Õlid, liim, vedelikud. Põlevvedelikud ja tahked sulavad ained Mis on A klassi põlengud , nimeta 3 põlevat ainet? Paber,puit, tekstiil. Tahked, peamiselt orgaanilise päritoluga ja põlemisel hõõguvad ained. (Iseloomusta A ja B klassi põlenguid). (2,3,4 on tunni oma sarnased) 4. Millised tulekustutid sobivad A klassi tulekahju kustutamiseks ? Pulberkustuti ja vaht-või vesikustuti. 5. Mille kustutamiseks sobib kõige paremini CO2 süsihappegaas tulekustuti? B klassi tulekahjuks, õli, bensiin, lahustid, rasv jne. 6. Põlemine lakkab iseenesest , kui ruumi on hapnikusisaldus madalam kui ? 16% 7. Mis liiki tulekustuti sobib inimese kustutamiseks ? Pulberkustuti või kustutustekk 8. Iseloomustage vingugaasi ja nimetaga 3 omadust ?Värvitu, lõhnatu ja maitsetu. Jõuab organismi sissehingamise kaudud.Poorseid materjale läbiv ja vees halvasti lahustuv. Õhuga kergesti segunev. (Tunni oma) 9
Objekt on krunt, maatükk, ehitis, ruum või transpordivahend. Pädev isik on sertifitseeritud asutuses alaliselt või lepinguliselt töötav isik kellel on vajalik väljaõpe ja kogemus, juurdepääs vastavatele vahenditele ja teabele tootja poolt nõutavate mis tahes protseduuride osas. 2. Tulekustutite valiku põhimõtted: arvestatakse objekti pindala ja kasutusotstarvet keskkonna tingimusi objektil olevate põlevainete ja tulekustutusaine vastastikust sobivust. 3. Tulekustuti kinnituskonks, klamber, spetsiaalne alus või kapp paigaldatakse seinale nii, et tulekustuti ei takistaks ukse täielikku avanemist ja tulekustuti põhi ei oleks põrandast kõrgemal kui 1,5 m 4. Tulekustuti paigaldatakse vähemalt 1 m kaugusele kütteseadmest. 5. Tulekustutile peab olema vaba juurdepääs 6. Tulekustutite vajadus majutus-, õppe-, ravi- ja hooldeasutustes ning spordi- ja büroohoonetes (vt tabel!)
AINE : TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS Koosneb neljast osast: 1. Tööõigus 2. Tuleohutus 3. Töötervishoid 4. Tööohutus TÖÖÕIGUS (16.06.1999a) RT I 1999, 60, 616, jõustunud 26.07.1999 OHUTEGURID · Füüsikalised ohutegurid §6 · Keemilised ohutegurid §7 · Bioloogilised ohutegurid §8 · Psühhofüsioloogilised ohutegurid §9 TÖÖANDJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED §13 TÖÖTAJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED §14 TÖÖKESKKONNASPETSIALIST §16 TÖÖKESKKONNAVOLINIK §17 TÖÖKESKKONNANÕUKOGU §18
On olemas palju erinevaid tulekustutusaineid ja tulekustutusvahendeid. Pulberkustuteid, vahtkustuteid, rasvakustuteid, CO2-kustutid, tuletekk, voolikud, soolad jne. Selleks, et kodus tulekahju ennetada peab kodus olema suitsuandur. Merilin Jürine Tulekustutusained-ja vahendid Kodused tulekustutusvahendid Kaubandusvõrgus on saada erinevaid tulekustutusvahendeid igasse kodusse soovitatakse soetada tuletekk ja tulekustuti. Arvestades, et viimaseid on olemas mitmeid eri tüüpe, soovitatakse soetada koduseks kasutuseks ABC pulberkustuti või AB vahtkustuti. Jälgides tuleohutusalast teavitust inimeste valmisoleku parandamisel, jääb ausaltöeldes mulje, et nende esemete olemasolek peakski tagama koduse tuleohutuse. Kui aga spetsiaalseid vahendeid käepärast pole, on väikseid kahjutulesid võimalik kustutada ka muude käepäraste vahenditega
