Äike ja eksiarvamused Kuigi äike võib-olla väga rahumeelne, kuulub see atmosfäärinähtus siiski ohtlike hulka, sest üldiselt rahuliku ilmastikuga Eestiski saame mõnikord ajakirjanduse ja meedia vahendusel teada, et välk süütas mõne maja põlema või lõi kuskile sisse, häiris mobiililevi või elektrivarustust, koguni tuli mõnele inimesele hukatuseks. Kas äike on kasulik?Välk on vaid üks äikese komponent. Täpsem oleks isegi öelda, et tagajärg. Milles siis seisneb äikese kasulikkus?Oluline roll on äikesel veeringes, eriti kuivtroopikas, kus äikesed või orkaanid toovad kaasa sealsed pea ainsad vihmad. Muide, nii mõneski kuivas kohas tervitatakse muidu väga ohtlikuks peetavat orkaani suurte rõõmuhõisetega! Ka Eestis toovad põllumehele ja aiapidajale väga vajalikud sademed just suvised hoo- ja äikesevihmad. Kuigi Eesti kliima on niiske, suureneb temperatuuri tõustes väga kiiresti auramine ning seetõt...
Teaduslikud teadmised ja teaduse tunnused Inimese argimõtlemise ja teadmiste lähtekohaks on tema isiklikud kogemused. Oluline allikas on vanemate ja laste igapäevane suhtlemine. Perekonnas toimuvat kasvatust suunavad harjumused ja traditsioonid, mida tihti järgitakse ka pimesi ning ei kaaluta eri võimalusi.inimesed selgitavad, tõlgendavad olukordi erinevalt- vahendavad üksteisele. Kogemusi luues ja uut infot kasutades kujundatakse kindlaid arusaamu. Uskumused, eksiarvamused müüdid on mõistuspärased või emotsionaalsed. Traditsioonide olemasolu teadvustamine uurimine kasvatusteaduste valdkonnas nim. Kasvatusteadvus. Teadmisteoluline tunnus tõele vastavus. Ül. luua kasvatust puudutavaid teadmisi. Teaduse eesm. on luua põhjendatud e teaduslikke teadmisi, mis on argiteadustest kõrgemale ulatuvad. Argiteadmisi omandatakse isiklikest kogemustest. Argimõtlemine pindmistel tasanditel,
Häädemeeste Keskkool Uurimustöö ,,Vesipiip" Koostajad: Sandra Lillemets ja Tiiu Hanson Juhendaja: Marika Ristmäe Häädemeeste 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Vesipiibu ajalugu 3. Eksiarvamused seoses vesipiibu suitsetamisega 4. Küsitlusleht 5. Küsitluse tulemused 6. Järeldus 7. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Praeguseks ajaks ei ole vesipiip keskmisele eestlasele enam mingi uudis. Inimesed on hakanud rohkem reisima ning muutunud ka muidu avatumateks teistest kultuuridest pärilt positiivsetele asjadele. Paljud eestimaalased on vesipiibud reisilt mõnda araabiamaasse kaasa
vingugaasi ja vähkitekitavaid keemilisi ühendeid. - Vesipiibu tõmbamine suurendab igemehaiguste ja hammaste lagunemise riski. - Nikotiinist sõltuvusse jäämine suurendab riski hakata sigarettide suitsetajaks. Haigused Vesipiipu tõmmates võib saada mõne järgmistest haigustest: - vähkkasvajad - kroonilised kopsuhaigused - südame-veresoonkonna haigused - C-hepatiit - herpes - hingamisteede viirus - tuberkuloos - maksapõletik Eksiarvamused seoses vesipiibu suitsetamisega 1) Vesi filtreerib välja tõrva ja muud kahjulikud ained. 2) Vesipiibu suits ei kahjusta kopse ega tervist. 3) Vesipiibu suitsetajatel ei ole samu terviseriske, mis teiste tubakatoodete kasutajatel. 4) Vesipiibu suitsetajatel ei teki sõltuvust. Tegelikkus 1) Vesi ei filtreeri kõiki kahjulikke aineid. 2) Vesipiibu suits tundub küll mahe, kuid on kahjulik kopsudele ja kogu organismile. 3) Vesipiibu suitsetajatel võivad areneda välja
