Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Chişinău - Moldova pealinn Powerpoint (0)

1 Hindamata
Punktid
Chiþinu
Moldova pealinn
Sten Kangilaski
10b
Ajalugu
· Loodud 1436. aastal.
· 19. sajandi algul väike linn 7000 elanikuga.
· 20. sajandi alguseks rahvaarv 125,000.
· Linn hävis Teises maailmasõjas peaaegu
täielikult.
· Linna hakati taastama 20. sajandi keskel arhitekt
Alexey Shchusev'i kavandite järgi.
Rahvas ja kultuur
· Rahvaarv - 2004. aasta seisuga 647,513
· Moldovlased moodustavad rahvaarvust 67%
· Suurem osa Moldova meediatööstusest asub
Chiþinu's.
· Chiþinu's asub ka 4 professionaalset
jalgpalliklubi.
Geograafiline asend
· Chiþinu asub Bîc jõe ääres.
· Linn asetseb Moldova keskosas.
· Maastik on üsna tasane.
Kliima
· Mandriline kliima.
· Suved on kuumad ja kuivad.
· Talved on tuulised.
· Talvel langevad temperatuurid tihti alla
0°C.
· Suve keskmine temperatuur on 25°C.
· Kevade ja sügisel on keskmiselt 20 °C.
Arhitektuur
· Paljud 19. sajandi hooned on säilinud
tänapäevani.
· 1991. aastal ehitati linna mitmed
modernsed ehitised.
· Modernsed kontori- ja poekompleksid.
Kasutatud kirjandus
· http://et.wikipedia.org/wiki/Chi%C5%9Fin
%C4%83u
· http://en.wikipedia.org/wiki/Chi%C5%9Fin
%C4%83u
· http://www.worldofmoldova.com/en/cities-
of-moldova/chisinau/
Vasakule Paremale
Chişinău - Moldova pealinn Powerpoint #1 Chişinău - Moldova pealinn Powerpoint #2 Chişinău - Moldova pealinn Powerpoint #3 Chişinău - Moldova pealinn Powerpoint #4 Chişinău - Moldova pealinn Powerpoint #5 Chişinău - Moldova pealinn Powerpoint #6 Chişinău - Moldova pealinn Powerpoint #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-01-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor
Slideshow

Sarnased õppematerjalid

Moldova
24
doc

Moldova

Rocca al Mare Kool Annika Tabri 9B klass MOLDOVA Referaat Tallinn 2008 Rocca al Mare kool, Annika Tabri 9B 2 Sissejuhatus Alustasin selle referaadiga täitsa nullist. Ainuke asi, mida ma Moldovast varem teadsin oli, see et riik asub Ida-Euroopas ja pealinn on Chisinau. Tegelikult ikkagi parem, kui mitte midagi. Lõpuks jõudis ka kätte aeg, kui otsustasin materjali koguma hakata. Selleks suureks sammuks pidi ennast kõvasti koguma. Kui ma siis internetist infot otsima hakkasin, sain soki, sest ega eestikeelset materjali Moldova kohta põhimõtteliselt polegi. Leppisin tõsiasjaga ja siirdusin siis raamatukokku. Lootsin kindlasti paremat, aga tuleb rahul olla sellega, mis olemas. Minu saagiks

Geograafia
KREEKA - ÜHISKONNAGEOGRAAFILINE ÜLEVAADE
31
pdf

KREEKA - ÜHISKONNAGEOGRAAFILINE ÜLEVAADE

suved. 1.2. Üldandmed, lühiajalugu Kreeka Vabariik Nimetus kr. k mnos eis tin Eleftherían Hümn (Hümn vabadusele) Ateena 1 Pealinn (2011. a seisuga 3 812 330 el) Pindala 131 990 km2 Rahvaarv (2011) 10 787 690 1 Rahvastiku tihedus 81,7 in/km2 Valitsemisvorm parlamentaarne vabariik Riigikeel kreeka President Károlos Papoúlias

Geograafia
Referaat-Tšiili
16
docx

Referaat: Tšiili

10. Tööstus 11. Transport 12. Turism 1. TSIILI VABARIIK Tsiili Vabariik paikneb Lõuna-Ameerika läänerannikul. Teda ümbritseb põhjast Peruu, idast Boliivia ja Argentiina, lõunast ja läänest Vaikne ookean. Tsiili on justkui surutud Andide ning Vaikse ookeani vahele (joonis 1). Põhjast lõunasse on pikkuseks lausa 4630 km ning läänest itta kõige laiemas kohas vaid 430 km. Riigi pindala on 756 950 km². Pealinn on Santiago, mis asub Tsiili keskosas. Riigikeel on hispaania keel. 2. SUURREGIOON Tsiili kuulub Ladina-Ameerika suurregiooni. Ladina-Ameerika suurregioon on kontrastiderohke, nii looduslikus kui ka majanduslikus mõttes. Iseloomulik on palav ja niiske kliima, mis on hea eeldus põllumajandusega tegelemiseks. Mandri siseosas ja mägedes leidub rikkalikult loodusvarasid. Majanduslikult arengutasemelt on tänapäeva Ladina-Ameerika riigid väga erinevad ning

Geograafia
TÜRGI
32
docx

TÜRGI

....... 13 Transport.............................................................................................................. 14 Turism................................................................................................................... 14 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 15 2 Üldandmed Riigivorm: Vabariik (Türkiye Cumhuriyeti) Pealinn: Ankara (39°55'48.00′N, 32°50′E) Suurim linn: Istanbul Pindala: 780 580 km² Rahvaarv: 74 709 400 (2006 a seisuga) Rahvastiku tihedus: 95,7 in/km² Usk: 99% rahvastikust moslemid Riigikeel: türgi keel Riigihümn: İstiklal Marşı President: Ahmet Necdet Sezer Iseseisvus: 29.10.1923 Rahaühik: Türgi liir (YTL) Ajavöönd: Ida-Euroopa aeg 3 Geograafiline asend

Geograafia
Jaapani loodusgeograafia
10
doc

Jaapani loodusgeograafia

(nagu Lyon, Trieste või Montreal) ja kõige lõunapoolsem põhjalaiusel 20° 25' (nagu Key West, Florida). Jaapan on oma kujult piklik. Keskelt on see laiem ja mõlemast otsast läheb kitsamaks. Jaapani saarestiku kogupikkus on ligi 4000 kilomeetrit. 2 Jaapan ise asub järgmiste geograafiliste koordinaatide vahel: 130°E - 142°E ja 32°N -45°N. Jaapani pealinn, Tokyo, aga asub laiuskraadidel 35oN ja 135oE. Kellaaja erinevus Eesti ja Jaapani vahel on 6 tundi. Tokyo on minu koduasulast ligi 91 000 km kaugusel. Loodus Pinnamood Jaapan on väga mägine maa, mägedega on kaetud 70% territooriumist. Enamik kõrgeid mägesid on suurimal, Honshu saarel. Piki Honshu saare keskosa kulgeb mäeahelik, mida kutsutakse Jaapani Alpideks. Seal on arvukalt üle 3000 m kõrguseid mägesid. Jaapani kuulsaim

Geograafia
Poola Vabariik
26
doc

Poola Vabariik

Teises peatükis kirjeldatakse turismi põhinäitajaid ja trende ning peamisi vaatamisväärsusi. 1. POOLA VABARIIK 1.1 Poola Vabariigi üldandmed Poola riik on üle 1000 aasta vana. 16. sajandil oli Poola üks võimsamaid riike Euroopas. 1683. aastal Viini lahingus saavutatud võiduga suutis Poola kuningas Jan III Sobieski purustada Viini piiravad Otomani väed, vältides sellega Lääne-Euroopa võimalikku anastamist. (Euroopa Liidu portaal 2011) Poola Vabariik, mille pealinn on Varssav, asub Euroopa südames, tema madalad tasandikud ulatuvad põhjaosas paiknevalt Läänemere rannikult lõunas Tsehhi ja Slovakkia piiril paiknevate Tatra mägedeni. Pärast 1989. aastal sõlmitud ümarlaualepingut, millele järgnes kommunismi kokkuvarisemine, on Poolas toimunud 3 põhjalikud sotsiaalsed, majanduslikud ja poliitilised ümberkorraldused. Kiire majanduskasv on jätkunud siiamaani

Turismi -ja hotelli ettevõtlus
PORTUGALI VABARIIK
17
docx

PORTUGALI VABARIIK

Suremus näit 10,86 surma/100 elaniku kohta. Sündimus kordaja on 10,12 promilli ja suremuskordaja 10,47 promilli. Imikisuremus on 4,6 surma iga 1000 sünni kohta Pilt5 Surmade muutused Portugalis 2000-2012 Allikas:http://www.indexmundi.com/g/g.aspx? v=26&c=po&l=en Pilt5.1 Sündide muutused Portugalis 2000-2012 Allikas:http://www.indexmundi.com/g/g.aspx? v=25&c=po&l=en 6.Linnastumine 2010-nda aasta seisuga 59% rahvastikust elab linnades. Portugali kõige suurema elanikuarvuga koht on pealinn Lissabon 547 631 elanikuga, millele järgneb Porto 237 584 elanikuga. Veel on suurematest linnadest Vila Nova de Gaia 186 503 ja Braga 181 874 elanikuga. (Pilt3) 7.Energia majandus Energiavaradest leidub fossiilkütust, maagaasi ja kivisütt ning isegi ka toornaftat mandrilavalt, mille leiukohtade juures paiknevad ka energiajaamad. ( Pilt6) Portugalis kasutatakse ka päikese-, tuule-, vooluenergiat. Energiavaradest impordib ja ekspordib riik toornaftat, puhastatud naftatoodet, maagaasi,

Geograafia
Itaalia uurimustöö 3
12
doc

Itaalia uurimustöö 3

Kose Gümnaasium Uurimustöö küsimustiku alusel Koostaja: Tiiu-Maarja Kink Juhendaja: Õp. Epp Tähe 2008 Kose 2 Sisukord Sisukord....................................................................................................................... 3 Litosfäär....................................................................................................................... 5 1.Iseloomusta riigi pinnamoodi............................................................................................5 2.Hinda pinnamoe mõju majandusele (põllumajandusele, transpordile, turismile jm). 5 3.Märgi kontuurkaardile suuremad pinnavormid: tasandikud, madalikud, mäestikud jm............................................................................................................................................ 6 .................................................................

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun