Otto von Kotzebue (30. detsember 1788 Tallinn 3. veebruar 1846 Tallinn) oli baltisaksa maadeavastaja ja Venemaa mereväeohvitser (1. järgu kapten). Ta oli August von Kotzebue ja Friederike Julie Dorothea von Esseni poeg. 18031806 osales ta Adam Johann von Krusensterni juhtimisel toimunud ümbermaailmareisil. 18151818 juhtis ta ümbermaailmareisi prikil "Rjurik" avastades mitusada saart Vaikses ookeanis. 1815 asus Kotzebue Krusensterni instruktsioonide järgi ekspeditsioonile ,,Rjurikul", meeskonnas 27 liiget. Eesmärkideks olid Loodeväila otsimine Vaiksest ookeanist kuni Atlandi ookeanini, Alaska (Vene-Ameerika) põhjaranniku detailse kirjelduse koostamine, Kirde-Venemaa uurimuste täpsustamine, Venemaa positsiooni tugevdamine Tsuktsi poolsaarel ja Alaskal. Marsruut: Plymouth; Tenerife; Rio de Jainero; Hoorni neem; Tsiili; Lihavõttesaar; avastati Rumjantsevi , Spiridovi ja Krusensterni (tänapäeval Tikehau)
James Cook sündis 27. oktoobril 1728 Martoni külas, Yorkshire's põllutöölise pojana. Lapsepõlves vahetas tema prekond tihti elukohta ja Cook pidi õppima erinevates koolides. Juba 18 aastaselt osales ta oma esimesel merereisil, olles õpipoiss laeval Freelove, mis tegeles söe vedamisega, juba seal näitas ta erilist andekust laevadega navigeerimisel. 1755. aastal astus ta andeka meremehena Kuninglikku Mereväkke. 1767. aastal valis Inglismaa valitsus James Cooki kapteniks ekspeditsioonile Tahitile, et jälgida Veenuse liikumist Maa ja Päikese vahel, et arvutada välja Maa ja Päikese vahelise kauguse. James Cook suri 1779. aastal Hawaii saarel, kus varastati ühelt tema laevalt paat. Cook otsustas pealiku pantvangiks võtta, lootes et siis annavad vargad paadi tagasi. Tema plaan ei läinud täide ja tekkis rüselus, mille käigus James Cook surmati. James Cook suri 14. novembril 1779, 51 aastaselt.
miili pikkusel teekonnal peaaegu kindel surm. Loo ´´Bounty`` reisist ja Blighi hämmastavates üleelamistest selles paadis talletas Bligh ise hoolikalt oma päevikus, mis avaldati pärast tema tagasijõudmist Inglismaale 1790. aastal. Ehkki hiljem avaldati selle mässu kohta mitu versiooni, millest mõned kujutasid Blighi metslase ja kaabakana, põhjustas Blighi enda versioon Londonis sensatsiooni. Sõjakohus mõistis ta õigeks, teda edutati ning ta saadeti teisele ekspeditsioonile Tahitilt leivapuid tooma. Pärast tormilist karjääri Briti mereväes ja hiljem Austraalia kuber- nerina, suri William Bligh oma maamajas Londoni lähistel 1817. aastal. Mina sain sellest raamatust teada, et igast olukorrast võib pääseda ja soovitan seda raamatut teistel lugeda, sest see on väga põnev raamat.
ei hooli. Kord kaotas ta oma saba ära, aga Puhh leidis selle Öökulli maja kellanöörina. Ruu on Kängu väike poeg. Kängu on aga känguru, kes on väga hoolitsev ema. Ta võttis oma hoole alla Tiigri, kes tuli ka metsa ja Tiigrile maitses ainult kalamaksaõli. Raamatu lemmikpeatükkideks on vist kõik. Need kõik olid naljakad ja vägagi erinevad. Kõik loomad tundusid suhteliselt totud - nad väänasid raskeid sõnu lühemaks, nii näiteks kui mindi ekspeditsioonile põhjapoolust avastama, nimetasid loomad seda ekspitsiks. Muidugi ei tohi unustada Jänese sõpru ja sugulasi, kes kõikjale kaasa läksid ja kelle seast väiksemad putukad alati kadunud olid. Näiteks oli kord Jänese sugulane Pisike kadunud, kuid ta leiti ikkagi lõpuks Elevantsile mõeldud lõksust. Elevants oli aga üks loom, kellele Puhh ja Notsu lõksu tegid, kuhu aga Puhh ise sisse kukkus. Puhh ja Notsu käisid ka Pusasid ja Susasid otsimas, aga avastasid lõpuks, et neid polnudki
luuletajate eest, vaidles vastu. Ähvardati ülikoolist välja visata. Juba esimesel ülikooli sügisel kutsus Andres Ehin oma koju kümmekond luulehuvilist (Kaplinski nende hulgas), kusjuures elas ühes majas Betti Alveriga kümmekond luulehuvilist. Loeti, kuulati ning kirjutati vihikuisse ümber eesti pagulusluulet Under, Visnapuu, Ristikivi, Laaban, Lepik. · Pärast Ülikooli läks sügavale Siberisse ekspeditsioonile (pääses sõjaväest) ja tööle - sugurahva sölkuppide keelt ja rahvaluulet uurima. Kohtas seal oma 1. abikaasat, abiellus komi rahvusest naisega poeg Ivar ja tütar Anne. Töötas väljaannetes, kusjuures ei pidanud üheski üle 3 aasta vastu. · "Sirp ja Vasar" toimetuses. Tekkis tüli, sest Praha kevade lämmatamise ajal keeldus ta ajalehte kirjutamast, kuidas eesti kultuuriinimesed NSV teguviisi heaks kiidavad. Sai sule sappa.