Descartes ,,Meditatsioonid" Esimeses meditatsioonis kahtleb Descartes tunnetuse printsiipides, millele tuginevad kõik tema senised tõekspidamised. Ta rakendab metoodilist kahtlust. Ta kirjutab,et inimene peab hävitama kõik eksiarvamused, mille ta on kunagi tõepähe võtnud, kõiges tuleb kahelda. Selleks,et inimene suudaks sellise suure töö ette võtta, peab ta olema piisavalt küps ning ta peab omama mingit põhjust, miks seda teha. Selle põhjuse annab inimesele tema aru, mis ütleb, et miski ei ole kindel. On väga kerge minna tagasi harjumuspäraste arvamuste juurde, sest need on väga usutavad ning mõistuspärasem on neid uskuda, kui eitada. Descartes kirjutab,et tema meeled on teda enne petnud ning ei
On olemas isa, ema, kodu selles ei saa kahelda. Ometi mida vanemaks sirgume seda rohkem tekib meie arus kahtlusi tänu meie kogetule. Nii leiab ka Descartesm, et on palju eksiarvamusi, mis ta on nooruses tõe pähe omaks võtnud ning kui kahtlane on kõik, mis ta on nende peale hiljem on ehitanud. Kui tahta mida kindlat ja püsivat paika saada, tuleb peale hakata alustest. See tähendab tuleb maatasa teha kõik senised eksiarvamused. Nii leiab autor, et kõik mida ta tõeseks on pidanud on ta saanud tänu oma meeltele. Ometi toodavad meeled kujutisi, mis meid petavad. Siinkohal võib tuua näite Päikese suurusest. Vaadates taevasse näeme üht imepisikest kera taevas, mis helendab nii eredalt, et seda vaadata pea võimatu. Tegelikult, aga ei suuda me tuvastada Päikese tegelikku suurust. Niisiis ütleb Descartes: ,,Kes on meid kordki tüssanud, seda ei tohi kunagi täielikult usaldada." Kus on see piir kuhumaani kahelda
edukalt eladagi, kuigi elu ilma põrnata on teatud mõttes siiski piiratud immuunsüsteemi ja vere uuenemise protsess on selleta häiritud, lisaks on raskem taluda ka füüsilisi koormusi. Antiikaja arstid arvasid, et põrn toodab sappi, mis põhjustab kurbust, halba tuju ja närvilisust (selle loogika järgi langetati melanhoolse temperamendiga inimestele diagnoos suurenenud põrn). Tänapäeva teadus on selle aga ümber lükanud, eksiarvamused põrnast on paraku tugevalt juurdunud, et ka tänapäeva inglise keeles tähendab sõna ,,spleen" nii põrna kui tusadust, viha ja pettumust. Ajaloos on asetatud haavadele loomade põrnasid, et haigustest lahti saada põrn võitleb infektsioonidega. See on ka ainus elund, mis kontrollib vere immuunsust. Paljud põrna funktsioonid on ikka veel lõpuni uurimata mistõttu täpselt ei teatagi, kui oluline tähtsus on põrnal meie organismis. Asukoht jne
protsess ning kus määravaks on looduslik valik, toimub siinkäsitletud protsess väga kiiresti, juba väheste põlvkondade vältel ning olulist rolli mängib siin juhus Kasutatud kirjandus ü http://et.wikipedia.org/wiki/Evolutsiooni%C3%B5petus ü http://koolielu.ee/waramu/search/sort/created/curriculumSubject/23420616 ü http://www.sirp.ee/index.php? option=com_content&view=article&id=853:kellele-on-kasulikud- religioossed-eksiarvamused&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3214 ü http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=2688
võimalik ja kindel plaan laps sünnitada. [1] Nii kondoomi kui ka pillide kohta on inimeste hulgas liikvel väga palju "vananaistejutte", mis ei vasta tõele või mille tegelikkus on isegi vastupidine. Sarnaseid müüte on käibel kogu maailmas, mõned neist on rohkem, teised vähem levinud. Eestis on mõne müüdi levikule kaasa aidanud nõukogude meditsiini pillivaenulik ja abordisõbralik suhtumine. Olgu siinkohal toodud mõned eksiarvamused koos tõeste seisukohtadega. · Rahvastiku juurdekasvu huvides saatis valitsus kondoomivabrikusse oma inimese, kelle tööks oli iga 100. kondoom nõelaga katki torgata · Igale kondoomile tehakse kahekordne kvaliteedikontroll. · Kondoomi kasutamine on sama, mis kinnastega klaveri mängimine · Erutuse pärssimine võib olla pigem psühholoogiline. See müüt on käibele läinud ajal, kui kondoome valmistati paksemast kummist kui tänapäeval. Moodsad kondoomid on elastsed ja õhukesed
Vaimne vanus vanus, millele vastavad vaimsete võimete testis saadud punktid. W. Stern (1871-1938) IQ=* 100 ehk kui 12 a Jaani vaimseks vanuses on 12, siis tema IQ *100 = 100. Kui aga 10 a Jaak lahendab ära 12 a ülesanded, siis tema vaimseks vanuseks on 12 ja seega IQ *100 = 120. IQ intelligentsuskvoot, valem IQ =100 + * 15, kus x = testis saadud toorpunktide summa, keskmine punktide arv, mida normgrupi in tavaliselt selles testis saavad, normgrupi tulemuste standardhälve. Eksiarvamused: 1) Psühholoogid ise ei suuda kokku leppida, kuidas int defineerida (aga 52 psühholoogi ühtne def). 2) IQ-testid ei mõõda midagi olulist, kui mitte arvestada võimet täita IQ-teste (aga vaimse võimekuse skoor ennustab edukust pea kõikidel aladel). 3) Väide IQ päritavuse kohta on ümber lükatud (aga üha enam uurimusi näitavad, et vaimsed võimekused on tugevalt seotud geneet erinevustega).
Välk, mis on üks äikese osa, põhjustab inimestel tervisekahjustusi või isegi surma ning nii metsa kui hoonete põlenguid. 8 VIIDATUD ALLIKATE LOETELU Enno, S.-E. 2011. Kus lööb Eestis kõige sagedamini välku. Novaator Tatru Ülikooli teadusuudised kodulehelt http://www.novaator.ee/ET/kliima/kus_loob_eestis_koige_sagedamini_valku/ välja otsitud 22.11.2012 Jänes-Kapp, K. 2009. Äike ja eksiarvamused. Horisont kodulehelt http://www.horisont.ee/node/1172 välja otsitud 22.11.2012. Masing, V. 1986. Äike. ENEKE. (lk 230). Kirjastus Valgus Äike. Vikipeedia Vaba entsüklopeedia kodulehelt http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%84ike välja otsitud 22.11.2012. 9
.........................................................................................9 1.5.1. Hüpnoosi kasutusvõimalused sõltuvuste korral...........................9 1.5.2. Hüpnoosi kasutusvõimalused foobiate ravis.............................10 1.5.3. Meditsiinilised rakendused........................................................10 1.5.4. Hüpnoos kohtupraktikas............................................................11 1.6. Hüpnoosi puudutavad eksiarvamused...............................................................12 1.6.1. Inimest on võimalik hüpnotiseerida vastu tema tahtmist..........12 1.6.2. Hüpnoosi ajal on hüpnotiseerijal võim hüpnotiseeritava üle.....12 1.6.3. Hüpnoos sarnaneb magamisega...............................................13 1.6.4. Naised ja madala IQ-ga inimesed on kõige kergemini hüpnotiseeritavad............................................................................... 14
kasuks, et religioon ja teadus on omavahel konfliktis. Ajaloolisteks näideteks,kus religioossete inimeste või institutsioonide väited läksid vastuollu teadusliku üksmeelsusega, on näiteks kreatsionism, keskaegse Rooma Katoliku kiriku vastuseis heliotsentrismile, kaasaarvatud Galileo lugu. Paljud teadlased, nende hulgas Jerry Cone 1, on toonud argumendi selle kohta, et teadus ja religioon on filosoofiliselt kokkusobimatud. Sellised eksiarvamused, nagu " kristluse tõus tappis antiikse teaduse" ja " keskaegne kirik surus maha loodusteaduste arengu" on näited laialt populaarsed müütidest, mida ikka veel käsitletakse kui ajaloolisi tõdesid, kuigi nad ei ole praeguste ajaloo uuringute poolt toetatavad. Need aitavd hoida tänapäeva maailmas populaarset ettekujutust religiooni ja teaduse vahelisest sõjast.2 Teine vaatenurk religiooni ja loodusteaduste suhtele on selline, et teadus ja
vingugaas on õhust raskemad ning maas mängiv või roomav laps jääb pikaks ajaks mürgist õhku sisse hingama, ka siis, kui suitsetamine on ammu lõpetatud. Ei ole olemas tubakamürkide suhtes immuunset last. Vastsündinutel võib suitsuses toas viibimine põhjustada hingamishäireid, kõrvade ja silmade probleeme, kasvu ja vaimse arengu peetust. Suitsetajate kodudes elavatel lastel on rohkem köha,hingamisteede põletikke, kopsupõletikke, astmat, silmapõletikke, keskkõrvapõletikke. Eksiarvamused ja müüdid ·Suitsetamine rahustab närve Suitsetamine rahustab suitsetaja närve ainult hetkeks. Pärast suitsutõmbamist tekib väga lühikese aja jooksul uuesti suitsunälg, mis teeb suitsetaja jälle närviliseks. ·Suitsetamine hoiab kehakaalu madala Suitsetamine teeb inimese haigeks ja haige inimene ongi alakaaluline. Suitsetamine on haigus. ·Suitsetamine aitab keskenduda Suitsetaja keskendumisvõime on lihtsalt alla igasugust arvestust. Suitsetaja vabandab suitsetamisega
12 on 12, siis tema IQ 12 *100 = 100. Kui aga 10 a Jaak lahendab ära 12 a ülesanded, siis tema 12 vaimseks vanuseks on 12 ja seega IQ 10 *100 = 120. x- IQ intelligentsuskvoot, valem IQ =100 + * 15, kus x = testis saadud toorpunktide summa, keskmine punktide arv, mida normgrupi in tavaliselt selles testis saavad, normgrupi tulemuste standardhälve. Eksiarvamused: 1) Psühholoogid ise ei suuda kokku leppida, kuidas int defineerida (aga 52 psühholoogi ühtne def). 2) IQ-testid ei mõõda midagi olulist, kui mitte arvestada võimet täita IQ-teste (aga vaimse võimekuse skoor ennustab edukust pea kõikidel aladel). 3) Väide IQ päritavuse kohta on ümber lükatud (aga üha enam uurimusi näitavad, et vaimsed võimekused on tugevalt seotud geneet erinevustega).
