kiirelt ja jõuga, zestikulaarselt ja ebageomeetriliselt, et väljendada omi emotsioone vahel tilgutades või isegi pildudes värve suurele lõuendile. Nende töid iseloomustab näiline juhus ja õnnetus, mis tegelikult on vägagi planeeritud. Tavaliselt ei mõeldud üldse sellele et pildiga mingit teemat esindada. Arvati et kunstnikku spontaansus ja tööle lähenemine vallandab nende alateadvusliku loomingulisuse. Ekspressiivset töö meetodit arvati olevat sama tähtis kui töö ise. Hans Hoffman (saksa- ameeriklane, 1880-1966) Don Quixote 1963 Abstral Nebula 1961 Song of the nightingale 1964 Wall I and II 1961 The Conjurer 1959 Above Deep Waters 1959 Adolph Gottlieb (ameeriklane, 1903-1974) Expanding 1962 The red 1972 Istanbul 1971 Ambient green 1962
Kuidas uuritakse lapse kõne arengut? *Reynelli test – see on mõeldud 1-7aastaste laste kõnest arusaamise ja ekspressiivse kõne uurimiseks. Eestis kasutavad logopeedid ja lastepsühholoogid seda testi kõige rohkem. *MacArthuri Suhtlemise Arengu Test – selle testi puhul ei lahenda laps ülesandeid vaid testi tulemused tulevad vanemate öeldu põhjal. Ka Eestis kasutusel. *Test „Sõnad ja žestid“ – mõõdab 9-16 kuu vanuste laste kõnest arusaamist ja ekspressiivset kõne. Lapsevanemale antakse 383 sõna ja ta peab märkima, millistest sõnadest laps aru saab ja milliseid ütleb. *Test „Sõnad ja laused“ – mõõdab 16-30 kuu vanuste laste ekspressiivset kõnet. Lapsevanemale antakse 629 sõna ja tal tuleb märkida, milliseid laps kasutab. *Vaatlusmeetod – lapsevanematel palutakse pidada päevikut, kuhu nad panevad kirja lapse keelealased edusammud. *Transkribeerimine – lapse jutt lapsevanemate ja leiste
Keskküla . 2. Kui seni oli Pariis maailma kunsti keskuseks, siis milline paik saab siis metropoliks (on seda tänini)? Kunsti keskuseks saab New York. 3. 70-ndate kunsti iseloomustab hüperrealismi tulek. Mis see on ja kes seda eestlastest viljelevad? Hüperrealism on maalimise stiil, mis sarnaneb kõrge resolutsiooniga pildile.Kõik kontuurid on ääretult täpselt välja joonistatud. Eestlastest viljeleb seda näiteks Ilmar Kruusamäe. 4. 80-ndatel tuleb eesti kunsti ekspressiivset elementi sisse. Autorid? 1980ndate aastate kunst oli teatud mõttes ettevalmistus kümnendi lõpuks. Paljud tunnistavad, et pärast 1970ndaid oli jõutud veidi sarnasesse seisu 1930ndatega: katsetustest oli väsitud. Lisaks lahkusid meie seast mitmed autorid, kes enda isiku ja loominguga kandsid veel pallaslikku vaimu, mistõttu tekkis tühik ka rahvuslik- konservatiivsesse liini. Oli selge, et seismajäämise vältimiseks pidi juhtuma mingi murrang
kujunditest, nagu nt. ruut ja joon. Teise puhul kasutab kunstnik oma tunnete avaldamiseks värvilaikude vaba paigutust. Geomeetrilist abstraktsionismi esindab näiteks vene kunstniku K. Malevitsi ja hollandi kunstniku P. Mondariani looming, ekspressiivset abstraktsionismi aga vene kunstniku V. Kandinsky ja ameerika kunstniku J. Pollocki looming. Abstraktsionismi peamine suund Ameerikas oli 1940. aastal sündinud abstraktne ekspressionism. See oli seal heas kirjas ning saanud isegi riikliku soosingu. Kunstnikud kasutasid ka Automatismiks nimetatud maalimisstiili, mille puhul on oluline, et see peab toimuma alateadvuslikult ja igasugune kunstniku tegevuse ratsionaalne kontroll tuleb loomeprotsessist välja lülitada
