Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Krüptoraha on tõusuteel. Nüüd on just õige aeg osta! Ära riski ja kauple turvalises keskonnas -> TEE KONTO Sulge
Add link

Elastsusmoodul - prax(11) - sarnased materjalid

lugemid, graafik, esialgse, pikenemine, rjekorras, kats, htlaselt, lemine, kolmes, venib, missugust, ristl, mullid, tsin, eelmine, nihkumine, juhendaja, nullid, deformeerub, likool, allkiri, hooke
7
pdf

ELASTSUSMOODUL

Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Margarita Sidorenko Teostatud: 7.03.2019 Õpperühm: IABB63 Kaitstud: Töö nr: 9 TO: ELASTSUSMOODUL Töö eesmärk: Töövahendid: Hooke`i seaduse rakendamine traadi Uuritavast materjalist traat, indikaatorkelladega materjali elastsusmooduli määramiseks varustatud mõõteseade traadi pikenemise tõmbedeformatsiooni kaudu, määramiseks, k...

Füüsika - Tallinna Tehnikaülikool
20 allalaadimist
8
pdf

Elastsusmoodul

... d 2 d 2 1.46 10 S S 2 S 2.92 10 7 8 4 1.39 10 mm 2 d d 6.13 10 l 0.80 m l 2 10 3 m Elastsusmooduli arvutamine Punkti A koordinaadid on 22 N, 0.12 mm. Punkti B koordinaadid on 65 N, 0.64 mm. l FB FA E S B A 0.80 65 22 11 N E 4 2.27 10 2.92 10 (6.4 1.2) 10 7 ...

Füüsika - Tallinna Tehnikaülikool
933 allalaadimist
2
xls

Elastsusmoodul

Vasak Parem Pikenemine 0 2.5E-011 0 1E-010 0 0.0001 2.5E-011 0.00036 0 0.00026 0.00015 2.5E-011 0.00069 1E-010 0.00054 0.0001 0 0.00036 2.25E-010 0.0...

Füüsika täiendusõpe - Tartu Ülikool
8 allalaadimist
2
pdf

Tutvumine Hooke’i seadusega ja traadi elastsusmooduli määramine venitamisel.

Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Kadri-Ann Kertsmik Teostatud: Õpperühm: YAMB 11 Kaitstud: Töö nr. 11 TO: ELASTSUSMOODUL Töö eesmärk: Töövahendid: Tutvumine Hooke'i seadusega ja Uuritav traat, seadis traadi traadi elastsusmooduli määramine pikenemise määramiseks, kruvik, venitamisel. mõõtejoonlaud SKEEM ...

Füüsika praktikum - Tallinna Tehnikaülikool
6 allalaadimist
14
docx

Füüsika praktikum nr 9- Elastsusmoodul

Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 9 TO: ELASTSUSMOODUL Töö eesmärk: Töövahendid: Hooke`i seaduse rakendamine traadi Uuritavast materjalist traat, indikaatorkella- materjali elastsusmooduli määramiseks dega varustatud mõõteseade traadi tõmbedeformatsiooni kaudu pikenemise määramiseks, ...

Füüsika - Tallinna Tehnikaülikool
109 allalaadimist
5
pdf

Füüsika praktikum nr 11 - ELASTSUSMOODUL

Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 11 OT: ELASTSUSMOODUL Töö eesmärk: Töövahendid: Tutvumine Hooke'i seadusega ja traadi uuritav traat, seadis traadi pikenemise määramiseks, elastsusmooduli määramine venitamisel kruvik, mõõtejoonlaud Skeem ...

Füüsika - Tallinna Tehnikaülikool
342 allalaadimist
4
doc

Füüsika I 11. praktikumi (Elastsusmoodul) protokoll (tiitelleht, tabelid)

Tallinna Tehnikaülikool Füüsika instituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 11 OT: Elastsusmoodul Töö ülesanne: Töövahendid: Tutvumine Hooke'I seadusega ja traadi Uuritav traat, seadis traadi pikenemise elastusmooduli määramine venitamisel. määramiseks, kruvik, mõõtejoonlaud. Katseandmete tabel Traadi pikenemine venit...