Tema soov oli lasta laev jäässe külmuda ning hoovuse toel üle põhjanaba triivida, vajadusel puudujääva osa koertega maha sõites. Kuid 1909. aasta septembris levis üle maailma kulutulena sõnum: ameeriklane Robert Peary jõudis aprillis esimese inimesena põhjanabale. RV Belgica jäätunud jää sisse Otsus minna Antarktikasse Ta mõistis ka, et nüüd kui rekordi püüdmise lootus oli kadunud, on sellisele ekspeditsioonile palju raskem toetust leida. Seepärast otsustab ta Peary saavutusest teada saades pöörata pilgu põhja asemel hoopis lõunasse. Lõunanaba vallutaja au annaks talle vabad käed ning vajalikud vahendid viia ellu mis tahes soovitud uurimisretk, arutleb ta. Ent vastupidiselt Scottile, kes oli lõunanaba-retke nimel teinud tööd juba kümmekond aastat, ei olnud maakera alumine ots sugugi Amundseni algsetes plaanides. Varsti pärast naasmist kirja pandud ülevaates lõunapooluse-
Sinna jõuti ka teisel ekspeditsioonil, mis toimus juba aasta hiljem, kuhu kuulus juba 17 laeva- 3 suurt galiooni ja 14 kerget karavelli. Maad, kuhu ta saabus, sattusid vägivalla ja röövimiste küüsi. Toimus pärismaalaste- indiaanlaste massiline tapmine. Tema populaarsus ja usaldus kadus ka Hispaania kuninga õukonnas, kuna ta oli lubanud maade avastamisel suurt tulu kulla ja orjade näol, mida siiski loodetust vähem oli. /1,lk294-296/ Viimasele neljandale viimasele ekspeditsioonile läks Kolumbus vana ja haige mehena, jõudes Kesk-Ameerikasse. See reis oli ka kõige rängem, mitmel korral tabasid tema laevu orkaanid ja tormid. Reisi lõpus mees peaaeugu enam ei tõusnudki, nägemine oli halb ja teda piinas reuma. /1,lk298-301/ Kolumbus suri 20.mail 1506, ise teadmata, et oli avastanud uue maailmajao- Ameerika. /2,lk 17/ Sain teada, et kuigi Kolumbus on ajalukku läinud, kui Ameerika avastajana, siiski viissada
Tagasi teel 1488 aasta mais silmas Hea Lootuse neeme 1488.aasta detsembris tagasi Lissabonis 1451 Itaalia 20. mai 1506 Hispaania Maadeavastaja ja kaupmees Ameerika avastaja Mõte otsida tee Indiasse lääne poolt sõites Kolumbus ootas 17-aastat,et kirjutada alla lepingule. Teele läks kolm karavelli ja teele läks umbes 90 meest Reis algas 1492.aastal 12.oktoobril nähti maad Avastas Kuuba ja Haiti Kolumbus pöördus tagasi Hispaaniasse Tehti ettepanek minna teisele ekspeditsioonile Lääne-Indiasse. Jõuti Haitile ,kus oli rajatud kindlus söestatud. Rajasid uue asula Kolumbus läks uuesti teele, et jõuda Hiinasse. Tagasi saabumine teist korda Haitile Kolumbus läks ka kolmandale reisile Kolumbus ja ta vennad viidi tagasi Hispaaniasse Uuesti Lääne-India ja Aasia vahelist läbi pääsu otsima läinud tegi ümbermaailma reisi. Kõige rängem neljas ekspeditsioon 9.mail 1502 29.juuni jõuti Lääne- Indiasse 12. september 1504 väljus Haiitilt karavell, mis pöördus
docstxt/.txt
Dias oli kuninga õukonna rüütel ja kuninglike ladude järelevaataja. Arvatakse, et ta oli sõjalaeva (nau) "São Cristovão" tüürimees , sest 1486 sai keegi Bartolomeu Dias kuningas João II-lt oma tulevaste teenete eest 6000 real branco't. Otsides mereteed Aasiasse, olid Portugali ekspeditsioonid Henrique Meresõitja ajast (15. sajandi alguses) saadik uurinud Aafrika läänerannikut. 10. oktoobril 1486 määras Portugali kuningas João II Diasi rangelt salajase ülesandega juhiks ekspeditsioonile, mis pidi Diogo Cão saadud andmeid kasutades leidma Aafrika lõunatipu ja purjetada ümber selle lootuses leida kaubateed Aasiasse. Võimaluse korral pidi ekspeditsioon Indiasse välja jõudma. Ekspeditsiooni peaeesmärk oli leida legendaarse kristlasest aafrika kuninga preesterkuningas Johannese maa, millest oli hiljuti saabunud teateid João Alfonso de Aveiro kaudu ja kellega portugallased tahtsid sõbralikesse suhetesse astuda, et moslemid pihtide vahele võtta.