23. Inglise kunst. Popkunsti tekkimine. Kristjan Tammi Jaan Poska Gümnaasium 08.10.2013 Inglise kunst Ekspressiivset tüüpi abstraktsionismi asemel ekspresiivse kallakuga realism. Selle stiili tuntuim kunstnik on LUCIEN FREUD. Lucien M. Freud (Lucien M. Ford) Lucien M. Freud Sigmud Freudi pojapoeg Sündis 1922. a, suri 2011. a Esialgu maalis detailselt ja kuivalt, hiljem maalilisemalt. Portreemaalid ja figuratiivsed maalid. Maalidel suur psühholoogilise sügavuse ja kunstniku ja modelli suhe tekitab sageli vaatluse poolest ebamugavust. Francis Bacon
· rektor ja asutaja Konrad Mägi · juhid: Nikolai Triik, Ado Vabbe (''Seine'i jõgi''), pikemat aega A. Starkopf · mitmes stiilis tööd juhtiv neoimpressionism, ka realism · kollane, punane, sinine · fovistlikud noored ja art deco 1920 · asutati 1919 keskõppeasutuseks, 1924 kõrgkooliks, suleti 1951 · nimetus jumalanna Athena lisanimest · A. Vabbe · äärmine radikaalsus, moodsaimad kunstistiilid · kokkupuuted avangardi eesliiniga · kasutanud ekspressiivset abstraktsionismi · enim mõjutas Itaalia futurism lõhkus maali tükkideks ''Seine'i jõgi'' · paljud varasemad tööd hävinud ''Kohvikus'' · enamasti maastikumaalid · hilisem looming neoimpressionistlik · A. Vardi · meisterlik impressionistlik maalikunstnik ''Montmartre'' · paljud tööd linnamaastikud Tartu ja Pariis · A. Starkopf · juhtiv skulptor kaks põhistiili: 1.ekpressionistlik, jõuline liikumine ''Kelp'' 2
Maalisid nad nii looduses kui tänavatel. 9. Postimpressionistideks peetakse kunstnike, kes mõnda aega olid impressionistid kuid 1880- ndate lõpul pettusid selles voolus. Põhjuseks see, et impressionismi kogeti kui liiga passiivset tegelikkuse peegeldust. 10. Vincent van Gogh leidis et oluline on väljendada oma hingeseisundit ja ideid, mitte ainult seda mida silmad näevad. Ta hakkas looduse jäljendamist ja eneseväljendust vastandama. Temast sai ekspressiivset tüüpi kunsti tähtsaim esindaja. Tema kunsti iseloomustab kirglik ja siiras kaasaelamine. Lõunamaine selge taevas ja ere päike julgustasid teda kasutama suuremaid puhta värvi laike ja tugevaid kontuure värvipindade vahel, mis vii teda impressionismist eemale. 11. Vincent van Gogh'i eksponeeritakse koos Prantsuse kunstnikega kuna Prantsusmaal hakkas ta Camille Pissarro julgustamisel kasutama eredaid värve ja tänu eredale päikesele
Tähelepanuväärne on see, et nad ei keskendunud mitte inimese keha täpsele kujutamisele (nagu näiteks kreeklased), vaid just nägu oli neile peamiseks huviobjektiks. Inimkeha on antud enamasti lihtsustatult, mõnikord isegi abitult, kuid näoilme on tihti väga väljendusrikas ja isegi individualiseeritud. Niihästi esimese, kui ka teise suuna skulptuuride ühiseks tunnuseks on üldistatus ja monumentaalsus. Ka maalikunstis näeme monumentaalset ja ekspressiivset laadi. Maalikunst on esindatud põhiliselt seinamaali või mosaiigina. Neid on leitud astmikpüramiidide läheduses asuvate paleede seintelt. Tarbeesemetest on leitud rohkelt kudumis- ja põimtöid, kullassepakunsti tooteid ning tarbe- ja sõjariistu. Puuvillakangaid maaliti, kooti sisse laama ja alpakavilla. Palju leitud riideid on tehtud troopiliste lindude säravatest sulgedest. Väikestes külades valmistati riiet ja keraamikat.
päikese värv. Tundub, nagu oleks van Gogh meeletult kiirustanud: ta kasutas ägedaid jõulisi pintslitõmbeid ning vahel pigistas värvi lõuendile otse tuubist Kõik liigub ja võbeleb ta maalidel: tuul raputab küpresse, taevas veereb lõõskav päikeseketas või siravad suured lõunamaised tähed, isegi maapind näib voogavat. Tema tööde väljendusjõust leidsid inspiratsiooni 20. sajandi alguse ekspressionistid. Ekspressiivset tüüpi kunsti tähtsaim rajaja. Leidis, et pole vaja püüda edasi anda, mida silmad näevad, vaid hoopis tähtsam on leida väljendus oma hingeseisunditele ja ideedele. Vincent van Gogh sündis protestantliku pastori peres. Ta sai täpselt sama nime kui vanem vend, kes oli sündinud aasta varem ja surnud mõni tund pärast sündimist. Veel oli tal kaks venda ja kolm õde. Alates 1869. aastast tegutses ta kunstikaupmehena mitmes riigis, aastast 1876 õpetajana Inglismaal
Ekspressiiv-abstraktne väljenduslaad ammendas end siiski üpris kiiresti, suutmata pakkuda midagi uut. Otsides uusi võimalusi, jõudis osa kunstnikke ja teoreetikuid järeldusele, et kunsti tuleks veelgi rohkem puhastada kõigest liigsest. Nende arvates tuli piirata ka kunstniku eneseväljenduse vabadust. Kunstiteos pidi olema täiesti vaba välistest mõjuritest, nö."asi iseeneses". Tulemuseks oli kõigepealt nn. "maalilisejärgne" abstraktsionism ("maaliliseks" nimetati ekspressiivset abstraktsionismi), milles kasutati suuri, üksteisest selgelt eraldatud värvivälju. Kasutati kahte-kolme, sageli ainult üht värvi. Selline kunst ühtis 1960-ndate lõpus minimalismiga - kunstiga, mis üritab maksimaalselt minimaalsete vahenditega toime tulla. Minimalistid eelistavad maalidele siiski ülilihtsaid kolmemõõtmelisi objekte. Sageli eksponeerivad nad oma teose ajutise, eksponeerimisruumiga kohandatud teosena, nn. installatsioonina.
tema teine pool oli tume, melanhoolne ja salapärane. Maalid, nagu ,,Agoonia", ,,Kardninal ja nunn", ,,Nägemus ja usk", ,,Eremiidid" on selle sügavama olemuse tõestuseks. Neis töödes püüdleb Schiele elu ja surma küsimuste poole, esitades neid müstilisel või religioossel viisil. Siiski ei ole Schiele töid võimalik täielikult interpreteerida, kuna neis puudub narratiivne raam või kontekst, mis annaks tegevuse kronoloogiast mingisugust aimu. Pildid evivad puhtalt ekspressiivset sensatsiooni. (Steiner, R. 1993) Joonis 5. Agoonia (allikas: www.egon-schiele.net/) Schiele linnapiltides kohtab musta värvitooni ja surma. Need ei käsitle aga linnade olemust või linnade muutumist ajas, vaid Schiele enda hingelist seisundit. Shielet inspireerisid teisedki kunstnikud peale Klimti. 1909. aastast pärineb Art Nouveau'lik töö ,,Päevalilled", pühendus Vincent Van Gogh'ile. Sellel võib näha pikaks venitatud varsi ja longu vajunud ookerkollaseid õisikuid
(Senecio); Macke (Tüdrukud puude all); Marc (Võitlevad vormid), kes nagu Kandinsky rõhutasid puhaste, kujutamise koormast vabastatud värvide väljenduslikku jõudu. Liikmeid huvitasid mitmesugused müstilised õpetused, mida nad püüdsid väljendada ka kujutavas kunstis. Taheti luua täiesti uus loodusest sõltumatu objekt, mis vastaks nende tunnetele. Sinine Ratsanik pani aluse abtraktsionismi ekspressiivsele suunale. Samal ajal kui Saksamaal sündis ekspressiivset tüüpi abstraktsionism, arenes Prantsusmaal kubismist teist tüüpi konstruktiivne või geomeetriline abstraktsionism. Kupka, Legeri ja Delaunay tööd koosnevad peaaegu ühesuunalistest toon-toonis värvilaikudest. Neis oli kasutatud puhtaid spektrivärvusi ja kindla vormiga kujuneid, nt risttahukaid või konstsentrilisi ringe. Mondrian (toetub Platonile, mille järgi nähtav maailm on tegelikkuse juhuslik ja kaootiline pealispind või vari. Selle taga asub tõeline või oluline tegelikkus
rahvakogunemistel ja levitasid ajakirjanduses. Ülistati suurlinliku tsivilisatsiooni ja tehnika arengut, maalidel püüti edasi anda liikumist ja helisid. Tähtsamateks futurismi esindajateks on Gino Severini ja Giacomo Balla. ABSTRAKTSIONISM Kujunes välja 1910. aastal, kui kunstnikud loobusid nähtava ümbruse jäljendamisest ning looming oli abstraktne e pole võimalik ära tunda midagi reaalset. (Paul Klee, August Macke) Ekspressiivset suunda iseloomustas tundeküllus e värvilaikude paigutusest ei paista välja mingi mõistuspärane süsteem Kandinsky (pilt „Kompositsioon VII“) Samal ajal arenes Prantsusmaal konstruktiivne e geomeetriline abstraktsionism, milles kujutati puhtaid spektrivärvusi ja kindla vormiga kujundeid. Mondrian (pilt „Ruudukujuline kompositsioon punase, sinise ja kollasega”) DADA Dada sai alguse 1916. aastal Zürichis, kui asustati Voltaire’i kabaree. Dadaistid püüdsid maailmale
kubismi loojaks aastal 1907. (Vaga 2004, lk 735-736) Kubismi oli küll juba ka prantsuse kunstniku Cézanne kunstis, kuna tema andis esmakordselt välja rida kubistlikke pilte, kuid teda ei saa siiski nimetada antud suuna loojaks, vaid võtta Cézenne’i kui selle suuna lähtekohaks. (Kangilaski 1997, lk 235) Kubismile andis suuresti mõjutusi Aafrika neegriplastika, kus imetleti just loodusliku vormi dramaatilist, ekspressiivset ja rütmilist ümberkorraldust. Silmnähtavalt kõnekad vormid ja värvid andsid tunnistust sellest, et kõik rahvad jagavad ühist, primitiivset mitteteadvuslikku keelt, olgugi et see võib pisut erineda. Üheselt võib kubismi arengu perioodi nimetada analüütiliseks kubismiks, mille tähendus on 1901. – 1911. aastal loodud taiesed ning nende areng Picasso ja Braque poolt. Antud termin viitab küll ratsionaalsele ja metoodilisele lahkamisele, kuid see ei avaldunud nii ilmtingimata taiestes
Mies van der Rohe, Walter Gropius, Internatsionaliseerumine- lihtsus, klaas, hajus paigutus Orgaaniline funktsionalism põhjamaades- loodusega kooskõla, puit, SÕJAJÄRGNE LÄÄNE EUROOPA KUNST Pariisis, näitus Picasso ja Matisse 1944, pluralism, ekspressionism, modernism Itaalias neorealism, levis abstraktne kunst/ Spatsialism- ruumiskunst mis kaotas piiri skulptuuri ja maalikunsti vahel INGLISE KUNSTI JA POPKUNSTI TEKKIMINE, KUIDAS TUNDA ÄRA REKLAAMI 1956 Vähem ekspressiivset abstraktsionismi kui USA-s ja Mandri-Euroopas, Ekspressiivse kallakuga realism Lucien Freud-Inglismaa, Detailitäpne, hiljem maalilisem, Porised koloriidid, räpakad pintslitõmbed Francis Bacon- Omapäraseim, lähtekohaks on tavalised fotod või reproduktsioonid, kehad on moondunud vormituks, humanismi kriisi ja sõja järgset ebakindlust., kauge sugulus sürrealismiga Anthony Caro- Viljeles 60-ndate alguses “Junk art’i”,Tehiskeskkonna esemed, Horisontaalselt paiknevad teosed
huviobjektiks. Inimkeha on antud enamasti lihtsustatult, mõnikord isegi abitult, kuid näoilme on tihti väga väljendusrikas ja isegi individualiseeritud. Niihästi esimese, kui ka teise suuna skulptuuride ühiseks tunnuseks on üldistatus ja monumentaalsus. (Kangilaski, J. 1998. Üldine kunstiajalugu, lk 323-326. Tallinn: Kunst) ( Vaga, V. 1999. Üldine kunstiajalugu, lk 867-870. Tallinn: Koolibri) Ka maalikunstis näeme monumentaalset ja ekspressiivset laadi. Maalikunst on esindatud põhiliselt seinamaali või mosaiigina. Neid on leitud astmikpüramiidide läheduses asuvate paleede seintelt. Tarbeesemetest on leitud rohkelt kudumis- ja põimtöid, kullassepakunsti tooteid ning tarbe- ja sõjariistu. Puuvillakangaid maaliti, kooti sisse laama ja alpakavilla. Palju leitud riideid on tehtud troopiliste lindude säravatest sulgedest. (Kangilaski, J. 1998. Üldine kunstiajalugu, lk 323-326. Tallinn: Kunst) ( Vaga, V. 1999
naisi kui Eestis keskmiselt.Iga viies naine kinnitas, et tema partneripoolne vägivald algas pärast rasedaks jäämist. Meeste ja naiste vägivallatsemine erineb Mehed ja naised kasutavad eri liiki vägivalda ning ka tagajärjed on ohvritele erinevad. Statistika näitab, et meeste poolt toime pandud vägivalla tagajärjed on naistele oluliselt tõsisemad kui vastupidi, Laias laastus eristatakse ekspressiivset vägivalda ja instrumentaalset vägivalda. Instrumentaalne vägivald eeldab partneri täielikku kontrollimist, see piirab tema isikuvabadust ja tavaliselt see vägivald aja jooksul üha suureneb. Tihti räägitakse ka intiimterrorist, mis on pikaajaline alandamine, sõimamine, kontroll. Hirm, mis kõige sellega kaasas käib, on vaimselt niivõrd ruineeriv, et viib väga tõsiste tervisehäireteni, aga sellisteni, mis kohe ei ilmne.
