Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eksperiment". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
katseline, hankimine, empiiriline, kvantitatiivne, uurimisviis, katsetingimused, eksperimentkindlakstegemiseks erinevates valdkondades. Hindamisskaalad Hindamisskaala võib olla näiteks numbriline, graafiline, sõnaline või kirjeldav. Skaala on tavaliselt 37 astmeline. Vaatluse etapid Vaatluse ettevalmistamine Soovitatavad etapid: vaatlemine nähtu ülesmärkimine või muul viisil talletamine info kokkuvõtmine piirangute teadvustamine tulemuste analüüsimine vaatluse kontekstis, vajadusel lisainformatsiooni hankimine vajadusel tulemuste paikapidavuse kinnitamine teiste meetoditega Eksperiment Eksperiment Eksperiment ehk katse on uurimismeetod, mille käigus kontrollitakse püstitatud hüpoteesi, luues ise vajalikud tingimused muude muutujate kontrolli all hoidmiseks Kontrollitakse, kuidas sõltuv muutuja muutub vastavalt sõltumatule muutujale Loodusteaduslikule uurimistööle on omane eksperimentaalne ehk katseline uute teadmiste hankimine.
ideaalne ja parim igas olukorras, igal meetodil on oma tugevad ja nõrgad küljed. Positivistlikel seisukohtadel olevad teadurid kipuvad üldjuhul eelistama eksperimentaalseid ja nendega sarnaseid uurimismeetodeid, mille korral uurimuse läbiviijal (eriti laboritingimustes) on kontroll katsetingimuste üle. See võimaldab tõsta uurimuse objektiivsust ja usaldusväärsust, samas vajab valiidsuse tagamine uurimuse hoolikat kavandamist ja pole eksperimendi korral sugugi lihtne. Üldjuhul algab eksperiment konkreetse hüpoteesi sõnastamisest, mis lõpuks uurimuse tulemusel kas ümber lükatakse või kinnitust leiab. Teatud reservatsioonidega võib selliseid meetodeid nimetada kvantitatiivseteks. Anti-positivistid ei usu inimloomuse allumist üldistele loodusseadustele ja kahtlevad ka kunstliku eksperimendi mõttekuses uurimismeetodina. Pigem huvitab neid arusaamine indiviidi või rühma käitumisest täiesti loomulikes tingimustes ja sellest, kuidas inimesed
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ärijuhtimise õppesuund KÕ II Ä Helle Liivar KVALITATIIVNE VERSUS KVANTITATIIVNE METOODIKA Referaat Juhendaja: Airi Mitendorf Mõdriku 2008 1 SISUKORD LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL........................................................................1 Juhendaja: Airi Mitendorf....................................................................................................1 SISUKORD...............................................
TEADUSTÖÖ ALUSED Kordamisküsimused 1. Teadmiste hankimine argielus kust hangitakse argielus teadmisi, miks need allikad ei ole usaldusväärsed. a) Teadmine on varjatult olemas b) Meil on olemas tähelepanekuid ja kogemusi ja me teeme neile teadlikult toetudes järeldusi c) Küsime nõu autoriteedilt d) Teeme asja kohta uurimuse. Miks need allikad ei ole usaldusväärsed: a) Ainult tähelepanekud ja kogemused ilma tõestuse ja põhjenduseta võivad teadmiste alusena
juhtumite uurimisel. Kuidas kontrollida järgnevaid uurimisküsimusi? Kas unepuudus põhjustab muutusi probleemide lahendamise võimes? Ajaloos on teada mitmeid juhtumeid, kus väikesed lapsed kasvavad metsas ning leitakse aastate pärast. Hiljuti leiti veel üks selline laps. Kas metsikuna kasvamine on mõjutanud tema kognitiivset arengut? Variandid: a) küsitlus b) eksperiment c) osaluseta vaatlus d) juhtumiuuring Kuidas kontrollida järgnevaid uurimisküsimusi? Kui kaua hoiab keskmine viieaastane laps mänguväljakul tähelepanu ühel asjal? Mida arvavad tuumareaktorite läheduses elavad inimesed võidutuumarelvastumisest, ning kas nende arvamused erinevad nende omadest, kes elavad kaugemal? Variandid: a) küsitlus
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool KÕ II MT Triinu Tomson KVALITATIIVNE VS KVANTITATIIVNE METOODIKA Referaat Juhendaja: Airi Mitendorf Mõdriku 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS Uurimismeetodite alases kirjanduses arutatakse selle üle, missugused meetodid või tehnikad on sobivamad või ,,teaduslikumad". Mõnikord kinnitatakse, et struktueeritud ja kvantitatiivsed meetodid on ,,teaduslikumad" ja seetõttu paremad. Kuid tehnikaid
Kvantitatiivne uuring põhineb statistiliselt usaldusväärsetel empiirilistel andmetel. Uurimismaterjal kogutakse meetoditega, mis võimaldavad arvulist mõõtmist (nt standardiseeritud test, ankeet) ja järeldused tehakse statistilise analüüsi põhjal (nt aritmeetilised keskmised, korrelatsioon). Kvalitatiivsete meetodite uuringu eesmärk on välja selgitada inimeste motiive, arvamusi, hinnanguid, suhtumist, reaktsiooni, hoiakuid, eelistusi. Empiiriline andmestik hõlmab erandeid ja detaile. Uuringu läbiviimisel kasutatakse meetodeid, mis võimaldavad pikemaid isikupäraseid kirjeldusi (nt vestlus, vaatlus) 3 Uurimisstrateegiad Vaatame nüd erinevaid uurimisstrateegiaid ning toome välja nende plussid ja miinused. Käsitletavad uurimisstrateegiad on järgmised: · Juhtumianalüüs (Case Study) · Võrdlev analüüs (Comparative Research Method) · Eksperiment (Experiment)
subjektiivsed isiku hinnangute ja kirjeldustele tuginevad mõõdud, vahetult kogetud, kas oled õnnelik või ei jne objektiivsed vaadeldavale, fikseeritavale ja salvestatavale käitumisele tuginevad mõõdud. kui kiiresti käsi käis, kuhu poole inimene keeras jne Füsioloogiliste jm bioloogiliste protsesside ja omaduste registreerimisele ja mõõtmisele tuginevad mõõdud, ajukuva, geeniuuring. Igal psüühilisel kvaliteedil oma kvantitatiivne külg: psüühilised ja nendele tuginev käitumine on mõõdetav. Skaalad: nominaal, järjestus ja meetriline Psühholoogiline teave, eelkõige psühholoogia seaduspärasused, on kontrollitud objektiivselt mõõdetavate ja tuvastatavate muutujate alusel. Muutujateks võivad olla subjektide omadused - vanus, sugu, geenid. Kekkonna omadused ja mõjurid. Muutuja ehk variaabel võib omada erinevaid väärtusi: sõltumatud muutujad - vanus, mingi olukorra kätte andmine, need tegurid mida ei
• Raske on nõustuda seisukohaga Veel teaduslikust uurimisest… • Teaduslikus uurimistöös pole palju teha: müütide, uskumuste, autoriteetide põhjapanevate ütluste, intuitsiooniga • Selge ja täpne – Mõisted/protseduurid on selgelt defineeritud, mõõtmine täpne • Püüdleb lihtsuse ja mõistetavuse poole – Hinnatakse “elegantseid” teooriaid ja analüüse – Keskendutakse olulisele, mitte ei kuhjata kogu infot kokku • Tegeleb pigem empiiriliste väidetega: – Empiiriline väide – “tõendid näitavad, et asjad on nii” – Normatiivne väide – “asjad peaks olema nii” (poliitika filos.) – Retooriline väide – “ma usun, et asjad on nii” (ei ole teaduslik) • Kõiki väiteid tuleb empiiriliselt tõendada ja kõikiteooriaid falsifitseerida: – Pole a priori õigeid ja dogmaatilisi teooriaid. Alati võib olla fakte, mis teooria ja meie väited kahtluse alla panevad. Veel teaduslikust uurimisest… • Kontrollitav:
Tunnetus- intervjuud, eelnevalt koost. tradit.mõtlemisest, rikastab ja a)riigi võim.d ja funkt.d protsess puudustest, mis oma- ankeedi alusel. Küsimustik võib mitmekesistab argi mõtlemist, teaduslik-tehnilises valdkonnas sed kaemuslikule ja emp.le olla nii avatud, kui valikvastus- uued ideed töö arendam., huvi b)riigi poolt finants. uuringute tunnetusele. Põhineb faktide tega. Eksperiment on katse, kus uute valdkondade vastu,süst.lt prioriteetide hinnang ja valikute kogum.l (sihipäraselt) süstem.l uurija sekkub aktiivselt nähtuse tungid uutesse asjadesse, uued süst. Fundametaal-teaduse ja üldistam.l. Tunnetus, sihipära- loomulikku olemusse mõjutades mõisted, mille abil uued osas d)riigi kaudne sus, aktiivsus, näht.te olem.e seda uute tingimustega. Siin on
küsimusele Sellest lähtudes võiks sotsiaalteadustes eristada kolme uurimisparadigmat: Positivistlik lähenemine Interpretatiivne lähenemine Realism Uurimisparadigmad Uurimisparadigma Põhiidee Uurimisstrateegia Riigiteaduste paradigma Positivism Objektiivne reaalsus, Kvantitatiivne Biheivorism, kõik mõõdetav ja Ratsionaalne valik vahetult uuritav Interpretatiivne Reaalsus on Kvalitatiivne Konstruktivism, lähenemine konstrueeritud, Institutsionalism peamine mõista ja tõlgendada Realism Otsida varjatud Kvalitatiivne / Marksism
(loeng, õpik) Üldiselt saab jagada kolmeks 1. Käsiraamatutud, kogumikud 2. Teaduslik perioodika ehk ajakirjad Ülevaate artiklid Empiirilised artiklid 3. Referatiivajakirjad (sh. elektronversioonid) Autorite tsiteeringud Artiklite lühikokkuvõte Mitmesugused uurimismeetodid 13. Tähtsamad elektroonsed andmebaasid ja otsingu tegemine neis. (loeng, õpik) EBSCO PsycINFO 14. Millistest osadest koosneb tüüpiline empiiriline artikkel? Iga osa iseloomustus, mida sisaldab jms. Harilikult koosneb psühholoogiaajakirja artikkel seitsmest osast: 1. Pealkiri ja autor(id). Pealkiri peab olema suhteliselt lühike ja andma olulist informatsiooni sisu kohta, eriti sõltuvate ja sõltumatute muutujate osas. Autorile peaks lugemisel tähelepanu pöörama seetõttu, et arvatavasti on samalt autorilt samal v. lähedastel teemadel veel teisi artikleid ilmunud. 2. lühikokkuvõte. See on u
vaid ühte tõest teadmist sellest reaalsusest. Tõene teadmistest ja suhetest, siis peitub tõde uurimus peegeldab eksisteerivat reaalsust tõlgendustes. inimtõlgendustest sõltumata. 2.Kvantitatiivne vs kvalitatiivne uurimus (deduktsioon vs induktsioon) Tundmaõppimise viisid Deduktsioon Induktsioon Induktiivselt deduktiivne viis (hilisemas põhistatud teoorias) 3 KVANTITATIIVNE UURIMUS KVALITATIIVNE UURIMUS Põhiküsimused: Miks? Mil määral? Mis? Missugune? Kuidas? Mis ulatuses? Miks? (A.Strauss) Lähteseisukohad: Esikohal protsess, uuritav fenomen Esikohal on meetod, instrument Muutujad on keerulised, läbipõimunud Muutujaid on võimalik identifitseerida ja raskesti mõõdetavad ja nende suhteid mõõta „Emic”**
data teab Pragmaatiline – praktilist külge rõhutav, kasu silmas pidav. Juhus - nähtus, mis leiab aset ilma põhjuseta (ettearvamatu). Teooria – Väidete ja argumentide üldistatud süsteem, mis seletab mingit probleemi ja on katse teel kinnitatav või ümberlükatav Empiiriline kogemus – tõenditel baseeruv; vahetut kogemust sisaldav Metodoloogia – distsipliin, mis uurib meetodite olemasolu Meetodid paradigma sees: Kvantitatiivne: 1) Eksperiment – subjekti mõjutamine faktoriga •Kontrollib põhjus-tagajärg seost jagades uuritavaid randomiseeritud (juhuvalikuga) gruppidesse •Uurija manipuleerib ühte või enamat sõltumatut muutujat, et teha kindlaks kas manipulatsioonil on tagajärg EKSPERIMENDID Eel-eksperiment (pilootuuring) -katse ilma kontrollrühmata •Quasi-eksperiment(quasi = “peaaegu”) –faktori ja kontrollrühmaga kuid ilma juhuvalikuta katse (probleemiks on –kas tulemused kehtivad ka väljas pool antud gruppi?)
Uurimistööst tulenevad edumeelsetel teadmistel põhinevad süstemaatilised protseduurid ja lähenemised täidavad ühtlasi korrapärase ja süstemaatilise protseduuri aset juhtimisprobleemide lahendamisel (Ghauri, Grnhaug 2004: 21). 1.1 Teadustöö põhimõisted MEETOD. Filosoofilises tähenduses on meetod kindlapiiriline praktilise tegevuse või tunnetuse organiseerimise viis. Teaduslik meetod on teadusliku tunnetuse menetlus, sihikindlalt teostatav uurimisviis. Ehk teaduslik meetod on teadusliku uurimuse abinõu saamaks objektiivset faktilist materjali. Teaduslikku meetodit iseloomustab selgus, determineeritus, suunitletus, tulemuslikkus, usaldusväärsus ja ökonoomsus. Eristatakse faktilise kogumise ja läbitöötamise meetodeid. Faktilise materjali kogumise meetodeid tavatsetakse nimetada empiirilisteks, tähendab see kogemuste talletamist (teaduslikult) ja vaatlust loomulikes tingimustes (vastandina eksperimendile).
võib esineda küsitleja vigu ja ebaõigeid vastuseid isiklikku laadi probleemidele. Suuline intervjuu ei tohiks aega võtta kauem kui 3-4 minutit. RÜHMAARUTELU. Rühma kuulub 6-10 inimest, kes kutsutakse mõneks tunniks arutlema pädeva kõnepidaja juhatusel toote, teeninduse, organisatsiooni või muude turundust puudutavate küsimuste üle. Arutelu kohta tehakse märkmeid või lindistatakse see heli- või videokassetile. Tavaliselt makstakse arutelus osalejatele väikest tasu. 5.4. Eksperiment. Katseline uurimus ehk eksperiment on Kotleri sõnul kõige teaduslikum uurimismeetod. Selle käigus valitakse sihtrühmad, keda siis omavahel võrreldakse. Sihtrühmi koheldakse erinevalt, seejärel kontrollitakse väliseid muutujaid ning vaadatakse, mil määral erinevad 9 Turundusuuring reaktsioonid eri olukordades
Küsitlusmeetoditega saab suure hulga töötlusmaterjale lühikese ajaga, eriti anketeerimisega. Küsitluse liik. Kvalitatiivne küsitlus pehme -, suhteliselt vähe formaliseeritud küsitlus, mille eesmärgiks on : - genereerida hüpoteese; - uurida suhteliselt erandlikke olukordi/ objekte; - saada eksperthinnanguid. Kvalitatiivse intervjuu tulemustele ei rakendata tavalisi statistilisi meetodeid ja saadavad tulemused ei ole standardsete meetodite abil üldistatavad. Kvantitatiivne küsitlus , mille korral kasutatakse standardiseeritud küsitlusvormi ankeeti ning tulemused üldistatakse üldkogumile. Sellise küsitluse puhul tuleb jälgida terve rea eelduste täidetust, et tulemused oleksid üldistatavad. Küsitluse vastuste ja tulemuste puuduseks ei ole 100 protsendiline objektiivsus ( vastused ei ole alati õiged vasatakse huupi; ei saa kõiki küsitluslehti tagasi ), kuid üldjuhul annavad nad ammendavaid tulemusi vajalikul tasemel. Küsitlusmeetodi
parajasti käepärastoleva rühma küsitlemine (lapsed kooliekskursioonil,üliõpilased loengus, haiged haiglahoovis). Kuna on täiesti plaanivabad, siis uurija ei saa endale teadvustada, keda/mida ta õieti uurib ning kas valim on kallutatud. Tulemused pole üldjuhul kasutatavad kaugeleulatuvate järelduste tegemiseks. Siiski saab neid meetodeid kasutada, kui eesmärgiks pole järelduste tegemine vaid näiteks küsimustiku testimine , esmase info hankimine uurimisküsimuse täpsustamiseks vms.. 9.Selgitage valimimeetodite liigitust mittetõenäosuslikeks ja tõenäosuslikeks. Kirjeldage lühidalt järgmiste tõenäosuslike valimimeetodite valikupõhimõtet (lihtne juhuslik valik, süstemaatiline valik, kihistatud valim, kobarvalim (mitmeastmeline kobarvalim). Millistele uurimisküsimustele need meetodid sobivad? - Tõenäosuslike valikumeetodite keskeks ideeks on juhuslik valik.
Eriti mõjutasid 2 filosoofilist voolu ning füsioloogia saavutused. 4. Descartes'i dualistlik filosoofia, mis küll jätkas eelnevaid seisukohti keha ja vaimu lahutatuse kohta (keha funktsioneerib vastavalt füüsika seadustele, vaim (mind) neile ei allu vaid teostab oma vaba tahet ja on surematu), ent arendas ka ideed nende vastastikmõjust. 5. Inglise empiiriline filosoofia (Locke, Berkeley, Hume, Hartley) uskusid, et vaim funktsioneerib samuti teatud (looduslike) seaduste kohaselt. On olemas elemendid (ideed) ja neid mõjutavad jõud (assotsiatsioonid), mis aktiveerivad elemente seaduspärasel viisi. Empiristlik lähenemine rõhutas andmete kogumise ja hindamise, vaatluse ja eksperimendi tähtsust, vastandina senisele teoreetilistel konstruktsioonidel põhinevale deduktsioonile.
- Oletus, mis on esitatud mõne nähtuse seletamiseks ja mis nõuab kontrollimist ja tõestamist faktide varal, et muutuda usaldatavaks teadusteooriaks. 5) Mis on teaduslik tunnetus ja mille poolest erineb see empiirilisest tunnetusest? - Siht vabastada tunnetusprotsess kõigist neist puudustest, mis on omased kaemuslikule ja empiirilisele tunnetusele. Teaduslik tunnetus põhineb faktide kogumisel, süstematiseerimisel ja üldistamisel. Empiiriline tunnetus põhineb kogemuste üldistamisel. Nt- empiirilise tunnetuse puhul: inimene, keda usaldad, räägib sulle ühte fakti, kuigi andmed usaldusväärsetest allikatest räägivad teist, usud ikka inimest. Teaduslik tunnetus: uurid paljusid andmeid ja allikaid enne, kui teed järeldusi. 6) Koosta võrdlus kvantitatiivse ja kvalitatiivse meetodi kasutamise kohta. - Kvalitatiivuuring: nt inimeste käitumise vaatlemine, kus reaalselt
jõutakse Hüpotees teaduslik oletus, kui üks probleemi võimalik lahendus Meetod pakuvad meile juhise, kuidas esitada küsimusi ja kuidas leida neile vastuseid Uurimistöö meetodid: · Kvantitatiivsed uurimused püstitatakse eesmärgid ja hüpoteesid kogutakse arvulised ja mõõdetavad andmed järeldused esitatakse statistilise andmeanalüüsi põhjal näiteks loodusteaduslikud uurimused või sotsiaalsed nähtused eksperiment, vaatlus, võrdlemine Näide · Teema: Lihtsustatud õppetekstist arusaamine 9.klassi bioloogiaõpiku näitel · Eesmärk välja selgitada ja võrrelda õpilaste arusaamist õpiku tekstist (tõlge) ja parandatud tekstist, kasutades selleks 9.kl bioloogiaõpikut · Ülesanne lihtsustada õppeteksti ning viia läbi võrdlevad uurimused mõlema teksti osas · Hüpotees lihtsustatud tekst aitab õpilastel teksti sisust
Sisesed andmed on firmale peaaegu kohe kättesaadavad. Väliste andmete kogumiseks peab aga tavaliselt rohkem aega ja raha kulutama. Samas ei tähenda see seda, et sisene info on vähem 5 tähtsam kui väline info. Üllatav on see, et isegi suured firmad oma kogemuste rohkusega, ei arvesta sisemise informatsiooni tähtsusega. Tihti piisab turundusotsuste tegemiseks ainult sisemisest informatsioonist. Samuti on sisemise informatsiooni hankimine tunduvalt kiirem ja lihtsam kui välise informatsiooni hankimine. Seda muidugi juhul, kui firmas on loodud turunduse infosüsteem. Samas on hea kui firmal on kasutada ka erinevatest allikatest saadud välist informatsiooni (Pride). Firma välise informatsiooni allikad jagunevad teisesteks ja esmasteks uuringuteks. Teisene uuring tegeleb juba olemesolevate andmetega. Teisesed andmed on reeglina meedias avaldatud või spetsiaalsetes statistika raamatutes avaldatud informatsioon. Siia kuuluvad
Mõnikord tuleb meil teha või soovitada muudatusi ja rakendada neid oma probleemidele. Kui selles protsessis osaleb mitu uurijat, tuleb ideesid/teooriaid testida. Kui teooriad on korralikult testitud, võime me koguni ennustada tulevikku. Me võime veendunult öelda, et seda tüüpi olukorras on see lahenduseks. Uurimus teeb järelikult meie elu kergemaks, mitte ainult äris, vaid üldiselt. Äriuuringud ei erine palju praktilisest probleemide lahendamisest. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE UURING KVALITATIIVSED MEETODID KVANTITATIIVSED MEETODID · Rõhk arusaamisel · Rõhk testimisel ja tõestamisel · Fookus vastaja vaatenurgal · Fookus sündmuste faktidel ja/või põhjustel · Interpretatsioon ja ratsionaalne lähenemine · Loogiline ja kriitiline lähenemine · Vaatlused ja mõõtmised loomulikus ümbruses · Kontrollitud mõõtmine
ja kognitiivne psühholoogia, KOOLIPSÜHHOLOOGIA NÕUSTAMISPSÜHHOLOOGIA TERVISEPSÜHHOLOOGIA 26. KOHTUPSÜHHOLOOGIA 27. ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA 28. MILITAARPSÜHHOLOOGIA 29. Olulisemaid psühholoogia uurimismeetodeid 30. vaatlus-struktureeritud ja struktureerimata vaatlus- Vaatlus on tähelepanekute tegemine füüsilisest maailmast meeltetaju abil. 31. Laboratoorne eksperiment- laboratoorne eksperiment viiakse läbi labori 32. tingimustes spetsiaalse psühholoogilise aparatuuri abil, Katseisiku tegevus on määratud instruktsioonidega ja Katseisik teab, millega on tegemist 33. Loomulik eksperiment- - Katseisik ei tea, et toimub eksperiment, toimub Katseisikule loomulikes tingimustes 34. juhtumi analüüs-analüüsitakse kogutud andmeid, tehakse järeldus 35. intervjuu- kogutakse andmeid katseisikult, rääkimise teel 36
Põhiprobleem on tavaliselt üldküsimus, milles kajastub uuritav ainestik tervikuna. Alaprobleemide vastused annavad võimaluse vastata ka põhiprobleemile. Uurimisprobleemid esitatakse tavaliselt küsimuste kujul. Küsimuse vorm sõltub uurimuse eesmärgist. Kirjeldavas uurimuses küsitakse, kuidas või missugune mingi asi on. Seletavas uurimuses küsitakse, mispärast on asi niisugune või mis järeldub teatud asjaoludest. 2. Uurimistöö metodoloogia: kvalitatiivne, kvantitatiivne, kombineeritud uurimus, nende tunnusjooned ja iseärasused. Uurimisstrateegia ja üksikute uurimismeetodite valik sõltub valitud uurimisülesandest ja uurimuse probleemist. Kvalitatiivne uurimus · Uurimus on tervikut haarav teadmiste hankimine, andmed kogutakse tegelikus olukorras · Teadmiste kogumise instrumendina eelistatakse inimest · Kasutatakse induktiivset analüüsi järeldamine üksikult üldisele
Kordamine individuaalsete erinevuste psühholoogia eksamiks! Psühholoogia bakalaureuse programm, 1991: kaks psühholoogiavaldkonda, mis käsitlevad individuaalseid erinevusi – isiksus ja intelligentsus. Vanaaegne nimetus: differentsiaalpsühholoogia. Isiksusepsühholoogia õpikutraditsioon: jagab isiksusepsühholoogia käsitlusteks. See ei seostu kuidagi isiksusepsühholoogia tänapäevase olukorraga, kus enamikul nim. Teooriatest on tühine roll. Tänapäeva isiksusepsühholoogia on empiiriline teadus, õpikutraditsioonis aga on rõhk tõestamata teooriatel. Isiksusepsühholoogia distsipliinid: Kaks ditsipliini – Cronbach: 1) Korrelatiivne psühholoogia – otsib seoseid vaadeldud
Kontsentrilise tsooni mudel kirjeldab linna kui seeriat ringe, mis on ehitatud keskse südamiku ümber, kus asuvad kultuurikeskused ja ärirajoon. Konventsionaalne hulk koosneb inimestest, kes on ettekavatsetult kogunenud sündmusele, mida viiakse läbi väljakujunenud normidele vastavalt. Koopteerimine lahkarvamusel oleva grupi liikmete liitmine endaga domineeriva grupi poolt. Korilus toidu hankimine, korjates seda säilitamiseks valmiskujul. Korporatiivsed linnad arenesid välja, kui tootmine oli detsentraliseeritud ja majanduslik võimsus oli keskendunud väiksematesse asulatesse ja linnadesse. Korporatsioonid nii era- kui ka avalikus omandis formaalsed organisatsioonid, juriidilised isikud, kus kontroll tegevuse üle kuulub majandusjuhtide eliidile, kuhu inimesi valitakse nende saavutuse järgi.
Vaatamata tõenäosuslikkusele ei kao ka kvantmehaanika seadustest põhjuslikkus. See avaldub teisiti. Heisenbergi määramatuse printsiibi järgi ei saa põhimõtteliselt olevikku täpselt teada. Sama täpselt saame ka ennustada tulevikku. Kuid see, et kindla tõenäosusega toimuvad sündmused põhjustavad teatava tõenäosusega toimuvaid sündmusi (tagajärgi), on igati jõus ka mikromaailmas toimuvate ja kvantmehaanika abil kirjeldavate nähtuste kohta. Füüsika uurimismeetodid. Eksperiment. Mudel. Teooria. Füüsikas on oluline roll kogemusel e sellel, mida me näeme, puudutame, kuuleme= vaatlus. Vaatlustulemuste üldistamisel saame teadmisi nähtuste olemuse kohta. Vaatlus pole lihtsalt nähtuse vaatamine.Me püüame nähtust mõista, esitame küsimusi selle kohta või püstitame hüpoteesi ning siis vaatluse teel kontrollime tulemusi. Näide: Vaatleme kehade liikumist. Küsimus- kas kehade liikumine on pidev protsess, ja kas sellel on alati algus ja lõpp
Lende Saluvee EKL-1kõ Eesmärk: Uurida milliseid õppemeetodeid kasutatakse täiskasvanukoolituses. Õpieesmärgid: 1. Uute teadmiste omandamine. 2. Enda silmaringi laiendamine. 3. Erinevate õppemeetodite olemusest tulenevate mõjude mõistmine õppimise tulemusele. 4. Enda kui õppija analüüsimine. Sissejuhatus. Meetod on lähenemis-, tegutsemis- või uurimisviis, mis on korrastatud, otstarbekohane (suunatud kindlate taotluste realiseerimisele) ja plaanipärane (kindlale kavale tuginev). Ühesõnaga on meetod läbiproovitud tee millegi juurde jõudmiseks. Kõige enam eksitakse meetodi rakendamisel kõige rohkem täpsuses ja järjekindluses. Mistahes õppemeetodi tulemuslikuks rakendamiseks on vajalik vähemalt viie eelduseolemasolu: 1) Eesmärgikindlalt ja otstarbekalt tegutsevad isikud- juhedaja ja osalejad. 2) Vahendid meetodi rakendammiseks.
Viitamissüsteeme on erinevaid, psühholoogide jaoks on olulisim APA standard. Miks on viitamine psühholoogias oluline? · näitab, et sa oled tuttav vastava valdkonna kirjandusega; · suurendab sinu kirjutise usaldusväärsust; · annab hinnangu teistele inimestele nende töö jaoks; · aitab teistel inimestel leida kirjandust, mida sa oled kasutanud. Teooria ja uurimus Teadusliku teadmise 2 komponenti (Sommer & Sommer, 2002): 1. Empiiriline uurimus vaadeldavate sündmuste mõõtmine (nt teatud ravimi mõju reaktsiooniajale, inimeste vastused küsimustikele, isiksusetestiga mõõdetavad individuaalsed omadused). Empiiriline st meeltega tajutav info mida me näeme, kuuleme, puudutame, haistame või maitseme.; saab arvuliselt mõõta ja loendada. Jüri Uljas. Vaatluspraktika. Mainori Kõrgkool 2010. 13 See on väline ehk nähtav ka teistele inimestele
Deduktsioon – eeldustest loogilise järelduse tuletamine. Eeldus: Audi on auto Eeldus: Kõikidel autodel on mootor Järeldus: Audil on mootor Ei anna/loo uusi teadmisi Abduktsioon – järeldustest parima selgituseni. Ootamatust leiust usutava ja tähendusrikka algteooria leidmine. /parima valimine Viib harva lõpliku tõeni! Ühelt faktikogumilt teise järeldamine, mitte sarnaselt sarnasele Milline meetod valida andmete kogumiseks? • Fenomeni olemus Hästi mõõdetav – kvantitatiivne Mittemõõdetav ega jälgitav - kvalitatiivne • Uurimisküsimus Kuidas? – kvalitatiivne Kui palju? – kvantitatiivne • Eesmärk Testida teooriat – kvantitatiivne Luua uut teooriat – kvalitatiivne (Vafidis, 2007) Sügavutiminev detailne kirjeldus – kvalitatiivne Fenomeni kirjeldamine – kvantitatiivne/kvalitatiivne • Valim Suur (üle 100) – kvantitatiivne Väike (n. 4-10) – kvalitatiivne
Emile Durkheim (1858- 1917) Võttis kokku eelmiste teadmised ja arendas edasi. Uuris enesetappude teemat. Sotsiaalne sidusus- kui on palju suhteid, tuttavaid, siis on rikkam ja parem. Kvantitatiivsed uurimismeetodid Kvalitatiivsed uurimismeetodid Ankeet Intervjuu Test Vaatlus Numbrid Eksperiment ~ 5- 7% Sisuanalüüs Makro- tõeliselt Kultuuritoodete ülevaatlikud, analüüs esinduslikud, suured Etnograafiline numbrid, palju objekte. uuring Erinevad etapid: Mittenumbric - koostamine Sõnades
Rakendusbioloogia- teadus, mis seisneb bioloogia põhiharude avastatud seaduste ja loodud teooriate praktilise kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimises ning teostamises, luues vastavate juhiste, meetodite ja võtete süsteemi. Biotehnoloogia- bioloogiliste protsesside rakendamisel põhinev tehnoloogia mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja pärilikkuse muundamiseks. Heteroos- hübriidjõud Antibiootikum- peamiselt hallitusseente ja osa bakterite poolt sünteesitavad ained, mis pärsivad teiste organimside, valdavalt bakterite elutegevust. Biotõrje- taimekahjurite hävitamine või nende paljunemise ja leviku pidurdamine teiste organismidega või nende toodetud toksiinidega. Fundamentaalteadus uurib objektide või nähtuste olemust, nendega seotud seaduspärasusi.Sisks on faktid, seadused, teooriad, hüpoteesid. Rakendusteadus, aga tegeleb loodusteaduslike teadmiste praktilise rakendamise printsiipide ja meetodite otsimise ja arendamisega põllumajanduses, med
annaabi.ee 