Füüsika praktikum -
60 allalaadimist
2
doc

Füüsika I 9. praksi tiitelleht ja tabelid: ELASTSUSMOODUL

Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 9 TO: ELASTSUSMOODUL Töö eesmärk: Hooke`i seaduse Töövahendid: Uuritavast materjalist traat, rakendamine traadi materjali indikaatorkelladega varustatud mõõteseade traadi elastsusmooduli määramiseks pikenemise määramiseks, kruvik, mõõtelint. tõmbedeformatsiooni kaudu. ...

Füüsika - Tallinna Tehnikaülikool
6 allalaadimist
6
pdf

Füüsika 11 praktikum - elastsusmoodul

Kaitstud praktikum, sisseskännitud versioon, graafik, tabel, veaarvutused. Teoreetilistes alustes osaliselt vastatud küsimustele. Õppejõu allkiri. :)

Füüsika - Tallinna Tehnikaülikool
520 allalaadimist
9
xlsx

Elastsusmoodul 11, arvutused ja graafik

...49E-010 9,81 Fb, N 0,00002 4E-010 0 50 lb, m 0,0015 ELASTSUSMOODUL E 203636839826,76 UC(E) 18769705413,365 ELASTSUSMOODULI MÄÄRAMATUSE ARVUTUSED E/l 244461992589,15 (E/l)*UC(l) 32594932,34522 E/S -1,4934440E+018 (E/S)*UC(S) -14250621865,79 E/la -2,26...

Füüsika - Tallinna Tehnikaülikool
566 allalaadimist
414
pdf

TTÜ üldfüüsika konspekt

...eeritava keha mõõtmetest (pikkus ja ristlõikepindala), kui ka keha materjali omadustest: ES k= , (4.13) l kus S on keha ristlõikepindala, l keha pikkus ja E tema materjali elastsusmoodul. [E ] = 1 N2 = 1Pa . m Materjali elastsusmoodul võrdub ühikpikkuse ja ühikulise ristlõikepindalaga vastavast materjalist keha jäikusega. Arvestades valemeid (4.12) ja (4.13), saame Hooke’i seaduse viia kujule r ES r Fel = − x. ...

Füüsika - Tallinna Tehnikaülikool
98 allalaadimist
31
rtf

Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt

... Kui jõud on pinnaga risti, on tegemist normaalpingega n . Kui aga jõud mõjub piki pinda, on tegemist tangentsiaalpingega t. Suhteline pikenemine näitab venitusel pikenemise l ja algpikkuse l suhet, = l / l . Kokkusurumisel on suhteline pikenemine negatiivne. Elastsusmoodul E näitab, kui suur normaalpinge tekib aines ühikulise suhtelise pikenemise korral. Elast- susmoodul iseloomustab ainet, millest keha koosneb. Elastsusmooduleid mõõdetakse mehaanilise pingega samades ühikutes (Pa ehk N/m2). Hooke'i seadus venitusel on elastsusmooduli abil ...

Füüsika -
21 allalaadimist
29
doc

Põhivara füüsikas

... Kui jõud on pinnaga risti, on tegemist normaalpingega n . Kui aga jõud mõjub piki pinda, on tegemist tangentsiaalpingega t. Suhteline pikenemine näitab venitusel pikenemise l ja algpikkuse l suhet, = l / l . Kokkusurumisel on suhteline pikenemine negatiivne. Elastsusmoodul E näitab, kui suur normaalpinge tekib aines ühikulise suhtelise pikenemise korral. Elast- susmoodul iseloomustab ainet, millest keha koosneb. Elastsusmooduleid mõõdetakse mehaanilise pingega samades ühikutes (Pa ehk N/m2). Hooke'i seadus venitusel on elastsusmooduli abil ...