Need kunstnikud erinesid teistest ekspressionistidest. Viimased muutsid loodusest võetud motiivi, kuid uskusid, et see vastab nende meeleolule ja tunnetele. ,,Sinise ratsaniku'' liikmed tahtsid luua täiesti uue, loodusest sõltumatu objekti, mis vastaks nende tunnetele. Värvilaikude paigutust ei paista valitsevat mingi mõistuspärane süsteem, vaid tundeküllus. Nõnda võib öelda, et ,,Sinine ratsanik'' pani aluse abstraktsionismi ekspressiivsele suunale. Samal ajal kui Saksamaal sündis ekspressiivset tüüpi abstraktsionism, arenes Prantsusmaal kubismist teist tüüpi nn. konstruktiivne või geomeetriline abstraktsionism. 10) NAVISM Kõrvuti proffesionaalsete kunstnikega on kunstiteoseid loonud ka asjaarmastajad. Sellised, hoopis muu tööga elitist teenivad nn. pühapäevamaalijad e. navistid pole tavaliselt üldse kunstitegemist õppinud ja nad on maalinud ainult enda lõbuks. Enamasti suhtuvad nad lapseliku puhtasüdamlikkusega nähtavasse maailma ja püüavad seda
ainsateks uuteks skulptuurideks Tallinnas. Weizenberg on raiunud marmorisse F. R. Kreutzwaldi, F. J. Wiedemanni, K. E. v. Baeri, J. V. Jannseni, Lydia Koidula, J. Hurda, A. Haava portreed. 14. Nimeta paar ekspressiivseimat Eesti kunstnikku ja paar nende tööd. Meie avangardse kunsti liider Ado Vabbe loob juba 1914. aastal eesti kunsti esimesed abstraktsed tööd "Parafraasid". Vabbe teosed: "Sinisele purjele", "Kohvikus". (A. Starkopfi skulptuurides on ekspressiivset figuurikäsitlust.) Konrad Mägi maastikes jõulist värvimängu. Mägi teosed: "Pühajärv", "Otepää maastik", "Kolgata". 15. Kuidas kutsutakse Eestis kohalikku juugendi erivormi? Mõned näited Juugend noorus. Ammende villa, Tallinna Draamateatri hoone, Estonia teater Tallinnas, Konrad Mägi: "Norra maastik, Merikapsad, Tee Tartust Viljandisse" 16. Millised vormiuuendused tulid Eesti 1920ndate aastate maalikunsti? Näited Vastus: Uusasjalikkus, kubism, järelimpressionism
Tähelepanuväärne on see, et indiaanlased ei keskendunud mitte inimese keha täpsele kujutamisele nagu näiteks kreeklased vaid just nägu oli neile peamiseks huviobjektiks. Inimkeha on antud enamasti lihtsustatult mõnikord isegi abitult, kuid näoilme on tihti väga väljendusrikas ja isegi individualiseeritud. Niihästi esimese kui ka teise suuna skulptuuride ühiseks tunnuseks on üldistatus ja monumentaalsus Ka maali kunstis näeme monumentaalset ja ekspressiivset laadi. Maali kunst on esindatud põhiliselt seinamaali või mosaiigina. Neid on leitud astmikpüramiidide läheduses asuvate paleede seintelt. Tarbeesemetest on leitud rohkelt kudumis ja põimtöid kullassepa kunsti tooteid ning tarbe ja sõjariistu. Puuvillakangaid maaliti kooti sisse laama ja alpakavilla. Palju leitud riideid on tehtud troopiliste lindude säravatest sulgedest. VanaAmeerika riigid olid enamasti totalitaarsed ja ainuvalitseja kätes oli alamate elu
mõjutama teiste käitumist Instrumentaalne juhtimisstiil juht tunnetab vajadust organiseerida rühmaliikmete käitumist vastavalt rühma tegutsemisplaanile ja eesmärkidele Ekspressiivne juhtimisstiil juht tunnetab vajadust kujundada rühmas harmoonilised suhted, solidaarsuse õhkkond ja minimiseerida konfliktid Üks isik ei saa järgida mõlemat juhtimisstiili. Instrumentaalse juhtimissstiili puhul täidab (spontaanselt) ekspressiivset rolli keegi rühma liikmetest. Olulised liidri omadused: välimus, haritus, erudeeritus, seltskondlikkus, enesekindlus, otustusvõimelisus jne Erinevad situatsioonid toovad esile erinevaid juhiomadused: autoritaarsus demokraatlikkus laissez-faire Rühma konformsus ootuspärane sotsiaalne käitumine, mugandumine või kohanemine rühma ootustele vastavalt. "Rühm-mõtlemine" ohtlik tendents ignoreerida informatsiooni ja teadmisi rühma konformsuse saavutamise nimel
tähelepanuväärsemad? Filmikunstis 5. Millise suurema kunstivoolu alaliigiks pead informalistmi? Millist kunsti sellega tähistati? Informalism. Sarnasus USA-s levinud abstraktse ekspressionismiga. 6. Lahka ära sõna ,,Cobra". Mille puhul seda kasutatakse kunstis? Kopenhaagen, Brüssel ja Amsterdam. Maalisid abstraktseid pilte pastoosselt, rahutult segatud värvimassiga, rühmitus. 7. Nimeta vähemalt 2 Pariisi ekspressiivset abstraktsionisti, kelle teoseid pead kõige kergemini äratuntavaks? P. Soulages ja H. Hartung. Esimese. 8. Kuidas hindad eelmises küsimuses puudutatud teoste kompositsiooni, värvilahendusi jms? 9. Millega paistis oma Pariisi ametivendade seas silma Jean Dubuffet? Millist kunsti pidas ta kõige väärtuslikumaks? Kuidas suhtus ta kunsti ilusse? Ta hülgas mõtte, et kunst peaks olema ilus. Tema meelest ,,brutaalne" kunst on väärtuslikum kui ,,kultuurne"
olukordade mõistmiseks. Seega täidab kõne mõtlemisel üldistavat ja signaliseerivat funktsiooni. Suhtlemise võimaldamine keele kolmas ülesanne. Meie igapäevane suuline või kirjalik, otsene või kaudne(telefon) suhtlemine saab teoks üksnes tänu täisulikult väljatöötayud keeleliste märkide süsteemile. Sõnaline kõne on ainult inimese valduses olev suhtlemisviis ja tunnetusvahend. Suhtlemisel täidab kõne kommunikatiivse funktsiooni kõrval ka ekspressiivset eneseväljendamist võimaldavat. Ülesannet. 4. Foneem, morfeem ja fraas. Foneem Morfeem keele kõige väiksem tähenduslik üksis. Koosneb foneemidest. Fraas üks lause moodustaja. Sõnade ühend, mis koosneb sisuliselt kokku kuuluvatest sõnavormidest. 5. Kõnetegevuse liigid. Koorkõne teistega koos, teiste toetusel millegi lausumine. Omapäraseks vormiks on koos mantrate retsiteerimine (krisnaiitide austusavaldus jumal Krisnale) Kajakõne (ehholaalia) öeldu lihtne kordamine
Kandinsky (sel ajal elas Saksamaal) ümber koondus rühmitus nimega ,,Sinine ratsanik", mille liikmed viljelesid Kandinsky eeskujul hoogsat, värviküllast ja maalilist kunsti. Nende teostes ei ole mõistusepärast konstruktsiooni, kunstnikud rõhutasid intuitsioonile ja tunnete väljendamist. Seda laadi kunsti hakati nimetama ekspressiivseks (väljenduslikuks). 4) Kus ja kuidas (millisest voolust) sündis konstruktiivne e geomeetriline abstraktsionism? Samal ajal kui Saksamaal sündis ekspressiivset tüüpi abstraktsionism, arenes Prantsusmaal kubismist teist tüüpi, niinimetatud konstruktiivne ehk geomeetriline abstraktsionism. 5) Kes nimetas oma loomelaadi suprematismiks? Nimeta tema kuulsaim töö! Oma loomelaadi nimetas supermatismiks Kazimir Malevits. Ning tema kuulsaim töö on ,,Must ruut". 6) Vali lehekülgedel 66-71 toodud illustratsioonide hulgast üks abstraktsionismi ekspressiivse suuna näide (nimeta see) ja konstruktiivse suuna näide (nimeta). Võrdle neid omavahel!
