Kiiruse sagedusreguleerimine on tänu pooljuhttehnika arengule leidnud üha sagedamist kasutamist. Võimalus sageduse muutmisega reguleerida mootori pöörlemiskiirust selgub valemist: Sageduse muutmine kutsub esile ka mootori poolt arendatava momendi muutumise s.h. ka vääratusmomendi muutumise - sageduse vähendamisel moment suureneb ja vastupidi. See aga kutsub esile mitmeid ebameeldivaid nähtusi mootori töös. Muutes sagedust konstantsel toitepingel muutub mootori magnetvoog. Magnetvoo konstantsena hoidmiseks või muutmiseks vajalikul viisil on sageduse reguleerimisel ühtlasi vaja muuta ka mootori toitepinget mingi reguleerimisseaduse järgi. Tingimuseks, et mootori ülekoormatavus jääks muutumatuks. Juhul kui Tst=const (tõste- ja pidevtranspordimasinad) kui Tst=T0+C2*ω2 (ventilaatortunnusjoon) Alalisvoolu vahelüliga sagedusmuundur - alaldatakse 50Hz vahelduvvool alaldi abil seejärel
keerdude arvu. pöörlemiskiiruse suurenemise teel ja on rakendatav näiteks tõsteseadmetes koorma langetamises või 13. Trafo koormamisel tekib sekundaarvool I (2). Tarviti takistuse vähendamisel suureneb sekundaarvool elektriraudteel allamäge sõites. *Dünaamiline pidurdus on sisuliselt samuti pidurdamine generaatortalitluses, ning tema poolt tekitatud magnetvoog, mis on põhivoo muutumisega vastassuunaline ja vähendab teda. kus pidurdavate osade kineetiline energia muundub soojuseks takistites. Pidurdamiseks lülitatakse mootor Selle tulemusena väheneb primaarmähise induktiivsus ja induktiivtakistus ning suureneb primaarvool, mis toitevõrgust välja ja ühendatakse pidurdustakistitega. Eralduvat soojust kasutatakse sageli kütteks omakorda suurendab südamiku magnetvoogu endise väärtuseni
pöörlemissagedus nn = 1000 min-1, ankruahela takistus (ankru- ja lisapooluste mähised) Ra = 0,2 ja ankruahelasse on lülitatud lisatakisti takistusega Rl = 1,8 . Rööpergutusmootori tunnusjoonte arvutamiseks on otstarbekas leida elektromotoor- jõutegur, mis konstantse magnetvoo korral on püsiva väärtusega U n - I n Ra CE = k E = , nn kus kE on elektromotoorjõu võrdetegur, magnetvoog, Wb; Un nimipinge, V; In nimivool, A; Ra ankruahela takistus, ; nn nimipöörlemissagedus, s-1. Pöörlemissagedus pööret sekundis on 1 1000 / 60 = 16,67 või s-1. s Elektromotoorjõu tegur sel juhul on 220 -105 0,2 CE = = 11,94 Vs. 16,67
Kineetilise energia arvel jätkab mootor pöörlemist endises suunas, kuigi elektromagnetiline moment on vastupidine pöörlemissuunale. Vastulülituspidurdus on teistest pidurdusviisidest kõige ebaökonoomsem. Mootor tarbib energiat võrgust ka pidurduse ajal. Selline pidurdusviis on aga efektiivne mis tahes nurkkiirusel ja võimaldab ajamit täielikult peatada. Vastulülituspidurdust rakendatakse väikese kiirusega koormuse langetamisel ja ajami reverseerimisel. 3) Dünaamiline pidurdus. Dünaamilisel pidurdamisel lahutatakse mootori ankur võrgust ja ühendatakse takistiga. Kui ergutusmähis jääb ühendatuks alalisvooluallikaga, siis saame võõrergutusega dünaamilise pidurduse. Kui aga ergutusmähis on rööbiti ankrumähisega, saame endaergutusega dünaamilise pidurduse. Dünaamiline pidurdus: a võõrergutusega, b endaergutusega Tunnusjoone jäikus sõltub ankruahela takistusest ja magnetvoost
F jõud viga f sagedus kasutegur I vool elektriline nurk i ülekandesuhe ülereguleerimine J inertsmoment hõõre k tegur L induktiivsus haru L1,2,3 kolmefaasiline ahel lekketegur M pöördemoment magnetvoog m faaside arv, mass temperatuur n pöörlemissagedus nurk P võimsus aheldusvoog p pooluste arv nurkkiirus Q laeng 6 Lühendid A amper M mega = 106 (eesliide) ac vahelduvvool MMF magnetomotoorjõud
..................................................................................................... 53 6.6. Mootori momendi vahetu juhtimine .................................................................................. 54 6.7. Mootori koormused ja nende tunnusjooned ...................................................................... 55 6.8. Sagedusmuunduri funktsioonid ......................................................................................... 57 6.8.1. Ajami käivitamine ja peatamine ..................................................................................... 57 6.8.2. Libistuse kompensatsioon .............................................................................................. 57 6.8.3. IR kompensatsioon ......................................................................................................... 58 6.8.4. Mootori momendikompensatsioon ................................................................................
