Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum Eesti Teatri- ja Muusikamuusemit hakati ehitama aastal 1920, valmis sai ta aastaks 1924. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum sai alguse eesti helilooja ja organisti Peeter Süda pärandist, mille jaoks otsiti sobivat kohta, kus seda hoida. Esimene koht, kus pärandit hoiti, oli Kadrioru loss. 1. märtsil 1934 koliti ümber Müürivahe 12 asuvasse majja. Muuseum asub Tallinna vanalinnas ja paikneb ajaloolise linnamüüri ja Assauwe kaitsetorniga seotud hoones. Assauwe torn rajati aastail 1370-80. Selle all hoitakse üle 12000 käsikirja, näiteks Rudolf Tobiase, Arvo Pärdi helitööd, Miina Härma koorilaulud ja paljude teiste helitööd. Peeter Süda (1883-1920) elas Saaremaal Kihelkonna vallas. Ta sündis talupoja peres. Tema vanaisa vend oli õpetaja ja koorijuht Peeter Südda. Juba viieaastaselt olevat Peeter proovinud mängida orelil kuulmise järgi kirikulaule. Aastatel 19021911 õppis Pee...
Sa saad neid võta, istuda ja rahulikult vaadata. Kõige huvitavam oli näha videoid tol ajast, kui inimesed rääkisid oma tunnetest, kui näitasid igasuguseid intervjuud ja televisioonisaadete katkendeid. Saal on täitsa suur ja seal on suured aknad. Tänu neile, mul oli normaalne tunne kuulata kõikidest õudsetest asjadest ja ma ei kartnud. Minu jaoks okupatsiooni teema on väga raske ja eriti mulle ei meeldi sellega kokku puutuda. Minu jaoks oli väga huvitav vaadata erinevaid eksponaate, mis oli esitatud muuseumis : telefooniputka, sõiduauto Moskits, invaliidiauto, valik raadioid, hambaarsti tool, vangla uksed, meremiin, mürsukiludest vigastatud kirjutuslaud, tuletõrjekilp, nõukogude armee raadiosaatja jne. Aknad ejuures ma nägin valik Eestist lahkuma sunnitatud inimeste kohvreid. Kõige hullem minu jaoks oli see, et madalamal korrusel seisid Lenini büstid ja monumentit, mis on tõsiselt väga suured. Ja neid on seal palju. On niisugune tunne, et nad
Eesti Rahva Muuseum Eesti Rahva Muuseumis on üle miljoni eksponaate, mis on kogutud viimase saja aasta jooksul. Seal on kogunud erinevad esemed, igasugused joonised, fotod, filmid ja teised asjad minevikust kuni tänapäevani, eesti ja soome-ugri kultuuridest. Esimene mis oli väga huvitav oli muuseumi uus hoone. Muuseum on uus ja tehtud väga modernseks. Maja on väga suur sees oli väga hubane ja mõnus. Kõrguste vahe varieerub 2,4-15,3 meetrini aga pikkuseks on ta umbes 356 meetrit, ehk muuseum on just kui pikk teekond ühest avaramast otsast
ning kalandusest. Olles mereäärse rahvana, on merel on olnud alati suur majanduslik, aga kindlasti ka kultuuriline roll meie elus. Läänemeri on olnud läbi aegade eestlaste töö, toidu, kultuuri ja traditsioonide allikaks ning seetõttu tuleb meil seda väärtustada. Muuseumiskülastuse käigus tekkis hea ettekujutlus eesti merekultuuri algusaegadest tänapäevani. Iga sündmuse kohta, mis Läänemerel toimus, leidus mitmeid detailseid eksponaate ja kirjeldusi. Uurides ekspositsiooni, saab väita, et eestlaste merekultuur on tihtipeale olnud mõjutatud meie naaberriikide ja rahvaste poolt, kuna Läänemeri ning selle kallas on olnud läbi aegade heaks strateegiliseks positsiooniks. Sain teada, et Eesti merekultuur on oma alguse saanud 18. sajandil, kui Eesti läks põhjasõja käigus Vene Impeeriumi koosseisu. See lõi soodsad tingimused rahulikuks meresõiduks ning sadamate väljaarenemiseks
Tervisehoiu muuseum MJ15 Liis Reinomägi Muuseumist Kahes hoones Teematoad Näitlikud vahendid Eksponaate saab katsuda Muuseumit saavad külastada ka pimedad Lühifilm muuseumi ajaloost http://www.tervishoiumuuseum.ee/et/muuseumist/ajalugu/luehi film Näitused Muuseumis on püsiekspositsioonid ja ajutised näitused. Virtuaaltuur- http://www.tervishoiumuuseum.ee/et/com-virtuemart-menu-c onfiguration/naitused/virtuaaltuur Muuseumis on 16 osakonda Inimese kehaehitus ja tegevus Kooli tervisehoid Töötervisehoid Toit ja Tervis
Telefonid: 44 11 287, 52 72 584 E-mail: [email protected] Avatud: 1.juunist 31. augustini EL 1118, P 1117. 1.31.septembrini L 1118, P 1117. Mai, oktoober etteteatamisel . Muuseumi tegevuse eesmärk on 18961975 tegutsenud kitsarööpmelise juurdeveoraudtee ning sõjaväe- ja tööstusraudteede ajaloo jäädvustamine ja tutvustamine. Igal laupäeval demonstreeritakse spetsiaalsel raudteelõigul töötavaid eksponaate. Tõhela Koduloo Pööning Tõhela küla Silvi Rand tel: 449 6523 Tõhela Rahvamaja pööningule on kokku kogutud erinevaid pilte, tööriistu, esemeid Tõhela piirkonnast. Külastada saab seda raamatukogu lahtiolekuaegadel, suurematel gruppidel palume külastus eelnevalt kokku leppida. Tõstamaa Muuseum Tõstamaa Liina Käär tel: 508 3834 e-post: [email protected] Asub Tõstamaa mõisahoones. Muuseumiruumid asuvad nii keldrikorrusel, kus
Meteoriitidest sh ka kaali meteoriidikraatrist Saaremaal. Nägin aineid mille sellesarnasest olekust mul aimugi polnud nagu näiteks kipsi eri kujud ja hõbe ning kuld päris kujul otse loodusest. Need ained ja kivimid sellises looduspärases olekus olid üpris huvitavad, aga kõige huvitavamad olid siiski skelettid ja suuremad luud mammutilt (reie luu ja vaagna luu), mingi hiid... looma sarved. Hakkas kahju, et nii võrratud loomad on välja surnud. Oli palju väikseid kivistund eksponaate nagu näiteks erinevad kivistunud karbid (mida oli seal tohutult palju) ja kive mille sisse oli mõni looma kuju kivistunud. Meteoriitidest veel niipalju, et neid oli väga huvitavaid ja erinevaid-- äratasid kohe millegipärast erilist tähelepanu. Ära tulles anti meile veel infoleht mõnesõnalise tutvustusega selle kõige kohta, mida me seal nägime koos lingiga TÜ geoloogiamuuseumi kodulehega millelt informatsiooni siia koppeerimist ma ebavajalikuks pean, aga lingi lisaks küll:
Hiljem internetist autori kohta rohkem uurides sain teada, et ta on varemgi teinud äärmiselt omapäraseid ning värsketest ideedest pakatavaid näituseid. Näitus on eriline just seepärast, et kogu näitus koosnes omapärastest tarbeesemetest nagu stepslid ning lambid, kuid need lahendused olid tehtud äärmiselt loova kujundusega. Minu jaoks oli kõige huvitavam just see kuidas tehnoloogia oli seotud kunstiga ning läbi selle oli loodud ka reaalset tootepotentsiaali omavaid eksponaate. Kuna tehnoloogia ning tootearendus on ka minule äärmiselt põnev valdkond, oli kogu näitust huvitav jälgida ning uurida kuidas kõik need lahendused olid loodud. Minule jäi silma koheselt teos „Pistikud ja lülitid“, kus pistik oli tehtud seapea kujuliselt ning notsu ninaaugud olidki pistikuks. Näitusel oli veel ühendatud järgmine eksponaat selle teosega vooluvõrku. Raske oli välja lugeda mõne kindla teose tagamõtteid, kuid
treeningust hallutsinatsioonid , kargasin kusetilt püsti , haarasin nurgast golfikepi ja asusin uurima milles asi. Avasin ukse ja pistsin kisama , naabervagunist tuli massöör ja kurjustas minuga , et mis ma sõge egoist siin karjun keset ööd ja teistel magada ei lase. Üritasin selgitada talle oma kisa põhjust , tema oli aga tige ja ei tahtnud mind kuulata , vaid ütles mulle , et eelmine öö oli analoogiline juhtum ja et ega siin võtteplatsil mingit ateljeed ei ole kus eksponaate hoida ja need lihtsalt oli lükatud vagunite vahele ja neid ta läbi akna näinud oligi. Läksin vabandades tuppa tagasi ja uinusin alles enne hommikut. Olin öösel kõik uksed ja aknad nii hermeetiliselt sulgenud , et hommikul ärkasime nagu inkubaatoris. Toast väljudes pimestas meid päikese briljantne sära graniit kaljudel. Ümbrust uurides märkasime , et olime sõitnud kaugele tsivilisatsioonist ja lähim küla asub mitmesadade kilomeetrite kaugusel
...........................................................................................6 Missioon, visioon ja väärtused:...............................................................................................6 Kasutatud materjal:.....................................................................................................................7 Heureka teaduskeskus Heureka on üks maailma atraktiivseim kogupere teadus-ja ajaviitekeskus. Kui traditsioonilises muuseumis ei tohi eksponaate puutuda, siis Heureka väljapanekud on selleks, et ise läbi näitlike eksperimentide avastada teadusmaailma põhitõdesid. Põhinäitusel: Keskkonnahoidlik tarbimine Arukas liiklemine Keeled ja kultuurid Elu struktuur Mündi teekond Teadus sfääril Heureka klassika Veel pakutakse: Laboratooriumi-programme lastele. Teadusteatri etendusi teadusteater Minervas. Rottide korvpalli iga päev.
Mina käisin 16. oktoobril Meremuuseumis, mis asub Paks Margareetas. Muuseumisse sisenedes tundsin kohe merelist atmosfääri, sest igal pool olid laevakesed, erinevad päästerõngad, kaardid ja mitmed pildid kuulsatest meresõitjatest. Muuseumis on 4 korrust, mis on väga huvitavad. Muuseumi põrand oli kivist tehtud ning lagi oli sinist värvi. Esimesel korrusel ei olnud väga palju eksponaate, kuid oli piisavalt põnevaid elemente. Näiteks seina peal oli kaart, millel oli märgitud Eesti asulakohad keskmisel ja nooremal kiviajal. Põrandal seisis ühepuupaat, mida sai lähedalt vaadata. Klaasi taga sai näha kivist võrguraskuseid, vasest süvavee tuukriülikonda ning mitmeid kaarte. Seina peal oli plaat, mis oli mälestuseks soomuslaeva Russalka hukkunutele inimestele. Laev oli suunaga Tallinn Helsinki ning läks põhja tugeva tormi pärast
kaks aastat vähem kui Eesti riigis. Enne Teist maailmasõda asus sellel saarel president Konstantin Pätsi noorema venna Voldemar Pätsi talu. Ajahammas oli maja kõvasti purenud: võsa ja nõgesedkasvasid põrandast välja. Suur osa vundamendikividest oli laiali tassitud. Et muuseumiideele tuge leida, hakkas ilmutust näinud mees võimu ja rahameeste uksi kulutama, raha teenimiseks sigu kasvatama. Eksponaate otsis ta ajalehtede kaudu, samuti metsas uidates ja veekogudesse sukeldudes. 1989. aasta 1. juulil sai muuseumihoone nurgakivi. "Tõmbasime sinimustvalge masti ja kuulutasime saare Nõukogude võimu alt vabaks," mäletab Tõrs. "See saar on kaks aastat kauem vaba olnud kui Eesti Vabariik." Ametlikult avas vabadusvõitluse muuseum uksed 1994. aastal. Selle juurde pääseb üle valvetorniga rippsilla
Vastavalt põhikirjale hõlmab muuseumi tegevusvaldkond Eesti sõjanduse ajalooga seotud esemete ja materjalide väljaselgitamist, kogumist, säilitamist, uurimist ja üldsusele vahendamist, samuti sõjaajaloolise uurimistööga tegelemist ning rahvusvaheliste sidemete arendamist teiste vastavate institutsioonidega. Muuseumi praegusesse asukohta, Viimsi mõisa, ei ole võimalik ega ka sobiv paigutada kõige suuremaid iga sõjamuuseumi juurde lahutamatult kuuluvaid eksponaate suurtükke, veokeid, soomukeid ja tanke. Kogude kaasaegne eksponeerimine ning põhjaliku ülevaate andmine Eesti sõjaajaloost alates viikingiajast ja muistsest vabadusvõitlusest kuni Kaitseväe tänaste välismissioonideni eeldab avaramat vaadet, kui seda võimaldab pargi sügavusse peidetud Viimsi mõis. Ühe võimaliku asukohana tulevikus peetakse praegu silmas Patarei merekindlust ja
Kogu muuseumi ekspositsioon asub kolmel korrusel. Esimesel korrusel asuvad Eesti geoloogiat tutvustav püsiekspositsioon ja näitusesaal, teisel on Läänemere ja randade, Eesti siseveekogude ja soode väljapanek ning väga kokkusurutud maailma loomastiku ekspositsioon, kolmandal paiknevad Eestimaa ,,kuivad kooslused": metsad ja niidud. Läänemere ja randade kohta võib lisainformatsiooni leida II korruse saalis paiknevast arvutist. Muuseumis on väga palju eksponaate ning külastaja saab oma silmaga teha vahet näiteks naaritsal ja tuhkrul ning oraval ja lendoraval. Lähemalt kirjeldaks esimesel korrusel asetsevat geoloogia väljapanekut. Eesti geoloogia väljapanek tutvustab meie ala geoloogilist kujunemist ja elu arengut siin läbi sadade aastamiljonite. Lisaks antakse ülevaade Eesti tänasest geoloogilisest ehitustest ja maavaradest. Väljapanek algab moonde- ja magmakivimitega Eesti ala kujunemisperioodist ligi 1,9 - 1,5
bütsantsi kirikud ühe keskse, tsentraalse kupli ümber. Neid nimetatakse tsentraalehitisteks. Bütsantslased leiutasid mosaiikide tegemiseks erilise klaasisegu-smaldi. San Vitale kirik Linna tähelepanuväärseim mälestis on San Vitale kompleks, kuhu kuulub San Vitale basiilika, San Vitale benediktiinide klooster 10. sajandist, Galla Placidia mausoleum ja Rahvusmuuseum (Muzeo Nazionale), kus eksponeeritud on ikoone, maale ja arheoloogilisi eksponaate rooma– ja varakristlikust perioodist. 526–547 ehitatud San Vitale kirik on üks väärtuslikumaid varakristliku kunsti mälestisi maailmas. Bütsantsi maalikunst Bütsantsi meistrid viljelesid mosaiiki, fresko-, ikooni- ja miniatuurmaali. Kõige tähelepanuväärsemad on mosaiik-kunstiteosed. Mosaiigiks kasutati sulatatud klaasisegu, mis andis sügavaid, hõõguvaid värvitoone. Figuure ümbritses kuldne foon, mis lõi piduliku meeleolu.
1981. Teatrimaja oli palju aastaid baltikumi moodsaim. Viljandi muuseum - Muuseumile pandi alus 1878. a. seoses Viljandi lossivaremetes alustatud arheoloogiliste kaevamistega. Alates 1942. a. asub linna ühes vanimas kivimajas - vanas apteegihoones, mis ehitati 18. sajandil. Sellest ajast on säilinud välisuks, mida ilustavad vaskne lukuplaat ja koputi. Muuseumis võib näha muinasaja, keskaja ja tänapäeva tutvustavaid eksponaate, nagu ordulossi makett, muistse sõdalase rekonstruktsioon, täismõõdus rehetoa makett. Välja pandud topised meie looma- ja linnuriigi esindajatest. Muuseumi raamatukogu lugemissaalis on võimalik tutvuda vanema kirjanduse ning kogudes olevate originaalesemete ja dokumentidega. 3. Kultuurilised vaatamisväärsused ja sündmused. Viljandi Pärimusmuusika Festival (Folk) - Festivalil on neli ööpäevatäit muusikat,
(Kopenhaageni Etnograafiamuuseum, 1849); kogumisel said oluliseks tüüpilisuse ja komplekssuse taotlus. Saksa Rahvusmuuseumi (asutati 1852 Nürnbergis) eeskujul rajati Tallinnas 1864 Eestimaa provintsiaalmuuseum. 1880ndatel aastatel toimus esimene muuseumide revolutsioon muuseumitöö muutus omaette elukutseks, ilmuma hakkasid ka esimesed erialased ajakirjad. 19. sajandi lõpus tekkis vabaõhumuuseum, milles esitatakse eksponaate loomulikus miljöös. 20. sajandi alguseks oli välja kujunenud tänapäevalik muuseum. Eestis asutati 1919. aastal Eesti Muuseum, millest kasvas välja Kunstimuuseum. 1970ndatel leidis aset uus muuseumide revolutsioon muuseumite näol tekkis ühiskonda teeniv institutsioon. 1980ndatel uute ja moodsate muuseumihoonete ehitamine maailmas. Tänapäeval on kõige rohkem ajaloo-, arheoloogia-, kunsti-, etnograafia-, tarbekunsti-, teadus-,
valdasid, olid alandlikkus segatud uhkusega. Ehk on see seotud teadmisega, et hoone, mida külastasin on kunagi kirik olnud, ei oska öelda. Tõenäoliselt oli selle põhjustajaks Ülikooli rikas ajalugu ning teadmine, et nüüdseks olen ka mina osa sellest loost. Eksponaatidega tutvudes, mida saatis väga mahlakas ning ajaloohõnguline tekst, tundsin ennast erakordselt hästi. Tuvastasin endas ühel hetkel uhkuse, mis tekkis nähes meie Ülikooliga seonduvaid eksponaate. Eraldi toon välja esimese eestikeelse doktoritöö – hämmastav, et möödunud on pea sada aastat. Endamisi mõtlesin, et igapäevaseid asju ajades, leiab end tõenäoliselt vaid mõni üksik inimene mõtetelt, et kuidas me siia jõudnud oleme ja tänu kellele. Pean tunnistama, et ei ole kunagi eriline muuseumide külastaja olnud, kuid tänase põhjal külastan tõenäoliselt seda hoonet uuesti. Mitte küll lähiajal, kuid kindlasti veel enne, kui Ülikooliga lõpparve teen
metoodiliselt reaktsioonilisi kultuurisündmusi. Väljaannetes aitasid kaasa ka Berliini ja pariisi 3 sulesepad. Kuna Kölnis olid enamik rahvast rooma-katoliku usku, siis enne paastu võis teha, mida taheti. Dadaistid kasutasid seda 1920. aastal ära ja panid püsti näituse, kuhu sai sisse uksest, mille koha oli silt ,,Meeste tualett". Publik sai näitusel tööriistadega eksponaate hävitada, sellel näitusel oli suur menu, kuid politsei sulges selle põhjendusega, et see on ebatsensuurne. Ernst lahkus hiljem, läks Pariisi, sest Kölnis tehti tema nime maha. Pariisis aga kohtus ta kirjanikega, kes tema tööde vastu sügavamat huvi tundsid. Siiski tegi Ernst oma enamik töid kollaazitehnikas, kuigi 1909-1919 valmis tema käe all ka maale, mis ennustasid juba ette tema tulevasi sürrealistlikke töid. Mõned ta tööd valmisid paberi kokkuhõõrumisel vastu puust
korras. Vanausulised erinevad ülejäänud eestivenelastest unikaalsete traditsioonide ja religiooni poolest. 7-kilomeetri pikkune ainulaadne tänavküla Peipsi rannal hõlmab Raja, Kükita, Tiheda ja Kasepää külad. Piirkonda jääb Raja vanausuliste palvela koos kellatorniga, mille külastamine toimub kokkuleppel. Veidi põhjapool, Mustvees, asub Mustvee vanausuliste muuseum. 2.4.1 Vene vanausuliste muuseum Kolkjas on loodud 1999.aastal. Muuseumi eksponaate korjati terve küla pealt kokku. Ekspositsioon annab ülevaate Peipsi järve ääres üle 350.aasta elavate vene vanausuliste elulaadist. Muuseumis saab näha raamatuid, kultusesemeid. Muuseumi eri paigad on sisustatud kohalikele vanausulistele omases stiilis. Aukohal nurgas on ikoon lampaadiga, söögilaual traditsiooniline samovar. Eksponeeritud on mustristikitud laudlinad ja linikud - kohalike meistrite käsitöö, tarbeesemed, tööriistad. Näha saab ka vanausuliste traditsioonilist
kaasa Filosoofia leksikonis uue tegusõna defineerimise. To quine tähendab ,,resoluutselt eitama millegi tõelise või olulise eksistentsi või tähtsust". Vaatamata sellele, et see idee on keerukas ja vastuoluline, kirjutas Quine äärmiselt selgelt ja hea stiiliga. Willard van Orman Quine on arendanud traditsioonilisi ,,tähenduse" teooriaid, mis seostuvad ,,muuseumimüüdiga". Need käsitlevad tähedust kui muuseumis asuvate esemete juures rippuvat sildikest, millel on ükskõik, kas eksponaate peetakse platoonilisteks ideedeks, asjadeks enestes või siis nende ideedeks (ehk kujutisteks) teadvuses. Quine naturalistlik programm vastandub sellele keele tegeliku omandamise: ,,Õppimisprotsess on subjekti induktsioon, mis toimub vastavuses ühiskonnale omase keelekasutusega." Me omandame keele, seostades väljendeid teatud empiiriliste ärritustega (ärrituslik tähendus),
Eestis praegu elab umbes 15 000 vanausulist. Eesti Vanausuliste Koguduste Liidu esimeheks jäi P. G. Varunin. Nõukogu liikmeteks valiti P. P. Varunin (sekretäri kt), I. Tuzov ja Z. Kutkina. Põhikirja viidi sisse väikesed muudatused, mis on kooskõlas Eesti Vabariigi Kirikute ja koguduste seadusega (2004. a).Eestis on kolm vene vanausuliste muuseumi.Vene vanausuliste muuseum Kolkjas on loodud 1999.aatal Peipsiääre vallavanema Nina Baranina initsiatiivil.Muuseumi eksponaate korjati terve küla pealt kokku. Ekspositsioon annab ülevaate Peipsi järve ääres üle 350.aasta elavate vene vanausuliste elulaadist. Muuseumis saab näha raamatuid, kultusesemeid. Muuseumi eri paigad on sisustatud kohalikele vanausulistele omases stiilis. Au kohal nurgas on ikoon lampaadiga. Söögilaual traditsiooniline samovar. Eksponeeritud on mustristikkitud laudlinad ja linikud - kohalike meistrite käsitöö, tarbeesemed, tööriistad
isolatsiooni (mis oli alanud aastast 1637). See tõi kaasa Jaapani asjade sissevoolu Prantsusmaale ja sealt teistesse Euroopa maadesse. · Jaapani kunsti (eriti ukiyoe koolkonna värviline puugravüür) mõju maalile ja dekoratiivsetele kunstidele oli laialdane ning sealt laenatud elemendid olid tihti allikast eristamatuna tihedasti töösse liidetud. · Pärast Londoni näitust müüdi osa jaapani kunsti eksponaate maha, mis omakorda aitas kaasa selle levikule. Whistler, James Abbott McNeill oli Ameerikas sündinud maalija ja graafik, kes elas ja töötas alates 1850.a.Inglismaal. Whistler oli intellektuaal, kelle kunstiteooriad välistasid "Arts and Crafts" liikumise sotsiaalseid muresid. Teravmeelset ja dändilikku Whistlerit on peetud koos Oscar Wilde'iga üheks estetismi juhtfiguuridest. Whistleri koht kunstiajaloos on rohkem Jaapani sidumine esteetilise liikumisega kui tema puhtkunstiline looming
Trepimäe äärde jäävad kunagiste linna kaupmeeste ja rikkamate linnakodanike kaunid elamud · Viljandi muuseum Muuseumile pandi alus 1878. a. seoses Viljandi lossivaremetes alustatud arheoloogiliste kaevamistega. Alates 1942. a. asub linna ühes vanimas kivimajas - vanas apteegihoones, mis ehitati 18. sajandil. Sellest ajast on säilinud välisuks, mida ilustavad vaskne lukuplaat ja koputi. Muuseumis võib näha muinasaja, keskaja ja tänapäeva tutvustavaid eksponaate, nagu ordulossi makett, muistse sõdalase rekonstruktsioon, täismõõdus rehetoa makett. Välja pandud topised meie looma- ja linnuriigi esindajatest. Muuseumi raamatukogu lugemissaalis on võimalik tutvuda vanema kirjanduse ning kogudes olevate originaalesemete ja dokumentidega. Avatud: K-P 10-17 Pilet: õpil 10.-, tk 20.-, pere 25.-, lastegrupp 100.-, tk grupp 200.- E-mail: [email protected] http://www.muuseum.viljandimaa.ee Tel:43 33 316 Laidoneri plats 10, Viljandi · Lossimäed
muretsetud Eesti Lepidopteroloogide Seltsist kloroformi, mis tegi putukate surmamise kiiremaks ja valutumaks. Endale oligi antud töö juures just kõige raskemaks katsumuseks putukate surmamine. Liblikate prepareerimine ja kuivatamine olid huvitavad ja jõukohased, aga näiteks mõnede liblikate määramine oli jälle üsnagi keeruline. Liblikate säilitamiseks vajalike kastide valmistamisel aitas mind isa. Loodan, et suudan hoida liblikakogu kahjurite eest ja säilitada õrnu eksponaate purunemisest, kuni saan kogu kinkida oma kooli bioloogia klassi. See oleks minupoolne kingitus Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks oma koolile. Antud kogu on edaspidigi võimalik täiendada. Töös olevad fotod on põhiliselt minu enda pildistatud. 1.TÖÖ KÄIK 1.1. Töö planeerimine 3 Sain selle töö jaoks idee kevadel oma klassijuhatajalt Ene Visterilt, sest ma polnud välja
aastal tegevuse. Viljandi muuseum. · Muuseumile pandi alus 1878. a. seoses Viljandi lossivaremetes alustatud arheoloogiliste kaevamistega. · Alates 1942. a. asub linna ühes vanimas kivimajas - vanas apteegihoones, mis ehitati 18. sajandil. Sellest ajast on säilinud välisuks, mida ilustavad vaskne lukuplaat ja koputi. · Muuseumis võib näha muinasaja, keskaja ja tänapäeva tutvustavaid eksponaate, nagu ordulossi makett, muistse sõdalase rekonstruktsioon, täismõõdus rehetoa makett. Viljandi ordulossi ajalugu. · Viljandi ordulinnus on üks esimestest Eestis rajatud kivilinnustest · Viljandi ordulinnuse kohal asus eestlaste muinaslinnus, mis on rajatud hiljemalt viikingiajal · 17. sajandi algul varemetesse jäänud linnus kaevati suures osas lahti 19. sajandi lõpul
Vana Louvre on laiendatud ja juurde ehitatud Kellapaviljon, lõpetati õuefassaad, valmis idafassaad. Kummalegi poole Carrouseli väljakut kulgeb Vana Louvrei'ga 500 meetri pikkune tiibhoone, neid nimetatakse Uueks Louvre'iks. Muuseumina avati osa paleest 1793. aastal. Louvre'is on palju maailma kunsti paremikku kuuluvaid teoseid, neist tuntuim on Leonardo da Vinci Mona Lisa. Louvre'i muuseumi kollektsioon sisaldab erinevate kultuuride, tsivilisatsioonide ja epohhide kunstisedöövreid. Eksponaate on ligi 300 000. louvre'i ette on hiina arhitekt M. Pei püstitanud klaaspüramiidi, mis on Pariisi uuemaid sümboleid. 6.3. Pariisi Jumalaema kirik Jumalaema kirik (Notre-Dame de Paris) on kirik Pariisis Cité saarel. Hoone ehitamist alustati 1163. aastal kuningas Louis VII valitsemise ajal kunagise Jupiteri templi kohale. Nurgakivi pani paavst Aleksander III. Tööd kestsid ligi 200 aastat. Muljet avaldava roosaknaga läänefassaad valmis 1250. aastal. Hiljem rajati ka külg- ja koorikabelid
24.augustil 2014, 25.augustil installeeriti näituse valgustus ja asetati eksponaadid vitriinidesse, 26.augustil toodi kohale ja seati üles näitusetahvlid ja riputati seintele maalid. Näituse ülespanekul liitusime Velveti meeskonna, Kadri Kopso, Lembit Kopso, Mirjam Savisto, Anu Kotli, Piret Smagari ja Hando Kuntroga ka töö kirjutajad. Osalesime näitusetahvlite kokkupanekul, riputasime seintele maale, puhastasime ja koostasime klaasvitriine ja asetasime eksponaate vitriinidesse, paigutasime näitusesaali toolid seinale projetseeritud slaidiesitluste jälgimiseks, asetasime sobivatesse kohtadesse näitust tutvustavad infomaterjalid jne. 2.2 Näitus Väike-Maarjas Algkoolis 2.2.1. Väljapaneku ülesehitus Väike-Maarja algkool on küllalt taktitundeline ehitis, sest uusi moodsaid õppetingimusi luues tuli säilitada tütarlastekooli vana maja, mis koosnes omakorda kahest osast: vanast ühekorruselisest kivimajast ja sellele 1902
kui ka imposantseid kaljusid, millest ühe tipus asub suur Königsteini kindlus. 11.2.4. Saksa Muuseum Müncheni suurim muuseum ei ole mitte muuseumikvartalis, vaid päris oma saarel Isaril. Saksa Muuseum (Deutsches Museum) on üks maailma juhtivaid teaduse ja tehnoloogia muuseume ning Saksamaa populaarseim sellelaadne asutus. Kuuele korrusele paigutatud tosinad osakonnad pakuvad loendamatul hulgal eksponaate, ahvatlevaid interaktiivseid kogemusi ning veenvaid demonstratsioone. Muu hulgas võib siin näha lennukit, vedureid, laevu ja maanteesõidukeid. Siin on ka planetaarium, söekaevanduse ja Altamira (Hispaania) eelajalooliste koopajooniste realistlikud koopiad. 11.2.5. Reini jõeorg Reini kõige kuulsam marsruut algab Bonnist veidi ülesvoolu, kus Siebengebirge mägede hulgas seisab ka Draakonikalju (Drachenfels), kus kangelane Siegfried olevat tapnud oma tuld sülgava vastase.