ja sellele Kainet mõistust tuleks kontr. Mõõtmine kujut. endast mõõde- mõist.nii loodust, inimest kui viitam. Ei ole kohust. Oluline Kaine mõistus hõlmab praktilisi tava nähtuse kvantitatiivsete ühiskonda puudut. loov mõttl ja omapoolne ideid, reegleid ja taotlusi. Lisaks karakteristikute fikseerimise ja Teamd.saamist, teadmisi. hinnang. Referaat-teat. Probl. uskumused, eksiarvamused, regist. Süsteemi, siin on oluline Iseloom. Kui iseseisvat inim- või teema teaduslik ülevaade, müüdid. Võhikud kasut.mõisteid määrata näitajad. Kirjeldamise tegevuse ala, millel on iseloom. tuginetakse kirjandusallikate ja teooriaid lõdvalt, selekt.d käigus süstematiseeritakse Teat.tüüpi tead.d ja meetodid uurimusele. Eesm. süvendada teooriaid, kontrollivad hüpo- saadud andmed. Võrdlemine
suitsetatakse enamjaolt seltskonnas. Tavaline vesipiibu suitsetamine kestab üldjuhul 20-80 minutit, et rahuldada organismi nikotiininälga. Sigareti suitsetamiseks kulub keskmiselt 2 kuni 10 minutit. Sigaretisuitsetajad tõmbavad 5 7 minuti jooksul tavaliselt 8 12 mahvi ja hingavad sisse 0,5 0,6 liitrit suitsu. Piibu suitsetamise tavaseansil tehakse 50 200 mahvi, millest igaüks sisaldab 0,15 1,0 liitrit suitsu (4). Eksiarvamused seoses vesipiibu suitsetamisega: Müüt vesi filtreerib välja tõrva ja muud kahjulikud ained. Tegelikkus:Vesi ei filtreeri kõiki kahjulikke ained. Vesipiibu suits sisaldab suurtes kogustes süsinikoksiidi, tõrva, nikotiini, raskemetalle seda võib olla isegi rohkem kui sigarettides. Müüt: vesipiibu suits ei kahjusta kopse ega tervist. Tegelikkus: Vesipiibu suits tundub küll mahe, kuid siiski on vesipiibu suits kahjulik kopsudele ja kogu organismile, nagu sigaretisuits
- mida hetkel ei ole olemas, kuid mille järele oleks nõudlus - uued ja erilised lähenemised - tühjad nišid - trendid ja muutused - tehnoloogilised uuendused, läbimurded Äriideedel on erinevad tekkepõhjused: - soov olla vaba, ise planeerida oma elu ja tegevust - soov rohkem raha teenida - juhus - ränk töö - kaine analüüs - vajadus kasvada - vajadus uute keskkonnasõbralike tehnoloogiate järele Mõned eksiarvamused äriideede kohta ja tegelikkus: 1. Äriideed tekivad iseenesest. Ei teki. Äriideede tuletamiseks tuleb teha tööd ja näha vaeva. 2. Kõik rumalana tunduvad ideed on väärtusetud. Paljud alguses rumalaks või võimatuks peetud ideed on hiljem osutunud väärtuslikuks. 3. Kliendid ütlevad alati, mida tuleks neile pakkuda, tootja asi on toodet pakkuda. Kliendid võivad küll aidata määratleda rahuldamata vajadusi, kuid
haridust nähti õppijate selekteerimise vahendina: eelkõige muidugi, leida kõige andekamaid, aga mõnikord ka selleks, et eraldada need keda oli normaalkoolis õpetatada. Tänapäevani leiavad toetust psühhomeetrilised ja statistilised meetodid haridustestides, tagades usaldusväärsust ja tõesust ning olles tulemuste tõlgendamise vahendiks. Võrdlushindamises moodustatakse tulemused õppijate võrdlemise teel. (lk 177) Eksiarvamused mõõtmismudeliga Teadmisi saab matemaatiliselt mõõta. Õpilasi saab hinnata ühe puti summa või punktide jada alusel, nii, et neid aab omavahel võrrelda. Praktikas tähendab see, et hinnatakse kui palju õpilsed õigesti omandanud. Tegemist on sisuelementide tagasipeegeldamisega õpetajatele, mis tähendab, et parima tulemuse saavad parimad õpilased, kes suudavad maksimaalselt infot tagasi peegeldada. Antud meetod toetab ainult üheplaanilist õppimist ja
