200 mm, viimastele toetuvad vahelae puittalad (50x200 mm) ja katuslae metallkattega kihtpaneelid Välisseinad monteeritakse vertikaalsuunas paigaldatud metallkattega kihtpaneelidest Paneelid kinnitatakse metallpostide külge keevitatud horisontaalsete terasprofiilide külge. Paneelide sisekülge paigaldatakse täiendav metall kergkarkass (50 mm) ja kaetakse kipsplaadi ning dekoratiivvineeriga. Siseseinad Siseseinad rajatakse metall kergkarkassil, millele paigaldatakse kipsplaat ja dekoratiivvineer. Karkassivahe täidetakse mineraalvillaga. Põrandad pinnasel Peale hoonekarbi valmimist paigaldatakse plaatvundamendile täiendav soojusisolatsioon (vahtüolüstüroolplaat 50mm) ja veeküttetorustikuga betoonplaat. Sauna duŝiruumis paigaldatakse elektriküttekaabel. Betoonpõrand kaetakse pinnakattega vastavalt ruumi funktsioonile. Vahelaed Elamu vahelagi rajatakse puit-taladele. Viimased toetuvad omakorda hoone
12.2002). Hoonete näitajad ja nende arvutamise eeskirjad*, Ehitusministeeriumi käskkiri nr. 63 (19.06.1991); Ehitusmõisteid* Ehitusinseneride Liidu juures tegutsenud ehitusterminoloogia komisjon, ET-2 0101-0278. *2. ja 3. on juhendmaterjalid, mis ei ole otseselt kehtivad ega kohustuslikud, kuna neid ei ole õigusaktiga 2 kehtestatud. 1 Tarind ehk konstruktsioon Hoonete konstruktsioonid ehk tarind võib jagada kandetarinditeks ja piirdetarinditeks. Kandetarind võtab vastu koormusi (kasuskoormus, tuul, lumi, omakaal) ja kannab need üle kas pinnasele või tugikonstruktsioonile; Piirdetarind eraldab ruumi teisest ruumist, välisõhust või pinnasest: seinad, uksed, aknad, vahelaed, katused jne. Materjali järgi eristatakse metall-, sardbetoon-, betoon-, kivi-, puit-, plast- ja komposiittarindeid.
3.5. Korruste arv Projekteeritav hoone on 2-korruseline. 3.6. Pindade tuletundlikkuse klassid Põrandad: nõudeid ei esitata Seinad ja lagi: B-s1, d0 Välisseinte välispinnad: B-s2, d2 Katusekate: BROOF 8 3.7. Ehitise jagunemine tuletõkkesektsioonideks Eraldi tuletõkkesektsiooni moodustavad saun koos pesu- ja eesruumiga ning garaaz. Sektsiooni piirdekonstruktsiooniks on garaazi ja eluruumide vaheline sein, mille tulepüsivusklass on EI30. Tuletõkkekonstruktsioonis asuva ukse tulepüsivusklass min EI15. 3.8. Evakuatsioonilahendus Hoonest evakueeritavate inimeste arv ca 5 inimest. Hoonel on 3 evakuatsioonipääsu esiuks, terrassile pääsud. Maksimaalne evakuatsioonitee pikkus ca 20 m. 3.9. Suitsuärastus Suitsuärastus toimub ruumides avatavate uste ja akende kaudu. 3.10
2. Graafiline osa. Jooniste loetelu: Leht Joonise nimetus 1 Asendiplaani skeem (1:400) 2 1. korruse plaan (1:50) 3 2. korruse plaan (1:50) 4 Vaated (1:100) 5 Lõige 11 (1:50) 6 Katuse plaan (1:200) 7 Vundamendi taldmiku plaan (1:50) 8 Vundamendi plaan (1:50) 9 Põrandapaneelide plaan (1:50) 10 Laepaneelide plaan (1:50) 11 Sarikate plaan (1:50) 12 Lõiked 22; 33 ja 44 13 Räästa ja vahelae lõiked (1:20) 14 Välisseina konstruktsioon VS1 15 Välisseina konstruktsioon VS2 16 Põranda konstruktsioon P1 17 Põranda konstruktsioon P2 18 Põranda konstruktsioon P3 19 Lae konstruktsioon L1 20 Uste ja akende spetsifikatsioon 13
Vundament Hoone rajatakse r/b madallintvundamendile, mis osaliselt on soojustatud 50mm vahtpolüstüroolplaadiga kahe betoonikihi vahel. Lintvundament toetub raudbetoonist vundamenditaldmikule. Hoone esimese korruse põrandaalune raudbetoonplaat on altpoolt soojustatud 200mm vahtpolüstüroolplaatidega, selle all on tihendatud killustik ja täitematerjal. Raudbetoonplaat kaetakse vajadusel tasanduskihiga ja puhta põrandaga. Seinad Kandva välisseina konstruktsioon seest välja: 13mm kipsplaat viimistlusega/ klinkerplaat 190mm Columbia väikeplokk (täisvalatud) 125mm puitsõrestik 50x125mm, s. 600mm, mineraalvill (näit. ISOVER 565-RKL) 30mm mineraalvill-tuuletõkkeplaat (näit. ISOVER RKL) 25mm tuulutusvahe, püstroovid 25x50mm, s. 600mm 20mm värvitud laudvooder Kandva siseseina konstruktsioon: 10mm krohv viimistlusega 190mm Columbia väikeplokk (täisvalatud)
Kalded antakse betooniga trapi suunas. 1.4.4 Aknad ja uksed Kasutatakse kolmekordse klaasiga pakett-klaasiga varustatud PVC aknaid. Uksed on täispuidust ning mõlemad välisuksed on soojustatud. 1.4.5 Katus. Katuselagi Vihmaveesüsteemid ja lumetõkete asukoha määrab paigaldav firma. Korsten laotaske punastest tellistest. Sees krohvitakse, katuse väljaulatuv osa kaetakse katusevärvi plekiga. 1.5 Tehnovõrgud ja rajatised 1.5.1 Veevarustus ja kanalisatsioon Veemõõtja paigaldatakse esikusse, mis tuleb kindlasti maandada. Soe vesi saadakse boileriga. Välisveetoru paigaldatakse 1,8 m sügavusele maapinnast tihendatud kruusalusele, tagasitäide on suurem kui 300 ulatuse liivaga. Kanalisatsiooni tuulutus viiakse katusest välja. 1.5.2 Kõte ja ventilatsioon Põhiline küttevajadus rahuldatakse kamin-ahjuga. Lisaks puuküttele on ka majas elektriküte. Sauna kerist köetakse puudega. Värske õhk tuleb ruumidesse aknaraamides paiknevate
SISUKORD Seletuskiri Seletuskirja lisad Ehitise olulised tehnilised andmed Tehnovõrkude planeering Kiri katuse kaldenurkade muutmiseks Tehnovõrkude paigalduse põhimõtted Katastriüksuse plaan 1:500 Arhitektuurse osa joonised 1 Asendiplaan 1:500 2 1 korruse plaan 1:100 3 2 korruse plaan 4 Vundamentide plaan 5 Lõige L1-L1 6 Lõige L2-L3 7 Lõige L3-L3 8 Vaade põhjast 9 Vaade lõunast 10 Vaade läänest 11 Vaade idast 1
.................................................... 12 2.5 Ehitusaegsed insenervõrgud..................................................................................................... 12 2.5.1 Ehitusaegne elekter............................................................................................................12 2.5.2 Ehitusaegne side. .............................................................................................................. 12 2.5.3 Ehitusaegne veevarustus....................................................................................................12 2.5.4 Ehitusaegne kanalisatsioon. ..............................................................................................13 2.6 Liikluskorraldus objektil.......................................................................................................... 13 2.7 Kraana Liebherr LTM 1050 50t.......................................................................................
8 Tuletõkkesektsiooni pindala Kasutajate arv Põlemiskoormus Ehitises toimuva tegevuse tuleohtlikkus Tarindite tulepüsivus ja pinnakihi süttivuse ja tule leviku omadused. Ehitise või selle osa tuleohutuse näitajateks on tulepüsivus ja tuletundlikus. Tulenevalt ehitise kasutamise otstarbest jaotatakse nad tuleohutusest tulenevalt klassidesse: I elamud ja eluruumid II majutushooned III ehitised, mis on ööpäevases kasutuses ja kus on hoolealuseid või isoleeritavaid inimesi IV suurte rahvahulkade kogunemishooned V ehitised, mis on üldjuhul päevases kasutuses ja milles viibivad ruume tundvad isikud VI tööstus- ja tootmishooned, milles reeglina viibivad ruume tundvad isikud. VII garaazid Tulepüsivusklassid: TP-1 (tulekindel) kandekonstruktsioon ei tohi ettenähtud aja jooksul variseda, kusjuures
4.2 Koormatised ja kitsendused Hüpoteegid puuduvad. Kitsendused on eelpool nimetatud tehnovõrkude kasuks. 4.3 Pindala 4.89 hektarit. 4.4 Katastritunnus Katastritunnus: 28203:005:0278 5. KINNISVARA MAJANDUSLIKUD ALUSED 5.1Kinnisvara korrashoid Elektrienergia tarbimise jaoks on sõlmitud Võrguühenduse Kasutamise Leping AS Eesti Energiaga. Prügiveoga tegeleb Ragn-Sells AS, kellega on sõlmitud leping. Ragn-Sells AS ainuõiguslik jäätmeveo korraldaja Kambja vallas. Vesi ja kanalisatsioon on lahendatud lokaalselt kaevu ja imbkaevu nöol. Kõigi hooldustöödega (muru niitmine, lehtede riisumine, remont, lume koristamine) tegelevad majaelanikud ise. 5.2. Kindlustus Kindlustatud on maja Ergo kindlustusseltsis, Tegemist on koguriskikindlustusega. Kindlustust on vaja selleks, et pärast kinnistuomanikule kahju toimumist (tulekahju, vandalism, vargus jms), oleks majaomanikul võimalik kahju hüvitamist nõuda
Kautatavad vuugid: tühivuuk, silevuuk, nõgusvuuk, kumervuuk. Eestis kasut kergseinad: harju sein, nõmme sein, gerardi sein, roloksein, nopsasein. Sillused 2 liiki- tavalised e mittekandvad (kannavad ainult seina omakaalu) ja tugevdatud e kandvad (paigaldatakse vahelaega koormatud seina piirkonda). Väikeplokk seinad- kasut vähekorruseliste hoonete projekteerimisel ja ehitamisel (Silbet, fibo, talot, Columbia kivi, aeroc, siporex) Raudbetoon seinad- siseseina paneelid jagunevad: kandvad seinad, sekktsioonidevahelised seinad, jäigastavad siseseinad. R/betooni siseseinad valatakse kas kassettvormis (lihtsa geomeetrilise kujuga korduvkasutusega elemindid) või stendivormis (keerulisemad ja väikese korduvkasutusega elemendud). Välisseina paneel on kolmekihiline 1) betooni sisekoor 80-180mm 2)soojustuskiht (kivivill) 140mm. 3) r/betoon väliskoor 70mm (tellise puhul 85 mm). Teraspaneelid- kujutavad endast pikki
ehituse ja kasutuse ajal neile mõjuvad koormused ei põhjusta: · kogu ehitise või selle osa varisemist · Vastuvõetamatult suuri deformatsioone · Teiste ehitiseosade, sisseseade või paigaldatud seadmete kahjustusi kandetarindite suure deformeerumise tulemusena · mingi sündmuse tagajärjel tegeliku põhjuse suhtes ebaproportsionaalselt suuri kahjustusi konstruktsioon · vastuvõetava tõenäosusega jääb kavandatud ekspluatatsioonikulude korral sihipäraselt kasutatavaks kogu projekteeritud kasutusaja vältel; 3 · nõuetekohase usaldusväärsusega võimeline kanda kõiki tõenäoliselt esinevaid koormusi; · ükski mõjudest ega nende koosmõju, samuti muud võimalikud mõjud ei
m2K/W. Soklis, samuti allpool maapinda asuvates tarindites tohib kasutada ainult mittehügroskoopseid soojustusmaterjale. Niiskustundlikest materjalidest (puit, mullbetoon) välisseinte puhul peab sokli kõrgus maapinnast olema vähemalt 30 cm. Konstruktsiooni järgi liigitatakse vundamendid lint-, post-, vai-, plaat- ja ruumilised vundamendid. Vundamentides kasutatavad materjalid: betoon, kivikbetoon, maakivi, paekivi, raudbetoon, silikaatbetoon, pinnasebetoon, betoonkivid, keramsiitbetoonplokid. Vundamentide pinnasest väljaulatuvad osad soklid ehitatakse ilmastikukindlast materjalist: maakivi, paekivi, graniit, marmor, viimistluskihita betoon sh. betoonkivid (näiteks Columbia- kivi). Vundamentide minimaalsed paksused: - paekivist 300 mm - maakivist 500 mm - looduskivist postvundament 600x600 mm -kivikbetoonist postvundament 400x400 mm
Ehitis on projekteeritud täiskarkassi skeemiga. Jäikust hoonele põikisuunas annavad trepikoda seinad ning pikisuunas - jäikussein. Vahelagede kandvateks osadeks on TAM22 ekstruuder-õõnespaneelid, mis on ka kandvaks konstruktsiooniks katuslael. Katuse konstruktiivne osa on lahendatud selliselt, et katus on tasapinnaline, parapetiga ning sisemise äravooluga. Katuse kaldeks antakse 0°-2,5° ehk i=1:80. Hoone välisseinteks on projekteeritud monteeritavad raudbetoon sanditspaneelid SW Tartu Maja AS-st, mida on kasutatud ka vundamendi soklipaneelina. 1.2. Mahulis-plaaniline lahendus Hoone projekteeritud funktsioon on ametipinnad ehk remonditsehh. Normatiivne kasuskoormus on 3 kN/m2 ning hoonesse on projekteeritud kergkonstruktsioonil olevad kipsseinad, mis on kergesti eemaldatavad ja ümberplaneeritavad ning tulepüsivusklassiks on TP-1. Eelneva põhjal võib öelda, et hoone sihtotstarvet on võimalik muuta ning seda saaks teha ilma raskusteta
pikisuunas annavad kummagi trepikoja 1 sein ning põikisuunas hoone mõlemast otsast algavad trepikoja seinad jätkudes kuni järgmise teljeni. Vahelagede kandvatekes osadeks on E-betoonelemendi HCE 220 ektruuder-õõnespaneelid, mis on ka kandvaks konstruktsiooniks katuslael. Katuse konstruktiivne osa on lahendatud selliselt, et katus on parapetiga lamekatus, mis on sisemise äravooluga. Katuse kaldeks antakse 5° ehk i=1:20. Hoone välisseinteks on projekteeritud monteeritavad raudbetoon sandwich paneelid 310 mm samuti E-Betoonelemendist, soklipaneelideks on samad raudbetoon sandwich paneelid, erinevus vaid soojustuse paksuses, mis solkipaneeli puhul on 120 mm. Siseseinad on kergvaheseinad metallkarkassil kipsseinad, niisketes ruumides vastavalt niiskuskindel kips. Plaaniliselt asuvad hoone keldri korrusel: eesruum, elektrikilbiruum, tehnikaruumid; esimesel korrusel esikud, koridorid, pesemisruum, kuivatus-triikimisruum, puhta pesu
väljaselgitamiseks tehtavad analüüsid 169 9.3.3 Siseõhu mikrobioloogiline uurimine ja analüüs 171 10 Tehnosüsteemide olukord 174 10.1 Ventilatsioon 174 10.2 Küttesüsteem ja soojusvarustus 175 10.3 Elektri- ja sidepaigaldis 177 10.4 Veevarustus ja kanalisatsioon 179 11 Puitkorterelamute energiatarbimise analüüs 181 11.1 Mõõdetud energiatarbimise analüüs 181 11.1.1 Elektritarbimise analüüs 181 11.1.2 Gaasitarbimise analüüs 182 11.1.3 Vee tarbimise ja vee soojendamise energiatarbimise analüüs 182 11
katusekate - pindtarind, millelt sajuvesi või mistahes muu sellele sattunud vesi peab ära jooksma, kahjustamata allolevaid tarindeid või vara; katuslagi - katuse ja selle all oleva ruumi ühispiire (tarind, mis on nii ruumi laeks kui ka katuseks). keskkonnatehnika - püsipaiksed (ehitisse inkorporeeritud) tehnilised vahendid (paigaldised) ehitise sise- ja väliskeskkonna kujundamiseks, näiteks elektri-, gaasi-, vee- ja soojavarustus, kanalisatsioon, tehisvalgustus jm; käidav katus - katus, millel on ette nähtud inimeste viibimine muul otstarbel kui katusega seotud töö tegemiseks (näiteks parkimisplats, vaateplatvorm, pesu kuivatusplats, päevitamiskatus, suvekohvik); lamekatus - katus, mille katusekatte kalle rõhtpinna suhtes on väiksem kui 1:10, koos mistahes kaldega liidetega; läbiviik toru või muu elemendi läbimineku koht katusest või katuslaest;
2.4.1 Märjad ja niisked ruumid 27 2.5 Katused 28 2.5.1 Katuste konstruktsioonid ja tarindus 28 2.5.2 Katuste tehniline seisund ja kahjustused 29 2.6 Pööningu vahelaed 30 2.6.1 Lagede konstruktsioon ja tarindus 30 2.6.2 Pööningu vahelagede tehniline seisund ja kahjustused 31 2.7 Avatäidete lahendused ning tehniline seisund ja kahjustused 32 2.8 Tuleohutus 33 2.8.1 Üldised tuleohutusnõuded maaelamutele Error! Bookmark not defined. 2.8.2 Uuritud elamute tuleohutusealane olukord Error! Bookmark not defined.
automajand on kahekorruseline keldrita hoone. Hoone kujutab endast kandvate 400x400 mm raudbetoon postidega karkasshoonet. Kandvateks elementideks on postid, mille külge monteeritakse välisseina- ja soklipaneelid ning ka eelpingeriivid, millele toetuvad vahelae õõnespaneelid (TAM 22; h=220mm). Välisseina- (400 mm) ja soklipaneelid (350 mm) on tehasest tellitud sandwich paneelid. Seesmiseks (seinapaneelil 180 mm, soklipaneelil 125 mm) ja välimiseks (vastavalt 80 mm ja 80 mm) kihiks on raudbetoon. Seina ja soklipaneelid on seest soojustatud mineraalvillaga (140 mm). Hoone välisseinad on liigitatud mittekandvateks jäigastavateks seinteks. Välisseinapaneelide paigaldamisel, vuukide hermetiseerimisel tuleb tagada paneelidesisene tuulutus ekspluatatsioonis tekkiva kondensniiskuse eemaldamiseks. Selleks paigaldatakse püst ja rõhtvuugi ristumiskohtadesse ning lisaks paneelide-vahelistesse horisontaalvuukidesse sammuga 2000 mm plastiktorud läbimõõduga 10 mm
projekteerimistingimused(olemasolu), maa-ameti kinnitatud 2-hoone kõrguse parameetreid Konstruktsioonilt kujutavad välisseinapaneelid endast väljavõte, liitumislepingute koopia(vesi, kanalisatsioon, elekter) ja 3-andmeid vajalike sisetranspordiseadmete kohta mitmekihilisi elemente nn: sandwich-paneele muud konkreetsel juhul nõutavad dokumendid. 4-andmeid tootmisprotsessis eralduvate kahjulike ainete kohta Raudbetoon sandwich-välisseina paneel on kolmekihiline
Loobuti sammastest ja teistest rasketest elementidest. Rõhku oli pandud poolsammastele. Pikuti ja laiuti tulid liistud, millel olid kullatud ornamendid Rokokooajastu tõi uue suuna ka pargikujundusse. Vastandina sümmeetrilisele ja rangejoonelisele barokkpargile, vaba loodust jäljendav, looklevate teede ning juhuslikult paigutatud puuderühmadega nn. Inglise park 16. Kuidas väljendab ennast ehitistes industrialism ja postmodernism? Industrialismiga tuli ehituses kasutusele malm, teras ja raudbetoon, mis võimaldasid ehitada senisest hoopis mitmekesisemaid ja suuremaid hooneid. Nt. Eiffeli torn Postmodernism on ajajärk alates 1970. aastast ehk siis tänapäev. Arhitektuuri iseloomustab "uue ja vana" segu mis tähendab, et kasutatakse nii vanu detaile (sambad), kui ka uusi meetode (klaas). Näitena võib tuua Tartu kaubamaja. 18. Mis teeb ehitise huvitavaks? vastuvõetavaks? otstarbekaks? Igaüks peab sellele ise vastama, sest see on omaarvamuse küsimus. 17
1. OBJEKTI KIRJELDUS 1.1. Asukoht Objekti nimetus: Vana-Kuuli 1; Linnaosa: Lasnamäe, Tallinn; Asukoht: Vana-Kuuli tänav Allikas: http://www.ncc.ee/vanakuuli/location Kirjeldus: Kesklinna piiril, Lauluväljaku naabruses kerkinud korterelamu. Vana-Kuuli elamurajoon on väga omapärane oma arhitektuuri ja lahenduste poolest. Kõik on läbimõeldud iga pisidetailini. Olulisel kohal on laste turvalisus ja inimeste heaolu. Kogu majade ümbrus on piiratud aiaga, lastemänguväljakud on autodest ja teedest eemal siseõues. Parkimine on lahendatud siseõuest eemale ja parkimismajadesse. Hubased istumiskohad ja grillimispaigad koduhoovis võimaldavad mõnusalt aega veeta kogu pere või naabritega. Hoone: Ehitatav hoone on 8 korruseline. Igas trepikojas on lift. Korteritel on mõistlikud planeeringud, avarad rõdud ja kvaliteetne siseviimistlus. Iga korteri juurde kuulub esimesel korrusel asuv panipaik. Parkimine maja ees on tasuta, kuid 50 000 krooniga on võimalik endale soetada par
Küsimuste sisukord 1. HOONETELE ESITATAVAD PÕHINÕUDED. HOONETE PÕHIOSAD............................................. 3 2. HOONETE PROJEKTEERIMISEL KASUTATAVAD KONSTRUKTIIVSED SKEEMID . ...................... 7 3. HOONETE LIIGITUS TULEPÜSIVUSK. MILLEST SÕLTUB HOONE TULEPÜSIVUSKLASS? ............ 9 4. HOONETE LIIGITUS KORRUSELISUSE JÄRGI. KUIDAS LIIGITATAKSE HOONE KORRUSEID? ..... 9 5. ÜHTNE MOODULSÜSTEEM (ÜMS) JA MÕÕTMETE KATEGOORIAD, TOLERANTSID. .............. 10 6. LOODUSLIKUD EHITUSALUSED. .......................................................................................... 12 7. EHITUSALUSTE UURINGUD, ARUANNETE DOKUMENTATSIOONI SISU. ................................. 13 8. VUNDAMENTIDELE ESITATAVAD NÕUDED, VUNDAMENTIDE KLASSIFIKATSIOON. .............. 15 9. MONTEERITAVAD LINTVUNDAMENDID. ............................................................................. 16 10. VUNDAMENTIDE RAJAMISSÜGAVUS; VÕTTED VÄHENDAMAKS RAJAMISSÜGAVUST. ........ 17
paiknevatest kütteseadmetest ja suitsulõõridest tingitud tulekahju- ja plahvatusoht. · (2) Tulekahju ja selle ohu vältimiseks peab ehitises olema vastavalt ehitise tuleohtlikkusele tuleohutuspaigaldis. · (3) Ehitistes, mis kuuluvad IV kasutusviisiga ehitiste hulka, ei tohi olla tule- ja plahvatusohtliku keskkonnaga tööstus- ja laoruume. · § 9. Ehitise konstruktsioonide kandevõime · (1) Ehitise konstruktsioon peab tulekahju korral säilitama ettenähtud aja jooksul oma kandevõime nii, et ehitises viibivad inimesed jõuaksid mõistliku aja jooksul ohutusse kohta ning päästemeeskonnal oleks võimalik inimesi ja vara päästa ning tuld kustutada. · (2) Ehitise konstruktsiooni kandevõimet tõendatakse vähemalt ühel järgmisel viisil: 1) katseliselt; 2) arvutuslikult; 3) ühendades katse- ja arvutustulemused; 4) kasutades tunnustatud tabelarvutust.
Tehiskivist (tellis, vä väikeplokk (boorbetoon, keramsiitbetoon, keramsiitbetoon, betoon), Puidust (puitkarkass, palk), Metallist, Klaasist. Paigaldatavate detailide suuruse järgi: Tellisseinad, Väikeplokk- ikeplokk-seinad, Suurplokkseinad, puitkarkass seinapaneelid, Raudbetoon paneelseinad, puitkarkass ruumpaneelid. 3 Looduskivi Lubjakivi, põllukivi vastupidavus, kihi paksus, murdepinna iseloom, ühtlus, töö töödeldavus, deldavus, värvitoon. Lubjakivi liigid Vasalemma „marmor”
Niiskusest kahjustatud puit avab võimalused seente tekkeks. Esmalt tekivad tavalised hallitusseened, kes valmistavad pinna ette juba tõsisematele seeneliikidele (erinevad pruunmädanikseened, majavamm). Arenema hakkavad seened, mis kasutavad toiduks puiduosakesi kooshoidvaid ained. Siit saab alguse puidu lagunemine. 3. Mis on konstruktsiooni kasutuspiirseisund ja kuidas seda enne hoone renoveerimist hinnata? Kasutuspiirseisund on seisund, mille ületamisel konstruktsioon või tema osa ei ole enam suuteline täitma talle esitatud ekspluatatsiooninõudeid. Tuleb hinnata deformatsioone ja paigutusi, mis kahjustavad konstruktsiooni välimust või takistavad tema normaalset kasutamist (kaasa arvatud masinate ja seadmete töötamist), vibratsiooni, mis ületab inimestele lubatud füsioloogilise piiri, kahjustab ehitist või seadmeid või piirab nende kasutusvõimalusi. 4. Mis on hoone projekteeritud kasutusiga ja kuidas seda saavutada?
Abiruumideks loetakse elamus või elamuga ühisel krundil paiknevates hoonetes asuvaid ruume, mis ehitusprojekti kohaselt on ette nähtud elamu teenindamiseks või elanike ühiseks või individuaalseks kasutamiseks. Samuti loetakse abiruumideks endisi eluruume, mida vastavalt kohaliku omavalitsuse otsusele ei ole tunnistatud mitteeluruumideks, olenemata sellest, kuidas nimetatud ruume tegelikkuses kasutatakse. erastamisele kuuluvad eluruumid; erastamisele mittekuuluvad eluruumid Eluruumi erastamise õigustatud subjekt: üürilepingu alusel on kasutatava eluruumi üürnik; vähemalt 18-aastane Eesti kodanik; Eesti Vabariigis registreeritud juriidiline isik. Eluruumi ostmise eesõigus: üürilepingu alusel kasutatav eluruum - eluruumi üürnikul, kelle avaldus on esitatud 1995.a. 1. märtsiks; asustamata eluruumid - kas omandireformi õigustatud subjekt ja kes on esitanud taotluse maa tagastamiseks, millel asub nimetatud
kaasnevateks kuludeks ja ehitusplatsi üldkuludeks. Rajatiste ehitamisega kaasnevad kulud määratakse ehituse organiseerimise projekti alusel. 72. Tuua näited platsikulude koosseisu kohta Ehitusplatsi korralduskulud: Ajutised ehitised ehitusplatsil (soojakud ja olmeruumid, teed ja laod, kraanateed, seadmeplatsid ja töökohad, piirded ja reklaamtahhvlid, ehitiste kaitse, tööohutusmeetmed, tellingud, lavad ja tõstukid) Ajutised tehnosüsteemid (vesi ja kanalisatsioon, elektripaigaldis, valgustus, side ja infosüsteemid, ajutine küte) Masinad ja seadmed (betooni- ja segusõlmed, mobiilkraanad, tornkraanad, ehitusliftid, betoonipumbad) Tööriistad ja instrumendid Abimaterjal Energiakulu (elektrikulu, veekulu, gaasikulu, kütteõlikulu, kaugküte) Veod (materjalide vedu, seadmete ja masinate vedu, töötajate vedu, jäätmekäitlus) Ehitusplatsi üldkulud: Juhtimiskulud (palgad, kontori ülalpidamiskulud, proovide võtmine ja katsetamine, valve,
Niiskusest kahjustatud puit avab võimalused seente tekkeks. Esmalt tekivad tavalised hallitusseened, kes valmistavad pinna ette juba tõsisematele seeneliikidele (erinevad pruunmädanikseened, majavamm). Arenema hakkavad seened, mis kasutavad toiduks puiduosakesi kooshoidvaid ained. Siit saab alguse puidu lagunemine. 5. Mis on konstruktsiooni kasutuspiirseisund ja kuidas seda enne hoone renoveerimist hinnata? Kasutuspiirseisund on seisund, mille ületamisel konstruktsioon või tema osa ei ole enam suuteline täitma talle esitatud ekspluatatsiooninõudeid. Tuleb hinnata deformatsioone ja paigutusi, mis kahjustavad konstruktsiooni välimust või takistavad tema normaalset kasutamist (kaasa arvatud masinate ja seadmete töötamist), vibratsiooni, mis ületab inimestele lubatud füsioloogilise piiri, kahjustab ehitist või seadmeid või piirab nende kasutusvõimalusi. 6. Mis on hoone projekteeritud kasutusiga ja kuidas seda saavutada?
Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid PUIDU VEAD JA KAHJUSTUSED Välispraod on kõige levinumad ja tekivad peamiselt puidu ebaühtlase kuivamisel. Välispraod on radiaalsed. Sisepraod võivad olla radiaalsed ja ringpraod PUIDU KASVUVEAD Puidu keerdkasv. Kõverkasv. Koonuskasv. Ekstsentrilise säsi korral on aastaringi mingis suunas tunduvalt laiemad. Kaksiktüvi. Voldiline tüvi. Salmilus. Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda. Terve oks on kasvanud muu puiduga tihedalt kokku ja kahjustab puitu vähem. Surnud oks võib olla puidust kinni või lahti. Sarvoks on muust puidu osast märksa tihedam, tumedam ja kõvem. Oksad vähendavad peamiselt tõmbe- ja paindetugevust. Väga okslikku puitu ei saa kasutada tõmmatud elementidena. Painutatud elemendid tuleb paigutada nii, et okslikum pool asub survetsoonis. MÄDANIKUD Mädanemine on puidu riknemine temas arenevate seente tegevuse toimel. Seened toituvad mõnest puidu osast – tselluloosist,
Erki Soekov, Tallinna Tehnikaülikool SOOJUS- ISOLATSIOONID EHITISTES Isolatsiooni terviklik süsteem Valiku ja paigalduse põhimõtted Tehnoloogia Vigade vältimine 1 SISU: MÕISTED SISEKLIIMA SOOJUSKAOD SOOJUSISOLATSIOON FUNKTSIOONID NÕUDED ISOLEERIMISTÖÖD VANAD HOONED VIGADE VÄLTIMINE JÄRELEVALVE 2 1 ... Soojuse temaatika mõisted; Õhu, soojuse, niiskuse, vee ja saasteainete liikumine ehitises ja keskkonnas; Sisekliima ja selle tagamine hoones; Energiatõhususe miinimumnõuded ja nende interpreteerimine; Soojuskaod ja energias�
· kandepiirseisund: konstruktsiooni purunemise või oluliste kahjustustega kaasnev seisund, mis tavaliselt vastab konstruktsiooni või selle osa suurimale kandevõimele; · kandevõime: elemendi, ristlõike või konstruktsiooni mehhaaniline omadus, mida mõõdetakse enamasti jõu või momendi ühikutes, näiteks paindekandevõime, tõmbekandevõime, nõtkekandevõime jne.; · kasutuspiirseisund: seisund, mille ületamisel konstruktsioon või tema osa ei ole enam suuteline täitma talle esitatud ekspluatatsiooni- nõudeid. See vastab normaalse kasutatavuse kriteeriumidele; · koormusjuhtum (ingl.k. load case): kokkusobivad koormusvariandid, deformatsioonid ja ebatäpsused, mis võetakse arvutustes vaadeldaval juhul (kvalitatiivselt) arvesse; · koormuskombinatsioon (ingl.k. combination of actions): arvutus- koormuste kogum, mida kasutatakse konstruktsiooni arvutamisel
varasemal perioodil üldjoontes visandatud kombinatsioon terve elutoa laiusest lintaknast ja sellest allpool asetsevast kaminast. Kuid akna-alune kamin elutoa jäi ehitamata, kuigi tehti isegi õhukanal. Aalto esimestest eskiisidest ja kirjavahetusest selgus, et kamin oli põhiline osa, loomaks ühenduse aia ja põhieluruumi vahele. Fassaadid on projekteeritud siseruumidest lähtuvalt, omades seetõttu küllalt eriilmelisi aknaid. Hoone tänavapoolsel küljel lisanduvad bergalo ja garaaz. Autogaraazi ehitas juurde kunstnik Kasemaa majale juurde, Tammekannud ei soovinud garaazi ehitata kuna ei olnud plaanis neil isiklikku autot osta. Hoone fassaadid on valged, vundament hall, avatäited helehallid. Interjööris domineerib samuti hele koloriit: valged seinad ja helebeezid uksed. I korrusel on männilauast lakitud põrandad, II korrusel värvitud laudpõrandad. Hoones on kasutatud Aalto enda kavandatud ja teisi Arteki toodetavaid mööbliesemeid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