postijaam Eestis. Muuseumi mõte on olla teede, liiklemise ja liikluskultuuri vahendajaks, pöörates suurt tähelepanu turvalisele liiklemisele ja õigete liiklushoiakute kujunemisele. Täitsa vale on öelda, et ainult Vanad- Roomlased oskasid teid ehitada, sest Maanteemuuseumis sai oma jalaga proovida, milline näeb välja Eesti vanim sootee, mida Eestlased ehitasid umbes 1600 aastat tagasi muinasaja. Üks põnevamaid eksponaate muuseumis annab võimaluse kõndida mööda tee ajalugu ja tutvuda peale sootee veel õõnestee, kärgkast sillaga, kruusa ja ka musta kattega teedega. Masinahallis nägime hulgaliselt vanu masinaid, osad neist annavad võimaluse proovida, kuidas oleks ühe või teise masinaga tööd teha, sest paljudele võib ka päriselt peale ja sisse ronida. Vanad masinad annavad aimu kuidas Eestis vanasti teid ehitati ja hooldati, ning millega siis nendel teedel sõideti. Sinna on ehitatud
pakkuda pildistamise teenust. Kohapeal ringiliikuvad töötajad saavad teha külastajatest pilti. Kohapeal võib olla ka üks koht, kus perekonnast ühispilt tehakse ja see neile hiljem e-posti teel kohale toimetatakse. Idee: disainida selline sissepääsupiletina toimiv seade, mis tagab võimaluse teemapargi erinevate osade vahel liikuda ja on varustatud gps seadmega. Gps-i abil on võimalik igal ajal inimest üles leida. Seade saab toimida ka kiipkaardist trigerina, mis aktiveerib erinevaid eksponaate ja videosid, kannab infot inimese kohta ja hõlbustab näiteks piltide saatmist õigele inimesele. Kui teemapargis on omavahelist võistlemist võimaldavaid eksponaate, saab kiibiga end identifitseerida ja sedasi lihtsal meetodil jäädvustada end edetabelisse. Uuringu tulemuste põhjal soovitab autor luua koha, kuhu saab koerad teemapargi külastamise ajaks jätta ja mõned aiaga piiratud ööbimiskohad, kuhu saab vajadusel koera kaasa võtta
muuseumihoonete ehitamine. Asutati esimesed rahvusmuuseumid, kogumisel said oluliseks tüüpilisuse ja komplekssuse taotlus. Eesti Meremuuseum Saksa Rahvusmuuseumi (asutati 1852 Nürnbergis) eeskujul rajati Tallinnas 1864 Eestimaa provintsiaalmuuseum. 1880ndatel aastatel toimus esimene muuseumide revolutsioon muuseumitöö muutus omaette elukutseks, ilmuma hakkasid ka esimesed erialased ajakirjad. 19. sajandi lõpus tekkis vabaõhumuuseum, milles esitatakse eksponaate loomulikus miljöös. 20. sajandi alguseks oli välja kujunenud tänapäevalik muuseum. Eestis asutati 1919. aastal Kristjan Raua eestvõttel Eesti Muuseum, millest kasvas välja Kunstimuuseum. 1970ndatel leidis aset uus muuseumide revolutsioon muuseumite näol tekkis ühiskonda teeniv institutsioon. Statistikaameti andmetel oli 2010. aastal Eestis kokku 245 muuseumi. Neist 89 muuseumi kuulusid riigile, 81 kohalikele omavalitsustele ja 75 olid eraõiguslikud. Kõigis muuseumides oli 2010
ja rahva ajalooga. 4. JUHISED ÕPPEKÄIKUDEKS HOLOKAUSTIGA OTSESELT JA KAUDSELT SEOTUD PAIKADESSE MUUSEUMID, MEMORIAALID, KESKUSED Holokaustiga otseselt ja kaudselt seotud paikade külastamine annab õpikogemusi ja -võimalusi, mis erinevad klassis saadutest. Holokaustiga otseselt seotud paikade külastamine võimaldab konkreetseid sündmusi õppeprotsessis vahetumalt käsitleda. Võimalus uurida algupäraseid eksponaate ja esemeid võib ergutada huvi ning soodustada õpimotivatsiooni kasvu, samuti luua vahetu sideme inimestega minevikust, mida on klassis raske saavutada. Õpetaja vastutab õpilaste eest ja peab olema veendunud, et holokaustiga otseselt seotud paiga või muuseumi külastus on õpilaste vanust arvestades sobiv. Õpetajal peab olema selge ettekujutus holokaustiga otseselt seotud paiga või muuseumi külastamise eesmärkidest
annaabi.ee 