- mida hetkel ei ole olemas, kuid mille järele oleks nõudlus - uued ja erilised lähenemised - tühjad nisid - trendid ja muutused - tehnoloogilised uuendused, läbimurded Äriideedel on erinevad tekkepõhjused: - soov olla vaba, ise planeerida oma elu ja tegevust - soov rohkem raha teenida - juhus - ränk töö - kaine analüüs - vajadus kasvada - vajadus uute keskkonnasõbralike tehnoloogiate järele Mõned eksiarvamused äriideede kohta ja tegelikkus: 1. Äriideed tekivad iseenesest. Ei teki. Äriideede tuletamiseks tuleb teha tööd ja näha vaeva. 2. Kõik rumalana tunduvad ideed on väärtusetud. Paljud alguses rumalaks või võimatuks peetud ideed on hiljem osutunud väärtuslikuks. 3. Kliendid ütlevad alati, mida tuleks neile pakkuda, tootja asi on toodet pakkuda. Kliendid võivad küll aidata määratleda rahuldamata vajadusi, kuid
et tagada alternatiivse energia arendajatele saada tehtud investeeringud tagasi. Kindlasti tuleks tõsta ka inimeste teadlikkust tuuleenergia suhtes, mis aitaks kaasa selle energialiigi kasutamise suurenemisele Eestis (Lahtvee 2003). Tuulikute ja tuuleparkidega seonduv on Eestis uudne nii tuulikute püstipanijatele kui ka elanikele, kelle kodude lähedusse neid püstitada tahetakse. Seetõttu ongi mõlemail vähe sellealaseid teadmisi ja kogemusi. Nii kujunevad konfliktid, eksiarvamused ja arusaamatused küllalt kergesti. Teadmatus ja hirm tundmatu ees on üks peamisi põhjusi, miks inimesed kiidavad tuuleenergeetika heaks ja sageli peavad tuulikut lausa keskkonnahoidliku tootmise sümboliks, kuid samas ei soovi neid energiat tootvaid tuulikuid oma naabruses asuvale lagendikule. Keskkonnasäästlik tuulepark on keerukam rajatis kui enamik tehaseid. Peale tuuliku parimate tehniliste lahenduste tuleb väga hästi ja mitmekülgselt tunda loodust. Pole
deduktiivne lähenemine v’i kasutada olevad vaatlused, tehnika ei anna alust selle välja kuulutamiseks. Enne peab tekkima kriis, et anda võimalus võistlevatele teooriatele. NIIKAUA KUI PARADIGMA VAHENDID OSUTUVAD SUUTELISEKS LAHENDAMA TEMA DEFINEERITUD PROBLEEME, ARENEB TEADUS KÕIGE KIIREMINI JA TUNGIB KÕIGE SÜGAVAMALE, NEID VAHENDEID TÄIE KINDLUSEGA RAKENDADES. Reaktsioon kriisile 1) Kriisi ületamine, kuidas see käib, millised on eksiarvamused, kuidas tegelikult kriisi lahenemine käib Eksiarvamused: kohe ei ütle lahti paradigmast anomaalia tekkimisel, püütakse kaitsta paradigma, lahendada anomaalia selle raames, vahenditega. Enne ei vahetus paradigma, kui on olemas teine paradigma. Kui mingisel põhjusel hakkab näima millegi muuna kui anomaaliana, siis on see kriis. Sest kokkusobivuses loodusega on alati kuskil raskusi. Anomaalia olulisuse kasvades hakkab sellele pühenduma rohkem teadlasi – arvukalt osalahendusi
Kuulmislanguse liigid Konduktiivne kuulmislangus Sensorineuraalne kuulmislangus Segatüüpi kuulmislangus Kuulmislanguse astmed Kerge kuulmislangus Mõõdukas kuulmislangus Raske kuulmislangus Sügav kuulmislangus Ühepoolne Kahepoolne Põhjused Geneetilised põhjused Keskkonnast tulenevad põhjused Kuulmisabivahendid Kuuldeaparaat Sisekõrva implantaat FM-süsteem Eksiarvamused Suhtlemisraskused on vaid kuulmislangusega õpilase probleemiks. Kuulmisabivahend taastab tavakuulmise ja kõrvaldab kuulmislangusega seotud suhtlemisprobleemid. Kuulmislangusega laps on hea suultlugeja. Raskem kuulmislanguse aste toob kaasa ebasoodsama olukorra. Aeglane kõne, pingutavalt väljendusrikas miimika või artikulatsioon aitavad kuulmislangusega isikul kõnet paremini mõista. Toetamine
Ning veidi vanema vanusegrupi vaatepunkt saadi Tallinna ööklubides narkootikume kasutavate noortega tehtud küsitluses. Selgus, et need noored peavad stimulante täiesti normaalseks ja oluliseks komponendiks lõõgastumise juures mõtlemata selle ohtudele nende tervisele, sest narkootikume peeti ohutumaks kui alkoholi, kuna järgmisel hommikul peale uimastite tarvitamist pole midagi tunda erinevalt alkoholist. Sokeerivaks osutusid ka mitmed eksiarvamused nagu see, et pärast keelatud ainete tarvitamist pidasid paljud noored normaalseks olla autoroolis, sest stimulandid tõstavad autojuhi tähelepanuvõimet ning politseil on narkojoovet raskem tuvastada. MTÜ Aidsi ennetuskeskuse juhatuse liikme Nelli Kalikova sõnul on üledoosidest tingitud surmasid suur hulk ning narkootikumide tarvitamist alustatakse mitte süstimise, vaid mõnel muul moel tarbitavate narkootikumidega, millest edasi süstimiseni jõutakse kiiresti. Paljudel
6.RENE DESCARTES- prantsuse (1596-1650) ■ rajas ratsionalismi (- arusaam, et tõsikindlad teadmised pärinevad mõistusest, ülejäänud kogemustest) ■ tema arvates sarnaneb filosoofia puuga, kus juured on metafüüsika, puu võre füüsika ja puu oksad rakendusteadused ■ Descartese arvates ei ole tarkus paljuteadmises vaid mõistmises (arusaamine) ■ ohud tunnetuse teel (eksimuse allikad): 1) lapsepõlve eksiarvamused 2)mõistuse kiire väsimine 3)sõnade ebatäpsus 4)meelte väheusaldamine (meelepettus- asjad näivad teistsugustena kui nad tegelikult on, kas saab välistada et meie elus on kuri deemon kes tekitab meis aistinguid ilma et üldse mingit välismaailma oleks?, kas saab välistada seda, et meie elu ongi ainult üks suur uni?) ■ ainus meetod kõikidest eksimustest vabaneda on kahelda kõiges (mädased õunad korvis-
ja keskkonnast. Lisaks ei leitud selget seost ka kompaktse linna ja inimeste tervisliku seisundi vahel. Algselt arvati, et kuna linnas on asutused ning inimesed väga lähestikku, tekitab see stressi, depressiooni ja ka õhusaastatusega kaasaskäivate hingamiselundkondadega seotud haiguste tõusu. Avastati, et suurema asustustihedusega aladel on vaimsest häiringust tingitud surmajuhtumeid vähem, samas oleneb see teistestki faktoritest, näiteks elamutüübist. (Burton, 2000) 4. Eksiarvamused kompaktsest linnast Neumani (2005) väitel kehtib kompaktse linna ja valglinnastumise vahel paradoks, mille puhul hajalinnade vastu võitlemiseks üritatakse rajada kompaktseid linnu, kuna eeldatakse, et kompaktsed linnad on jätkusuutlikumad. Kuid rahvastiku tiheduse kasvades hääletavad paljud inimesed oma jalgadega ja kolivad linna äärde madalama tihedusega piirkondadesse, suurendades valglinnastumist. Neumanni hinnangul on üheks paradoksi põhjuseks laialt levinud väärarusaam,
- meie esivanemad elasid tavamõistete maailmas, kus nende ees seisvaid probleeme oli võimalik lahendada konkreetse argimõistetes mõtlemise abil (Flynn, 2007). Kahekümnendal sajandil edenes aga teaduslik mõtlemine, mis kasutab abstraktseid mõisteid. Üha kasvav hulk inimesi, kes hakkasid tegema intellektuaalselt keerukaid töid, panid endale ette n-ö teaduslikud prillid (scientifi c spectacles), mille kaudu nad vaatasid maailma. - Intelligentsuse tagajärjed - Eksiarvamused intelligentsuse kohta - Psühholoogid ise ei suuda kokku leppida, kuidas intelligentsust defi neerida. - IQ-testid ei mõõda midagi olulist, kui mitte arvestada võimet täita IQ-teste - Väide IQ päritavuse kohta on ümber lükatud - ) IQ testimine loodi selleks, et säilitada ühiskondlikku status quo’d ja kindlustada sellega valitsevaid klasse. - IQ-testid loodi selleks, et näidata valge rassi üleolekut. - Regulatsionid mis arvestavad vaimste võimete taset:
kummardamisel.. Tänapäeva ajalooteadus on Murray teesist koos kõigi selle teisenditega lahti öelnud. Teadlased on Murray väiteist taganemisega isegi liiale läinud, sest kindlasti leidub keskaja nõiakunstis paganausu relikte. Ent samas on tõsi seegi, et Murray tees tervikuna paikapidamatu. Mingi antiikajast läbi keskaja kuni tänaseni kestnud selgepiirilise viljakuskultuse konseptsiooni muudavad kahtlaseks eksiarvamused: 1) Algseks usundiks, millest nõiakunst Murray väitel pärined, oli Dianuse kultus. Sellist kultust pole kunagi olemas olnud; preili Murray pani selle kunstlikult kokku üksteisest lahus arenenud ja täiewsti erinevate kultuste tunnusjoontest Väike-Aastasit kuni Walesini. Murray seisukoht kaldub tunnustama kristlaste väidet selle kohta, et kõik paganlikud usundid on ühesugused 2) Isegi kui selline segastiilis viljakususund tõesti eksisteerinuks, siis tõendid selle
Bacon: (1561-1626) 19) nelja iidoli lühiiseloomustus ja nende erinevus (tuua iga iidoli kohta vähemalt üks näide, turuiidoli puhul kaks) Iidolite õpetus - mõistuse peab vabastama teda alatasa ähvardavatest eksimustest (iidolitest). Idola tähistab väärkujutusi, eelarvamusi mis segavad maailma. Iidoleid on nelja liiki: sugukonna e. hõimuidolid - Hõimuiidolid põhinevad inimloomusel endal, ja inimeste hõimul ehk sool enesel (eksiarvamused, mis on omased inimsoole tervikuna. (nt. kui tekkis raadio, hakati kuulma raadiosignaale ka marsilt); koopaiidol - eelarvamused, mis on iseloomulikud üksikutele; (Koobas - murrab = kaasahaaratud ja eelarvamustega vaim – muutlik asi) turuiidol - eelarvamused, mis on in-le omased keele tõttu - kergemeelselt usutakse sõnu; ( - Suhtlus – rahvahulga arusaamad → halb ja oskamatu valik – aru ummistub (sõnad ajavad kõik segamini)
1876. a leiti, et samamoodi pärandub daltonism. 56 Ka 19. sajandi lõpul oli pärilikkuse kohta ikka veel küllalt kõikvõimalikke eksiarvamusi. Peamine küsimus oli, et pärilikkust kui probleemipüstitust, poldud veel suudetud tõstatada (puudus selelks vajalike teooriate jms kompleks, alles Darwin oma töödega tõi tõsiselt esile mutlikkuse ja pärilikkuse kui olulised fenomenid eluslooduse toimimise mõistmiseks). Vead ja eksiarvamused põhinesid paljude fenomenide väärititõlgendamisel või arusaamatustel. Usuti, et: · elu jooksul omandatu pärandub edasi; · pärilikkustegurid tekivad kogu kehas ja siirduvad sugurakkudesse (pangenees); · hübridiseerumisel tekib uus pärilikkusaine; · isas ja emasloom omavad erinevat tähtsust; · munaraku viljastumisel osaleb mitmeid seemnerakke; · telegoonia hüpotees, ehk lähenemine, mille kohaselt isalooma tõuomadused
annaabi.ee 
