Kas läheksid maale elama? Kui saadakse täiskasvanuks ja hakatakse enda elu rajama, tuleb valida ka koht, kus elada. Mõne inimesed valivad selleks linna, olgu siis suurlinn või paari tuhande elanikuga linn, ent mõned kolivad elama maale värske õhu kätte. Mina valiksin elukohaks linna, sest kuna olen terve oma lapsepõlve maal elanud, tean väga hästi maal elamise miinuseid. Esimene põhjus, miks ma maale ei kolis, on väga halb transpordiühendus suuremate asulate ja linnade vahel. Muidugi oleneb see ka asulast, aga enamjaolt on bussiliiklus linnadega kehv. Mulle see ei sobiks, sest nii ei saa vabalt otsustada, mida oma päevaga peale hakata, vaid peab planeerima bussi
Allikas: Maailma faktiraamat Joonis 8. Rahvastikupüramiid Allikas: Maailma faktiraamat, 1. detsember 2008 2.4 Linnastumine Hollandi rahvastikust elab linnades 81% (2007).1975. aastal elas 63,2% rahvastikust linnades, kuid 2005. aastal juba 80,2% ning 2015. aastal peaks elama linnades 84,9% kogu rahvastikust. Hollandis ei ole eriti metropole, kuid on palju keskmise suurusega linnasid ja suuri külasid. Suurimad linnad (2006) on pealinn Amsterdam 744740 elanikuga, Rotterdam 581615 elanikuga, Haag 474245 elanikuga ning suuruselt neljas linn on Utrecht 294742 elanikuga. Enamik suuremaid linnu paiknevad ranniku ääres, sest seal toimub ka meretransport (Maailma faktiraamat).
Rahvaloendus 2011 Tulemused 1 294 455 elanikku Suurenenud keskmine eluiga 40,8 aastat Meestel 37,7 aastat, naistel 43,4 aastat Elanikkonna kahanemine 75 597 inimese võrra Rahvaarv on suurenenud: Harjumaal ja Tartumaal Kahekordistunud on elanike arv: Viimsi vallas, Rae vallas, Harku vallas, Ülenurme vallas, Tartu vallas ja Sauga vallas Linnadest on elanikkond suurenenud: Sauel, Maardus ja Keilas 4438 külast on üle 1000 elanikuga 12 ja 100999 elanikuga 645 küla 102. külas ei loendatud ühtegi püsielanikku Püsivalt elab Eestis192 rahvuse esindajad, neist suuremad rahvusegrupid on eestlased, venelased, ukrainlased, valgevenelased ja soomlased Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase
Põhja- Soomes, eriti Lapimaa läänis on lähisarktiline kliima, mida iseloomustavad külmad talved ja üsnagi soojad suved. Kuna veerand Soome alast asub põhjapolaarjoone taga, võib esineda kesköist valgust - mida enam põhjas, seda rohkem päevi kestab valgustatud periood. Soome põhjapoolseimas tipus ei looju päike suvel 73 päeva ning ei tõuse talvel üldse 51 päeva. Soome suurimad linnad on: Helsingi 560 000 elanikku (Suur-Helsingi koos 221 000 elanikuga Espoo, 182 000 elanikuga Vantaa ja Kauniaisega üle 900 000), Tampere 200 000 elanikku, Turu 175 000 elanikku, Oulu 125 000 elanikku, Lahti 98 000 elanikku, Kuopio 88 000 elanikku, Jyväskylä 81 000 elanikku, Pori 76 000 elanikku. Pinnamood Soome territoorium on üsna tasane, kuigi on ka mõningaid mägesid. Umbes 80% Soome pindalast on tasandikuline ala. Keskmine kõrgus on u. 154m Soome kõrgeimaks tipuks on Haltiatunturi(1328m). Jääaeg kujundas Soome maastiku selliseks nagu ta on nüüd.
................................................ 5 4. Valla praegune asulate loend......................................................................................6 5. Valla piires paiknenud kihelkondade osad, kirikud ja kloostrid................................7 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................10 1. Valla paiknemine maakonnakeskuse suhtes Tori vald asub Pärnumaa kirdeosas. Valla keskuseks on 564 elanikuga Tori alevik, mis asub Pärnu kesklinnast 27 kilomeetri kaugusel ja Eesti pealinnast Tallinnast 138 km kaugusel. Reljeefilt on Tori piirkond lausmaastik, mida liigestavad suhteliselt madalad jõeorud. Seda tingib asukoht Pärnu tasandik. Erandiks on Põhja-Pärnumaa servmoodustis (otsamoreenvall), mis läbib ka Tori piirid ja on eriti hästi jälgitav Tori- Seljal. Otsamoreen on mandrijää servakuhjatis, mille kohal jääserv peatus 12 000 aastat tagasi
Keskaja linn Linnade tekke eelduseks oli käsitööliste kihi teke, mis elavdas kaubandust. Linna keskpunktis olid turuplats, kirik ja raekoda. 13. saj oli suurimaks linnaks Pariis umbes 100 000 elanikuga. (Tallinn 6000 ja Tartu 4500) Kõige rohkem olid linnad siiski alla 1000 elanikuga. Keskaegne linn koosnes kitsaste tänavate, läbikäikude ja siseõuede võrgustikust, mis võis tunduda labürindina. Majade uhkemad pooled olid tänava poole. Armastati eredaid värve, eriti punast ja kuldset. Enamasti oli keskaegsel linnal kaks olulist tunnust-linnamüür ja linnaõigus, mis pidid tagama linna püsimise ja võime määrata ise oma käekäiku. Eeslinnad jäid ajajooksul müürist väljapoole. Osa linnasid allusid senjöörile, kelle maal nad asusid
Nepali rahvastiku püramiid allikas: census joonis 9. Nepali rahvastiku soolis-vanuseline jaotus allikas: The World Factbook Vanurite osatähtsus rahvastikus on väga väike ning laste osakaal on suurem kui 1/3. Kõige rohkem on Nepalis tööealisi aastaseid inimesi. Nepalis sünnib rohkem paisse kuid tööealiste inimeste seas suureneb naiste osakaal. 7 4.6 Linnastumine Nepali pealinn on Katamandu 671,846 elanikuga. Teised suured linnad on Biratnagar 166,674 elanikuga, Lalitpur 162,991 elanikuga, Pokhara 156,312 elanikuga ja Birganj 112,484 elanikuga. Nepali rahavastikust elab 17% linnades. Kathamandus paikneb enamik riigi kontoreid, saatkondi ja muid riigiasutusi. Kathamandus asuv vana palee Newar kuulub UNESCA kultuuripärandi nimekirja. Kathamandu vanalinnas paikneb palju budistide ja hindude templed, mis enamis pärinevad 17. sajandist kuid, mis on maaväringutes kannatada saanud
kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kelle püsiv elukoht asub hiljemalt valimisaasta 1. augustil vastavas vallas või linnas. Volikogu liikmeks ei või kandideerida isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab karistust kinnipidamiskohas. Volikogu suurus Sõltub omavalitsusüksuse elanike arvust. Volikogus peab olema vähemalt 7 liiget. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus sätestab volikogu liikmete arvu järgnevalt: · üle 2000 elanikuga omavalitsusüksuse volikogu on vähemalt 13-liikmeline · üle 5000 elanikuga omavalitsusüksuse volikogu on vähemalt 17-liikmeline · üle 10 000 elanikuga omavalitsusüksuse volikogu on vähemalt 21- liikmeline · üle 50 000 elanikuga omavalitsusüksuse volikogu on vähemalt 31- liikmeline · üle 300 000 elanikuga omavalitsusüksuse volikogu on vähemalt 63-liikmeline Volikogu esimees Volikogu valib enamuse häältega volikogu esimehe, kes
ning märkimisväärne osa linlastest tegeles ka põllumajandusega. Tavaliselt ümbritsesid linna kaitserajatised, linna keskel oli pühakoda. Välja oli kujunenud selgelt kij´histunud klassiühiskond. Riigi pealinn sai makse ja andmeid kogu riigist ning sinna koondus ülemkiht, nende teenrid , luksuskaupu valmistavad käsitöölised ja tolle aja vähesed haritlased. Agraarajastu linnad olid tänapäeva mõistes väiksed. Euroopas mõnesaja või mõne tuhande elanikuga, rikka ja arenenud põllumajandusega Hiinas ja Indias aga isegi mõnekümne tuhande elanikuga. Suurteks linnadeks kujunesid vaid üksikute riikide pealinnad või suurematel kaubateedel väga soodsas kohas asuvad kaubalinnad. 1.saj. oli suurim linn Rooma, kus elas üle 1 miljoni elaniku. Siiski elas agraarajastul linnades vaid 12% rahvastikust, harva veidi rohkem. 12.saj.keskpaigast puhkesid Euroopas õitsele kaubandus ja käsitöö. Kujunesid kaks suurt
juba 19. sajandil Männiku kaluriküla. Sajandi teisel poolel hakkasid eelnimetatud maantee äärde kalurid ja Toila-Allküla (endise nimega Kärilõpe küla) talunikud, kelle põllud kitsaste siiludena tulid maantee (praegune Pikk tänav) äärde, ehitama suvilaid ja elumaju. Sajandi lõpuaastail toodi ka Oru männikust 6 suvilat (praegused Pikk 4, 6, 8, 10 ja 12, üks on hävinud) ning suurem ehitamine toimus veel 1950-ndail aastail. Nii kujuneski Toila praeguseks ca 800 elanikuga asulaks. Voka asula hakkas kujunema peale teist maailmasõda Voka mõisa juurde, kui seal asuva masin-traktorijaama töötajaile ehitati elamuid. Kui mõis sai kolhoosi "Kaljurand" keskuseks ja Vokka asutati Eesti Põllumajandustehnika osakond, kasvas Voka asula ligi 1300 elanikuga asulaks.
mida teha. Neid kohutas kodusõja perspektiiv. Kui Lincoln presidendiks sai, üritas ta lõunaosariiklasi ja põhjaosariiklasi omavahel lepitada, kuid paraku erinesid nende mõtteviis ja ühiskond kardinaalselt. Pealegi tajusid lõunaosariiklased, et on majanduslikult mahajäänud ja nad kartsid oma eriseisundit kaotada. 12. aprillil 1861 ründas Lõuna armee põhjaosariike ning sõda oligi alanud. Jõudude ülekaal oli põhjapoolel: neil oli 23 osariiki 31 miljoni elanikuga, seevastu lõunal oli 11 osariiki 9 miljoni elanikuga. Siiski ei õnnestunud põhjaosariiklastel mäss kiirelt maha suruda. Kodusõja algul olid edukad hoopis lõunaosariiklased. 1863. aastal algas kodusõja käigus murrang. Toimus verine lahing Gettysburgi juures, milles lõunaosariiklaste väed lüüa said ja kaotasid 25 000 meest, seevastu põhja kaotused olid 15 000. 1864. aastal võeti põhjaosariigides vastu uus sõjaplaan, mis nägi ette tungimist vastase territooriumile
), Prantsusmaal (1 milj.), Saksamaal (0,8 milj.). Poolas on tihedaimalt asustatud Sileesia (38in./Km2) ja Väike-P. Vojevoodkond (215in./km2). 61.4% rahvastikust elab linnades. Linnarahvastiku osatähtsus on suurim Sileesia ja Alam-Sileesia vojevoodkonnas (vastavalt 78,6% ja 71,1%), kagupoolsetes vojevoodkondades on ülekaalus maarahvastik (Podakarpacies 59,6%, Swiety Krzyzis 54,6%, Lublinis 53,3%, Väike-P-s 50,4%). Poolas on 887 linna ja 53 023 maa-asulat (31.12.2005) Rohkem kui 500 000 elanikuga linnu on 5 (Varssavi, Lodz, Krakow, Wroclaw ja Poznan), 100 000 - 500 000 elanikuga linnu on 39 (neis elab kokku 29% rahvastikust). 10 000 100 000 elanikuga linnu on 362 (26,5% rahvastikust), 10 000 elanikuga linnu 436 ja alla 2000 elanikuga linnu 50. Poola on olnude Euroopa kiireima rahvaarvu kasvuga riike (1950 1996 suurenes rahvaarv 13miln võrra ehk 53%), kuid 1997. aastast on rahvaarv aeglaselt, kui pidevalt vähenenud (2001 2005 kokku 97 000 inimese võrra, sellest 81 800
Läänemeri. Saksamaa lipp Saksamaa vapp Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin, mõned üksikud ministeeriumid ja föderaalinstitutsioonid asuvad Bonnis, endise Lääne-Saksamaa pealinnas. Poliitiline ülesehitus on föderaalne ja organiseeritud parlamentaarse demokraatiana. Põhiseaduse järgi määratleb Saksamaa end demokraatliku ja sotsiaalse liitriigi ning õigusriigina. Riik koosneb 16 osaliselt suveräänsest liidumaast. Saksamaa on 82 miljoni elanikuga Venemaa järel elanike arvult teine riik Euroopas ja suurim Euroopa Liidus. Saksamaa on ka ÜRO, Euroopa Liidu, NATO ja G8 liikmesriik. Juhtlause Einigkeit und Recht und Freiheit Riigihümn Das Lied der Deutschen Pealinn Berliin Pindala 357 111,91 km² Riigikeel(ed) saksa Rahvaarv81 757 600 (2010) Rahvastiku tihedus 229 in/km² Riigikord parlamentaarne liitvabariik PresidentJoachim Gauck Liidukantsler Angela Merkel Iseseisvus 843 SKT 2498 miljardit USD SKT elaniku kohta 33 023 USD