Agregaadi tööd dünaamilises olukorras iseloomustab elektriajami põhivõrrand. Kogu võrrandit on vaja kasutada ainult sel juhul, kui süsteemi elektrimootortöömasin inertsimoment sõltub pöördenurgast . Elektriajami põhivõrrandite rakendamisel tuleb arvestada momentide ja jõudude märke. Enamasti takistab takistusmoment ajami liikumist, mõnel juhul võib ta aga seda soodustada. Kui inertsimoment on püsiv suurus (J = const), siis muutub valem lihtsamaks: Kui elektriajamis on edasi-tagasi liikuvad osad, siis tuleb momendi asemel vaadelda jõudusid. Analoogselt momendi valemiga saame jõudude tasakaalu valemi Kui mass on püsiva suurusega, siis 32. Elektrimootori soojenemine ja jahtumine. Elektrimasin valmistatakse mitmesugustest soojustehniliselt erinevatest materjalidest. Soojus eraldub mootori
väärtuse ja muutub hüppeliselt nulliks või väheneb mingi kindla minimaalväärtuseni, kui juhitav suurus väheneb tagastusväärtuseni (vt joonis S2); Joonis S.2 järgivsüsteemid juhtimistoime järgib mingi sisendsignaali muutumist; programmjuhtimissüsteemid juhtimistoime muutub vastavalt etteantud programmile. Suletud juhtimissüsteeme liigitatakse sõltuvalt ajami koormuse mõjust reguleeritavale suurusele alljärgnevalt: staatilised juhtimissüsteemid koormuse muutumine põhjustab reguleeritava suuruse muutumise; astaatilised juhtimissüsteemid koormuse muutumine ei mõjuta reguleeritavat suurust; segasüsteemid kombinatsioon mõlemast ülaltoodud süsteemist. Elektriajamite juhtimissüsteemid ja skeemid täidavad mitmesuguseid ülesandeid,
lihtsamini nimetatakse magnetsüdamikeks, mis moodustavad magnetahela. Vahelduvmagnetväljade puhul valmistatakse südamikud pöörisvoolude nõrgendamiseks ja neist tekkiva energiakao vähendamiseks enamasti 0,3...0,5 mm paksusest elektrotehnilisest lehtterasest. Elektrivool kulgeb isoleeritud juhist valmistatud mähistes. Energia muundamine elektrimasinas on paratamatult seotud kadudega. Kaod tekivad · voolu kulgemisel läbi mähise juhtme, kus tekib mittesoovitav soojus. Seda kadu tuntakse kui vaseskadu. Vaseskadu on võrdeline voolutugevuse ruuduga ja juhi takistusega pCu = I 2 r 114 · magnetsüdamikus ajaliselt muutuva magnetvälja toimel hüstereesist ja pöörisvooludest tekkiva soojusena. Seda kadu tuntakse kui rauaskadu (ka teraseskadu). Rauaskadu on seda suurem, mida suurem ja massiivsem on magnetsüdamik, mida suurem on magnetsüdamiku materjali hüstereesisilmuse pindala ja mida suurem on ümbermagneetimise sagedus
lihtsamini nimetatakse magnetsüdamikeks, mis moodustavad magnetahela. Vahelduvmagnetväljade puhul valmistatakse südamikud pöörisvoolude nõrgendamiseks ja neist tekkiva energiakao vähendamiseks enamasti 0,3...0,5 mm paksusest elektrotehnilisest lehtterasest. Elektrivool kulgeb isoleeritud juhist valmistatud mähistes. Energia muundamine elektrimasinas on paratamatult seotud kadudega. Kaod tekivad · voolu kulgemisel läbi mähise juhtme, kus tekib mittesoovitav soojus. Seda kadu tuntakse kui vaseskadu. Vaseskadu on võrdeline voolutugevuse ruuduga ja juhi takistusega pCu = I 2 r 114 · magnetsüdamikus ajaliselt muutuva magnetvälja toimel hüstereesist ja pöörisvooludest tekkiva soojusena. Seda kadu tuntakse kui rauaskadu (ka teraseskadu). Rauaskadu on seda suurem, mida suurem ja massiivsem on magnetsüdamik, mida suurem on magnetsüdamiku materjali hüstereesisilmuse pindala ja mida suurem on ümbermagneetimise sagedus