Seega täidab kõne mõtlemisel üldistavat ja signaliseerivat funktsiooni. Suhtlemise võimaldamine- keele kolmas ülesanne. Meie igapäevane suuline või kirjalik, otsene või kaudne(telefon) suhtlemine saab teoks üksnes tänu täisulikult väljatöötayud keeleliste märkide süsteemile. Sõnaline kõne on ainult inimese valduses olev suhtlemisviis ja tunnetusvahend. Suhtlemisel täidab kõne kommunikatiivse funktsiooni kõrval ka ekspressiivset- eneseväljendamist võimaldavat. Ülesannet. 4. Foneem, morfeem ja fraas. Foneem- Morfeem- keele kõige väiksem tähenduslik üksis. Koosneb foneemidest. Fraas- üks lause moodustaja. Sõnade ühend, mis koosneb sisuliselt kokku kuuluvatest sõnavormidest. 5. Kõnetegevuse liigid. Koorkõne- teistega koos, teiste toetusel millegi lausumine. Omapäraseks vormiks on koos mantrate retsiteerimine (krisnaiitide austusavaldus jumal Krisnale) Kajakõne (ehholaalia)- öeldu lihtne kordamine
Ekspressiiv-abstraktne väljenduslaad ammendas end siiski üpris kiiresti, suutmata pakkuda midagi uut. Otsides uusi võimalusi, jõudis osa kunstnikke ja teoreetikuid järeldusele, et kunsti tuleks veelgi rohkem puhastada kõigest liigsest. Nende arvates tuli piirata ka kunstniku eneseväljenduse vabadust. Kunstiteos pidi olema täiesti vaba välistest mõjuritest, nö."asi iseeneses". Tulemuseks oli kõigepealt nn. "maalilisejärgne" abstraktsionism ("maaliliseks" nimetati ekspressiivset abstraktsionismi), milles kasutati suuri, üksteisest selgelt eraldatud värvivälju. Kasutati kahte-kolme, sageli ainult üht värvi. Selline kunst ühtis 1960-ndate lõpus minimalismiga - kunstiga, mis üritab maksimaalselt minimaalsete vahenditega toime tulla. Minimalistid eelistavad maalidele siiski ülilihtsaid kolmemõõtmelisi objekte. Sageli eksponeerivad nad oma teose ajutise, eksponeerimisruumiga kohandatud teosena, nn. installatsioonina. Omaette abstraktsionismi erivorm on op-kunst
Neo - uus 4.Millistes kunstiliikides olid itaalia neorealismi saavutused kõige tähelepanuväärsemad? Filmikunstis 5.Millise suurema kunstivoolu alaliigiks pead informalistmi? Millist kunsti sellega tähistati? Informalism. Sarnasus USA-s levinud abstraktse ekspressionismiga. 6.Lahka ära sõna „Cobra“. Mille puhul seda kasutatakse kunstis? Kopenhaagen, Brüssel ja Amsterdam. Maalisid abstraktseid pilte pastoosselt, rahutult segatud värvimassiga, rühmitus. 7.Nim. Vähemalt 2 Pariisi ekspressiivset abstraktsionisti, kelle teoseid pead kõige kergemini äratuntavaks? P. Soulages ja H. Hartung. Esimese. 9.Millega paistis oma Pariisi ametivendade seas silma Jean Dubuffet? Millist kunsti pidas ta kõige väärtuslikumaks? Kuidas suhtus ta kunsti ilusse? Ta hülgas mõtte, et kunst peaks olema ilus. Tema meelest „brutaalne“ kunst on väärtuslikum kui „kultuurne“. Kunstiks külbavat kõik objektid, peaasi, et teod põhjustaks üllatust, šokki. Tema maalid
lingvistiliste võimete kombineerumise tagajärg esimese eluaasta lõpus saab aru osutamisest (inimestele ainuomane, isegi šimpansid ei oska kasutada ega aru saada osutamisest),oluline roll keele arengus kõnet hakkab mõistma tavaliselt 7.elukuust (oma nimele reageerimine), kiire areng toimub 1- 1,5-aastaselt kõnelema hakkab tavaliselt 1.eluaastast esimesed sõnad tuttavate täiskasvanute nimetused (emme, issi), aga ka muud, võib eristada ekspressiivset (tegevused) ja tähistavat (objektid) stiili, algselt oluline, kuidas hooldaja sõnu kasutab, hiljem oluline seos sellega kaob; sõnavara kasvab kiiremini lastel, kes kasutavad alguses rohkem tähistavaid sõnu Brown ja laste süntaktiline areng: ◦ mõõtis lausungite keskmist pikkust (MLU) morfeemides (väikseim tähenduslik osa sõnast) ◦ vaatles kolme last, ühe areng väga kiire (2-aastaselt laused, mille keskmine pikkus neli
Väärad ideed on need, mida ei saa. See on tõene, mis on meile kasulik. On küll... Absoluutselt tõene, tähendades seda, mida meie mingi edasine kogemus kunagi ei muuda. 12. Mis on deflatsionism ja kuidas see erineb teistest tõeteooriatest? Erineb selle poolest, et tõe mõiste ei ole midagi metafüüsiliselt sügavat ja tähtsat, nagu kõik teised voolud on arvanud. 13. Selgitage tõefraasi üldistavat, performatiivset ja ekspressiivset funktsiooni? Tõefraasi üldistav funktsioon Quine (1995) ja Ramsey (1999): tõefraas on üleliigne, omistatuna ühele antud lausele: “on tõene, et Caesar mõrvati” = “Caesar mõrvati” Ent tõefraasi on vaja lause puhul, mis pole antud. Võime tahta öelda, et kõik, mis keegi mingil juhtumil ütles, oli tõene: “kõik mida Newton ütles on tõene” ≠ “Kõik mida Newton ütles” „on tõene“ performatiivne väljend? Seda öeldes sooritab inimene mingi teo.
Ütluses, et tõde on sobivuses tõelisusega. Neile küsimustele vastates on pragmatistid analüütilisemad ja süvitsi minevamad, intellektualistid on lohakamad ja vähem tõhusad. Kas Jamesi järgi on olemas absoluutseid tõdesid? On küll... Absoluutselt tõene, tähendades seda, mida meie mingi edasine kogemus kunagi ei muuda. 12. Selgitage tõefraasi üldistavat, performatiivset (informatsiooniline, informeeriv) ja ekspressiivset (väljendusrikas, ilmekas) funktsiooni? Mida tähendab, et „on tõene“ on performatiivne väljend? Seda öeldes sooritab inimene mingi teo.Milles seisneb „tõe/tõesuse“ ekspressiivne otstarve? Strawsoni järgi on fraasil “on tõene” lisaks nõustumise ja kinnitamisele veel ka ekspressiivne otstarve: “on see tõsi, et...” “on see ikka tõene, et...” “kui see on tõsi no siis ma küll ei tea”
Ilmnes, et lalisemine ja häälitsused kuuendal elukuul oli negatiivses korrelatsioonis (r=- 0,16) õigusvastase käitumisega täisealisena.See tähendab, mida väiksem oli keeleline aktiivsus imikueas, seda suurema tõenäosusega pandi täisealisena toime õiguserikkumisi. Lisaks sellele esines tulevaste kurjategijate emadel oluliselt sagedamini probleeme oma lastest arusaamisel, kui need olid nelja-aastased (17,5% vs 5,9%).44 350 kaksiku uuring, kus nende keelelist ekspressiivset käitumist hinnati 19 kuu vanuses,näitas et, mida väiksem oli keeleline aktiivsus selles vanuses, seda suurem oli agressiivse käitumise esinemise tõenäosus (r=- 0,20).Niisugused leiud viitavad suurele potentsiaalile agressiivsuse ja delinkventsuse preventsioonis, kui spetsiaalselt arendada verbaalseid ekpressiivseid oskusi. Seda püütakse teha näiteks viha juhtimise programmide käigus, kus osalejatele õpetatakse enda
annaabi.ee 