Eduard von Toll aga sattus seadusega vastuollu ning ülikooli kohus otsustas ta õppetööst eemaldada. Õpinguid alustas ta uuesti 1880.aastal zooloogia erialal. 1889 abiellus ta Emmeline Magdalene von Wilckeniga, kellega tal sündis viis last. Tema esimene ekspeditsioon viis ta Põhja-Aafrika rannikule, kus ta uuris sealset geoloogiat, loomastiku ja taimestiku. Tema töö äratas huvi Alexander von Bunges, kes oli Tartust pärit zooloog ja maadeavastaja. Ta kutsus Eduard von Tolli kaasa ekspeditsioonile Uus-Siberi saartele. Tolli korraldas erinevaid ekspeditsioone Uus-Siberi saarte aladel peaaegu 10 aastat (1885-1894), uurides samuti sealset geoloogiat, taimestiku ning kaardistades uusi saari. Tema 1893-1894 aasta ekspeditsioon eesmärgiks oli mammutite jäänuste otsimine, mida toetas Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia. Eduard Gustav von Toll on pälvinud Suure Hõbemedali autasu. Eduard von Toll veetis suurema osa ajast Venemaal. Tema viimane ekspeditsioon toimus 1900.aastal ning sai
Kui ka ema suri läks Amundsen siiski merele. Heites kõrvale planeeritud meditsiinikarjääri, otsustas ta pühendada oma elu hoopis polaaruurimisele. Väljaõppinud meremehena töötas Amundsen Arktikas kaubalaeval, enne kui ta võeti esimeseks tüürimeheks Belgicale laevale, mis 18971899 esimesena Antarktikas talvitus. 2. Neilt reisidelt saadud kogemused ning lugematult paljude ekspeditsioonide lugemine, ka Nansenilt oma ekspeditsioonile toetuse saamine andsid Amundsenile piisavalt enesekindlust, et võtta ette reis vallutamaks Loodeväila. Kuigi Roaldil oli raha vähe leidus siiski ka neid inimesi kes temasse uskusid ja teda rahaliselt toetasid, nende hulgas Nansen. Maadeuurijad teadsid juba ammu selle Põhja-Ameerika mandrist põhja pool asuva Euroopat ja Aasiat ühendava väila olemasolust, kuid ükski laev ei olnud veel seda terves pikkuses läbinud. Amundsen ostis tugeva, purjede ja 13-
12- aastasena asus ta ranniku kaubavedaja teenistusse,kes vedas lasti Inglismaalt Prantsusmaale ja Hollandisse.Tööandja surma järel päris Drake tema laeva.Ajalugu ei kajasta täpselt tema tegevust sellest ajast kuni 1567.aastani.Teada on, et 1565.aastal saatis Drake kapten John Lovelli reisil Mehhikosse, kus too oli seotud orjakaubandusega.Rio de la Hacha linnas röövisid hispaanlased kahelt meremehelt kogu nende vara. 1567.aastal asus Drake koos sugulase John Hawkinsiga ekspeditsioonile Mehhikosse. Laevastiku üks neljast laevast oli "Judith",mida justud Drake.Laevad lahkusid Plymouthist 2.oktoobril 1567,võtsid Roheneemesaartel peale varusi ja Quinea rannikult ostetud 200 orja.Drake ja Hawkins tahtsid oma inimlasti Rio de la Hachas maha müüa,kuid hispaanlased keeldusid nendega kaubitsemast.Kõhklemata käskis Drake linna suurtükkidest tulistada.Kui Briti laevastik saabus Ulloale Püha Johannese sadamasse,et ankrusse heita,olid juba his-
kadetikorpuse päevilt, Adam Johann von Krusensterni eestkoste. Ekspeditsioonil sõlmis ta eluaegseks osutunud sõpruse toonase mitsmani, hilisema maadeuurija ning admirali Friedrich Benjamin Lütkega. Aastatel 182024 osales leitnant Wrangell ekspeditsioonil, mille eesmärgiks oli maade avastamine IdaSiberi ranniku lähistel, sealsete alade kaardistamine ning selgusele jõudmine Aasia ja Ameerika maailmajagude ühendatuses. Wrangelli juhtida oli Kolõmale lähetatud uurimisrühm. Enne ekspeditsioonile asumist oli Wrangell täiendanud oma teadmisi Tartu ülikooli teadlaste Otto Moritz Ludwig von Engelhardti, Georg Friedrich Parroti ning Friedrich Georg Wilhelm Struve juures. Ekspeditsiooni tulemusena jõudis Wrangell veendumusele, et KirdeSiberi ranniku lähedal PõhjaJäämeres asub suur maa ning määras ära selle ligikaudsed koordinaadid. Tsuktsimaa põhjarannikul 1867. aastal Thomas Longi poolt avastatud saar nimetatigi hiljem Wrangeli saareks
18 aastaselt osales ta oma esimesel merereisil, olles õpipoiss laeval Freelove, mis tegeles söe vedamisega, juba seal näitas ta erilist andekust laevadega navigeerimisel. 1755. aastal astus ta andeka meremehena Kuninglikku Mereväkke. Ta saadeti 60-kahurilise laevaga Eagle Ameerika rannikule. Sõites piki Newfoundlandi rannikut omandas ta navigeerimis oskused, mis talle tulevases elus kuulsust tõid. 1767. aastal valis Inglismaa valitsus James Cooki kapteniks ekspeditsioonile, mis sõidaks Tahitile, et jälgida ja üles märkida Veenuse liikumist Maa ja Päikese vahel. Need vaatlused aitaksid teadlastel välja arvutada Maa ja Päikese vahelise kauguse. Ta sai laeva nimega Endeavour ja asus 25. augustil 1768 Plymouthi sadamast teele, pardal oli 94 meeskonnaliiget ja teadlast. Nii algas tema esimene merereis. Cook oli oma meeskonna suhtes väga nõudlik. Meeskonnaliikmed pidid sööma tervislikku toitu ja iga päev ennast pesema
1795 . a . läks ta Gardemariina laevale , mis purjetas Põhjamerel ja külastas mitmeid inglismaa sadamaid . Kaks aastat hiljem määrati ta mitsmannina Tallina eskaadri sõjalaevastikku , kus ta teenis 1803 . aastani , kuid samal ajal jätkas noormees õpinguid ise õppides . Toetudes oma teadmistele ja eeskujulikule teenistusele , avaldas ta muljet laevastiku viitsadmiral Hanõkovile , kes soovitas A . Krusensternil ta kaasa võtta ümbermaailma ekspeditsioonile . Aastail 1803 1806 saigi merereis teoks . Reisil täpsustati paljude saarte ja poolsaarte kaarte , ning mitmed geograafilised objektid said endale uued nimed . Näiteks Krusensterni avastatud neem Sahhalini saare lõunaosas hakkas kandma Bellingshauseni nime . Ekspeditsiooni lõpus kirjutas Krusenstern aruande , kus Bellingshausen sai kõvasti kiita . Lisaks ülendati ta leitnandiks ja pärast ekspeditsioonilt naasemist kaptenleitnandiks . Ta purjetas mitmete laevade komandörina ka
Kolumbus nimetas San Salvadoriks. • Edasi avastati Kuuba ja Haiti saar. Viimasele rajati fort ja pöörduti seejärel (1493) Hispaaniasse tagasi, kus Kolumbus ülendati admiraliks Teine reis: • Ekspeditsioonile asuti 1493. aastal. • 3. novembril 1493 avastati Dominica ja Guadeloupe, hiljem veel mitu Väikeste Antillide saart, 19. novembril jõudsid laevad Puerto Ricole. Seejärel naasis Kolumbus Haitile, mis jäigi tema põhibaasiks. • 5. mai 1494 avastati Jamaica Kolmas reis: • 1498–1500 Kolumbus jõudis Trinidadile ja Lõuna-Ameerika põhjarannikule. Neljas reis: • 1502–1504 jõudis Kesk-Ameerika rannikule, kuid leidmata läbipääsu
Cambridge ülikooli läks ta vaimulikuks õppima 1828. aasta algul. Seal sõbrunes ta professor Henslowga , mis avaldas tema karjäärile suurt mõju Henslow teadis kõiki loodusteaduse harusid ja Darwin käis tema juures kord nädalas ennast harimas. ( Darwini autobiograafia, Tartu 2006) Darwini saavutused said alguse sellest , kui 1831. liitus ta ekspeditsiooniga purjeka Beagle pardal, mille eesmärgiks oli kaardistada Lõuna-Ameerika ja muude Vaikse ookeani piirkondade rannajooned. Ekspeditsioonile kaasa sai ta tänu Henslowle , kes määras ta reisile palgata looduseuurijaks. Darwini isa ei tahtnud teda algul lubada, kuna kartis et pojast saab ,,elupõletaja". Oli Darwin ju varemgi koolid pooleli jätnud. Lõpuks oli isa nõus teda ikkagi viieaastasele ekspeditsioonile kaasa lubama. Nii jäi ka usuteaduse ülikooliõpingud sedapuhku pooleli. Jõudes ekspeditsiooniga Galapagose saarestikule, mis koosnes kümnest saarest, hakkas Darwin neid võrdlema
tõendusmaterjalide kogumist. Enne perekonna lahkumist Chonuanest uude kohta, sündis tütar Agnese. Järgmine ekspeditsioon viis Livingstone Kolobengi - tema ja ta kaaslased olid esimesed eurooplased, kes nägid Ngami järve. Livingstone vaimustas see, et Kesk- Aafrika ei olnud üksainus suur kõrb, nagu arvati, vaid veeküllane ja rahvarohke piirkond. Livingstone oli vahepeal jälle saanud isaks poeg Thomas. Uuele ekspeditsioonile mingi kogu perega lapsed ja lapseootel Mary, kuid kaugemale Ngami järvest ei jõutud lapsed haigestusid ja Mary rasedus oli kaugele jõudnud. Sündinud Elizabeth suri kahjuks peagi. Ka Mary haigestus. Livingstone´i masendas tõik, et mitmetesse paikadesse olid jõunud portugali orjakauplejad. 1851. sündis poeg Oswell. Livinstone otsustas perkonna saata Sotimaale. Livingstone on kirjutanud, et Kapimaa ajalugu kajastub juba Ameerikas, et valge rassi
