teeb selle laengu ümberpaigutamiseks ühest elektrivälja punktist teise. Seega on elektriline pinge skalaarsuurus. Pinge ühikuks SI-süsteemis on volt. Üks volt (tähistatakse V) on selline pinge, mille puhul 1 kuloni suuruse laengu ümberpaigutamisel teeb elektriväli tööd 1dzaul. Elektrivälja kahe mõõdetava punkti vaheline pinge langeb enamasti kokku nende punktide potentsiaalide vahega, kuid ei võrdu süsteemi alguses ja lõpus mõõdetava pingega. Ekvipotentsiaalpind on mõtteline välja pind, mille kõikidel punktidel on ühesugune potentsiaal. Ühe ja sama ekvipotentsiaalpinna kõikide punktide potentsiaalide vahe võrdub nulliga. Seega võrdub nulliga ka elektrivälja jõudude töö laengu liikumisel seda pinda mööda. Siit järeldub, et ekvipotentsiaalpinda mööda liikuvale laengule mõjuv jõud F on risti kiirusvektoriga. Järelikult on elektrivälja jõujooned risti ekvipotentsiaalpinnaga. Punktlaengu ekvipotentsiaalpindadeks on seda
*on olemas vähimad portsjonid. Erinevused: * aine osakested ei saa olla korraga ühes ruumipunktis. Väljal saavad. * aine osakestel kindlad mõõtmed, väljadel pole 9. Punktlaengu elektrivälja tugevus Elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. On vektoriaalne suurus. Punktlaengu väljatugevus on võrdeline laengu suurusega ning pöördvõrdeline vahekauguse ruuduga. 10. Ekvipotentsiaalpind Ekvipotentsiaalpind - ühesugust potentsiaali omavate elektrivälja punktide hulk. 11. Elektrivälja potentsiaal Elektrivälja potentsiaal = töö, mida tuleb teha (positiivse) ühiklaengu viimiseks antud väljapunktist sinna, kus väli ei mõju. 12. Polariseerumine Aine polariseerumine on elektrivälja mõjul toimunud seotud laengukandjate nihkumine oma tasakaaluasendi suhtes. Polarisatsioon on nähtus, kus omavahel seotud erimärgilised laengukandjad lahknevad. Positiivsed nihkuvad välise
Liita tuleb vektoreid. Potentsiaal sellised jõu väljad, mille poolt tehtud töö sõltub ainult keha alguse ja lõppunkti asukohast on potentsiaalsed väljad. Potentsiaalsete väljades saab kasutada potentsiaalse energia mõistet. Nt: Elektrivälja gravitatsiooni väli, magneti väli ei ole potentsiaalne väli. Elektrivälja mingi punkti potentsiaal näitab sellesse punkti asetatavat proovilaengu potentsiaalse energia ja suuruse suhet. Ekvipotentsiaalpind on selline pind mille iga punkti potentsiaal on sama. Elektriväljade jõujooned on ekvipotentsiaalpindadega alati risti. Pinge näitab elektrivälja poolt laengu ümber paigutamise tehtava töö ja laengu suuruse suhet. Tõõtegijateks on elektrilised jõud. Pinge on potentsiaalide vahel, pinge saab olla ainult kahe punkti vahel. Pinget mõõdetakse voltmeetriga. Juht elektriväljas, kui juht asetatada elektrivälja, siis tema ühte otsa kogunevad teise + laengud. Seda nähtus nim
Laeng näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. Elementaarlaeng- vähima võimaliku laengu väärtus Elektrostaatika- tegeleb paigalseisvate laetud kehade vastastikmõju uurimisega Punktlaeng- selline keha, mille mõõtmeid ei arvestata ja elektrilaeng loetakse koondunuks ühte punkti Väli- välja mõiste kätkeb(sisaldab endas) jõu tekkimise võimalikkust Elektrostaatiline väli- Väli, mille tekitab paigalseisev elektrilaeng Ekvipotentsiaalpind- ühesugust elektrilist potentsiaali omavate väljapunktide kogum 2) laengu jäävuse seadus- elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv Isoleeritud süsteem on termodünaamiline süsteem, millel puudub ümbritsevaga energia- ja ainevahetus 3) Juhid on ained, milles vabade laengukandjate arv on väga suur (kraanivesi, metallid) 4) Dielektrikud on isoleerivad, ehk elektrit mitte juhtivad ained(kummi, klaas, õhk)
Lõpevad kas miinuslaengust või lõpmatusest. 2) Nad ei lõiku üksteisega. 3) Mida tihedamalt paiknevad jõujooned seda tugevam on elektriväli. Homogeenne e-vä on selline e-vä, mille e-vä tugevus on kõikjal nii suuruselt kui suunalt sama. Homogeense e-vä jõujooned on paral. sirged. Ühtlaselt laetud tasand tekitab homogeense elektrivälja. Elektrivälja tugevuse valem: E= k*q/r2, kus E- elektrivälja tugevus (V/m), k- 9*109Nm2/C2, q- punktlaengu laeng (c), , r- kaugus laengust (m). Ekvipotentsiaalpind on pind, mille mistahes punktis on sama potentsiaalpind. NB! Ekvi pp ja elektrivälja jooned on alati risti. (fii)=Ep/q, kus - potentsiaal (v). Pinge näitab elektri välja poolt ühiklaengu ümberpaigutamise tehtavat tööd. Pinge on potentsiaalide vahe U= 1-2. U=A/q, kus q- pinge (v), A- töö (J), v- laeng (c). Ep = Eqd, d- kaugus negatiivse laenguga plaadist (paral. pind). Elektrivälja potentsiaal näitab, kui suur on sellesse punkti asetatud ühiklaengu potentsiaalne energia
Maailmamere tasemest kõrgemal asuvaid alasid nimetatakse mandriteks ja saarteks. Maa on geoloogiliselt elav planeet, mille selgeks tõendiks on väga väike impaktstruktuuride arv võrreldes näiteks geoloogiliselt surnud Kuuga.Maa pealmine kiht ehk litosfäär on jagunenud paarikümneks üksteise suhtes liikuvaks plaadiks ehk laamaks. Maa on ainus teadaolev taevakeha, kus esineb laamtektoonika. Maa kuju iseloomustab kõige paremini geoid. Geoid on Maa gravitatsioonivälja ekvipotentsiaalpind, mis ookeani piirkonnas langeb kokku häirimata maailmamere pinnaga. Maismaa piirkonnas jääb geoid maakoore sisse. Kuid kuna geoidi kasutamine on liiga keeruline, siis tavaliselt kasutatakse tavaliselt pöördellipsoidi. Maa kuju näitlikustamiseks on teda võrreldud muuhulgas sidruni, tomati, õuna ja kartuliga. Maa tuum on metallilise koostisega. Tuuma siseosa on tahke, välisosa aga vedel. Tuuma põhikoostisaineks on raud, kuid on võimalik, et selles esinevad ka mõningad kergemad
vastastikmõjust teiste kehadega välja vahendusel *Potentsiaalse energia nulltasemeks valitakse keha selline asend, millest keha edasi liikuda ei saa negatiivselt laetud plaat. ELEKTRIVÄLJA POTENTSIAAL *Potentsiaal näitab, kui suur on selles punktis ühikulise positiivse laenguga keha potentsiaalne energia. *Punktlaengu elektrivälja potentsiaal on võrdeline laengu suurusega ja pöördvõrdeline kaugusega sellest laengust. *Kehade liikumine ei sõltu potentsiaalide nulltasemest. Ekvipotentsiaalpind ühesugust potentsiaali omavate elektrivälja punktide hulk. *Seal, kus ekvipotentsiaalpindade vahekaugus on väike, on elektriväli tugev. *Potentsiaal muutub kõige kiiremini liikumisel piki elektrivälja jõujoont. *Liikumisel jõujoonega ristuvas suunas jääb potentsiaal konstantseks. ELEKTRILINE PINGE elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahe. *Kahe punkti vaheline pinge näitab kui suure töö teeb elektriväli positiivset ühikulist
võrdsete pikkustega paralleelsed sirged, mille vahekaugus aja jooksul ei muutu Mittehomogeenne elektriväli- elektriväli, mille jõujooned paiknevad mittevõrdsetel kaugustel ja on mittevõrdsete pikkustega mitteparalleelsed sirged, mille vahekaugus aja jooksul muutub Elektrivälja töö- on võrdeline elektrilaenguga, välja tugevusega ja vahemaaga, mille laeng läbib A=qEs Elektrivälja potentsiaal näitab, kui suur on selles punktis ühikulise elektrilaenguga(+) keha pot. Energia =Ep/q Ekvipotentsiaalpind- ühesugust elektrilist potentsiaali omavate väljapunktide kogum Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv Juhid- ained, milles vabade laengukandjate arv on väga suur (Kraanivesi, metallid) Dielektrikud- isoleerivad, ehk elektrit mittejuhtivad ained Pooljuhid- on vahepealsed juhid juhtide ja dielektrikute, ehk kahe äärmuse vahel Voolutugevus- näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget I=q/t
Mittehomogeenne elektriväli- elektriväli, mille jõujooned paiknevad mittevõrdsetel kaugustel ja on mittevõrdsete pikkustega mitteparalleelsed sirged, mille vahekaugus aja jooksul muutub Elektrivälja töö- on võrdeline elektrilaenguga, välja tugevusega ja vahemaaga, mille laeng läbib A=qEs Elektrivälja potentsiaal φ – näitab, kui suur on selles punktis ühikulise elektrilaenguga(+) keha pot. Energia φ=Ep/q Ekvipotentsiaalpind- ühesugust elektrilist potentsiaali omavate väljapunktide kogum Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv Juhid- ained, milles vabade laengukandjate arv on väga suur (Kraanivesi, metallid) Dielektrikud- isoleerivad, ehk elektrit mittejuhtivad ained Pooljuhid- on vahepealsed juhid juhtide ja dielektrikute, ehk kahe äärmuse vahel Voolutugevus- näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget I=q/t
Elektrivälja jõujoonte joonestamiseks kasutame positiivset proovilaengut tuvastade s sellele vastavas ruumipunktis mõjuva jõu suuruse ja suuna. Jõu suurus määrab jõujoonte tiheduse, suund aga elektrivälja tugevuse vektori suuna. Kuna ruumis on kahe laengu poolt tekitatud väli, siis nende väljade mõjud liituvad (superposit- siooniprintsiip). Resultantvälja elektriväljatugevuse vektorite sihis joonestatud sirged on elektrivälja jõujoonte puutujateks. 8. Mis on elektrivälja ekvipotentsiaalpind? Kuidas on see seotud jõujoontega? Mõtteline välja pind, mille kõikidel punktidel on ühesugune potentsiaal. Elektrivälja jõujooned on risti ekvipotentsiaalpinnaga 9. Skitseeri positiivse punktlaengu elektrivälja jõujoonte pilt. 10. Skitseeri negatiivse punktlaengu elektrivälja jõujoonte pilt. 11. Skitseeri erinimelise laengupaari elektrivälja jõujoonte pilt. 12. Skitseeri positiivsete laengute paari elektrivälja jõujoonte pilt .
m v1 m v1 m v2 2 2 2 2 = 2 + 2 43. Mis on absoluutselt mitteelastne põrge? Andke vastavad jäävusseadused kahe keha näitel. Absoluutselt mitteelastne põrge on põrge, mil eraldub soojust. Ei kehti mehaanilise energia jäävuse seadus, kuid alati kehtib impulsi jäävuse seadus. m1 v1 + m2 v 2 = (m1 + m2 ) v 44. Mis on jõuvälja väljatugevus, jõujoon, potentsiaal, ekvipotentsiaalpind? Lähtuge gravitatsiooniseadusest. Jõuvälja väljatugevus on raskuskiirendus. Jõujoon on joon gravitatsiooniväljas, mille igas punktis on väljatugevuse vektor sellele puutujaks. Potentsiaal on välja energeetiline iseloomustaja, vabastab meid konkreetse keha massi arvestamisest ja võimaldab keskenduda välja kuju uurimisele. Ekvipotentsiaalpinnal on potentsiaal konstantne ja tehtud töö võrdne nulliga. 45. Mis on inertsjõud? Kuidas näeb välja Newtoni II seadus inertsjõu olemasolul
Andke vastavad jäävusseadused kahe keha näitel. On selline põrge, mille tulemusena soojust ei eraldu.Q=0 43. Mis on absoluutselt mitteelastne põrge? Andke vastavad jäävusseadused kahe keha näitel. Ei kehti mehaanilise energia jäävuse seadus. Põrkel eraldub soojus. Alati kehtib impulsi jäävuse seadus. Kehtib üldine energia jäävuse seadus, mis arvestab ka soojus ning deformatsiooni efekte. 44. Mis on jõuvälja väljatugevus, jõujoon, potentsiaal, ekvipotentsiaalpind? Lähtuge gravitatsiooniseadusest. Väljatugevus- Vabalangemise kiirendus Jõujoon- Joon gravitatsiooniväljas, mille igas punktis on väljatugevuse vektor sellele puutujaks. Potentsiaal- Välja energeetiline iseloomustaja. Vabastab meid konkreetse keha massi arvestamisest. Ekvipotentsiaalpind- Pind, millel potentsiaal ei muutu, =const. A12=0. 45. Mis on inertsjõud? Kuidas näeb välja Newtoni II seadus inertsjõu olemasolul? Inertsjõud- Jõud, mille põhjustab taustsüsteemi kiirendus. 46
On selline põrge, mille tulemusena soojust ei eraldu. Q=0 43) Mis on absoluutselt mitteelastne põrge? Andke vastavad jäävusseadused kahe keha näitel. Ei kehti mehaanilise energia jäävuse seadus. Põrkel eraldub soojus. Alati kehtib impulsi jäävuse seadus. Kehtib üldine energia jäävuse seadus, mis arvestab ka soojus ning deformatsiooni efekte. 44) Mis on jõuvälja väljatugevus, jõujoon, potentsiaal, ekvipotentsiaalpind? Lähtuge gravitatsiooniseadusest. m m r F 1 2 2 r r Väljatugevus- Vabalangemise kiirendus Jõujoon- Joon gravitatsiooniväljas, mille igas punktis on väljatugevuse vektor sellele puutujaks. Potentsiaal- Välja energeetiline iseloomustaja. Vabastab meid konkreetse keha massi arvestamisest. Ekvipotentsiaalpind- Pind, millel potentsiaal ei muutu, φ=const
pöörlemismomendi jäävuse tõttu Maa pöörlemine kiireneb. 23. Maa kuju. Geoid Maa ei ole ideaalne sfäär, vaid natuke lapik. Kõige täpsemalt kirjeldab Maa kuju geoid, kuid geoidi asemel kasutatakse tavaliselt lihtsamat kuju-ellipsoidi. See tähendab seda, et ekvaatori suurringjoon on veidi pikem meridiaani suurringjoonest, mis läbib pooluseid. Sellist kuju põhjustab tsentrifugaal- ja külgetõmbejõud. Geoid- 1)Maa gravitatsioonivälja ekvipotentsiaalpind, mille igas punktis on raskuskiirenduse väärtused võrdsed. 2) kujutletav keha, mille pind on kõikjal risti loodjoontega (oli üks minu töö vastustest) 24.Maa pöörlemistelje suuna muutused. Nutatsioon on pöörleva keha pöörlemistelje kaldenurga muutumine. Pretsessioon on pöörleva objekti pöörlemistelje suuna muutumine. Maa pöörlemistelje suund muutub, joonistades kujutletava koonuse. (konspektis joonis) Täisringi teeb 25 725 aastaga. 25. Seismilised lained, lainete liigitus.