Haiglaraamatukogu- Rahvaraamatukogu Gümnaasiumi raamatukogu- Kooliraamatukogu 9. Millest juhindub rahvaraamatukogu oma tegevuses? (Rahvark seadus, 1.ptk, paragr.3) Rahvaraamatukogu juhindub oma tegevuses käesolevast seadusest, teistest õigusaktidest, UNESCO rahvaraamatukogude manifestist ja oma põhimäärusest. 10. Missugustest põhimõtetest tuleb lähtuda rahvaraamatukogude võrgu loomisel (elanikkonna tihedust arvestades)? 1) igas kuni 10 000 elanikuga linnas vähemalt üks rahvaraamatukogu; 2) üle 10 000 elanikuga linnas vähemalt üks rahvaraamatukogu keskmiselt iga 15 000 elaniku kohta; 3) mujal vähemalt üks rahvaraamatukogu keskmiselt kuni 500 elanikuga teeninduspiirkonna kohta. 11. Kes otsustab rahvaraamatukogu asutamise? lõpetamise? Rahvaraamatukogu asutamise otsustab kohaliku omavalitsuse volikogu. Teatab valla- või linnavalitsus kirjalikult Kultuuriministeeriumile. Lõpetamine toimub kohaliku omavalitsuse volikogu otsusel
uue, iseseisva riigi- Ameerika Osariikide Konföderatsioon. Uue riigi pealinnaks sai Richmont, võeti vastu oma põhiseadus ja presidendiks valiti Jefferson Davise. 14. aprillil 1861. aastal vallutas uus riik Fort Sumteri misjärel Ühendriikide president kuulutas nad mässajateks, mässajatega liitus peale seda veel 4 osariiki. Tekkis olukord kus vastamisi olid konföderaadid, kelle käes oli 11 osariiki 9 miljoni elanikuga, ja presidendi toetajad, kus oli 23 osariiki 22miljoni elanikuga. Algsetes sõjalistes konfliktides olid konföderaatide väed, mida juhtis kindral Robert E. Lee, edukamad ja suutsid Ühendriikide jänkidest koosnevad väed tõrjuda. USA ainsaks kordaläinud teoks võib lugeda lõuna osariikide ereblokaat, et takistada toodangu kaubandust Euroopaga. Ühendriikide võimeid tõstsid Lincolni poolt rakendatud reformid: 1863. aastal kaotati lõunaosariikide orjus;1862. aastal kuulutati välja sunduslik väeteenistus,
Baaside lepingule allakirjutades jäi vormiliselt iseseisvus püsima, kuid Eesti välispoliitika sõltus siiski Nõukogude Liidust.Korraldatud valimistel, ei teadnud rahvas, mille eest nad valima läksid ning võltsitud valimustulemuste tõttu sai võimalikuks suur pettus, mille järel liideti 6. augustil 1940 Eesti Vabariik NSV Liiduga. Eesti püüdis jääda neutraalseks kõrvalvaatajaks, ent Nõukogude Liit soovis Eesti maa-ala endale ja meie väike miljoni elanikuga riik poleks suutnud vastu hakata 180 miljoni elanikuga Nõukogude Liidule. Ainus tee oli alistuda.
liikmed valib proportsionaalsuse alusel rahvas (ametiaeg 4 aastat). Valida võib alates 18. eluaastast. Täitevvõimu teostab Riiginõukogu, kes vastutab parlamendi ees. Peaministri valib parlament ja kinnitab president. Soomes on mitmeparteisüsteem. Soomes kehtib 2000.a. loodud põhiseadus. Soome keskmine rahvastikutihedus on 15,5 in/km2. Asustustihedus väheneb põhjapoole liikudes. Linnarahvastiku osatähtsus on 61%. Üle 100 000 elanikuga linnu on kuus, suurim Helsingi. 2% rahvastikust on välismaalased, neist 23% vene, 13% Eesti ja 8% rootsi kodanikud. Üle 80% moodustavad luterlased. Soome asub 60o pl põhjas ning asub Fennoskandia kilbil. Aluskorras on kristalsed kivimid, mis ka paljanduvad, need on peam. graniit, gneiss ja kvartsiit. Maapind peamiselt nõrgalt künklik. Maapinna keskmine kõrgus 152 m. Sood ja rabad moodustavad maismaast 32%. Pinnakate koosneb moreenist, liivast ja viirsavist ning enamasti õhuke
Haiglaraamatukogu - Rahvaraamatkogu Gümnaasiumi raamatukogu - Kooliraamatukogu 9. Millest juhindub rahvaraamatukogu oma tegevuses? (Rahvark seadus, 1.ptk, paragr.3) Rahvaraamatukogu juhindub oma tegevuses käesolevast seadusest, teistest õigusaktidest, UNESCO rahvaraamatukogude manifestist ja oma põhimäärusest. 10. Missugustest põhimõtetest tuleb lähtuda rahvaraamatukogude võrgu loomisel (elanikkonna tihedust arvestades)? Igas kuni 10 000 elanikuga linnas vähemalt üks rahvaraamatukogu. Üle 10 000 elanikuga linnas vähemalt üks rahvaraamatukogu keskmiselt iga 15 000 elaniku kohta. Mujal vähemalt üks rahvaraamatukogu keskmiselt kuni 500 elanikuga teeninduspiirkonna kohta. 11. Kes otsustab rahvaraamatukogu asutamise? lõpetamise? Asutamisest ja lõpetamisest teatab kohaliku omavalitsuse volikogu kirjalikult Kultuuriministeeriumile. 12
o Haiglaraamatukogu - erialaraamatukogu o Gümnaasiumi raamatukogu – kooliraamatukogu 9. Millest juhindub rahvaraamatukogu oma tegevuses? (Rahvark seadus, 1. ptk, paragr. 3) Rahvaraamatukogu juhindub oma tegevuses käesolevast seadusest, teistest õigusaktidest, UNESCO rahvaraamatukogude manifestist ja oma põhimäärusest. 10. Missugustest põhimõtetest tuleb lähtuda rahvaraamatukogude võrgu loomisel (elanikkonna tihedust arvestades)? 1) igas kuni 10 000 elanikuga linnas vähemalt üks rahvaraamatukogu; 2) üle 10 000 elanikuga linnas vähemalt üks rahvaraamatukogu keskmiselt iga 15 000 elaniku kohta; 3) mujal vähemalt üks rahvaraamatukogu keskmiselt kuni 500 elanikuga teeninduspiirkonna kohta. 11. Kes otsustab rahvaraamatukogu asutamise? Lõpetamise? kohaliku omavalitsuse volikogu 12. Missugusest ministeeriumist juhitakse rahvaraamatukogude tegevust? kultuuriministeeriumist 13