3) Reguleerimine parameetri muutumise kiiruse järgi e. reguleerimine tuletise järgi. Kui parameeter hakkab muutuma, siis tavaliselt algmomendil parameetri muutumise kiirus on suur ja kui formeerida signaali kiiruse järgi ning signaal anda regulaatorile, siis hakkab ta kohe tegutsema ootamata parameetri märgatavat kõrvalekallet. Sellega suureneb reguleerimistäpsus ja regulaatori kiiretoimelisus. Automaatika süsteemide tööreziimid. Jaotatakse kahte reziimi: 1) Staatiline on selline reziim mille juures sisendsignaalid ja väljundsignaalid ei muutu aja vältel. Näiteks: mootor töötab teatud kiirusega. 2) Dünaamiline reziim on selline kus sisend ja väljund parameetrid muutuvad aja vältel. Näiteks mootori kiiruse suurenemine. Dünaamiline reziim eksisteerib ülemineku ajal ühest staatilisest reziimist teise ja sellepärast nimetatakse seda siirde reziimiks. Dünaamiline reziim on elementide ja süsteemide jaoks tavaliselt raskem kui staatiline
talitus: kestev või lühiajaline. valmistaja tehas, mass, väljalaske aeg ja pass. 3.) TRAFO elektrimotoorjõudude võrrandid / 4.)Trafo vektordiagramm · · · · U 1 = - E1 + I 1 rT 1 + j I 1 X LT 1 · · · · E 1 = U 2 + I 2 rT 2 + j I 2 xT 2 · · I = I 0 - I ´2 I ´2 = I 2 2 1 Ideaaljuhul kui trafo takistust ei oma, siis trafot pingestades tekib vool, milline jääb pingest 90 kraadi maha. Vooluga kaasneb magnetvoog, mis indutseerib elektromotoorjõud. Kusjuures E=U1, kui takistust pole. Kui trafol on takistus ja ei ole tegemist ideaaljuhuga siis vektordiagramm näeb välja nii kuna trafo ei ole ideaalne tekivad temas tühijooksukaod 5.)3 faasiline trafo Kolmefaasilise süsteemi pingete transformeerimist võib realiseerida kolme ühefaasilise trafoga, mis on ühendatud trafode rühmaks. Ligikaudu kuni 60MVA
3) Reguleerimine parameetri muutumise kiiruse järgi e. reguleerimine tuletise järgi. Kui parameeter hakkab muutuma, siis tavaliselt algmomendil parameetri muutumise kiirus on suur ja kui formeerida signaali kiiruse järgi ning signaal anda regulaatorile, siis hakkab ta kohe tegutsema ootamata parameetri märgatavat kõrvalekallet. Sellega suureneb reguleerimistäpsus ja regulaatori kiiretoimelisus. Automaatika süsteemide tööreziimid. Jaotatakse kahte reziimi: 1) Staatiline on selline reziim mille juures sisendsignaalid ja väljundsignaalid ei muutu aja vältel. Näiteks: mootor töötab teatud kiirusega. 2) Dünaamiline reziim on selline kus sisend ja väljund parameetrid muutuvad aja vältel. Näiteks mootori kiiruse suurenemine. Dünaamiline reziim eksisteerib ülemineku ajal ühest staatilisest reziimist teise ja sellepärast nimetatakse seda siirde reziimiks. Dünaamiline reziim on elementide ja süsteemide jaoks tavaliselt raskem kui staatiline
grafiidi-osakesed ja metallitolm. Elektrikaar häirib tuge-vasti masina tööd. Niisugused on ankrureaktsioonid mitteküllastunud magnetsüsteemiga masinas. Kui masina magneetimissüsteem on küllastunud, siis on vootiheduse suure- nemine pooluskinga ühe serva all väiksem kui vootiheduse vähenemine pooluskinga teise serva all.. See ühtlustab vootiheduse jaotust õhupilus, sest vootiheduse maksimaalväärtus väheneb. Kuid resulteeriv magnetvoog seejuures väheneb. Küllastunud magnetsüsteemiga masinas ankrureaktsioon osaliselt demagneedib masina. Selle tulemusena masina tööomadused halvenevad: G-l väheneb EMJ ja mootoril aga väheneb pöördemoment. 24. Kommutaatori sädelemise põhjused ja selle vähendamise võtted (lk 68) Kui hari mingisugusel põhjusel ei puutu kommutaatori külge kogu pinnaga, vaid ainult osaliselt, siis tekivad kohalikud liiga suured voolutihedused, mis tekitavad
Soojusautomaatika eksamiküsimuste vastused 1. Põhimõisted automatiseeritud tootmise alalt. Automaatikasüsteemide klassifikatsioon nende otstarbe järgi. Näited. Automatiseeritud tootmise põhimõisted: 1. Objekt 2. Regulaator 1. Andur 2. Tajur 3. Automaatikasüsteem Automaatikasüsteemide klassifikatsioon otstarbe järgi: 1. Automaatreguleerimise süsteemid (ARS) 2. Distantsioonjuhtimise süsteemid (DJS) 3. Tehnoloogilise kaitse süsteemid 4. Automaatblokeeringu süsteemid (ABS) 5. Reservseadme automaatse käivitamise süsteem (RAKS) 6. Automaatsed tehnoloogilise kontrolli süsteemid (ATKS) 7. Signalisatsioonisüsteemid (SS) valgus ja helisüsteemid 1. Tehnoloogiline SS andmed seadmete töö ja üksikute parameetrite kohta 2. Avarii SS teatavad võimalikest avariilistest olukordadest ja juba tekkinud avariidest 3. tsentraalsed SS on ette nähtud signalisatsioonisüsteemi korrasoleku ja
b)Ehitus Lihtsaim trafo koosneb kahest mähisest, mis parema omavahelise magnetilise sidestuse tagamiseks on paigutatud ühisele ferromagnetilisele südamikule. Trafosüdamik on harilikult valmistatud 0,35 või 0,5 mm paksusest trafoplekist ehk elektrotehnilisest lehtterasest, väiketrafodel kasutatakse ferriitsüdamikku. c)Tööpõhimõte Kui üks mähis – primaarmähis – ühendada vahelduvvooluallikaga, mille pinge on U 1, tekib südamikus vool I1 ja vahelduv magnetvoog Φ, mis teises mähises – sekundaarmähises – indutseerib vahelduvpinge U2. Kui sekundaarmähis ühendada tarvitiga, mille takistus on R, tekib neis vool I 2. 18. Trafo tühijooks ja koormusolukord. Trafo tühijooks on olukord, kus primaarmähis on ühendatud võrguga ja sekundaarmähis avatud (I 2=0). Trafo koormusolukord tekib sekundaarmähise sulgemisel tarbijaga Z t, tekib vool I2. 19. Trafo energeetika ja kasutegur.
paralleelne magnetilise Ankur pooliga r S induktsiooni B jõujoontega, s.t + et ehkki momendil magnetvoog Ergutusmähis S F = 0 , on nii dF / dt kui ka genereeritav emj maksimaalsed. Joonisel pole näidatud kommutaatorit.
Sisukord Sünkroonmasinad .................................................................................................................................... 2 Põhimõisted......................................................................................................................................... 2 Töötamispõhimõte .............................................................................................................................. 3 Konstruktsioon .................................................................................................................................... 4 Staatorimähised .................................................................................................................................. 6 1 ja 2- faasilised staatorimähised ........................................................................................................ 9 Elektromotoorjõud .......................................................
suurte raskustega. Alalisvoolumasina reostaatkäivitust, -reguleerimist ja -pidurdust võimaldav lülitus on näidatud joonisel 4.8. Mootori ankruahelasse on lülitatud takistid R1, R2 ja R3. Ankruahela summaarne takistus Ra sum = Ra + R1 + R2 + R3 . Mootori käivitusvool on pöördvõrdeline ankruahela takistusega. I a = U a Ra sum . Takistuse suurenemisel väheneb vooluga võrdeliselt ka mootori moment Tm = k m Φ I a , kus km on masina ehitusest konstant tegur Ф on magnetvoog. Mootori käivitamisel lülitatakse algul ankruga jadamisi kõik takistid ning käivitamine toimub vastavalt mootori tunnusjoonele 1, kuni vool väheneb läveni I1. Seejärel sulgub kontakt K1, ankruahela takistus väheneb ning käivitus jätkub vastavalt mootori tunnusjoonele 2. Voolu vähenemisel läveni I1 sulgub kontakt K2 ning käivitusprotsess jätkub vastavalt tunnusjoonele 3. Viimasena sulgub kontakt K3 ning mootori talitlus jätkub voolu-kiiruse loomulikul tunnusjoonel
- muutub NO, NO2 jne. kokkusurumine silindris (a...c komprimeerimine ). Järgneb kütuse maksimaalrõhk Pz. Nende parameetrite suurenemine tingib silindri- sissepritsmine , kütuse põlemiseks ettevalmistamine ja põlemine kolvgrupi detailide mehaanilise koormuse järsu kasvu. Teoreetilises tsüklis antakse soojus töötavale kehale väljapoolt , läbi (c...z). Rõhk silindris tõuseb järsult maksimaalväärtuseni pz . Laevamootorite surveastme praktilised väärtused : silindri seina. 2 Takt. Kolb liigub ÜSS-sst ASS-u. Toimub kütuse järelpõlemine , · aeglasekäigulised 10 kuni 13
Koormuse langetamisel muundatakse mehaaniline energia elektriliseks. Lühidalt, mootori generaatoritalitlust võivad ajamis põhjustada alljärgnevad tingimused. Mootorit käitab töömasin (näiteks auruturbiin, sisepõlemismootor) st kiiruse suurenemisel üle sünkroonkiiruse arendab mootor töömasinat pidurdavat generaatormomenti. Mootorit pidurdatakse rekuperatiivpidurdusega st ajamit peatatakse konstantse momendiga. Joonis 2.15. Elektriajami momendi-kiiruse neli kvadranti [21]. Lihtsamad ajamid töötavad tavaliselt I kvadrandis (mootoritalituses), mõnedel ajamitel on pöörlemissuund muutumatu, kuid muutub momendi suund (nt kiirendamisel ja pidurdamisel). Samuti esineb olukordi, kus elektriajam töötab muutumatu suunaga momendiga, aga muutub mootori pöörlemissuund (nt koormuse tõstmisel ja langetamisel). Kui elektriajam on varustatud vastava muunduriga, siis võib ta talitada kõigis neljas kvadrandis.
pöördentrrga (asendi) juhtimiseks avatud või srrletud juhtimisalrelaga süsteemides tirigirrrusel, et väĮurldsuurust reguleeritakse sulrteļiselt aeglaselt ning lrrootor töötab pearrriselt püsitalitĮuses, Suletr"rd juhtimisahelaga stisteernid võimaldavad võrreldes avatud siisteerrridega suurendada oluliselt väĮundsuuruste reguleerimise täpstrst ning parandada nrõrrevõrra ajami dünaanrilisi rräitajaid, nõnda et ajamit saab kasrrtada ka toitepinge trrätgatarlate fluktr.ratsioonide rring nruutļiku koormuse korral. Sageduse muutttnrise kiirus ehk kiirendus- ja aeglustusrampide kestus on tavaļise sagedusjuhtimise prrhul aga rangelt piiratrrcl. DünaarniĮised protsessid võivad kergesti põhjustada mootori vääratr.lmise, S. t. tööpurrkti nihkumise üļe vääratuspunkti' mootori seiskumise või teņra taļitluse väikesel nll
................................................................................... 7 3. KOORMUSDIAGRAMM, EKVIVALENTNE MOMENT JA VÕIMSUS ......................... 8 4. MOOTORI VALIMINE JA MEHAANILINE TUNNUSJOON......................................... 10 5. MEHAANILINE TUNNUSJOON ...................................................................................... 12 6. INERTSIMOMENDI LEIDMINE ....................................................................................... 13 7. AJAMI JUHTIMINE ........................................................................................................... 15 8. ENERGIAKULU ................................................................................................................. 16 KOKKUVÕTE ......................................................................................................................... 17 KIRJANDUS .....................................................................................................
Suure kasuteguriga mootori kasutegur on 5 10 % kõrgem kui standardmootoril. Suure kasuteguriga mootoritel on suuremad mähised ning seega: 1) väiksemad koormuskaod, võimsustarge ning müra; 2) kuumenevad vähem ja nende eluiga on pikem; 3) ülekoormatavus on parem kasutegur ei vähene kuni 150% koormuseni. · Energiakadude vähendamise võimaluseks on mootori kiiruse reguleerimine, eriti efektiivseks võib osutuda muutuva kiirusega ajami kasutamine pumpade tootlikkuse reguleerimisel. · Levinud on arvamus, et alalisvoolumootorid on ka praegu veel parim lahendus kiiruse reguleerimiseks. · Asünkroonmootorite kiirust saab elektriliselt sujuvalt muuta sagedusmuunduritega. · Sagedusmuunduri eeliseks on asjaolu, et teda on lihtsam ekspluatatsioonis parandada kui alalisvoolumootorit. · Transformaator töötab efektiivselt kui ta on koormatud vähemalt 35 55 % nimivõimsusest.
43 Fotodiood Fotodiood on pooljuhtseadis, milles optilise kiirguse energia toimel tekib laengukandjate suunatud liikumine. Materjaliks Ge, Si. Fotodiood võib töötada kahes reziimis: a b fotogeneraatori reziim; b c fotomuunduri reziim. Valgustatud diood: 0 a foto E.M.J., 0 b lühisevool. Tundlikkus: I/: [mA/Lm]; SSi 3, SGe 20 44 Fotomuunduri reziimis rakendatakse fotodioodile vastupinge, mis on tunduvalt kõrgem, kui foto E.M.J. ja pn-siirde valgustamisel potentsiaaltõkke kõrgus praktiliselt ei muutu. Selle tagajärjel jää- vad kõik vabanenud ja pn-siirde välja poolt eraldatud laengud fotodioodi. Seega fotodioodi selles reziimis pärivool puudub.
Kombineeritud süsteem-alustab reguleerimist häiringu tekkimisel,lõpplikult võimendustegurid.Regulaatori süntees seisneb nende tegurite valikus nii, et paneb paika väljundi järgi.Suletud juhtimissüsteemi struktuurskeem, oleks tagatud süsteemi nõutavad dünaamilised omadused elemendid ja toimimine?-P-Programmseade annab ette programmi,või Staatiline ja dünaamiline reziim?- Staatiliseks ehk püsireziimiks nimetatakse sätte.Andur A kontrollib reguleeritavat parameetrit.y muundab selle olekut kus sisend suurus ja väljund suurus ei muutu(nt mootor töötab konstantse võrdlemiseks sobivaks suuruseks. Annab tagasiseide elemendiga VE..E=x-y kiirusega).Dünaamiliseks reziimiks ehk siirdeprotsessiks nim.üleminekut ühest määrab vea signaali. x=x,siis E=0 ja regulaator midagi ei muuda.V-võimendi.T- püsireziimist teise
Mistahes sõlme voolude algebarline summa=0, väljuvate voolude summat loetakse negatiivseks. 12. Töö ja võimsus Töö on energia, mida teeb keha pannes suletud vooluringis elektrilaenguid liikuma A=Uit (1J) Võimsus avaldab seadme töövõimeid. Võimsus on töö, mida tehakse 1 sekundi vältel P=II (1W) 13. Mittelineaarsed elemendid. Mittelineaarsed elektriahelad ja nende lahendamine. Mittelineaarse alalsivoolu takistus sõltub temperatuurist jt välismõjudest 14. Magnetvoog. Magnetväljatugevus. Elektromagnetiline jõud. Vasaku käe reegel Magnetvooks φ läbi väljaga ristioleva pinna nim. voolutiheduse B ja pindala S korrutist: φ=BS Magnetväljatugevus näitab, milline magnetiline ergutus langeb 1 m Elektromagnetiline jõud: vastassuunalised magnetväljad tõmbuvad, samasuunalised tõukuvad. Selle tulemusena mõjub vooluga juhtmele magnetväljas elektromagnetiline jõud F, suund määratakse vasaku käe reegliga.
juhtmete hargnemis koht Juhtmete hargnemis koht juhtmete ristumine (eraldi juhtmed) Töö nr3 Elektriajamid Ajam on töömasinat või mehhanismi käivitav seade, mis koosneb jõuallikast, ülekandeseadmest ja juhtimisaparatuurist. Ajami valik · Võimsus · Toimekiirus · Mass · Mõõtmed · Juhitavus · Töökindlus · Ökonoomsus · Teenindusmugavus Ajamite tehnilised näitajas · Ajami liik(lahtine,kinnine,ohutu) · Toitesüsteemi parameetrid (mis pinget vajab ) · Mootori toitemuunduri tüüp · Nimireziimi parameetrid · Mehaanilised karakteristikud' · Kasutegur · Müra · Pidevalt lubatud tööaeg · ... Ajami liik · Elektriajam · Hüdroajam (vesi, õli, vedelik) · Pneumoajam (õhk surve) · Kombineeritud ajam (võib olla mitu koos ) Elektriajam On mitmesuguste töömasinate või abimehhanismide käitumiseks ettenähtud
Enamasti on selleks mõõteriista skaala maksimaalne väärtus. · Digitaalse mõõteriista viga d = ±(0,5% reading + 2 digits) See oli näide valemist absoluutse vea leidmiseks digitaalse mõõteriista korral. Tegelikkuses võivad arvud erineda valemis tooduist. Valemis tähistab rdg mõõterista näitu ja digits mõõterista ekraanil näidatavate numbrite väiksemait järku. Täpsusklass on iga mõõteriista üks tähtsamaid parameetreid. Täpsusklass on karakteristik, mis määrab suurima lubatava põhivea, lisavea ja teisi täpsust mõjutavaid omadusi. Mõõteriista täpsusklass võib olla antud kolmel viisil: taandatud, absoluutse või suhtelise piirhälbena. Taandatud piirhälbe kaudu defineeritakse täpsusklass järgmiselt: Mõõteriista täpsusklass on mõõteriista suurim taandatud viga kasutuseloleva skaala piires:
ehk dzaulides (J) I voolutugevus amprites (A) R juhi takistus oomides () t aeg sekundites (s) Juhis eralduva soojuse hulk on võrdeline juhi takistuse, voolu ruudu ja ajaga. Seda seadust tuntakse Joule-Lenzi seaduse nime all. Elektrivoolu soojuslikku toimet kasutatakse mitmesugustes soojendusseadmetes. Muudes elektriseadmetes on elektrienergia muundumine soojuseks üldiselt soovimatu energiakulu, mis vähendab kasutegurit. Eralduv soojus kuumutab neid seadmeid ja piirab nende koormamist. Elektriseadme kasulik võimsus ongi enamasti piiratud tema pinnalt soojuse ärajuhtimise võimega. Kui elektriseadmetes satuvad pingestatud juhtmed või erinimelised klemmid omavahel või mõne metalleseme kaudu ühendusse, siis muutub vooluringi takistus väga väikeseks. Seda nimetatakse lühiseks. Voolutugevus kasvab kümneid kordi ning ületab kaugelt juhtmetele lubatava väärtuse. Eralduv soojushulk on võrdeline
1. Termodünaamika ( termodünaamiline süsteem, sise- ja väliskeskkond. Süsteemide liigitus ) Termodünaamika on teadus erinevate energialiikide vastastikustest muundumistest. Termodünaamika hõlmab mehaanilisi, soojuslike, elektrilisi, keemilisi, elektromagnetilisi ja muid nähtuseid. Tehnilise termodünaamika põhi ülesanne on teoreetiliste aluste loomine, soojusmootorite, soojusjõu seadmete, soojus transformaatoritele. Termodünaamilise süsteemi all mõistetakse kehade kogu, mis võivad olla nii omavahel kui ka väliskeskkonnaga energeetilises vastumõjus. Väliskeskkonnaks nimetatakse termodünaamilist süsteemi ümbritsevat suure mahutavusega keskkonda, mille olekuparameetrid (N: temperatuur, rõhk jne.) ei muutu, kui süsteem mõjutab seda soojuslikul, mehaanilisel või mõnel muul viisil. Süsteemide liigitus:
(S) [J/K] Soojenemisel entroopia ehk korrapäratuse aste suureneb ja jahutamisel väheneb. S =s M dq ds = T 2 dq s = s 2 - s1 = = J / kg * K 1 T Joone alune pinala näitab q-d ehk protsessist osavõtvat soojushulka. Joonis õpik lk 48. 21. Termodünaamika II seaduse tuntumad sõnastused. 1) Kogu soojust ei ole võimalik muundada tööks.(soojuskaod) 2) Soojus ei saa ise minna madalama temperatuuriga kehalt kõrgema temperatuuriga kehale selleks on vaja tööd teha. 3) Soojus läheb alati soojemalt kehalt külmemale. 22.(23) Termodünaamilised põhiprotsessid ja nende graafiline kujutamine pv- ja Ts-diagrammil. 1)Isohoorne(isohooriline) protsess, mis kulgeb konsantsel mahul (V=const) , näiteks gaasi kuumutamine kinnises anumas. 2) Isobaarne protsess Protsess, mis kulgeb konstantsel rõhul. (p=const)
(S) [J/K] Soojenemisel entroopia ehk korrapäratuse aste suureneb ja jahutamisel väheneb. S s M dq ds T 2 dq s s 2 s1 J / kg * K 1 T Joone alune pinala näitab q-d ehk protsessist osavõtvat soojushulka. Joonis õpik lk 48. 21. Termodünaamika II seaduse tuntumad sõnastused. 1) Kogu soojust ei ole võimalik muundada tööks.(soojuskaod) 2) Soojus ei saa ise minna madalama temperatuuriga kehalt kõrgema temperatuuriga kehale selleks on vaja tööd teha. 3) Soojus läheb alati soojemalt kehalt külmemale. 22.(23) Termodünaamilised põhiprotsessid ja nende graafiline kujutamine pv- ja Ts- diagrammil. 1)Isohoorne(isohooriline) protsess, mis kulgeb konsantsel mahul (V=const) , näiteks gaasi kuumutamine kinnises anumas. 2) Isobaarne protsess Protsess, mis kulgeb konstantsel rõhul. (p=const)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