muundub elastse deformatsiooni potentsiaalne energia uuesti kehade kineetiliseks energiaks ja kehad lendavad laiali kiirustega, mille väärtus ja suund on määratud kahe tingimusega süsteemi koguenergia ja koguimpulsi jäävusega. 43. Mis on absoluutselt mitteelastne põrge? Andke vastavad jäävusseadused kahe keha näitel. Absoluutselt mitteelastsel põrkel deformatsiooni potentsiaalset energiat ei teki. 44. Mis on jõuvälja väljatugevus, jõujoon, potentsiaal, ekvipotentsiaalpind? Lähtuge gravitatsiooniseadusest. Väljatugevus on vabalangemise kiirendus. Jõujoon on joon gravitatsiooniväljas, mille igas punktis on väljatugevuse vektor sellele puutujaks. Potentsiaal on välja energeetiline iseloomustaja. Vabastab meid konkreetse keha massi arvestamisest. Saame keskenduda välja kuju uurimisele. Kuju teadmine võimaldab otsida peidetud aardeid. Ekvipotentsiaalpind on jõuväljas asetsev pind, mille kõigis punktides on ühesugune potentsiaal. 45
42. Mis on absoluutselt elastne põrge? Andke vastavad jäävusseadused kahe keha näitel. 43. Mis on absoluutselt mitteelastne põrge? Andke vastavad jäävusseadused kahe keha näitel. Ei kehti mehaanilise energia jäävuse seadus. Põrkel eraldub soojus. Alati kehtib impulsi jäävuse seadus. 44. Mis on jõuvälja väljatugevus, jõujoon, potentsiaal, ekvipotentsiaalpind? Lähtuge gravitatsiooniseadusest. Väljatugevus on vabalangemise kiirendus. Jõujoon on joon gravitatsiooniväljas, mille igas puntis on väljatugevuse vektor sellele puutujaks. Potentsiaal on välja energeetiline iseloomustaja. Vabastab meid konkreetse keha massi arvestamisest. Saame keskenduda välja kuju uurimisele. 45. Mis on inertsjõud? Kuidas näeb välja Newtoni II seadus inertsjõu olemasolul? Inertsijõud on jõud, mis põhjustab taustsüsteemi kiirendust: 46
24. Maa kuju. Geoid. Maa kuju all mõeldakse tavaliselt Maa pinna tegeliku kuju tähendust, mis on matemaatiliselt võimalikult hästi formuleeritav. Tänapäeval kasutatakse maateaduslikeks arvutusteks ja geograafilise asukoha kirjeldamiseks mitut Maa kuju lähendust. Kui mitte arvestada Maa pinnamoodi ja merepinna taseme kõikumisi, on Maal geoidi kuju. Geoid - · Kujutletav keha, mille pind on kõikjal risti loodjoontega · Geoidi pind on Maa raskusjõu välja ekvipotentsiaalpind, mille igas punktis on raskuskiirenduse väärtused võrdsed. 25. Maa pöörlemistelje suuna muutused (pretsessioon ja nutatsioon). Nutatsioon - pöörlemistelje pretsessiooni perioodiline häiritus Pretsessioon - pöörleva objekti pöörlemistelje suuna muutumine 26. Seismilised lained, lainete liigitus. Seismilised lained - Maa sisemuses levivad võnkumised, mille on põhjustanud maavärinad või kunstlikud tegurid.
27. Maa kuju. Geoid. V: Maa ei ole ideaalne sfäär, vaid natuke lapik. Kõige täpsemalt kirjeldab Maa kuju geoid, kuid geoidi asemel kasutatakse tavaliselt lihtsamat kuju-ellipsoidi. See tähendab seda, et ekvaatori suurringjoon on veidi pikem meridiaani suurringjoonest, mis läbib pooluseid. Sellist kuju põhjustab tsentrifugaal- ja külgetõmbejõud. GEOID -• kujutletav keha, mille pind on kõikjal risti loodjoontega• Geoidi pind on Maa raskusjõu välja ekvipotentsiaalpind, mille igas punktis on raskuskiirenduse väärtused võrdsed. 2) kujutletav keha, mille pind on kõikjal risti loodjoontega 28. Maa pöörlemistelje suuna muutused (pretsessioon ja nutatsioon). V: Nutatsioon on pöörleva keha pöörlemistelje kaldenurga muutumine. Pretsessioon on pöörleva objekti pöörlemistelje suuna muutumine. Maa pöörlemistelje suund muutub, joonistades kujutletava koonuse. (konspektis joonis) Täisringi teeb 25 725 aastaga. 29
mille arvel nad moodustavadki juhi sees nn elektrongaasi. Enamik metalle, happe ja soola vesilahused, hõõggaasid. Laengukandjas liiguvad, kuni: elektronid jõuavad juhi pinnale (tekib nn.pindlaeng), juhi sees on elektrivälja tugevus 0(elektronide külluse tõttu) Esees=E0-E'. Elektrivälja potentsiaal on kogu juhi ulatuses konstante, väljatugevuse vektor juhi pinnal on pinnaga risti. Elektriväljas paikneva suvalise kujuga juhi pind on ekvipotentsiaalpind. φväljas=Er=K/ε*Q/r, kus ε on juhti ümbritseva keskkonna dielektriline läbitavus. φsees =φpinnas,kus εon juhi materjali dielektriline läbitavus. Välja nõrgenemist nullini kutsutakse elektristaatiliseks ekraneerimiseks. Juhi kiht võib olla väga õhuke. Metallkarbi või-võrgu sees olev kehade süsteem jääb väliste elektriväljade mõju eest kaitstuks. Nt kõrgepingeliinid ja piksekaitse. Teravike juures on elektriväljatugevus suurim
3. Juhid elektriväljas 3.1. Laengute tasakaal juhis Juht - materjal, kus on vabad laengukandjad, mis saavad liikuda kuitahes suurtele kaugustele, kuitahes väikese elektrivälja korral. Välise elektriväljal puudumisel tema sees ja pinnal elektriväli puudub. Metallides hakkavad laengud välise elektrivälja elektriväljale vastupidises suunas. Elektrivool on juhis, kuni juhis olev elektriväli kompenseerib välise elektrivälja. Elektriväljas asuva keha pind on ekvipotentsiaalpind. Väljatugevus juhi pinnal on suunatud piki juhi pinna normaali. Elektrostaatiline induktsioon nähtus, mille korral välise elektrivälja mõjul tekivad juhi pinnal kompenseerimata laengud Laengu jaotus juhis oleneb pinna kujust. Laengu pindtihedus suureneb pinna kõveruse suurenemisel ja väheneb kõveruse vähenemisel. Eriti suur on laengu pindtihedus teravikel. 3
gravitatsiooniväljaks. Lisaks Maa külgetõmbejõule mõjub igale Maal asetsevale kehale Maa pöörlemisest tingitud tsentrifugaaljõud ja teiste taevakehade külgetõmbejõud. Nende kolme jõu summa põhjustab keha kaalu ja seda nimetatakse raskus e. gravitatsioonijõuks. 6. Maa kuju ja geoidi mõiste? Maa kuju poolustelt kokkusurutud ellipsid. Geoid on aga kõige täpsemini Maa kujule vastav geomeetriline kujund. Geoid Maad ümbritsev gravitatsiooniline ekvipotentsiaalpind, mis langeb kokku maailmamere keskmise tasemega ning asetseb risti loodjoonega. 7. Seismilised lained ja nende tüübid. Ruumi ja pinnalained ning nende kasutamine Maa siseehituse uurimisel. Seismilist lainetust tekitavad erinevate seismiste impulsside allikad, kahte tüüpi: ruumi ehk tekke- ja pinnalained. Ruumilained levivad Maa sees, pinnalained peal. 8. P ja S lained nende olemus? Ruumilained. P(piki) kivimiosakeste võnkumine samas sihis
Potentsiaalse energia tasemepinnad. *Potentsiaalne energia - DEF: Tingimust Fxdx+Fydy+Fzdz=-dU(x,y,z) täitvat funktsiooni U nimetatakse potentsiaalseks energiaks. F-n U näitab seda töö varu, siis nimetamegi seda potentsiaalseks energiaks - energiaks, mis on kehal oma asendi tõttu jõuväljas, asendist tingitud võimeks teha tööd. *Potentsiaalse energia tasapind - DEF: Sellsit pinda, kus 3 muutuja funktsioonid U(x,y,z)= const., nimetatakse potentsiaalse energia tasapinnaks (nivoopind, ekvipotentsiaalpind) 38. Kineetiline energia. Kineetilise energia muutumise teoreem (energiateoreem). * DEF: suurust T=1/2*mv2 nimetame kineetiliseks energiaks *Teoreem: Masspunkti kineetilise energia muutus võrdub sellele punktile rakendatud jõu tööga. 39. Mehaanikaline energia. Mehaanikalise energia jäävuse seadus (Teoreem: konservatiivsete jõudude mõju all oleva masspunktide süsteemi mehaanikaline energia on konstantne.)
teatud viisil orienteeritud. Geoidi ja ellipsoidi pindade kõrgusvahede ruutude summa minimaalsuse nõue kehtib referentsellipsoidi puhul vaid piiratud ala (riik, manner jms) kohta. Referentsellipsoidi pind on abipinnaks sellel alal geodeetiliste mõõtmisandmete töötlemisel. 3. Mis on nullnivoopind, loodjoon, normaal? Nullnivoopind- on merede ja ookeanide keskmine veepinna tase, mis on mõtteliselt laiendatud maismaa alla. Nivoopindu on palju. Nivoopind on täpsemalt Maa raskusjõuvälja ekvipotentsiaalpind ja nivoopind on igas punktis risti läbi selle punkti tõmmatud loodjoonega. Loodjoon Gravitatsioonijõud ja tsentrifugaaljõud ning nende liitumisel tekkiv uus jõuvektor, mis asetseb risti kujuneva Maa pinnaga. Normaal- Pinna normaal mingis selle pinna punktis on pinna puutujatasandiga selles punktis ristuv sirge. 4. Mis on punkti geograafilised koordinaadid; nende määramine? Geograafilised koordinaadid on maapealse punkti nurkkoordinaadid: geograafiline pikkus ja geograafiline laius
Seaduse avastas Prantsuse füüsik Charles Coulomb 1785. aastal. Elektrivälja jõudude töö laengu liikumisel mõõda mis tahes suletud trajektori võrdub nulliga. Selliste omadustega välju nimetatakse potensiaalväljadeks e. elektrostaatilisteks väljadeks. Väljatugevuse suund välja igas puntis ühtib sellesse punkti paigutatud positiivsele perioodilaengule mõjuva jõu suunaga. 58.Ekvipotensiaalpinnad ja jõujooned. Superpositsiooni printsiip Ekvipotentsiaalpind on mõtteline välja pind, mille kõikidel punktidel on ühesugune potentsiaal. Elektrivälja jõujooneks nimetatakse mõttelist joont, mille igast punktist tõmmatud puutuja siht ühtib väljatugevuse vektori sihiga. Staatilise elektrivälja jõujooned algavad positiivsetel laengutel ja lõppevad negatiivsetel või suunduvad lõpmatusse. Superpositsiooni printsiip: kõikides lineaarsetes süsteemides kehtiv printsiip, mille järgi
Lisaks Maa külgetõmbejõule mõjub igale Maal asetsevale kehale Maa pöörlemisest tingitud tsentrifugaaljõud ja teiste taevakehade külgetõmbejõud. Nende kolme jõu summa põhjustab keha kaalu ja seda nimetatakse raskus e. gravitatsioonijõuks. 3. Maa kuju ja geoidi mõiste? Maa kuju poolustelt kokkusurutud ellipsid. Maal on ellipsoidi kuju pöörlemise tõttu. Geoid on aga kõige täpsemini Maa kujule vastav geomeetriline kujund. Geoid Maa gravitatsioonivälja ekvipotentsiaalpind, mis langeb kokku maailmamere keskmise tasemega ning asetseb igas Maa punktis risti raskusjõu suunaga (nn loodjoonega). 4. Seismilised lained ja nende tüübid. Ruumi ja pinnalained ning nende kasutamine Maa siseehituse uurimisel. Seismiline impulss (nt maavärin või plahvatus) tekitab seismilise lainetuse (energiat kandvate elastsete deformatsioonide laineline levik Maa sees). Seismilised lained jagunevad pinna- ja ruumilaineteks ehk Maa pinnal ja sees levivad lained
Osa muundub põrke ajal mittemehaaniliseks energiaks (soojusenergiaks). Siiski kehtib impulsi jäävuse seadus: ( ) Loomulikult kehtib ka üldine energia jäävuse seadus, kui arvestada soojuse ja deformatsiooni efekte ( ): ( ) 44. Mis on jõuvälja väljatugevus, jõujoon, potentsiaal, ekvipotentsiaalpind? Lähtuge gravitatsiooniseadusest. Jõuvälja väljatugevus on raskuskiirendus jõuväljas. Jõujoon on mõtteline joon gravitatsiooniväljas, mille igas punktis on väl- jatugevuse vektor puutujaks. Potentsiaal on välja energeetiline iseloomustaja, mis ei sõltu konkreetse keha massist. Ekvipo- tentsiaalpind on jõuväljas olev mõtteline pind, mille kõigis punktis on ühesugune potentsiaal. 45. Mis on inertsjõud? Kuidas näeb välja Newtoni II seadus inertsjõu olemasolul?
54. Mis on jõumoment? Valem ja joonis vektorite kohta. 44. Mis on jõuvälja väljatugevus, jõujoon, potentsiaal, ekvipotentsiaalpind? Lähtuge (Newtoni III seadus). Vaatame selle süsteemi masskeset. gravitatsiooniseadusest. Jõuvälja väljatugevus on raskuskiirendus
saame staatilise välja induktsiooni D= εε0E 6. LAETUD JUHT. JUHT VÄLISES VÄLJAS Juhtideks on vabad laengud, vedelikus vabad ioonid. Laengukandjad võivad juhis ümber paikneda väga väikese jõu mõjul. Selle tättu on laengud juhis tasakaalus ainult siis, kui 1) väljatugevus juhis on =0, E=0 ja seega peab potensiaal juhi sees olema konstantne. 2) väljatugevus juhi pinnal peab olema igas punktis suunatud mööda pinnanormaali E=En. Seega juhi pind on laengute tasakaalu korral ekvipotentsiaalpind. Kui anda juhtivale kehale suvaline laeng q, siis jaotub see kehas nii, et tasakaalu tingimused jäävad kehtima. Juht välises väljas. Laadimata juhi viimisel elektrivälja hakkavad laengukandjad liikuma, positiivsed vektori E suunas ja negatiivsed sellele vastupidises suunas. Juhi otstele tekivad vastupidise märgiga laengud, mida nimetatakse indutseeritud laenguteks. Nende väli on vastupidine välisele väljale. Seega laengute kogunemine juhi otstesse nõrgendab välja tema sees
. 4. Elektriväli, elektrivälja jõujooned ja ekvipotentsiaalpinnad (+ joonis) Elektriväli on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli, mis mõjutab teisi ruumis paiknevaid elektrilaenguid Elektrivälja jõujooneks nimetatakse mõttelist joont, mille igast punktist tõmmatud puutuja siht ühtib väljatugevuse vektori sihiga. Staatilise elektrivälja jõujooned algavad positiivsetel laengutel ja lõppevad negatiivsetel või suunduvad lõpmatusse. Ekvipotentsiaalpind on mõtteline välja pind, mille kõikidel punktidel on ühesugune potentsiaal. 15 Joonis 2 Elektrivälja Joonis 1.Elektriväli jõujooned 5.Elektriväljtugevus(+valem ja mõõtühik)
107. Milliseid dissipatiivseid jõudusid te teate? näiteks hõõrdejõud ja keskkonna takistusjõud, nt viskoosne takistus 108. Mille poolest erinevad konservatiivsed jõud teistest jõududest? Nende töö sõltub vaid jõu rakenduspunkti alg- ja lõppasendist ning ei sõltu üldse jõu rakenduspunkti poolt läbitud trajektoori kujust nende punktide vahel 10 109. Mis on ekvipotentsiaalpind? Ekvipotentsiaalpinnaks ehk potentsiaalse energia tasemepinnaks nimetatakse selliseid pindu, mille igas punktis on potentsiaalsel energial ühesugune väärtus. 110. Mis on potentsiaalne energia (selgitada oma sõnadega)? töövaru, mida masspunkt omab asendi tõttu võrreldes mingi teise asendiga 111. Kuidas on seotud elementaartöö ja elementaar-potentsiaalne energia? Masspunktile mõjuva jõu elementaartöö on võrdne miinusmärgiga selle masspunkti elementaarpotentsiaalenergiaga
gravitatsiooniväljaks. Lisaks Maa külgetõmbejõule mõjub igale Maal asetsevale kehale Maa pöörlemisest tingitud tsentrifugaaljõud ja teiste taevakehade külgetõmbejõud. Nende kolme jõu summa põhjustab keha kaalu ja seda nimetatakse raskus e. gravitatsioonijõuks. 3. Maa kuju ja geoidi mõiste? Maa kuju: poolustelt kokkusurutud ellipsid. Geoid on aga kõige täpsemini Maa kujule vastav geomeetriline kujund. Geoid: maad ümbritsev gravitatsiooniline ekvipotentsiaalpind, mis langeb kokku maailmamere keskmise tasemega ning asetseb risti loodjoonega. 4. Seismilised lained ja nende tüübid. Ruumi ja pinnalained ning nende kasutamine Maa siseehituse uurimisel. Seismiline impulss tekitatakse, plahvatuse,suruõhkahuri, maavärina, tuumakatsetuse, maapinnale tagumisega jne. Impulss tekitab seismilise lainetuse (energiat kandvate elastsete deformatsioonide lainelise leviku Maa sisemuses). Erinevate seismiliste impulsside allikad tekitavad erineva sagedusribaga
seadus). Samuti on Coriolisi jõud väga oluline Ekmani spiraali tekkimisel, samuti Eestis valitsevate edela- läänetuulte kujunemisel jne. Kui tehakse hinnangulisi atmosfääriliikumise arvutusi, siis kasutatakse valemites tavaliselt keskmisi laiusi ( = 45°). Coriolisi jõu valemi kohta vt lisaks: www.ilm.ee/index.php?44234 24. Maa kuju. Geoid. Geoid - kujutletav keha, mille pind on kõikjal risti loodjoontega Geoidi pind on Maa raskusjõu välja ekvipotentsiaalpind, mille igas punktis on raskuskiirenduse väärtused võrdsed. Maa kuju all mõeldakse tavaliselt Maa tema pinna tegeliku kuju lähendust, mis on matemaatiliselt võimalikult hästi formuleeritav. Tänapäeval kasutatakse maateaduslikeks arvutusteks ja geograafilise asukoha kirjeldamiseks mitut Maa kuju lähendust. Kui mitte arvestada Maa pinnamoodi ja merepinna taseme kõikumisi, on Maal geoidi kuju. See keha on
kui elastne kile. Vedeliku pinnamolekulid mõjustavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada. Pindpinevusjõuks nim. vedeliku pinna puutuja sihis pinna piirjoonega risti mõjuvat jõudu, mis püüab vedeliku vaba pinna suurust vähendada. 5. Adiabaatiline protsess on protsess, mille vältel süsteem ei ole väliskeskkonnaga soojusvahetuses. Protsessi adiabaatilisus tuleneb protsessi toimumise suurest kiirusest või heast isoleeritusest. 6. Ekvipotentsiaalpind on mõtteline välja pind, mille kõikidel punktidel on ühesugune potentsiaal Ühe ja sama ekvipotentsiaalpinna kõikide punktide potentsiaalide vahe võrdub nulliga. Seega võrdub nulliga ka elektrivälja jõudude töö laengu liikumisel seda pinda mööda. Siit järeldub, et ekvipotentsiaalpinda mööda liikuvale laengule mõjuv jõud on risti kiirusvektoriga. Järelikult on elektrivälja jõujooned risti ekvipotentsiaalpinnaga. Superpositsiooniprintsiip on kõikides lineaarsetes
nihkumist vastassuundades. Elektrostaatilise välja punkti potentsiaal näitab, kui suurt potentsiaalset energiat omab välja antud punktis. =Wp/q (1V) positiivne ühiklaeng 1 _ 2 = U - potentsiaalide vahe ehk pinge (vaata eestpoolt) Elektrostaatilise välja töö punktlaengu nihutamisel homogeenses väljas : A = q . E . d (J) 9 d - laengu nihe piki välja jôujoont Ekvipotentsiaalpind on selline pind, mille kôikidel punktidel on ühesugune potentsiaal. Näiteks juhi pind. Need pinnad on kôikjal risti elektrivälja jôujoontega. Kahe juhi elektrimahtuvus näitab kui suur vôrdne, kuid erimärgiline laeng tuleb anda neile, et juhtidevaheline pinge oleks 1V. C = q / U (F) Mahtuvus on 1F (farad), kui juhtidele laengute 1C ja _1C andmisel tekib nende vahel 1V-ne pinge.
Jõu võimsus on skalaarne suurus, mis väljendab jõu ja läbitud teepikkuse skalaarkorrutist. N=Fscos 278. Kuidas arvutada jõu võimsust? 279. Mida nimetatakse konservatiivseks jõuks? 280. Mida nimetatakse dissipatiivseks jõuks? 281. Milliseid konservatiivseid jõudusid te teate? 282. Milliseid dissipatiivseid jõudusid te teate? 283. Mille poolest erinevad konservatiivsed jõud teistest jõududest? 284. Mis on ekvipotentsiaalpind? 285. Mis on potentsiaalne energia (selgitada oma sõnadega)? 286. Kuidas on seotud elementaartöö ja elementaar-potentsiaalne energia? 287. Kuidas asetseb konservatiivne jõud ekvipotentsiaalpinna suhtes? 288. Millega võrdub konservatiivse jõu töö üle kinnise kontuuri? Üle lahtise kontuuri punktist A punkti B? 289. Millise skalaarfunktsiooni gradiendiks on potentsiaalne energia? 290
Jõu võimsus on skalaarne suurus, mis väljendab jõu ja läbitud teepikkuse skalaarkorrutist. N=Fscos 278. Kuidas arvutada jõu võimsust? 279. Mida nimetatakse konservatiivseks jõuks? 280. Mida nimetatakse dissipatiivseks jõuks? 281. Milliseid konservatiivseid jõudusid te teate? 282. Milliseid dissipatiivseid jõudusid te teate? 283. Mille poolest erinevad konservatiivsed jõud teistest jõududest? 284. Mis on ekvipotentsiaalpind? 285. Mis on potentsiaalne energia (selgitada oma sõnadega)? 286. Kuidas on seotud elementaartöö ja elementaar-potentsiaalne energia? 287. Kuidas asetseb konservatiivne jõud ekvipotentsiaalpinna suhtes? 288. Millega võrdub konservatiivse jõu töö üle kinnise kontuuri? Üle lahtise kontuuri punktist A punkti B? 289. Millise skalaarfunktsiooni gradiendiks on potentsiaalne energia? 290
Elektrivälja iseloomustavad E(vektor), φ, D(vektor), IP(vektor). 13. Tingimused elektriväljale dielektrikute piirpinnal (õpik, valikuline). 14. Välja arvutamine dielektrikutes (valikuline). 15. Laetud juht. Juht elektriväljas. Juhi pinnal olev laeng pole igal pool samasugune. Suurema pinnakõveruse korral on laengute pindtihedus suurem. Välja tugevus on alati juhi pinnaga risti, tangensiaalkomponent puudub. Laetud juhi pind on ekvipotentsiaalpind, kus kõigis punktides on ühesugune potentsiaal. Kui elektrijuhile anda mingi laeng q, siis jaotub see juhis vastavalt tasakaalutingimustele: 1) Väljatugevus juhi sisemuses on kõikjal võrdne nulliga (E=0). Teisisõnu potentsiaal juhi sisemuses peab olema konstantne. Kui juhi sees on 0-st erinev laeng, siis see laeng eemaldub juhi seest ja juhisisene laeng muutub nulliks (Halliday õpikus on see pikemalt ära ka tõestatud).
läbitud trajektoori kujust ja pikkusest. 301. Milliseid konservatiivseid jõudusid te teate? Raskusjõud, elastsusjõud, mistahes suunalt ja suuruselt konstantne jõud. 302. Milliseid dissipatiivseid jõudusid te teate? Hõõrdejõud, veeretakistusjõud, keskkonna takistusjõud. 303. Mille poolest erinevad konservatiivsed jõud teistest jõududest? Nende jõudude töö ei sõltu jõu rakenduspunkti trajektoori kujust ja pikkusest. 304. Mis on ekvipotentsiaalpind? 39 Ekvipotentsiaalpinnaks ehk potentsiaalse energia tasemepinnaks nimetatakse selliseid pindu, mille igas punktis on potentsiaalsel energial ühesugune väärtus. 305. Mis on potentsiaalne energia (selgitada oma sõnadega)? Potentsiaalne energia on töö varu, mida keha omab oma asendi tõttu ruumis. 306. Kuidas on seotud elementaartöö ja elementaar-potentsiaalne energia?
pinnalaotuse täidab üksteise peal olevad kaks kihti laenguid, mis on erimärgilised. Vaatame elektrilaengute polarisatsiooni palju lähemalt ehk erimärgiliste laengute vahelist ruumi. Elektrivälja ekvipotentsiaalpinnad asetsevad välja jõujoontega risti ja mitteühtlaselt. Välja jõujoon on väljajoon, mida matemaatiliselt väljendatakse ruumi koordinaadi diferent-siaalina, sest igale ruumipunktile väljas vastab mingi suurus. Välja ekvipotentsiaalpind ehk sama välja pinnad skalaarväljas on selliste punktide geomeetriline pind, mille korral f(x,y,z)=const. Sellise välja gradient on ( mis näitab välja muutumist ruumis, mitte ajas ) igas punktis risti seda punkti läbiva pinnaga ja divergents näitab vektorvälja allikat – antud elektrivälja korral laengute ( allikate ) tihedust. Potentsiaalse ehk antud välja korral on rootor ( mis näitab vektorvälja keeriselisust ) ja seega vektorvälja tsirkulatsioon kõikides välja punktides null
annaabi.ee 