Hispaanlased olid Bahama arhipelaagi ühe saare läheduses. Avastanud Kuuba ja Haiiti saare, ehitanud Haiitile kindluse ja jätnud sinna garnisoni, pöördus Kolumbus tagasi Hispaaniasse. "Me avastasime saared, mis asuvad Jaapani lähedal, ja jõudsime Aasia mandrini," kinnitas Kolumbus. Tore ja pidulik vastuvõtt, mis õukonnas maadeavastajale korraldati, ei köitnud Kolumbust kuigi kauaks. Meremees tegi kuningale ja kuningannale ettepaneku lubada tal aega kaotamata asuda teisele ekspeditsioonile Lääne-Indiasse. Seekord koguti Kolumbuse lippude alla terve eskaader. Kolm suurt galiooni ja neliteist kerget karavelli võtsid pardale üle poolteise tuhande inimese. Sõdurid, mungad ja orjapidajad läksid Uude Maailma maid vallutama.Ületanud ookeani, jõudsid laevad Haiitile. Kuid kaldal võtsid neid vastu vaid aasta tagasi rajatud kindluse söestunud varemed. Indiaanlased jutustasid, et ahned hispaanlased läinud tülli ja omavahelises võitluses tapetud kõik maha
Mereteid otsiti ja selle käigus avastati veel maid. 7. Maadeavastusretked Hispaanias-Pärast Portugali keeldumist siirdus Kolumbus Hispaaniasse. Tänu Hispaania kaupmeeste survele , kes olid juba tükk aega murega jälginud portugallaste edusamme, andis kuninglik paar Fernando ja Isabel ekspeditsiooniks nõusoleku. Esimesel reisil avastas Kolumbus Bahama saared ja Haiti. Tagasi Hispaanias, sai ta suurte auvalduste osaliseks. Varsti suundus ta teisele ekspeditsioonile, mille käigus avastas Väikesed Antillid, Jamaica ning Puero Rico. Kolmandal reisil jõudis ta Venezuela rannikule Orinoco jõe suudmesse. Et Aga ka neljandalt avastusreisilt palju kulda kaasa ei toodud, valmistasid need retked kokkuvõttes Hispaania valitsusele pettumuse 8.Maadeavastusretked Portugalist? portugaallased avastasid esmalt Aafrikat ootusega kulda leida 1415 vallutasid nad Põhja-Aafrika rannikul tugipunkti, mis aitas neil kaitsta Portugali
kellelgi ei tekkinud. Vabadel hetkedel tegeles Cook pidevalt ka õpingutega. Ta õppis palju matemaatikat ja astronoomiat. 176. Aastal abiellus ta Elizabeth Batts`iga. 5. Augustil 1766 oli päikesevarjutus, mida ta jälgis Newfoundlandil. Tema vaatlused äratasid peale avaldamist suurt huvi teadlaste hulgas ja teda peeti lisaks ka väljapaistvaks matemaatikuks ja astronoomiks. 1767. aastal valis Inglismaa valitsus James Cooki kapteniks ekspeditsioonile, mis sõidaks Tahitile, et jälgida ja dokumenteerida Veenuse liikumist Maa ja Päikese vahel. Need vaatlused aitaksid teadlastel välja arvutada Maa ja Päikese vahelise kauguse. Ta sai laeva nimega Endeavour ja asus 25. augustil 1768 Plymouthi sadamast teele, pardal 94 meeskonnaliiget ja teadlast. Nii algas tema esimene ümbermaailmareis. Cook oli oma meeskonna suhtes väga nõudlik. Meeskonnaliikmed pidid sööma tervislikku toitu ja iga päev ennast pesema
kunagi olla hea mägironija. Seega sai minust kõrgusronija." ,,Maailmas ei ole teist Reinholdi sarnast inimest." Ütles Winkler, fotograaf, kes oli samuti 1970 aastal Nanga Parbatil. ,,Reinhold ütles mulle, et ta lootis, et võib-olla aastate jooksul ilmub Günther siiski välja." 17 juulil 2005 aastal leitigi Güntheri surnukeha 3 Pakistani ronija poolt. 1978 aastal nõustus Austria alpinistide klubi lubama Reinholdi ja tema kaaslast Peter Habeleri Everesti ekspeditsioonile kahekesi. Habeler tundis Reinholdi juba 15 aastat ja oli olnud tema kaaslaseks sadadel ekspeditsioonidel. Ekspeditsioon Everesti ilma hapnikuta hämmastas inimesi. "See oli nagu kuule minek ilma hapnikuta." rääkis Reinhold. Saksamaal proovisid vähemalt 5 arsti selgitada, et see ei ole võimalik. ,,Pärast ronimist Everesti ma teadsin, et olen suuteline kõigeks." Ütles ta. Kohalikul festivalil peale Everesti, oli ta palutud kandma lippu, kuid ta ei teinud seda.