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Puidu õppetool EVI LEET Tp – 12 Referaat Tuleohutus puidutöökojas Juhendaja Väimela 2013 ÜLDIST PUIDUTÖÖTLEMISETTEVÕTETE KLASSIFIKATSIOON EHITUSLIK TULEOHUTUS KANDETARINDITE TULEPÜSIVUS JA TULETÕKKESEKTSIOONIDE MOODUSTAMINE LÄBIVIIGUD JA LAHTISED AVAD TULEOHUTUSKUJAD TOOTMISPROTSESSI TULEOHUTUS ELEKTRISEADMED KÜTTESEADMED TERRITOORIUMI JA RUUMIDE KORRASHOID TULETÖÖD NÕUDED TERRITOORIUMIL JA RUUMIDES LIIKUVATELE SÕIDUKITELE TULEOHUTUSJUHENDID TEGUTSEMINE TULEKAHJU KORRAL ESMASED TULEKUSTUTUSVAHENDID
kahjud enam kui kümnetesse tuhandetesse kroonidesse, lisaks kustutustööde veekahjud. Maapiirkondades, kus tuletõrjel võib kuluda tänu pikkadele vahemaadele kohalejõudmiseks vahel isegi mitukümmend minutit, on maja kustutustööde alustamise hetkeks tavaliselt juba üleni leekides. See tähendab aga ainult ühte, vajadust olla ise tasemel ning ennetada võimaliku tuleõnnetust. Tuleohutus kodus Tulekahju on väljaspool spetsiaalset kollet toimuv kontrollimatu põlemine, mille käigus eraldub kuumus ja suits ning millega kaasneb varaline või muu kahju. Spetsiaalseteks kolleteks on ahi, kamin, grillimise alus, lõkkekoht ja muud sellised kohad, mis on selleks eraldi valmistatud ning kuhu tehakse tuli meelega. Kõik spetsiaalsed kolded peavad vastama mitmesugustele erinõuetele, sest need ei tohi ise põhjustada tulekahju. Kütteseadmed
Riski- ja ohutusõpetus I Tuleohutus (3 küsimust siit). 1. Põlemiseks on tarvis kolme komponenti, palun nimetage need: Vastus: põlevmaterjal, temperatuur , süüteallikas. ( lisaks on vaja - aega) 2. Pulberkustuti on efektiivne kustutamaks mis klassi põlenguid ? Vastus: A klass tahked ained, B klass - põlevvedelikud ja C klassi - gaasi põlengud. 3. Mis on B klassi põlengud , nimeta 3 põlevat ainet ? Mis on A klassi põlengud , nimeta 3 põlevat ainet. (Iseloomusta A ja B klassi põlenguid).
19.2. Multipilot 1100 115 19.3. Weather fax ja SAM 4682 dual axis doppler speed log 116 19.4. Navtex DEBEG 2902 118 19.5. Echosounder DEBEG 4630 118 Kokkuvõte ja kasutatud kirjandus 119 Lisa 1 Sildumine 120 Lisa 2 Tuletõrje ja ohutusplaan 123 4 Sissejuhatus Järgneva aruande koostasin ma vastavalt nõuetele, mis on seatud madruse meresõidupraktika aruande koostamisel. Aruanne aitab mul õpitut veel paremini tundma süvendatult. Pööran tähelepanu asjadele, mida ma veel ei teadnud ja mis on minu jaoks uus.