Joonis 8. Rahvastikupüramiid Allikas: Maailma faktiraamat, 1. detsember 2008 4.6 Linnastumine Hollandi rahvastikust elab linnades 81% (2007).1975. aastal elas 63,2% rahvastikust linnades, kuid 2005. aastal juba 80,2% ning 2015. aastal peaks elama linnades 84,9% kogu rahvastikust. Hollandis ei ole eriti metropole, kuid on palju keskmise suurusega linnasid ja suuri külasid. Suurimad linnad (2006) on pealinn Amsterdam 744740 elanikuga, Rotterdam 581615 elanikuga, Haag 474245 elanikuga ning suuruselt neljas linn on Utrecht 294742 elanikuga. Enamik suuremaid linnu paiknevad ranniku ääres, sest seal toimub ka meretransport (Maailma faktiraamat). 9 4.7 Tööjõud Kõige suurem osa Hollandi tööealisest elanikkonnast töötab teeninduses, neid on 73,8% (2007). Tööstussektoris töötab 24% (2007) ning põllumajanduses kõigest 2,2% (2007) . Töötuid on 4,5%
KLIIMA RIIGIST Saksamaa on suurima rahvaarvuga ELi liikmesriik. Ta ulatub Põhja- ja Balti merest põhjas Alpideni lõunas. Riiki läbivad Euroopa suurimad jõed Rein, Doonau ja Elbe Ta piirneb Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin, mõned üksikud ministeeriumid ja föderaalinstitutsioonid asuvad Bonnis, endise Lääne-Saksamaa pealinnas. Saksamaa on 82 miljoni elanikuga Saksamaa on 82 miljoni elanikuga Venemaa järel elanike arvult teine riik Euroopas ja suurim Euroopa Liidus. Saksamaa on ka ÜRO, Euroopa Liidu, NATO JA G8 liimesriik. RAHVASTIK Oma 81,8 miljonilise rahvastikuga 2010. aasta jaanuaris on Saksamaa Euroopa Liidu suurima rahvaarvuga riik. Maailmas on ta selle näitaja poolest 15. kohal. Rahvastikutihedus on 229,4 inimest ruutkilomeetri kohta. Keskmine eluiga on 79,9 aastat
suurlinn. Kesklinna lähedal on vanalinn Medina. Vanust on Medinal 1200 aastat, tänavad on kitsad ja täis poekesi. Ühele tänavale on asunud mütsimeistrid, teisel müüakse nahkkraami, kolmandalt kostab filigraanvasarate kõlksumine. Toidu- ja puuviljapoed on mujal kesklinnas. Tunise Medinat ähvardas kuri saatus. 1930ndatel aastatel vanalinna põhjaosa lammutati ning plaanis oli sama teha ka ülejäänud piirkonnaga. Õnneks läks teisiti, kuigi 100 tuhande elanikuga vanalinn kuivas kokku 15 tuhande elanikuga linnaosaks. Tunisest kümne kilomeetri kaugusel on Sidi Bou Said, linn mäekünkal. See on pealinlaste ja turistide meelispaik. Väikelinn on otsekui muinasjuturaamatust: valgeks lubjatud majakesed, säravsinised uksed, täisõites puud. All sätendab Vahemeri ning natuke kaugemalt paistavad Kartaago varemed ja Tunise majad. Tänavaid ääristavad suveniiri- ja parfüümikaupmeeste poekesed. Kohvikus tundub aeg olevat peatunud.
sajandi keskpaigast- Linnaelanike arvu kasv kiirenes veelgi pärast Teist maailmasõda. Lausa plahvatuslikult linnastusid paljud vähemarenenud riigid. Euroopas on linnastumise protsess stabiliseerunud. Kõige enam on linnastunud Põhja- Ameerika. 1950. aastal oli maailmas ainult 2 megalopolist (hiidlinna, linnastumise kõrgeim aste)- New York ja Tokyo 5.Milline on linnastumine tänapäeval? Hiidlinnad muutuvad ikka veel suuremaks. 1990. aastal oli maailmas seitse üle 10 miljoni elanikuga linna, 2010. aastal oli sama palju üle 15 miljoni elanikuga linna. 2019. aastal on suurimate elanike arvuga linnad Tokyo (~37,5 miljonit), Delhi (29 miljonit), Shanghai (26 miljonit), Sao Paulo, Mexico ( ~22 miljonit), Kairo, Dhaka , Mumbai ja Peking (~20 miljonit) Paari viimase aastakümne linnastumise intensiivsus ja territoriaalne haare on kaasa toonud ahellinnastute tekke. Üldiselt asuvad elamiseks parimad linnad Kesk- Euroopas
MAA-ASUSTUS (L13) Maa-asulate tüpoloogia: põhitunnused. 1. Elukülad- kõige levinum asulatüüp; teenindusasutused enamasti puuduvad; põllumajanduses tootmistalud; võib olla ka väiketööstust; keskm suurus alla 50 elaniku; üldiselt tühjenevad ja vananevad rahvastikuga; suuremate linnade lähedal kiiresti kasvanud 2. Majandusasulad (N: Virtsu, Aseri)- kohalikul toormel põhinevad, sageli ajaloolised tööstusasulad, ühe-ettevõtte asulad; enamasti 200-1000 elanikuga; en vähesed teenindusfunkttsioonid; palju-korterilised elamud; tänapäeval pigem tühjenevad ja vananevad; asula kasv ja areng sõltuvad ühe ettevõtte käekäigust 3. Sotsiaalasulad (N:Jämejala, Vasalemma)- osadel juhtudel samaaegselt endine põllumajanduskeskus ja tänane vallakeskus; en 200-1000 elanikuga; välisilme sarnane endiste põllumajanduskeskustega; kasv ja areng sõltuvad riigi (ja omavalitsuse) vastavatest sektorpoliitikatest 4
● Enamus olid kas Saare- või Kuramaa mehed. ● Eestis on leitud palju aardeid viikingiajast. ● Eesti viikingite rõivastus sarnases Skandinaavia omaga. Viikingite pere ● Viikingite naised olid väga iseseisvad. ● Enamasti olid kodus ja tegid koduseid ülesandeid. ● Rollid olid ära jaotatud. ● Naised hoolitsesid pere eest. Geograafilised avastused ● Avastasid Gröönimaa. ● Jõudsin sinna kohale 14 laeva ja 500 elanikuga. ● Avastasid Ameerika tänu Gröönimaa leidmisele. ● Nad käisid paljudes maades: Põhja-Aafrikas, Venemaal, Kontantinoopolis ja kesk-idas. ● Nad ei asustanud väga Euroopas. ● Täname kuulamast!
3. Selgita mõisted: · Linnastus ehk aglomaratsioon - omavahel kokku kasvanud linnad, mis toimivad nagu üks tervik · Eeslinnastumine - inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Iseloomulikuks jooneks on inimeste ränne suurtest linnadest välja. · Megalopolis ehk hiidlinn suurlinnaline ala, mis moodustab linnastute suurenedes, tihenedes ja kokku kasvades 4. Mida tähendab BosWash? (Boston + Washington) ligi 50 miljoni elanikuga regioon USA's. 5. Nimeta linnastumisega kaasnevad probleemid. Õhu saastumine, maastiku hävimine, ummikud, puhta vee puudus, müra ja prügi. 6. Nimeta Eesti suuremad linnad. Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Kohtla-Järve, Viljandi ja Rakvere. 7. Mis on slumm? Slumm on linna vaene, halva hoonestuse ja puuduva heakorraga üleasustatud osa.
Chiþinu Moldova pealinn Sten Kangilaski 10b Ajalugu · Loodud 1436. aastal. · 19. sajandi algul väike linn 7000 elanikuga. · 20. sajandi alguseks rahvaarv 125,000. · Linn hävis Teises maailmasõjas peaaegu täielikult. · Linna hakati taastama 20. sajandi keskel arhitekt Alexey Shchusev'i kavandite järgi. Rahvas ja kultuur · Rahvaarv - 2004. aasta seisuga 647,513 · Moldovlased moodustavad rahvaarvust 67% · Suurem osa Moldova meediatööstusest asub Chiþinu's. · Chiþinu's asub ka 4 professionaalset jalgpalliklubi. Geograafiline asend · Chiþinu asub Bîc jõe ääres.
Mehhiko maavärin (19.sept, 1985) Eelmisel sajandil raputas on raputanud Mehhikot palju maavärinaid, kuid 19. septembril aastal 1985 leidis Mehhikos aset katastroofiline maavärin. Tõuke võimsus ulatus 18 miljoni elanikuga pealinnas Mexicos 7,8 magnituudini. Tegemist oli sajandi suurima maavärinaga Mehhikos. Olukorra muutis halvemaks see, et oli tipptund ja inimesed ruttasid tööle. Telefoniside langes täielikult rivist välja, katkes ka elektrienergia andmine. Puhkes arvukaid tulekahjusid. Erinevatel andmetel hukkus 5000-8000 inimest, vigastada sai 30 000, peavarjuta jäi 50 000 inimest ning 150 000 kaotas töökoha. Maavärina kahju hinnati neljale miljardile USA dollarile. Haavatute abiandmine oli
rahvuspargis (306 000 ha). Roomajaist elavad seal alligaatorid ja maod, nende hulgas kuni üheksa meetri pikkune anakonda. Kohati asustavad jõgesid röövkalad piraajad, kes pole küll suured, kuid ründavad ohvrit parvena ning söövad selle oma nõelteravate hammastega välkkiirelt luudeni paljaks. Andidest idas laskub maastik madalikeni, mida läbivad Orinoco ja Amazonase arvukad lisajõed. Rahvaarvult on Kolumbia oma 36 miljoni elanikuga Lõuna- Ameerikas Brasiilia järel teisel kohal, pindalalt aga jääb alla ka Argentinale ja Peruule. Ligi kolmveerand rahvast elab linnades, enamik on koondunud Vaikse ookeani ning Kariibi mere rannikule ja viljakamatesse jõeorgudesse, kus kasvab vili ja muud taimed paremini kui mujal. Suurim linn riigis on 5,6 miljoni elanikuga pealinn Bogota. Bogota koordinaadid on 5º põhjalaiust ja 74º läänepikkust. Kuigi kogu Kolumbias räägitakse hispaania keelt, on maa
Absoluutne loomulik iive - sündide ja surmade vahe teatud ajaperioodi jooksul Suhteline loomulik iive - sündimuse ja suremuse vahe 1000 elaniku kohta vöi 100 elaniku kohta Ränne e migratsioon - rahvastiku rändamine ühestr kohast teise , eristatakse sise - ja välisrännet Rahvus - ajalooliselt kujunenud ennast teadvustanud inimrühm , mis koosneb ühhise keele , päritoluga ja kultuuriga inimestest . Rahvastiku tihedus - Keskmine elanike arv pindalaühikul Maa- asula - alla 1000 elanikuga asula , kus tegeletakse enamasti põllumajandusega ja kalandusega Linn - suur asula , · Eesti on väikese rahvaarvuga riik , maailmas ligi 200 riigi hulgas umbes 150. kohal . · Riigi vanuselist ja sooslist koosseisu saab väljendada diagrammi abil , mida nimetatakse rahvastikupüramiidiks . · Eesti rahvastiku loomulik iive on negatiivne - rahvaarv väheneb sest suremus on suurem kui sündimus ja sisseränne .
tähendab seda, et ta alati mõtleb ja kaalutleb enne ostu tegemist, kas soovitav kaup on talle eluks vajalik või saab ta hakkama ka ilma selleta. Linnainimene kulutab aga raha ka niinimetatud emotsiooniostude peale, näiteks, luksuskaubad, mida tal tegelikult eluks vaja ei ole, kuid mis pakuvad talle hetkelist rahulolutunnet. Maa ja linnainimese tarbimiserinevusi mõjutab suurel määral ka turgude erinevus. On selge, et 400 000 elanikuga linnas on eeldused edukaks äritegevuseks kordades suuremad kui 200 elanikuga väikses alevikus. Olen veendunud, et ükski ettevõtja ei eelistaks rajada suurt kinosaalide kompleksi väikesesse maa kohta, kui tal on võimalik seda rajada suurde linna. Selliseid näiteid on teisigi – ööklubid, kohvikud, restoranid, teatrid, spordiklubid, ujulad. Põhjus miks ettevõtja ei raja oma ettevõtet väikse elanike arvuga maa kohta on see, et
Suur-Pakri pole paraku ideaalne asukoht, sest asub maastikukaitsealal ja NATURA alal. Eeldatavasti oleks Eesti tehniliselt keerukaima ja mahult suurima rajatise ehituskulud mandriga ühendamata saarel oluliselt kõrgemad võrreldes ehitusega mandril. Pisut ekslikult arvatekse, et tuumajaam peab olema võimalikult kaugel inimasustusest. Tõsi, teatud ettevaatusabinõud kehtviad, kuid Saksmaal on RWEle kuuluv tuumajaam Biblis asub 2 km kaugusel 10 000 elanikuga Biblise linnast ja 10 km kaugusel 82 000 elanikuga Wormsi linnast. Seega, tuumajaam ei pea asuma inimasustuseta piirkonnas. Eesti elektrisüsteem nii tarbimise kui avariivõimsuste seisukohalt on küllalt väike, mistõttu Eestile ei sobi mitmed suuremad reaktorid võimusega 1500-1600MW. Ka ei ole Eesti sobiv koht, kus katsetada ehitada esimest teatud tüüpi tuumajaama, mille rajamine oleks suur tehniline väljakutse. Sobivaimad on Eestile 1000-500MW võimsusega reaktorid ning neid
1. Euroopa Liit on rahvusvaheliste suhete uus vorm, omab riigi tunnuseid ning ei samastu rahvusvahelise õigusega. Eristub ka rahvusriigi õigussüsteemist. Rahvusriikide õigussüsteemiga on kaitstud EL-i kodanikkonna põhiõigused. Euroopas märgatakse seda ka igapäevaelus, nagu näit seoses euro käibelevõtuga ja kümne uue liikmesriigi vastuvõtmisega. Liit tähendab ühendust, varem kutsuti EL-i ka EÜ-ks ( Euroopa Ühendus). Kokku 454 milj elanikuga 25 EL-i liikmesriiki on lepingu järgi kohustatud tihedat koostööd tegema. 2. Koostööks on vajalik riikideüleste põhimõtete rakendamine: Tavapärases riikidevahelises koostöös tõlgendavad riigid otsuseid erinevalt. Loob raamistiku õigusloomeprotsessi ja liikmesriikide koostöö toimimisele. 3. 1957. aastal sõlmiti eurooplaste toiduainetega varustamise tagamiseks ühise põllumajanduspoliitika leping. Selle sammuga pandi ühtlasi alus Euroopa
Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri. Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin, mõned üksikud ministeeriumid ja föderaalinstitutsioonid asuvad Bonnis, endise Lääne-Saksamaa pealinnas. Poliitiline ülesehitus on föderaalne ja organiseeritud parlamentaarse demokraatiana. Põhiseaduse järgi määratleb Saksamaa end demokraatliku ja sotsiaalse liitriigi ning õigusriigina. Riik koosneb 16 osaliselt suveräänsest liidumaast. Saksamaa on 82 miljoni elanikuga Venemaa järel elanike arvult teine riik Euroopas ja suurim Euroopa Liidus. Asend Saksamaa asub Kesk-Euroopas. Põhjas piirneb Saksamaa Taaniga, kirdes Poolaga (442 km), idas Tšehhiga (811 km), kagus Austriaga (815 km, ilma piirita üle Bodensee), lõunas Šveitsiga (316 km, ilma piirita üle Bodensee), edelas Prantsusmaaga (448 km), läänes Luksemburgi (135 km) ja Belgiaga (156 km) ning loodes Hollandiga (567 km). Riigipiiri kogupikkus on 3757 km. Loodes ja kirdes moodustavad loodusliku
Maa-asulate tüpoloogia: põhitunnused Elukülad Majandusasulad Sotsiaalasulad Põllumajanduskeskused Põllumajanduslikud abikeskused ja tootmisasulad Teeninduskeskused Erinevat suurusjärku maa-asulate elanike arvu muutused suurusjärkude ja perioodide lõikes (kasvavad, vähenevad) Elukülad – keskmine suurus alla 50 elaniku (tänapäeval), 50 aastat tagasi olnud üle 100 Majandusasulad – enamasti 200-1000 elanikuga, osad stagneerusid juba 70ndtale ja 80ndatel aastatel, tänapäeval pigem tühjenevad ja vananevad Sotsiaalasulad – enamasti 200-1000 elanikuga, tänane vallakeskus Põllumajanduskeskused – enamasti vähemalt 200 elanikuga, ENSV perioodil kõige kiiremini kasvanud Põllumajanduslikud abikeskused ja tootmisasulad – enamasti 50-200 elanikuga asulad, kiire rahvastikuvähenemine
olnud üle 100 Üldiselt tühjenevad ja vananenud rahvastikuga, palju pensionäridest üksikleibkondi Suuremate linnade lähedal kiiresti kasvanud ehk valglinnastunud o Majandusasulad: Kohalikul toormel põhinevad, sageli ajaloolised tööstusasulad (sh jäeti 50ndatel ja 60ndatel aastatel tsentraliseerimata); ühe- ettevõtte asulad; Enamasti 200-1000 elanikuga; Enamasti vähesed teenindusfunktsioonid (nt alg- või põhikool, kohaliku tähtsusega teenused), teeninduslik tagamaa vähene Palju-korterilised elamud; Osad stagneerusid juba 70ndatel ja 80ndatel aastatel; tänapäeval pigem tühjenevad ja vananevad; Asula kasv ja areng sõltuvad ühe ettevõtte käekäigust, vastava majandusharu konjunktuurist o Sotsiaalasulad:
ekvatoriaalsed vihmametsad. India pindala on 3 287 590 km², rahvaarv on 1 129 866 000 ja keskmine tihedus 344 in/km². Rahaühikuks on India ruupia. Joonis 2. India lipp ja vapp. 1. Rahvaarv. India rahvaarv 1 129 866 154 elanikku 2007. aasta juuli seisuga. Rahvaarvult on India maailmas suuruselt teine riik pärast Hiinat, Teda saabki võrrelda ainult Hiinaga, kus on ainult paarisaja miljoni võrra rohkem elanikke. Kolmandana tuleb USA alles 301 139 947 elanikuga. Kuni 2050 aastani ennustatakse rahvaarvu kasvu. 2. Rahvastikupüramiid. India rahvastiku püramiid. Joonis 3 India rahvastikupüramiid. 3. Loomulik iive. 2007 aastal oli suremus 7 inimest 1000 elaniku kohta ja sündimus 23 inimest 1000 elaniku kohta.Seega suurenes inimeste arv 16 inimest 1000 elaniku kohta ja iive on +1,6% ehk +16. Rändesaldo oli 2007 aastal -0.05 inimest ehk 0.05. Kasutatud matrjal: https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/in.html
Välisränne ränne mis ületab riigipiire Pendelränne- suuremate keskuste ümber toimuv lühiajaline edasitagasi liikumine seoses töö või õppimisega. Rahvus ajalooliselt kujunenud ennast teadvustanud inimrühm , mis koosneb ühise etnilise päritolu , keele ja kultuuriga inimestest. Rändesaldo teatud perioodi sisse ja väljarännanud inimeste vahe. Rahvastiku tihedus keskmine elanike arv pindalaühikul Maaasula alla 1000 elanikuga asula, kus tegeldakse enamasti põllumajandusega, ka kalandusega. Linnades ei tegelda põllumaj,kalandusega, linnad on tihedalt hoonestatud,tiheda tänavavõrgustikuga, arvukama elanikkonnaga. Maakond- riigi haldusüksus, mis ühendab valdasi. Haldusüksused- territooriumi üksikud osad riigi elu parema korraldamise huvides. Tagasiränne e remigratsioon tagasipöördumine sünnikohta või eelmisesse elukohta. Vähemusrahvused riigis lisaks põhirahvusele elavad teised rahvused.
nüüdne Eesti Vabariigi territoorium üks osa Liivimaa territooriumist ning kuulus osaliselt või täielikult Saksa, Rootsi, Vene, Taani ja Poola riikide koosseisu. Tänapäeval on Eesti demokraatlik parlamentaarne vabariik. Eesti Vabariigi territoorium on jagatud viieteistkümneks maakonnaks. Iga maakond on omakorda jagatud valdadeks. Suurim linn on pealinn Tallinn. 1,29 miljoni elanikuga on Eesti Euroopa Liidu üks väiksema elanikkonnaga riike. Eesti rahvastikust moodustavad enamiku (69%) põlisrahvas eestlased, suurimaks vähemusrahvuseks on venelased (25%) EUROOPA RIIGID Karolina Zelinskaja 9A klass NORRA Lühike nimetus eesti keeles: Norra Pikk nimetus eesti keeles: Norra Kuningriik Lühike nimetus kohalikus keeles: Norge uusnorra Pealinn:Oslo Rahvaarv:4 930 800 PORTUGAL
endise N. Liidu riikide kõrgeimad, kuigi meie endi arvutatuist poole väiksemad - üle 16%. Vähemasti esmapilgul näib, et on vaja eraldi selgitada, miks meie säästumäär on ikka nii suur. Suurt osa mängib siin Eesti tasakaalus riigieelarve, aga on muidki tegureid. Ajakirjanduses on küllalt palju räägitud vähesest hoiustamisinnust ja nappivast krediidiressursist, märksa vähem aga sellest, et kolme Balti riigi võrdluses on neist kõige väiksema - 1,5 miljoni elanikuga Eesti - pangahoiused elaniku kohta selgelt suuremad kui 3,7 miljoni elanikuga Leedus ja peaaegu sama suured kui 2,6 miljoni elanikuga Lätis. Seejuures tasub märkida sedagi, et Eesti 1994. aasta tegelik SKT võis olla suuremgi, kui EP makromajanduse osakonna arvestuste aluseks võetud 32748,2 miljonit krooni (Statistikaameti ametlikes andmetes on SKT suuruseks fikseeritud koguni 30227,6 mln. kr.)... Eri riikide säästumäärade võrdlus pikema ajavahemiku vältel on lubanud teha üldistava
poole. Soomel on maismaapiir põhjast Norra, läänest Rootsi ja idast Venemaaga. Riigil on pikk rannajoon Läänemerega, mis jaotub Botnia ja Soome laheks. Soomele ei kuulu enam rannariba Põhja-Jäämere ääres selle sai endale Nõukogude Liit. Soomes on jõgesid, mis suubuvad Põhja- Jäämerre. Soome kogupiiri pikkus naaberriikidega. 2,628 km. Soome suurimad linnad on: Helsingi 560 000 elanikku (Suur-Helsingi koos 221 000 elanikuga Espoo, 182 000 elanikuga Vantaa ja Kauniaisega üle 900 000), Tampere 200 000 elanikku, Turu 175 000 elanikku, Oulu 125 000 elanikku, Lahti 98 000 elanikku, Kuopio 88 000 elanikku, Jyväskylä 81 000 elanikku, Pori 76 000 elanikku. Soome riigi lipp kujutab skandinaavia risti nagu Rootsi, Norra, Taani ja Islandi omagi. See sümbol pärineb Taani kuninga Valdemar II aegadest, kes kuuldavasti nägi taevavõlvile ilmunud risti ööl vastu võidukat lahingut Tallinna all
Lugemine, kirjutamine ja majandamise oskus ei olnud oluline. Halvimaks omaduseks peeti truudusetust. Aadliku aukoodeks: 6) täielik ustavus senjöörile 7) truu teenimine ja vaprus sõjas 8) julgus, ausus ja galantsus (=rüütellikkus) Keskaja linn Hakkasid uuesti kujunema Itaalias ja Prantsusmaal 10. ja 11. saj. Eelduseks käsitööliste kihi teke, mis elavdas kaubandust. Linna keskpunktis olid: turuplats, kirik ja raekoda. 13. saj oli suurim linn Pariis u 100 000 elanikuga. (London 40 000; Tallinn 6000 ja Tartu 4500) enamus linnasid olid alla 1000 elanikuga. Alates 14. saj hakkas rahvastik katku ja sõdadega seoses kahanema. Uus tõus 15. saj lõpul. Linna tähtsaimad olid müür ja linnaõigus. Eeslinnad jäid ajajooksul müürist väljapoole. Osa linnasid allusid senjöörile, kelle maal nad asusid. Tekkisid iseseisvus võitlused, mille käigus senjööri võimu alt vabaneti. Kaubalinnad Juhtivad kaubanduspiirkonnad olid: 9) Vahemeri(Itaalia)
Samas on aasia popolatsioon kasvanud ligi 5 korda, euroopa, aga vähem, kui 3 korda. o Prognoositakse muude maailmajagude populatsiooni tõusu, kuid Euroopas on oodata hoogsat langust. Muudes maailmajagudes on oodata populatsiooni kasvu kiirenemist. · Rahvaarv suuremates riikides o Suurima elinikonnaga riigid euroopa alal on Venemaa (140 milj.), Saksamaa (80 milj.) ja seejärel Prantsusmaa, Suurbritannia ja Itaalia ca 60 milj. elanikuga. 10- 20 miljonit elanikku on nt. Rumeenia, Hollandis, Kreekas jt. Vahepeal on veel 40 miljoni ümbruses oleva elanikkonnaga Ukraine, Hispaania ja Poola. · Loomulik iive o Loomulik iive on madal Ida-Euroopas, eriti endise NSVL maadel. o Kõrgeimad iibed on Törgis, Iirimaal ja Islandil. Norras, Prantsusmaal, Hollandis, Suurbritannias, Taanis jt väiksematel aladel on iive 2-7,5 · Vananemine
Kuidas säilitada oma identiteeti pluralistlikus maailmas? Pluralistlikus ühiskonnas elades on igal indiviidil õigus elada elu oma äranägemise järgi tingimusel, et ta ei sega sellega teisi inimesi. Pluralistlikus ühiskonnas kehtib sõnavabadus ja ideederohkus ning samuti eksisteerivad ka erinevad kultuurid, usud ja maailmavaated. Siit tekib küsimus, kuidas sellises kultuurirohkes ühiskonnas säilitada oma identiteeti? Ameerika Ühendriik oma 300 miljoni elanikuga on nii etniliselt kui kultuuriliselt väga mitmekesine maa. Erinevad rassid toovad endaga kaasa oma kultuuri ja usu. Tihti kuuleme aga amerikaniseerumisest, mis tähendab seda, et kolitakse elama Ameerikasse sulandudes täielikult sealsesse ellu, unustades aga täieliult oma kodumaa ning sealsed uskumused. Samuti on ka palju väliseestlasi, kes isegi ei oska enam eesti keelt. Siit võib järeldada seda, et inimesed võivad välismaale kolides kaotada täielikult oma identiteedi.
traditsiooniliselt debograafilise käitumise tüübilt madala sündimuse ja suremusega kaasaegsele tüübile. (tv. lk 27) ränne- alaline elukoha muutus immigratsioon- sisseränne immigrant- sisserändaja emigratsioon- väljaränne emigrant- väljarändaja remigrant- inimene, kes on pöördunud tagasi oma ajaloolisele kodumaale vabatahtlik migratsioon sundmigratsioon *abiellumine teise riigi või teise asula elanikuga *küüditamine *õppima siirdumine *sõdadest tingitud põgenikuvoolud *kolimine paremasse elurajooni *elukohast lahkumine loodusõnnetuste tõttu *elukoha vahetus näljahäda või epideemia tõttu rahvastikupoliitika- riigi sihiteadlik tegevus rahvaarvu demograafilise koosseisu ja paiknevuse mõjutamiseks sotsiaalpoliitika- elukvaliteedi ja standardite parandamine
Kukkurloomade hulgaston kiskjad kukkurhunt ja kukkurkurat. Putukatoidulised on kukkurhiir ja siplegakaru. Lindudest on esindatudlüürasabad, kakaduud ja erinevad papagoi liigid. Puuvõredes elab eukalüptidest toituv koaala, kes on oma rahuliku iseloomu poolest Austraalia armastatuim loom. Austraalia põllumajandus kasvatab viinamarju, ananasse, banaane, suhkruroogu, tsitrusi, õunu ja marju. Autraalia suurimaks linnaks on Sidney, mis oma 8miljoni elanikuga on ühtlasi kogu kontinendi suurim linn, ekslikult peetakse Sidney't Austraalia pealinnaks. Riigi pealinn on tegelikult hoopis Canberra, mis sai alguse vaid paarist majast 1788.a. Samal aastal hakati rajama ka Sidney't, mis on tänaseks Austraalia suurim tööstus-, kaubandus- ja kultuurikeskus. 1. Nim. Austraalias kasvavaid puid. Eukalüptid, puukujulised sõnajalad, liaanid, palmid ja männid. 2. Nim. Austraalia loomi.
Eskimod on elanud Arktika rannikul, püüdes mereimetajaid ning küttides maismaal. Nad elavad laialipillatult suhteliselt väikeste kogukondadena, mis on muu hulgas erinevate looduslike tingimuste tõttu kultuuriliselt erinevad, kuid paljude ühisjoontega. Varem elasid eskimod enamasti väikestes eraldatud külades, mille suurus sõltus paiga loodusressurssidest. Tavaliselt elas külas 10–50 inimest, kes olid omavahel suguluses. Alaskal olid külad kohati kuni 200 elanikuga. 19. sajandi alguses oli selliseid rühmi väidetavalt umbes 200. Eri rühmad olid omavahel umbusklikud ja nende suhted olid pingelised, kuigi enamasti tehti teatud koostööd. Tuli ette rüüsteretki üksteise aladele ja omavahelisi sõdu. Tavaliselt elati suurperedena. Mõnel pool oli ühe suurpere elamu teiste omadega läbikäikude abil ühendatud. Kanada keskosa eskimod kasutasid talvel lumest onne iglusid, mujal kasutati turbast, kivist ja puust maju. Suvel kasutati nahktelke
Kõigepealt ründas ta vene linnu. Kui mongolid üsna varsti Venemaa vallutasid, rajasid nad ühise mongoli-türgi riigi. Tatarstan ja selle pealinn Kaasan Praegusajal elab ligikaudu neli miljonit inimest paljurahvuselises 68000 ruutkilomeetri suuruses Tatarstani Vabariigis, mis paikneb Venemaa Euroopa-osa idapiirkonnas. Riiki peetakse üheks ”kõige enam majanduslikult arenenud riigiks Venemaa Föderatsioonis”. Kaasan on moodne miljoni elanikuga linn Volga ja Kazanka jõe ristumiskohas. See on üks paljudest Venemaa linnadest. Üks Kaasani vaatamisväärsusi on selle kuulus kreml. See vana 16. sajandist pärit kindlus koos hoonetega on ainuke praeguseni säilinud tatari kindlus Venemaal. Kaasani kremli kivimüüride vahel on ka Sjujumbeka torn, Tatarstani valitsushooned, mošee ja õigeusu kirik. Rahvas ja keel Tatarlased on Venemaa suurim turgi rahvaste populatsioon. Neid
Jaapan Ele Müürsepp MJ114 Üldine • Saareriik Ida-Aasias • Jaapani saarestikku kuulub 6852 saart • Pealinn Tokyo • jaapani keeles 日 本 Nihon või Nippon, ametlikult 日本 国 Nippon-koku või Nihon- koku(päikese allikas) • Rahaühik jeen • Ametlik keel Jaapani keel • 127 miljoni elanikuga maailmas kümnendal kohal, moodustavad 99,4% elanikest Turism • Aastas külastab seda saartel asuvat riiki enam kui 8,5 miljonit turisti • Huvitav loodus, iidset kultuuri ja aastatuhande vanust arhitektuuri, aga ka ülimalt modernseid ehitisi, -tehnikasaavutusi ja –meelelahutusi Fuji mägi • vulkaan purskas viimati 1707. aastal • kõrgus on 3776 meetrit Changdeokgungi palee Sakura ehk Jaapani kirsipuu Huvitavad faktid
Rahvastik Itaalias elab 59 305 600 (2006) inimest. 6 Rahvastiku paiknemine Keskmine asustustihedus on 197 in./km2 (2006). Asustus on ebaühtlane, hõredaimalt asustatud Alpide ja Apenniinide kõrgemad alad. Itaalias on mitu suurt linnastut (Milano 4,3 mln., Napoli 3,8 mln., Rooma 3,7 mln. Ja Torino 1,7 mln. el.), neis elab veerand kogu rahvastikust. Miljonilinnad on Rooma ja Milano, 500 000 1 000 000 elanikuga linnu on 4 (Napoli, Torino, Palermo ja Genova) ning 100 000 500 000 elanikuga linnu 37. Riik Asustustihedus Itaalia asustustihedus 197 in./km2 on suurim Itaalia 197 in./km2 võrreldes naaberriikidega. Itaaliaga peaaegu ühe Sveits 181 in./km2 Prantsusmaa 112 in./km2 suurune asustustihedus on Sveitsil 181 in./km 2. Austria 98 in./km2 Austria ja Sloveenia asustustihedused on palju Sloveenia 97 in./km2
annaabi.ee 