Füüsika - Keskkool
102 allalaadimist
29
doc

Füüsika kokkuvõttev konspekt

... iseloomustab töötempot nagu võimsus. Jäikus() sõltub deformeeritava varda ristlõike pindalast S ja esialgsest Kui tööd ei tehta ühtlases tempos,võrdub see pikkusest 1 ning materjali iseloomustavast suhe keskmise võimsusega.Võimsuse elastsusmoodulist E järgmiselt: definitsioonist järeldub,et võimsusühikuks on 1N*m/1 s=1J/s.Võimsust 1 dzaul k=ES/L(väike täht) sekundis nimetatakse vatiks : 1J/s=1W. Deformeeriva jõu töö annab vardale ...

Füüsika - Tallinna Tehnikakõrgkool
382 allalaadimist
10
doc

Füüsika eksamiks

...eformatsiooniga ning tema töö A=(x-all) f¯d¯x¯-(x-all)kxdx=kx²/2 Kuna f¯=const elementaarnihke d¯x¯ piires ning nihe ja jõud on samasihilised. Jäikus() sõltub deformeeritava varda ristlõike pindalast S ja esialgsest pikkusest 1 ning materjali iseloomustavast elastsusmoodulist E järgmiselt: k=ES/L(väike täht) Deformeeriva jõu töö annab vardale täiendava potensiaalse energiadeformatsiooni potentsiaalse energia dU kui deformatsiooni suurus on x A=dU=ESx ²/2l=kx ²/2 Elastsusjõu töö on alati negatiivne,ka survedeformatsioonil,sest deformatsioon ja elastsusjõud on omavahel vastassuunalised. ...

Füüsika - Tallinna Tehnikakõrgkool
768 allalaadimist
16
doc

Kordamisküsimused

...datakse kahele põhiliigele: tõmme ja nihe. Es Hooke'i seadus: F= l . Hooke'i seaduse kohaselt on deformatsioon võrdeline jõuga ning pike l pikkepingega. Seadus on aluseks deformatsioonide arvutamisel. 28.Elastsusmoodul ja selle füüsikaline sisu. Mis on absoluutne ja suhteline deformatsioon? Elastsusmoodul on pinge, millele vastav suhteline pikenemine on üks. E=1/ .. on kasutegur. Absoluutne deformatsioon on keha pikkuse muutumine l. Suhteline deformatsioon on keha pikkuses muudu ja pikkuse suhe. l/l. ...

Füüsika - Eesti Maaülikool
137 allalaadimist
28
doc

põhivara aines füüsikaline maailmapilt

... Kui jõud on pinnaga risti, on tegemist normaalpingega n . Kui aga jõud mõjub piki pinda, on tegemist tangentsiaalpingega t. Suhteline pikenemine näitab venitusel pikenemise l ja algpikkuse l suhet, = l / l . Kokkusurumisel on suhteline pikenemine negatiivne. Elastsusmoodul E näitab, kui suur normaalpinge tekib aines ühikulise suhtelise pikenemise korral. Elast- susmoodul iseloomustab ainet, millest keha koosneb. Elastsusmooduleid mõõdetakse mehaanilise pingega samades ühikutes (Pa ehk N/m2). Hooke'i seadus venitusel on elastsusmooduli abil ...

Füüsika - Keskkool
197 allalaadimist
29
doc

Füüsika

...mehaaniliselt isoleeritud süsteemi koguenergia on konstantne. E=const.Energia ei teki ega kao, vaid muutub ühest liigist teise, nagu näiteks potensiaalsest kineetilisse. dT+dV=0 dT=-dV 1.4. Jäiga keha deformatsioon 1.4.1. Normaalpinge ja elastsusmoodul: Normaalpinge on mõiste tugevusõpetusest ning ta tähendab lõikepinnaga risti paiknevat pingekomponenti. Normaalpinge on vektoriaalne suurus ning ta tähis tugevusarvutustes on . Kogupinge avaldub normaal- ja tangentsiaalpinge kaudu valemiga ....

Füüsika - Tallinna Tehnikakõrgkool
344 allalaadimist
12
docx

Kogu keskkooli füüsikat valdav konspekt

...gemist elastsuse deformatsiooniga ning tema töö A=(xall) fdx(xall)kxdx=kx²/2 Kuna f=const elementaarnihke dx piires ning nihe ja jõud on samasihilised. Jäikus() sõltub deformeeritava varda ristlõike pindalast S ja esialgsest pikkusest 1 ning materjali iseloomustavast elastsusmoodulist E järgmiselt: k=ES/L(väike täht) Deformeeriva jõu töö annab vardale täiendava potensiaalse energiadeformatsiooni potentsiaalse energia dU kui deformatsiooni suurus on x A=dU=ESx ²/2l=kx ²/2 Elastsusjõu töö on alati negatiivne,ka survedeformatsioonil,sest deformatsioon ja elastsusjõud on omavahel vastassuunalised. ...

Füüsika - Keskkool
19 allalaadimist
66
docx

Füüsika I konspekt

... N/m2). Kui jõud on pinnaga risti, on tegemist normaalpingega n. Kui aga jõud mõjub piki pinda, on tegemist tangentsiaalpingega t . Suhteline pikenemine näitab venitusel pikenemise l ja algpikkuse l suhet, = l / l . Kokkusurumisel on suhteline pikenemine negatiivne. Elastsusmoodul E näitab, kui suur normaalpinge tekib aines ühikulise suhtelise pikenemise korral. Elastsusmoodul iseloomustab ainet, millest keha koosneb. Elastsusmooduleid mõõdetakse mehaanilise pingega samades ühikutes (Pa ehk N/m2). Hooke'i seadus venitusel on elastsusmooduli abil esitatav kujul: n =...

Füüsika -
47 allalaadimist
12
doc

MEHAANIKA JA MOLEKULAARFÜÜSIKA, PÕHIMÕISTED NING SEADUSED

.../m2). Kui jõud on pinnaga risti, on tegemist normaalpingega n. Kui aga jõud mõjub piki pinda, on tegemist tangentsiaalpingega t . Suhteline pikenemine näitab venitusel pikenemise l ja algpikkuse l suhet, = l / l . Kokkusurumisel on suhteline pikenemine negatiivne. Elastsusmoodul E näitab, kui suur normaalpinge tekib aines ühikulise suhtelise pikenemise korral. Elastsusmoodul iseloomustab ainet, millest keha koosneb. Elastsusmooduleid mõõdetakse mehaanilise pingega samades ühikutes (Pa ehk N/m2). Hooke'i seadus venitusel on elastsusmooduli abil esitatav kujul: n =...

Füüsika - Keskkool
145 allalaadimist
9
doc

Meditsiinifüüsika kordamisküsimuste vastused

...s. 23. Pöörleva (veereva) keha kineetilise energia valem. 24. Deformatsiooni liigid. Hooke`i seadus. Liikideks on tõmme, surve, nihe, vääne ja paine. Elastsusjõud on võrdeline keha deformtsiooniga e kehas tekkiv elastsusjõud Fe on võrdeline keha pikkuse muutusega. 25. Elastsusmoodul ja selle füüsikaline sisu. Mis on absoluutne ja suhteline deformatsioon? Elastsusmoodul on pinge, millele vastav suhteline pikenemine on üks. Hooke'i seadus kehtib seni, kuni pole saavutatud elastsuspiir. Absoluutse deformatsiooni korral keha esialgne kuju ja mõõtmed ei taastu, suhteli...

Füüsika -
15 allalaadimist
10
docx

Füüsika I kordamisküsimused

...hjusega. See tekib punktmassi või keha kõverjoonelisel liikumisel ja mõjub liikumissuunaga (trajektoori puutujaga) risti ja ringliikumise keskpunktist eemale. 19. Hooke’ seadus. (Tähtede seletus ja vektorite suunad) F= -kx, k- konstantne tegur, keha jäikus/materjali elastsusmoodul, x- deformatsiooni nihe. Elastse deformatsiooni puhul on varda pikenemine võrdeline sellele mõjuva jõuga. Kehtib kuni pole saavutatud elastsuspiir. Tõmbe korral positiivne ja survel negatiivne (x). Kehtib elastse deformatsiooni korral. 20. Mis on elastsusmoodul ja mis on nihkemoodul? E...

Füüsika -
79 allalaadimist
13
doc

Jõudude liigid

... deformeeritava keha mõõtmetest (pikkus ja ristlõikepindala), kui ka keha materjali omadustest: ES k= , (4.13) l kus S on keha ristlõikepindala, l keha pikkus ja E tema materjali elastsusmoodul. [ E ] = 1 N2 = 1Pa . m Materjali elastsusmoodul võrdub ühikpikkuse ja ühikulise ristlõikepindalaga vastavast materjalist keha jäikusega. Arvestades valemeid (4.12) ja (4.13), saame Hooke'i seaduse viia kujule ES Fel = - x. ...

Füüsika - Tallinna Tehnikaülikool
168 allalaadimist
6
doc

Deformatsiooni nihe

...siaalpinged. Hooke'i seadus: = G . Siin on suhteline deformatsioon, G on pinge E dimensiooniga nihkemoodul: G = , kus võrdetegur E on pinge dimensiooniga 2(1 + µ ) elastsusmoodul ehk Youngi moodul ja on poissoni tegur . 3. Elastsusmoodul E on suurus, mis näitab materjali elastsust, see avaldub pinge ja elastse deformatsiooni suhtena. Elastsusmoodul näitab, kui suur pinge tekib materjalis ühikulise suhtelise pikenemise korral. E= , k...

Füüsika - Keskkool
16 allalaadimist
105
doc

Füüsika konspekt

...s vaadeldakse neid eraldi. Kui normaalpinged püüavad keha üksikuid osakesi lõikepinna normaali sihis lähendada või eemaldada, siis tangentsiaalpinged püüavad neid osakesi lõikepinnas üksteise suhtes nihutada. Seetõttu nimetatakse tangentsiaalpingeid ka nihkepingeteks. Elastsusmoodul E näitab, kui suur normaalpinge tekib aines ühikulise suhtelise pikenemise korral. Elastsusmoodul iseloomustab ainet, millest keha koosneb. Elastsusmooduleid mõõdetakse mehaanilise pingega samades ühikutes (Pa ehk N/m2). Hooke'i seadus venitusel on elastsusmooduli abil esitatav kujul: n =...

Füüsika - Tallinna Tehnikaülikool
261 allalaadimist
14
docx

Füüsika I kordamisküsimuste vastused

...da nimetatakse elastsuskoefitsiendiks. F on suunatud kehast väljapoole(venitamine), samuti Δl. S Teine kuju: Fel = -k ∙ Δx, kus k = I ∙ E . k on keha jäikus, ∆x keha pikkuse muutus (võrreldes tasakaaluasendiga) ning E on elastsusmoodul. Miinusmärk k ees näitab, et elastsusjõud on vastassuunaline deformeeruva jõuga. 14. Kuidas on seotud kehale mõjuv jõud ja keha impulss? (Põhjendada) Keha impulss on kehale mõjuva jõu tuletis aja järgi. dmv dv p=mv ; =m∙ =ma=F ...

Füüsika -
89 allalaadimist
4
docx

Skalaarid ja vektorid

...gust, mille võrra levib laine (võnkumine) ühe perioodi (T) vältel. Lmd=v·T. Lainelevimise kiirus elastses keskkonnas sõltub kahest Avokadro arv Na=3,023 1026 näitab mol arvu ühes kilo mol aines. Van der Waalsi võrrand piVi=nRT komponendist – elastsusmoodulist E ja tihedusest roo tihedus. v= √ E roo ...

Füüsika - Tallinna Tehnikakõrgkool
3 allalaadimist
50
docx

Füüsika eksamiks kordamine

... ei taasta esialgset kuju. Keha energia muundub soojusenergiaks. Elastsuspiir näitab, kui palju võib keha deformeerida, et oleks tegemist veel elastse deformatsiooniga. Purunemispiir näitab, kui palju võib keha deformeerida, et keha ei puruneks. 15. Mis on materjali elastsusmoodul? Kuidas avaldub kehas tekkiv elastsusjõud, teades materjali elastsusmoodulit? Elastsusmoodul E on suurus, mis näitab materjali elastsust. keha jäikus S Hooke’ seadus: ⏞ ⃗ Fel = −k ∆ x;k= E ...

Füüsika - Tallinna Tehnikaülikool
74 allalaadimist
10
docx

KINEMAATIKA ALUSED

... levimise suunaga ja pikilained-osakesed võnguvad piki laine levimise sihti.Lainepikk lamda nim kaugust,mille võrra levib laine (võnkumine) ühe perioodi (T) vältel.Lmd=v·T. Lainelevimise kiirus elastses keskkonnas sõltub kahest komponendist – elastsusmoodulist E ja tihedusest roo v= √ E roo E-elastsusmoodul roo-tihedus. Lainega kandub edasi ka energia. Interferentsiks nim koherentsete lainete liitmist. Koherentseks nim ühesu...

Füüsika - Tallinna Tehnikakõrgkool
6 allalaadimist
21
doc

Füüsika põhivara

...'i seadus : 1) Elastsetel deformatsioonidel on kehas tekkiv elastsusjôud vôrdeline keha pikkuse muutusega. Fe _k . x l = x - pikkuse muutus(m) k - keha jäikus (N/m) 2) Elastsuse piirides on mehaaniline pinge vôrdeline suhtelise pikenemisega. = E . (Pa) E - elastsusmoodul (Pa) Fe( E . S ) / l0|l| - ( l ­ l0/ l0l / l0suhteline pikenemine ( l - absoluutne pikenemine )l0 L0algpikkus(m) S - keha ristlôikepindala(m2) - mehaaniline pinge 37. Keha jäikus (k) näitab, kui suur elastsusjôud tekib temas, kui venitada teda 1m vôrra pikemaks.k = Fe|x| 38. Elastsusm...

Füüsika - Keskkool
520 allalaadimist
57
pdf

Füüsika 5-nda kt variandid

...setrajektoori k6verusraadius,kui tema mass on 1 mg. Iseloomustagetrajektoori kuju. 3. Kummipaela otsa riputati raskus,mille kaa,lvenitas paela 12 cm pikemaks. Millise pe oodigahakkabraskusv6nkuma,kui ta tasakaalustvd,ljaviia? 4. Aruutage pikilaine levimiskiirusvases(elastsusmoodul-E : 6 . 1010N/rn2,tihedus 8600&g/n3) ja leidke ka sagedusele300 Hz vastavlainepikkus. 5. Liitke vonkurnised: . sr = Tsin(1.4t+ 0.44) gr z:5sin( 1.4r +60") . (Leidkeliitv6nkumiseamplituudja algfaasning ktjutage ...

Füüsika - Eesti Maaülikool
204 allalaadimist
57
pdf

Füüsika kontrolltöö nr. 5 - VONKUMISED ja LAINED

...setrajektoori k6verusraadius,kui tema mass on 1 mg. Iseloomustagetrajektoori kuju. 3. Kummipaela otsa riputati raskus,mille kaa,lvenitas paela 12 cm pikemaks. Millise pe oodigahakkabraskusv6nkuma,kui ta tasakaalustvd,ljaviia? 4. Aruutage pikilaine levimiskiirusvases(elastsusmoodul-E : 6 . 1010N/rn2,tihedus 8600&g/n3) ja leidke ka sagedusele300 Hz vastavlainepikkus. 5. Liitke vonkurnised: . sr = Tsin(1.4t+ 0.44) gr z:5sin( 1.4r +60") . (Leidkeliitv6nkumiseamplituudja algfaasning ktjutage ...

Füüsika - Eesti Maaülikool
62 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun