maksud Tulumaks (21%) Käibemaks (20%) Sotsiaalmaks (33%) Maamaks Hasartmängumaks Tollimaks Raskeveokimaks Kohalikud maksud müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõiduki maks, loomapidamismaks, lõbustusmaks parkimistasuAktsiisid Alkoholiaktsiis Tubakaaktsiis Kütuse- ja elektriaktsiis Pakendiaktsiis Tarbimist mõjutavad maksud Käibemaks mõjutab vaesemaid, kes suurema osa oma sissetulekutest kulutavad Kapitalimaks (kinnisvaralt või intressidelt) mõjutab rikkaid inimesi, kes säästavad Aktsiisimaks - reguleerimaks kahjulikke harjumus võimalusi Maksudega saab soosida teatud tegevusi anda maksuvabastusi Omanikutulu taasinvesteerimine mitte dividendidena välja võtmine Invaliidide tööle võtmine5.5 Tööealine rahvastik jaguneb kaheks:1)maj.aktiivne rahvastik e
· Võimalikult vältima reostust ja jäätmeteket · Tagama turul elutsükli jooksul väiksema negatiivse keskkonnamõjuga toodetele parimad tingimused, kui on nende reostus- ja jäätmemahukamatel võistlejatel Keskkonnamaksud: · Saastetasud saasteainete heitmisel õhku, vette, pinnasesse · Ressursitasud maavara kaevandamine, vee erikasutusõigus, kalapüügiõigus · Energiamaksud kütuse-, elektriaktsiis · Transpordimaksud raskeveokimaks, sõidukite registreerimine · Saastekvootidega kauplemine · Maksuleevendused keskkonnasõbralikele toodetele Kui tegevus on maksustatav, peab ettevõtja: · Pidama arvestust maksustamise objektiks oleva tegevuse mahtude jm kohta · Esitama regulaarselt loodusvara kasutamise tasu või saastetasu aruande · Maksma regulaarselt loodusvara kasutamise või keskkonna saastamise eest
Maksud tagavad vajalikud ressursid ühiste hüvede pakkumiseks ning nende kaudu saab mõjutada ka majanduspoliitikat. Makse makstakse tuludelt (nt tulumaks), kulutustelt (nt käibemaks) ja omandilt (nt maamaks). Maksud jagunevad riiklikeks ja kohalikeks maksudeks ning aktsiisideks. Eestis kehtivad riiklikud maksud on: tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, tollimaks ja raskeveokimaks ning aktsiisid: alkoholi-, tubaka-, pakendi-, kütuse- ja elektriaktsiis. Kohalikud maksud on müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõiduki maks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu. Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet, kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus. Maksuhalduril on õigus kontrollida kõiki maksukohustuslase maksustamisega seotud dokumente. Töötuskindlustusmakse on töötuskindlustuse sihtotstarbeliseks rahastamiseks töötuskindlustuse
keskkonnakahjulikke tegevusi, mis kaasnevad loodusvarade tarbimisega. Samaaegselt vähendatakse eelkõige tööjõu maksustamist. Ökomaksureformi eesmärk: On muuta maksusüsteemi, et väärtustada ja kasutada säästvalt loodusvarasid ja keskkonda, arendada taastuvenergeetikat, tõsta energia- ja ressursikasutuse efektiivsust ning keskkonnateadlikkust. Keskkonnamaksu liigid: Energiamaksud (kütuseaktsiis, elektriaktsiis, energia tootmisega seotud süsinikupõhised maksud); Transpordimaksud (mootorsõidukitele, raskeveokitele, teekasutusele); Saastamise ja loodusvara kasutamise maksud (õhu-, vee-, pinnasesaaste, maavarade ja muude ressursside kasutamine, jäätmekäitlus, pakendid). Keskkonnamaksud Eestis on kütuseaktsiis, raskeveokimaks ja pakendiaktsiis. Keskkonnatasudest laekuva raha kasutamine:
Kui suur võiks sinu meelest taastuvate osakaal tulevikus olla ning miks? 2,3% (2008 aasta seisuga).Toodetakse: puit, biogaas, hüdroenergia, tuuleenergiaEL'iga liitumiselt võeti kohustus 2010ks aastaks taastuvast energiaallikast toodetud elektri osakaalusk 5,1% kogutarbimisest. 14.Kui palju ligikaudu maksab kodutarbijale 1 kWh elektrienergiat ning millest see tasu koosneb? Maksab u. 1,5 kr/kWh ELEKTRIHIND =ELEKTRIENERGIA + VÕRGUTEENUS + TAASTUVENERGIA TASU + ELEKTRIAKTSIIS 15.Milliste riikidega on ühendatud Eesti elektrisüsteem? Millistesse riikidesse Eestist elektrit eksporditakse ning millistest riikidest imporditakse? Eesti elektrisüsteem on 330 kV liinide kaudu seotud Läti, Leedu ja Venemaaa elektrisüsteemidega. Ekporditakse Venemaale, lätti, leetu ja Soome. Imporditakse Venemaalt, lätist, leedust, soomest. 16.Milliseid pikaajalisi energeetikat puudutavaid kohustusi (protsendilised
• Fiskaalne ja keskkonnapoliitiline eesmärk! (tihti ka erineva eesmärgiga maksud, nt kütuseaktsiis ja pakendiaktsiis) Statistiline liigitus ELs: -Energiamaksud -Transpordimaksud -Saaste- ja ressursimaksud/tasud Keskkonnamaksud EUROSTATi järgi jaotatakse neljaks Saastemaksud — saastetasu saasteainete heitmisel välisõhku, veekogudesse, põhjavette ja pinnasesse, saastetasu jäätmete kõrvaldamise eest, pakendiaktsii Energiamaksud — kütuseaktsiis, elektriaktsiis Transpordimaksud — raskeveokimaks, riigilõiv mootorsõidukite, laevade ja õhusõidukite registreerimise eest Ressursimaksud — maavara kaevandamisõiguse tasu, vee erikasutusõiguse tasu, kalapüügiõiguse tasu, kasvava metsa raieõiguse tasu ja jahipiirkonna kasutusõiguse tasu Keskkonnamaksud • Keskkonnamaksude laekumine on viimase kahe kümnendi jooksul kasvanud ja Statistikaameti andmetel ulatusid 2015. aastal keskkonnamaksud 558 miljoni euroni, millest
o Vabariigi Valitsus kehtestab: maavara kaevandamisõiguse tasumäärad vee erikasutusõiguse tasumäärad kutselise kalapüügiõiguse tasumäärad o keskkonnaminister kehtestab: harrastuskalapüügi-, eripüügi- ja vähipüügiõiguse tasumäärad jahipiirkonna kasutusõiguse tasumäärad keskkonnamaksu liigid: o energiamaksud (kütuseaktsiis, elektriaktsiis, energia tootmisega seotud süsinikupõhised maksud) o transpordimaksud (mootorsõidukitele, raskeveokitele, teekasutusele) o saastamise ja loodusvara kasutamise maksud (õhusaaste, veesaaste, pinnasesaaste, maavarade ja muude ressursside kasutamine, jäätmekäitlus, pakendid) o keskkonnamaksud Eestis on kütuseaktsiis, raskeveokimaks ja pakendiaktsiis
. loeng 11. Lk.2 *Eelarve tulu ja kuluallikad - Riigieelarve tuludest moodustavad peamise osa (2009. a. 75%) maksutulud, mistõttu mõjutavad maksupoliitilised muudatused enim eelarvepositsiooni.Hetkel kehtib Eestis kaksteist riiklikku maksu: tulu-, sotsiaal-, maa-, hasartmängu-, käibe-, tolli- ja raskeveokimaks ning kütuse-, elektri-, alkoholi-, tubaka- ja pakendiaktsiis, millest täielikult laekub riigieelarvesse ilma sihtotstarbeta vaid käibemaks, raskeveokimaks, elektriaktsiis ja ettevõtte tulumaks. https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/0000/1332/1177/13321184.pdf 1.Mis on avalik poliitika? (Poliitika ? Avalik?, Administreerimine vs poliitika?, Halduspoliitika vs avalik poliitika?) *Poliitika on organiseeritud tegevus, mille abil tullakse võimule, mõjutatakse ja kontrollitakse võimu, et kujundada ja juhtida avalikku elu. On 2 peamist iseloomustavat suunda: Huvirühmade võitlus võimuletuleku pärast;
enam tähelepanu keskkonnaga seotud majandushoobadele (keskkonnamaksud, kaubeldavad saasteload jm), et negatiivset keskkonnamõju vähendada ja loodusressursse säästlikult kasutada. Keskkonnamaksud on majanduslikud meetmed, millega soovitakse tarbimis- ja tootmisharjumusi keskkonnasõbralikumaks muuta.” Eestis keskkonnamaks rakendatakse maksu ja aktsiisi näol: kütuseaktsiis, elektriaktsiis, raskeveokimaks, mootorsõidukiaktsiis, pakendiaktsiis. Aktsiiside ja maksude eesmärk on motiveerida tarbijat “tarbida vähem”. KESKKONNATASUD: Keskkonnaministeeriumi nägemus on, et keskkonnatasud (charges) erinevad keskkonnamaksudest selle poolest, et neid lisatakse omahinda. Eesmärgiks on seatud sundida kõiki subjekte, kes tegelevad majandustegevusega, mille
rikasutusluba, jäätmeluba, üldgeoloogilise uurimistöö luba, maavara kaevandamise luba. Keskkonnakompleksluba- on suure keskkonnamõjuga ettevõtete tegevuse tulemusel tekkiva saaste vältimisele ja kontrollimisele suunatud keskkonnakorralduse vahend. Keskkonnamajandus. Keskkonnamaks- on majanduslik meede, millega soovitakse muuta tarbimis- ja tootmisharjumusi keskkonnasõbralikumaks. Keskkonnamaksu liigid: energiamaksud (kütuseaktsiis, elektriaktsiis, energia tootmisega seotud süsinikupõhised maksud), transpordimaksud (mootorsõidukitele, raskeveokitele, teekasutusele), saastamise ja loodusvara kasutamise maksud (õhu-, vee-, pinnasesaaste, maavarade ja muude ressursside kasutamine, jäätmekäitlus, pakendid). Suurimad keskkonnamaksude ja tasude maksjad. Keskkonnatasu seadus. Keskkonnatasude rakendamise eesmärgid: 1. Ergutada loodusvarade säästlikku kasutamist, 2.Ergutada keskkonnasõbralikuma toorme ja kütuse kasutamist 3
o toote iseloom (nt säilivus) ja o ressursside kasutamise alternatiivsed võimalused · · Hinnast peaaegu sõltumata kannab suuremat maksukoormust osapool, kelle tegevus on vahetusprotsessis väheelastsem o Teisisõnu, kui nõudlus on elastsem, kannab rohkem tootja. Kui pakkumine on elastsem, kannab rohkem tarbija. · Kaudsed maksud: o Käibemaks 20% o Aktsiisid o Elektriaktsiis o Kütuseaktsiis o Pakendiaktsiis o Tubakaaktsiis o Alkoholiaktsiis · Kauba hinna muutumise korral vajavad tootjad tootmise ümberkorraldamiseks aega. Sellega seoses võib eristada kolme järgmist perioodi: o Hetkeperiood situatsioon, kus tootja pole hinnamuutusega kohaneda jõudnud o Lühiperiood ajavahemik, mille jooksul firmad saavad tootmismahtu suurendada (vähendada) olemasolevaid tootmistegureid kasutades.
Kuna keskkond on järjest suureneva tootmise tõttu suurema reostusega koormatud, on vajalik rakendada majanduslikke hoobasid saastekoormuse vähendamiseks, näiteks: saastemaksud: saastetasu jäätmete kõrvaldamise eest, saastetasu saasteainete heitmisel välisõhku, veekogusse ja pinnasesse, pakendiaktsiis ressursimaksud: keskkonnatasu vee erikasutusõiguse ja kalapüügiõiguse eest energiamaksud: kütuseaktsiis, elektriaktsiis transpordimaksud: raskeveokimaks, riigilõiv sõiduautode registreerimise eest 23. Süsteemi mõiste. Keskkond kui süsteem. Süsteem on rühm teineteist mõjutavaid komponente. Süsteem peab olema keskkonnast selgelt eristatav. Süsteemi määratlemiseks puudub ühtne kriteerium, see sõltub konkreetsetest tingimustest. Süsteemide klassifikatsioon lähtuvalt termodünaamika I seadusest 1) Avatud süsteem vahetab keskkonnaga nii ainet kui
Keskkonnamaksude harmoniseerimine. Eesti: Ökoloogilise maksureformi (2006-2013) lähtealused (2005). Uued maksuobjektid seoses kliimamuutustega (tuumareaktori kütus, lennuliiklus, CO2 variandid). LIIGITUS: Keskkonnamaksude liigid: Emissioonimaks, Teenustemaks, Kaudsed maksud, Administratiivmaksud, Maksude diferentseerimine. Eesmärgi ja kavandamise alusel liigitatakse: Ergutusmaksud, Kulude katmise maksud, Keskkonnalased fiskaalmaksud. Eurostat: energiamaksud (kütuseaktsiis, elektriaktsiis, energia tootmisega seotud süsinikupõhised maksud), transpordimaksud (mootorsõidukitele, raskeveokitele, teekasutusele), saastamise ja loodusvara kasutamisega seotud maksud (õhu-, vee-, pinnasesaaste, maavarade ja muude ressursside kasutamine, jäätmekäitlus, pakendid). KESKKONNAMAKSUD EESTIS: Eestis on kasutusel mõiste keskkonnakaitselised laekumised = keskkonnatasud, riiklikud maksud, kahju hüvitamised. Riiklikest maksudest on
Raha kasutamine · EL õigusaktide nõuete täitmiseks · Reoveekäitlusprojektid · Prügilate ehitus, sulgemine, saneerimine, nõrgvete puhastus · Keskkonnateadlikkuse tõstmine Üldine põhimõte · Tuleb mõjutada neid, kes saavad midagi teha, s.o loodusvarade kasutajaid ja saastajaid, seega tasu; · vähemalt 2015. aastani peaksid säilima keskkonnatasud. Keskkonnamaksud · energiamaksud (kütuseaktsiis, elektriaktsiis) · transpordimaksud (automaksud, teemaksud-raskeveokimaks) · saastetasud · loodusvarade kasutustasud (kaevandustasud) Keskkonnamaksudel kaks põhilist eesmärki · MÕJUTADA KÄITUMIST · SAADA TULU Saastekahju hüvitised · Rahaline kompensatsioon · Tasuvad kui paiksetest saasteallikatest välisõhku viidavad kogused on suuremad kui lubatavad või milliseid aineid ei ole märgitud saasteloas
Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. Eesti maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne: maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast. Eestis on kehtestatud kaheksa riiklikku maksu: tulumaks; sotsiaalmaks; maamaks; hasartmängumaks; käibemaks; tollimaks; aktsiisid (alkoholiaktsiis, tubakaaktsiis, kütuseaktsiis, elektriaktsiis, pakendiaktsiis); raskeveokimaks. 373. Mis on tarbijakaitseseaduse ülesanne? Tarbijakaitseseaduse ülesanne on tagada tarbija õiguste kaitsmine Eestis. 374. Kes on tarbija? Füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega. 375. Millised on tarbija põhiõigused? Tarbijal on õigus:
annaabi.ee 