mm. Joatorud peavad olema kombineeritud tüüpi, andma pihustatud ja kompaktse veejoa. *Kantavad pulber- ja süsihappegaasi kustutid erineva mahutavusega. *tuletõrjeämber liiniga *metallkast liivaga, kühvel *pootshaak, raudkang, labidas *tulekindel vilt või present mõõtudega 1,5*1,5 *rahvusvaheline kaldaühendus, tihend, 4polti ja mutrit ning 8 seibi 16mm-se mõõduga Tuletõrjevahendite märgistus: A-klass. Tahkete, peamiselt orgaaniliste päritoluga ainete tulekahjud. B-klass. Põlevad vedelikud ja tahkete sulavate ainete tulekahjud. C-klass. Gaaside tulekahju D-klass. Metallide tulekahjud. E-klass. Elektri seadmed ,pingega 1000W 2. Kes tagab laevapere liikme töö- ja eririietuse Reeder tagab omal kulul laevapere töö tegemiseks vajaliku töö- ja eririietuse ning kaitsevahendid. 3. Juhtimisvõima kaotanud laeva päevamärgid Mastis kaks musta ümmargust tuld, üksteise peal. Pilet 3 1. Võitlus sissetungiva veega kerevigastuse korral
katkised kütteseadmed või nende vale kasutamine; tahtlik süütamine; äike; suitsetamine. 1.1.4 Sisetulekahju arenemine Puudulik hapnik ja sekundaarne soojenemine põhjustab põlemisgaaside kogunemise ruumi ülaossa. Lõpuks moodustavad nad süttiva gaasiseose, sest segu rikastub ja temperatuur tõuseb. Peagi saavutatakse ASP ning tulekolle süütab lae alla kogunenud suitsupadja 2. Tulekustutisvahendid · Esmased · Mehhaanilised · Statsionaarsed Tuletõrje vesivarustus · Automaatsed Sprinklerseadmed Drentserseadmed 2.1 Tulekustutite liigitus A- Klassi tulekustuti - Kustutab tahkete, peamiselt orgaanilise päritoluga ja põlemisel hõõguvate ainete tulekahjusid (puit, paber, tekstiil, põlevad kiudained jms) B- Klassi tulekustuti - Kustutab põlevvedelike ja tahkete sulavate ainete tulekahjusid (õli, bensiin, lahustid, vaigud, liimid, rasv, enamik plaste jms)
Juhul kui kõrgepingetraat katkeb ja langeb maha, tekib ohtlik ala maapinnal selle ümber 25 meetri raadiuses. Elektrivoolu on võimalik välja lülitada ainult alajaamas. Esmaabi Kontrolli hingamist ja pulssi, nende puudumise korral alusta viivitamatult elustamist. Ergonoomika (slaididel on veel mingi materjal, raamatute leheküljed vms) Ergonoomika tegeleb töötingimuste, nt. valgustuse, müra, mikrokliima, tööasendi ja ka informatsiooniprotsesside, töö organisatsiooniliste, psühholoogiliste jt. tegurite parandamisega. Ergonoomika liigid süsteemiergonoomika hambaravi ergonoomika arvutitöö ergonoomika rakendus ergonoomika füüsikaline ergonoomika töökoha ergonoomika nägemise ergonoomika keskkonna ergonoomika tarbekaupade ergonoomika tööstus ergonoomika kõrgkooli ergonoomika
tervisekaitsetalitusega. 4. Käesoleva määrusega reguleerimata valdkondades lähtutakse teistest kehtivatest tervisekaitsenõuetest ja muudest õigusaktidest. II. Noortelaagri tervisekaitsenõuded 5. Laagri maa-ala ning ruumide (hoonete) projekteerimine ja renoveerimine 5.1. Projekteeritava laagri maa-ala peab asuma võimalikult eemal magistraalteedest ja tänavatest, tööstus-, kommunaal- ning muudest ettevõtetest, mis võivad tekitada müra, saastata õhku või vähendada insolatsiooni. Laagrid projekteeritakse metsade, parkide ja veekogude lähedusse. 5.2. Projekteeritava noortelaagri maa-ala pindala peab olema vähemalt 130 m² ühe noore kohta. Laagri maa-alale planeeritakse põhi- ja majandussissesõit. 5.3. Laagri hooned projekteeritakse ühe- või kahekorruselisena. 5.4. Laagri eluruumid planeeritakse hoone ida-, kagu- ja lõunapoolsesse, köök põhjapoolsesse ossa
riigiteataja.ee ; · töö küsimustes mainitud seadusi; · Tööinspektsiooni kodulehte http://www.ti.ee . Töötervishoiu ja tööohutuse seadus Tööinspektsiooni kodulehekülg: http://www.ti.ee Töötervishoid ja tööohutus Õigusaktid 1. Ohutegurite jaotus (nimetada grupid ning 3 näidet iga grupikohta) Ohutegur: Näited: · müra · vibratsioon Füüsikaline · elektromagnetväli · temperatuur · ioniseriv kiirgus · kemikaalid · aurud
tuletõkkesektsiooni. Igast ehitise osast peab olema võimalik kiire ja lihtne pääs evakuatsiooniteele. Esmased tulekustutusvahendid · Esmased tulekustutusvahendid on kantavad tulekustutid (hoonetes enamlevinud 6kg pulberkustutid). · Reguleeriv seadus "Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule" siseministri määrus nr 39. · Tulekustuti peab vastama Eesti standardi nõuetele. · Tulekustutid paigaldatakse hajutatult, nähtavasse ja ligipäästetavasse kohta maksimaalselt põhjakõrgus põrandast 1,5m. Hädaväljapääs Evakuatsioonipääsu nõuetele mittevastav väljapääs, mille kaudu on võimalik evakueeruda või evakueerida inimesi ehitisest tulekahju või muu õnnetuse korral. Ehitistes, kus elavad või töötavad inimesed, peavad olema hädaväljapääsud, välja arvatud juhul, kui evakuatsiooni
hoonet. Teisel juhul on adekvaatse IT- ohutuse realiseerimisvõimalused sageli palju rohkem piiratud. Etapid, mis on vajalikud serveriruumi kujundamisel kui ka meetmed, mida on vaja sealjuures jälgida, on järgnevalt üles loetletud. Planeerimine ja kontseptsioon Serveriruumide planeerimisel on terve rea meetmete abil vaja hoolt kanda piisava füüsilise turvalisuse eest, nagu elektrivarustuse installeerimine, õhukonditsioneeri paigaldamine ja tuleohutus. Serveriruumis ei tohiks võimaluse korral olla veetorusid, sest lekked võivad tekitada suuri kahjusid, mis võivad viia kuni kõigi ITseadmete väljalangemiseni. Kui käideldavusele esitatakse suuremaid nõudmisi, peab serveriruum tagama piisava varu, mis planeeritakse juba tehnilise infrastruktuuri käigus, et võimaldada ületada üksikuid rikkeid. ___________________________________________________________________________ _____________ ISKE rakendusjuhendi kataloog: november 2011 81
a) konteinereid b) lihtreid c) puistkaupu d) pool-treilereid 48. Nimeta joonisel nummerdatud laeva osad 1.......................................... 4.......................................... 2............................................ 5.......................................... 3............................................ 6........................................... 49. Mida tähistavad numbrid laeva pardal? 1. Parda kõrgust 2. Süvist 3. Lastimahutavust 4. Laeva pikkust antud tasandil 50. Nimeta joonisel tähistatud laevakere detailid 1........................................... 2........................................... 3.......................................... 19 4.......................................... 5.........
• Purjelaeva tuled, päevamärk ja udusignaalid. Lisaks teistele käigutuledele punane ja roheline ringtuli mastis. Päevamärk on kolmnurk tippuga alla. Udusignaal 1 pikk, 2 lühikest iga 2 min. tagant. • Ankru vabastamine veealusest kaablist või teise laeva ankruketist. Ankur tõstetakse nii kõrgele kui võimalik. Võetakse vajaliku tugevusega tross. Trossi üks ots kinnitatakse pollarile, trossi teine ots lastakse läbi klüüsi parda taha ankru juurde. Vööris kinnitatakse ankru kohale tormiredel, seal madrus toob allalastud trossi vaba otsa võõra ankruketi alt läbi ja seob selle allalastud viskeliini külge. Selle abil tõstetakse trossi vaba ots üle vööri kiibi tekile, pingutatakse ja kinnitatakse pollarile. Tasapisi laseme ankrupeliga om ankru allapoole. Heal juhul vabanevad meie ankru käpad võõrast ankruketist esimesel katsel. Võõras ankrukett jääb trossi otsa rippuma
4.1 Juhtnöörid isikute evakueerumiseks Esmalt tuleb evakueerida inimesed, keda ähvardab tulekahju poolt kõige suurem oht. Tulekahju avastamisest alates, kui see on võimalik, tuleb korraldada tulekustutamine ja vara evakueerimine nende töötajate poolt, kes ei ole hõivatud inimeste evakueerimisega. Kui selgub, et mõni inimene on jäänud ohutsooni ning tema päästmine on raskendatud kõrge temperatuuri ja suitsu suure tiheduse tõttu, siis tuleb peale tuletõrje saabumist anda sellekohane info ning jätta päästetööde tegemine spetsialistide hoolde. inimeste evakueerimisel on kõige tähtsam viimastes säilitada rahu; "pea kaotanud" inimesed alluvad kergesti tugevale tahtele ja täidavad käsklusi mõtlemata nende sisule; evakueerimist juhtides tuleb rääkida võimalikult rahuliku ja valju häälega, püüdes haarata initsiatiivi; viivitamatult tuleb maha suruda kõik paanika tegemise katsed;
Ameerikas kasutatakse IALA „B“ süsteemi kus on vastupidi. Lateraalsüsteem määratletakse põhimõttel, et laev liigub merelt maa poole, suuremast veest väiksemasse vette. Punased on paaris numbrid, rohelised paaritud. Topimärgid on mõlemas süsteemis samad vasakul silinder, paremal koonus. 2. Laevades kasutatavad tuletõrjevahendid Laevaehituslikud vahendid: konstruktiivsed (tulekindlad vaheseinad), tuletõrje süsteemid (vee-, auru-, süsihappegaasi-, vahu-, sprinkleri- ja inertsete gaaaside süsteem), tuletõrjesignalisatsioon (andurid laeva ruumides), tuletõrje varustus. Tuletõrje vahendid: tuletõrjevoolik joatoruga (Ruumides on vooliku pikkus 10-20m, masinaruumis 15m, tekil kuni 20m, eriti laiadel laevadel 25m.Voolikud peavad olema sellise pikkusega, et igasse laeva punkti oleks võimalik vett anda kahest
· Tööinspektsiooni kodulehte http://www.ti.ee . Töötervishoiu ja tööohutuse seadus 1. Ohutegurite jaotus (nimetada grupid ning 3 näidet iga grupikohta)? Ohutegur: Näited: · Valgustus Füüsikalised · Vibratsioon · Müra · Kemikaalid Keemilised · Asbest · Mürgistus · Kokkupuutejuhtum Bioloogilised · Niiskus · Hallitus
Töökeskkonna ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Kui õnnetuse või haigestumise ohtu ei ole võimalik vältida või kui töökeskkonna ohuteguri parameetrit ei ole võimalik viia vastavusse kehtestatud piirnormiga tehnilisi ühiskaitsevahendeid või töökorralduslikke abinõusid kasutades, annab tööandja töötajale isikukaitsevahendid. Füüsikalised ohutegurid Füüsikalised ohutegurid on: müra, vibratsioon, ioniseeriv (radioaktiivne)kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid.
ning süttimistemperatuuri ületamine Tulekahju (ka põleng) on kontrolli alt väljunud põlemine, mis kahjustab inimesi, nende vara või keskkonda. Tulekahju võib olla tekkinud juhuslikult või on keegi selle tahtlikult süüdanud. Tavalisemad tulekahju tekkimise põhjused on ettevaatamatu tulega ümberkäimine, potentsiaalselt tuleohtlike seadmete, ainete ja materjalide oskamatu käsitsemine, staatiline elekter, äike, tahtlik süütamine, isesüttimine jm. Tulekahjude kustutamisega tegeleb tuletõrje. Tulekahju on väljaspool spetsiaalset kollet toimuv kontrollimatu põlemine, mis kahjustab inimesi, nende vara või keskkonda. Tulekahju jaoks on vajalik: · Õhk (hapnik) · Põlevmaterjal (kütus) · Süüteallikas (temperatuur/leek) Tulekahju kustutamine tähendab kasvõi ühe neist teguritest kõrvaldamist. Tulekahju võib alguse saada looduslikel põhjustel ja inimeste tegevuste tagajärjel. Flogiston ehk Tuli Flogiston oli 17. sajandi lõpu ja 18
radiograafia), uurimis- ja teadusasutused(röntgenanalüüs), teenindusasutused (kiirgusallikate transport). 17. Milline kiirgusohutusega seotud objekt asub Paldiski lähedal? Pakri saarel, endine Paldiski tuumaallveelaevnike õppekeskus. 18. Keemilised ohutegurid Ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. Ohtlik on kemikaal mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda ja/või vara. Kemikaalid jagunevad: tolm, aur, gaas lahustid metallid ja nende ühendid happed ja alused taimekaitsevahendid (pestitsiidid) 19. Ohtude hindamine (klassifitseerimise alus) Ohtlike kemikaalide kategooriad ohtlike omaduste alusel: 1. plahvatusohtlikud 2. oksüdeeruvad 3. eriti tuleohtlikud 4. väga tuleohtlikud 5. tuleohtlikud 6. väga mürgised
välispiirete heliisolatsioon. Kui elamu välisseinaks on raske kivikonstruktsioon, määravad seina helipidavuse aknad. Korraliku tihenduse puhul mõjutab elamutes kasutusel olevate pakettakende heliisolatsiooni eelkõige klaaside paksus ja klaasi tüüp (tavaline või laminaatklaas), mitte niivõrd klaaside arv Planeerimislahendustes soovitatakse paigaldada elamu ja müraallika vahele müra levikut tõkestavaid ekraane või haljastust. Õigesti kavandatud ekraan võib mürataset eluterritooriumil vähendada umbes 10 dBA võrra. Müra levikut tõkestav haljastus peab olema tihe, piisavalt kõrge ja aastaringselt haljas. Lehtpuudest koosnev hõre haljastus müra levikut märkimisväärselt ei vähenda. Akustilisi tingimusi eluruumides saab parandada ruumide otstarbeka paigutusega
kuus. 4. Töötajate küsitluslehtede analüüs Ohutegurite tuvastamiseks viidi läbi töötajate anonüümne ankeetküsitlus. Ankeete täitsid 7 töötajat. Töötajate ankeetide tulemusi on kasutatud käesolevas riskianalüüsis terviseriskide hindamisel. Põhilised töökeskkonna ohutegurid ankeetküsitluslehtedele põhjal: - tuleoht: töötajatel puudub väljaõpe avariiolukorras tegutsemiseks; - müra (allikas: mänguautomaadid); - staatiline elekter (allikas: mänguautomaadid). Tervislik seisund, mis on tingitud tööspetsiifikast ja töökeskkonnast: - silmade väsimine; kaela-, selja- ja jalalihaste valud, surin kätes/sõrmedes (tingitud pidevast arvutiga tööst). Tähelepanu tuleks pöörata ka järgmisele töökeskkonna ohutegurile: - puudub karjääri tegemise võimalus. Õnnetusjuhtumite riski võimaliku põhjusena on nimetatud järgmist:
Enamike ainete põlemine lakkab, kui hapniku hulk õhus langeb alla 14%. See tähendab, et kui ruumi ei tule lahtise akna või ukse kaudu õhku juurde, siis mingil ajal lõppeb toa õhus põlemist võimaldav hapnik ning tuli hakkab vaikselt kustuma. Hapnik ise ei kao, vaid muundub põlemise käigus erinevateks põlemisgaasideks. Põlemine saab toimuda vaid kindlatel tingimustel, milleks on põlev materjal (näiteks puit, paber, bensiin jne), hapnik (see on õhus olemas) ja süüteallikas (tikk, säde jne).Kõigi nende kolme piisav olemasolu annab tulemuseks põlemise. Kui aga kasvõi üks nendest kuidagi kõrvaldada, siis põlemine katkeb. Tulekahju on väljaspool spetsiaalset kollet toimuv kontrollimatu põlemine, mille käigus eraldub kuumus ja suits ning millega kaasneb varaline või muu kahju. Spetsiaalseteks
Kui elamu välisseinaks on raske kivikonstruktsioon, määravad seina helipidavuse aknad. Korraliku tihenduse puhul mõjutab elamutes kasutusel olevate pakettakende heliisolatsiooni eelkõige klaaside paksus ja klaasi tüüp (tavaline või laminaatklaas), mitte niivõrd klaaside arv Planeerimislahendustes soovitatakse paigaldada elamu ja müraallika vahele müra levikut tõkestavaid ekraane või haljastust. Õigesti kavandatud ekraan võib mürataset eluterritooriumil vähendada umbes 10 dBA võrra. Müra levikut tõkestav haljastus peab olema tihe, piisavalt kõrge ja aastaringselt haljas. Lehtpuudest koosnev hõre haljastus müra levikut märkimisväärselt ei vähenda. Akustilisi tingimusi eluruumides saab parandada ruumide otstarbeka paigutusega müraallikast vastaspoolele, kuid krundiga
Töötervoshoiu ja tööohutuse seaduse eesmärk on tagada töötajatele ohutu ja tervist hoidev töökeskkond. Töökeskkond 3 Töökeskkond (TKK) ümbrus, milles inimene töötab. Töökeskkonnas toimuvad igasugused tegurid. Need on füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psüholoogilised. Füüsikalised – temperatuur, valgustus, müra, vibratsioon, tuuletõmbus, kukkumisoht, komistamine. Keemilised – kahjulikud aurud, vedelikud. Bioloogilised – parasiidid, mürgised taimed. Psüholoogilised – suhted, palga suurus, töökoormus. Füsioloogilised – raskuste tõstmine, tööasend. Töökeskkonnas on töökeskkonnaspetsialist, kes tegeleb küsimustega, mis tekkivad töö jooksul. Töökeskkonnaspetsialist on töökeskkonna alal pädev insener või muu töökeskkonnaõpetust
tuletõkkesektsiooni pindala, suitsueemalduse lahendus, samuti kande- ja tuletõkketarindite tulepüsivusnõuded. Tulekaitsetasemeid on 4. Tulekaitsetase I: esmakustutusvahendid. Esmakustutusvahenditeks loetakse tulekahju algjärgus ühe inimese poolt tule kustutamiseks kasutatavaid vahendeid (näiteks tulekustutid või väikese võimsusega tuletõrjekraanid (läbimõõduga kuni 30 mm). Tulekaitsetase II: tõhustatud esmakustutusvahendid. Teise tulekaitsetaseme moodustavad ehitise sisene tuletõrje veevärk tuletõrjekraanidega (läbimõõduga 50 mm ja enam) tulekustutid ning käsijuhtimisega kohtkustutusseadmed. Tuletõrjekraanide paigutus peab võimaldama anda ruumi igasse punkti ühe tulekustutusjoa. Tulekaitsetase III: tõhustatud esmakustutusvahendid ja tulekahjusignalisatsioon. Kolmandal tulekaitsetasemel rakendatakse II tulekaitsetaseme tulekustutusvahendeid, millele lisaks on ette nähtud tulekahjusignalisatsioonisüsteem (projekteeritakse erieeskirja järgi).
Kustutit pagasiruumist või tagaaknalt välja õngitsedes lähevad kaduma väärtuslikud sekundid, mis otsustavad, kui palju sõidukist alles jääb. Iga autojuht peaks tulekustutit hoidma käeulatuses. Pulber on parem kui vaht Päästeamet soovitab sõiduautos kasutada kahekilost pulberkustutit. Sellest kustutusaine kogusest peaks tavalise põlengu summutamiseks piisama, samas ei nõua kustuti kuigi palju ruumi. Süsihappegaaskustutid on oma toime poolest pisut tagasihoidlikumad, sest gaas kipub lahtise põlengu korral hajuma. Kummagi kustutiga saab järjest kustutada umbes 10 sekundit. Sõites olge valvsad - põlengust annab märku mootorikatte alt tulev suits või põlemisele iseloomulik lõhn salongis. Suitsu märgates või kärsahaisu tundes peatuge, jätke mootor seisma ja uurige järele, milles asi. Edasi võib sõita vaid siis, kui olete veendunud, et miski ei põle. Kui põleb kapotialune: · Kui põleb kapotialune, tehke auto inimestest tühjaks
volitatud isik, kes annab ajutiseks tuletöö tegemiseks kirjaliku tuletöö loa (edaspidi tuletöö luba). Sepatöö tegemine ajutises tuletöö kohas on üldjuhul keelatud. Sepatöö tegemisel massiürituse kohas tuleb tuletöö loa väljastamine eelnevalt kooskõlastada sepatöö tegemise asukohajärgse päästeasutusega. Ajutisel tuletööde kohal peab olema vähemalt kaks 6 kg laenguga kantavat tulekustutit. Ketaslõikuriga metalli lõikamisel ja küttekoldevälise tule tegemisel võib tulekustuti asemel olla ämber 10 l veega. Muude tulekustutusvahendite vajaduse ja koguse määrab tuletöö luba väljastav isik, tehes tuletöö loale sellekohase märke. Tulekustutusvahendid võivad paikneda tuletöö kohast kuni 10 m kaugusel. Kui tuletöö koha läheduses on tuletõrjekraan, tuleb selle joatoruga varustatud voolik enne töö alustamist töökoha suunas lahti kerida. Tuletöö tegemisel ajutises tuletöö kohas tuleb töökoha ümbrus kuni 3 m raadiuses puhastada
(9,14 m) VII peatükk 7. Vedellastide vedu tankeritel. 7.1. Sissejuhatus Naftat (maaõli) ja naftasaadusi veetakse tänapäeval meritsi aastas umbes 1 miljard tonni. Aastal 1972 veeti meritsi 2,7 miljardit tonni toornaftat. 1970-ndate aastate suure kütusekriisi järel langes meritsi veetava nafta kogus üle kahe korra ja on viimase kümne aasta jooksul jäänud 1 miljardi tonni piiresse. Nafta ja temast toodetav gaas katab praegu 60 % kogu maailma energiavajadusest. Suurimaks nafta tarbijaks on USA 780 miljoni tonniga aastas. Lääne-Euroopa tarbib 620 miljonit tonni ja Jaapan 245 miljonit tonni aastas, Eesti aastatarbimine on 330 000 tonni vedelkütust. Kütuse tarbimisel on toimunud nihe kergemate produktide suunas. Ikka enam ja enam kasutatakse bensiini, lennukikütust ja kergemat diislikütust. Ameerika Ühendriikides moodustab bensiin 45 % kogu
Mõõdud on harilikult 500x2000mm ja paksus 25-100mm. Soojaerijuhtivus 0,09-0,14 W/m.Cº. TEP-plaate on Eestis kasutatud seinte ja katuslagede soojustamiseks. Suur osa ehitatud paneelmajadest on välisseintest nendega soojustatud. Krohv püsib nendel hästi. Sobib ka lisasoojustusena. Vahtplastplaadid: Poorne materjal, mis saadakse vaikude vahustamisel. Sulatatud vaik küllastatakse kõrge rõhu all mingi gaasiga ja jahutatakse maha. Teiskordsel soojendamisel 100.120 kraadini gaas paisub, ajades kogu massi vahutama. Jahtumisel vahustruktuur säilib. Kasutatakse sooja ja heliisolatsiooniks. Orgaanilised puistematerjalid Tselluvill: saadakse makulatuuri peenestamisel ja antipüreenide (boori ühendid) lisamisel. Tselluvill on raskelt süttiv materjal, tihedus 40 kg/m3 ja soojaerijuhtivus 0,037- 0,041 W/m.Cº. Seda paigaldatakse puhuriga mööda voolikuid, sobib raskesti ligipääsetavates kohtades (madalad pööningud). Võib pritsida ka vertikaalsetele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