järelevaataja. Arvatakse, et ta oli sõjalaeva (nau) "São Cristovão" tüürimees (patrão), sest 1486 sai keegi Bartolomeu Dias kuningas João II-lt oma tulevaste teenete eest 6000 real branco't. Otsides mereteed Aasiasse, olid Portugali ekspeditsioonid Henrique Meresõitja ajast (15. sajandi alguses) saadik uurinud Aafrika läänerannikut. 10. oktoobril 1486 määras Portugali kuningas João II Diasi rangelt salajase ülesandega juhiks ekspeditsioonile, mis pidi Diogo Cão saadud andmeid kasutades leidma Aafrika lõunatipu ja purjetada ümber selle lootuses leida kaubateed Aasiasse. Võimaluse korral pidi ekspeditsioon Indiasse välja jõudma. Ekspeditsiooni peaeesmärk oli leida legendaarse kristlasest aafrika kuninga preesterkuningas Johannese maa, millest oli hiljuti saabunud teateid João Alfonso de Aveiro kaudu ja kellega portugallased tahtsid sõbralikesse suhetesse astuda, et moslemid pihtide vahele võtta.
Siis ta otsustas Uude Maailma õnne otsima minna ja jõudis sinna 1535. aastal olles oma sõbra ja tõusva tähe, Mehhiko asevalitseja Antonio de Mendoza kaaskonnas. Mehhikos ta võttis endale ka naise, Beateiz de Estrada. Neil oli ka viis last. Coronado oli ka Nuevo Galicia vallutaja ja kuberner. Nuevo Galicia oli Uus Hispaania provintsis loode Mehhikos. 1539 aastal saatis ta munk Marcos de Niza ja Narvaezi ekspeditsiooni ellujääja Estevanico Compostela linnast ekspeditsioonile põhja, New Mexico poole. Kui Marcos de Niza naases, siis ta rääkis tohutuid rikkusi täis kuldsest Cibola linnast ja et Estevanico seal kohalike Cibola linnas elavate zuni hõimu indiaanlaste poolt oli tapetud. Kuigi de Niza ei väitnud end linnas sees käinud olevat, rääkis ta, et linn oli olnud kõrge künka otsas ja et see olevat olnud kullast, ta rääkis ka, et ta nägi Vaikset Ookeani sealt läänes. Selle jutu peale Coronado kogus endale kokku ekspeditsiooni, millel oli kaks
varjama seda isegi teiste nuubialaste eest. Amneris on pettunud nii selle pärast, et kingituseks on veel üks toatüdruk, kui ka sellepärast, et Radames käib külas kõikide teiste, ainult mitte tema juures. Kuid Aida võidab moehullu Amnerise enda poole, väites, et teab salajast riiete värvimise viisi. Radamese tagasituleku auks korraldatud peol kuulutab vaarao, et Radames ja Amneris lõpuks abielluvad mõne päeva pärast, mis on Radamesele üllatuseks ja kohkumuseks. Ta tahtis jälle ekspeditsioonile minna, ent see abielu poleks lubanud teda enam kunagi Egiptusest lahkuda. Haigel vaaraol tuleb köhahoog peale ja ta kantakse ära. Kui kõik teised on lahkunud, vahetavad Radames ja Aida mõned sõnad ning avavad end teineteisele. Radames hakkab ennast haletsema. See on Aida meelest absurdne: Radames ei ole ori; kui saatus talle ei meeldi, peab ta seda muutma. Aida kõnnib minema, kuigi Radames käsib teda jääda. Amnerise ruumides pihib Amneris Aidale, kui raske on printsess olla
Hispaanlased olid Bahama arhipelaagi ühe saare läheduses. Avastanud Kuuba ja Haiiti saare, ehitanud Haiitile kindluse ja jätnud sinna garnisoni, pöördus Kolumbus tagasi Hispaaniasse. "Me avastasime saared, mis asuvad Jaapani lähedal, ja jõudsime Aasia mandrini," kinnitas Kolumbus. Tore ja pidulik vastuvõtt, mis õukonnas maadeavastajale korraldati, ei köitnud Kolumbust kuigi kauaks. Meremees tegi kuningale ja kuningannale ettepaneku lubada tal aega kaotamata asuda teisele ekspeditsioonile Lääne-Indiasse. Seekord koguti Kolumbuse lippude alla terve eskaader. Kolm suurt galiooni ja neliteist kerget karavelli võtsid pardale üle poolteise tuhande inimese. Sõdurid, mungad ja orjapidajad läksid Uude Maailma maid vallutama. Ületanud ookeani, jõudsid laevad Haiitile. Kuid kaldal võtsid neid vastu vaid aasta tagasi rajatud kindluse söestunud varemed. Indiaanlased jutustasid, et ahned hispaanlased läinud tülli ja omavahelises võitluses tapetud kõik maha.
Uusaja maadeavastajad 6. John Cabot (Giovanni Cabot) sündis u 1450. aastal, Genovas ja suri u 1499.aastal. Ta oli Itaalia meresõitja Inglismaa teenistuses, kes pani aluse Inglise maadeavastuse ajaloole läänepoolkeral ja Loodeväila otsingutele. 2. mail 1497. aastal lahkus Cabot Bristoli sadamast laeva ,,Matthiew" pardal ning jõudis 24. juulil 1497. a. Põhja-Ameerika rannikule. Tagasipöördunud Cabot võeti vastu kui tõeline Põhja-Ameerika avastaja ja saadeti kohe teisele ekspeditsioonile. Sel korral sõitis ta mööda rannajoont lõuna poole Hatterase neemeni. Kuigi John Cabotid ei õnnestunud kummalgi reisiga saada mingit materiaalset kasu, oli ta ometi algatanud ajaloolised Kirdeväila otsingut. Kus Cabot suri, see koht on teadmata. 7. Christoph Kolumbus sündis 1451 aastal Genovas ja suri 20. mail 1506 a. Valladolidi, Hispaanias. Ta oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. jõudis Ameerikasse. Tema reis algas 3. augustil 1492 Hispaania Palose sadamast
vahaga ning pärast selle hangumist oleks laev pinna tõusnud. Texase naftamiljonär Jack Grimm palkas 1980. aastal 32 teadlast talle appi ,,Titanicu" vrakki leidmiseks. Laev ,,Fay" väljus 14. juulil. Oma ekspeditsioonilt saabus ta 21. augustil, ,,Titanicu" vrakki ta ei leidnud, küll mattis ta sellesse ekspeditsiooni suure hunniku raha. 28. juunil 1981 väljus Woods Hole´ist Grimmi teine laev, erinevus oli see, et sellele ekspeditsioonile läks ta ka ise kaasa. Laeval oli ka hulk maad parem varustus kui eelmisel. Kuid pole vaja vist mainida, et ka see ekspeditsioon läks ,, vett vedama". Veel mitmed inimesed proovisid ,,Titanicu" vrakki leida, kuid tulutult. 73 aastat peale luksusauriku hukku leidis selle lõpuks okeanograaf dr. Robert Ballard. 1980. aastal pöördus Ballard USA mereväe poole palvega rahastada veealuste fotorobotite projekti Argo/Jason jaoks. 1984. aastal sai ta lõpuks jah-sõna, kuid
Hispaanlased olid Bahama arhipelaagi ühe saare läheduses. Avastanud Kuuba ja Haiiti saare, ehitanud Haiitile kindluse ja jätnud sinna garnisoni, pöördus Kolumbus tagasi Hispaaniasse. "Me avastasime saared, mis asuvad Jaapani lähedal, ja jõudsime Aasia mandrini," kinnitas Kolumbus. Tore ja pidulik vastuvõtt, mis õukonnas maadeavastajale korraldati, ei köitnud Kolumbust kuigi kauaks. Meremees tegi kuningale ja kuningannale ettepaneku lubada tal aega kaotamata asuda teisele ekspeditsioonile Lääne-Indiasse. Seekord koguti Kolumbuse lippude alla terve eskaader. Kolm suurt galiooni ja neliteist kerget karavelli võtsid pardale üle poolteise tuhande inimese. Sõdurid, mungad ja orjapidajad läksid Uude Maailma maid vallutama.Ületanud ookeani, jõudsid laevad Haiitile. Kuid kaldal võtsid neid vastu vaid aasta tagasi rajatud kindluse söestunud varemed. Indiaanlased jutustasid, et ahned hispaanlased läinud tülli ja omavahelises võitluses tapetud kõik maha. Rajanud
teadmised ühinevad tugeva ilutundega, mahub sõnadesse teinekord ilmselt rohkem, kui saab jäädvustada fotoläätse abil - just nende meeleolude ja tundevirvenduste osas, mis teiste jaoks muidu paratamatult kaotsi läheksid," kirjutas Asta Hameri ajakirjas Keel ja Kirjandus. Reisikirjanikuna saavutatud edu andis Merile eneseusku endisest julgemate plaanide kavandamiseks. Ta tegi ettepaneku saata noorte teadlaste grupp ametlikule ekspeditsioonile Kaug-Itta, Kamtsatka poolsaarele. Ettepanek kiideti heaks ja ettevõtmisele andis õnnistuse Eesti Teaduste Akadeemia. Loomulikult kirjutas Meri ka sellest reisist raamatu, mida ta ise on pidanud oma tõeliseks läbimurdeks. Augustis 1960 olid ettevalmistused tehtud ja reis võis alata. Noorte meeste kaks kuud kestnud teaduslik ekspeditsioon äratas omal ajal suurt tähelepanu. Veel tänaselgi päeval imestatakse, kuidas selline plaan ülepea võis teoks saada
kahe orjaga, kelleks on India kuninganna Sélika ja tema meesteenija Nélusko. Vasco räägib, et on avastanud uue maa (India) ja uue rassi ning palub inkvisiitoritelt luba asuda peatselt uuele retkele, kuid tema plaan ei leia heakskiitu. Vasco vihastab ja solvab inkvisiitoreid, mispeale ta koos Sélika ja Néluskoga vangistatakse. Sélika ja Vasco avaldavad teineteisele armastust. Inés abiellub Don Pédro'ga tingimusel, et Vasco pääseb vabadusse. Don Pédro otsustab ise minna ekspeditsioonile, võttes kaasa nii Inése kui Sélika, teejuhina ka Nélusko. Laeval. Néluskol on plaan laev karidele saata ja indialastele üle anda. Laevale on pääsenud ka Vasco, kes on teadlik Nélusko plaanidest ja püüab Don Pédrot hoiatada teda ei võeta kuulda. Indialased pääsevad laevale, vabastavad Nélusko ja Sélika ning vangistavad omakorda portugallased. Ühel India saarel. Selleks, et päästa Vasco indialaste vangistusest, väidab kuninganna Sélika, et on mehega abielus.
hooli keegi. Kord kaotas ta oma saba ära, aga Puhh leidis selle Öökulli maja kellanöörina. Ruu on Kängu poeg. Kängu on aga känguru, kes on hoolitsev ema. Ta võttis hoole alla Tiigri, kes tuli ka metsa ja Tiigrile maitses ainult kalamaksaõli. Raamatu lemmikpeatükkideks on vist kõik. Nad kõik olid naljakad ja erinevad. Kuna kõik loomad on suhteliselt totud, siis väänavad nad raskeid sõnu lühemaks, nii näiteks, kui mindi ekspeditsioonile põhjapoolust avastama, nimetasid loomad seda ekspitsiks :D Ahjaa, muidugi ei tohi unustada Jänese sõpru ja sugulasi, kes kõikjale kaasa läkisd ja kelle seast väiksemad putukad alati kadunud olid. Näiteks oli kord Jänese sugulane Pisike kadunud, kuid ta leiti ikkagi lõpuks Elevantsile mõeldud lõksust. Elevants oli aga üks loom, kellele Puhh ja Notsu lõksu tegid, kuhu aga Puhh ise sisse kukkus. Puhh ja Notsu käisid ka
Kaks aastat hiljem oli ta juba mitsman (ohvitseri madalaim auaste) ning määrati sõjalaevastiku Tallinna eskaadrisse, kus ta teenis 1803. aastani. Tallinna perioodil jätkas noormees energiliselt teadmiste omandamist iseõppimise teel. Tänu oma teadmistele ja eeskujulikule teenistusele äratas ta laevastiku komandöri viitseadmirali Hanõkovi tähelepanu, kes soovitas A. Krusensternil ta kaasa võtta ümbermaailma ekspeditsioonile laevadel “Nadezda” ja “Neva”. Tsaari – Venemaa aluste esimene ümbermaailmareis saigi edukalt teoks aastail 1803 – 1806 A. Krusensterni juhtimisel, kes hindas kõrgelt ekspeditsionil kartograafina töötanud F. Bellingshauseni saavutusi. Mitmed geograafilised objektid said esmakordselt nime, näiteks Krusensterni avastatud neem Sahhalini saare lõunaosas hakkas kandma Bellingshauseni nime. “Nadezdal” ülendati F
tarkuse ja õigluseiha, vaimupeensus ja hingeheadus paiskavad teda ühest ohust ja õnnetusest teise. Sellest järeldub, et maailm on täis inimkurjust, tühiseid kirgi ja väiklust. "Mikromegas" (1752) Siiriuse kaaslaselt pärit 8 penikoorma pikkusele noormehele Mikromegasele ja tema kaaslasele, planeet Saturni asukale, tunduvad Maa elanikud tibatillukeste putukate või aatomitena. Sattudes Lapimaa kandis teadlaste ekspeditsioonile, avastavad nad erakordse mõistuse inimestel, et arvavad, et on jõudnud "parimast parimasse maailma". Ta korraldab Maa filosoofide vahel elava keskustelu, küsides, mida kujutab endast nende hing. "Candide ehk Optimism" (1759) Siiras ja sinisilmne noormees Candide rändas ringi koos oma õpetaja Panglossiga ning satuvad täbaratesse olukordadesse. Viimane puuakse inkvisitsiooni poolt üles, kuid Candide õppis seikluste katsumustes siiski mõndagi.
annaabi.ee 
