Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

EHITUSMÜÜRSEPP 2012 - sarnased materjalid

kaitsevahendid, operatsioonide, tehnoloogiliste, ladumine, rdleeliseid, armeerimine, vahesein, loetelu, riistade, ladumise, kasutamisel, silluste, keramsiitplokk, tellis, kulunorm, mullbetoonplokk, rtide, abivahendid, rguste, temperatuurivuukide, sivus, vundamente, laest, paiknemine, seotised, kivipostide, silikaat, paigaldamisel, mustade, soojus, lubi
thumbnail
9
doc

Eksami harjutused

EHITUSMÜÜRSEPP 2012 EKSAMIPILETID Pilet 1 Vajumis ja temperatuurivuukide ladumine ja nõuded ladumisel Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: · temperatuurivuukide ja vajumisvuukide paiknemine müüritises · vajalikud töövahendid · tehnoloogiliste operatsioonide järjestus · armeerimine · tööohutus ja individuaalsed kaitsevahendid 1. Võrdle: silikaat- ja savitellis · kirjeldada materjale · võrrelda kasutusotstarvet, eeliseid ja puudusi Pilet 2 1. Müüritise ladumise meetodid Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: · töökoha korraldamise põhimõtted ja eeldused töö alustamiseks · vajalikud töövahendid · tehnoloogiliste operatsioonide järjestus · loodi järgi ladumine · nööri järgi ladumine

Ehitus
119 allalaadimist
thumbnail
82
odt

Ehitusviimistleja eksamipiletite küsimused ja vastused.

oleva vee imendumist aluspinda. Tasandamist võib alustada, kui krunt on nn puutekuiv (ca 2- 4 tundi). Iga pakendi peal on ära näidatud lisatava vee kogus. Kui lisada vett liiga palju, on segu koostis rikutud, mille tagajärjel jääb pinnapealne kiht pehme. Eksamipilet Nr.3 1.Pindade krohvimine. PINDADE KROHVIMINE Töökoha korraldamine, aluspinna ettevalmistus , vajalikud töövahendid, kaitsevahendid Enne krohvimistööde algust peab ruum olema ette valmistatud - üleliigsed asjad ruumist eemaldatud, mittekrohvitavad pinnad kaetakse kinni (aknad, uksed, plekkdetailid). Põrandale panna kaitsekile või ehituspapp. Aluspind peab olema puhas, ühtlase niiskusega, stabiilne ja mitte külmunud . Pinnad puhastatakse tolmust ja lahtistest osakestest. Kui pind pole piisavalt niiske, tuleb seda niisutada. Kui aluspinnal esineb teraselemente, tuleb need eelnevalt

Ehitus
409 allalaadimist
thumbnail
36
pdf

Müüritiste ladumine

tugevuse tellised, vajalik soojapidavus aga oleks tagatud soojapidavate materjalidega. 2 Joonis 7.3 Seina pinna seotised ehk müürikiri: a ­ plokkseotis ja b ­ ristseotis plokksüsteemis seinal, c ­ müürikiri mitmekihilisel seinal Joonis 7.4 Seinte seotisi 3 Joonis 7.5 Seinad klassikalises ehk plokkseotises: a, b ja d -- ühe, poolteise ja kahe kivi paksuse seina avakülje ladumine klassikalises plokkseotises, c ja e -- poolteise ja kahe kivi paksuse seina avakülje ladumine lihtsustatud plokkseotises, f -- mineraalvattmatt-täidisega 43 cm paksuse tellisseina plokkseotis, g -- kahe kivi paksuse seina nurga klassikaline plokkseotis, h -- sama nurga seotis vastavalt tehnilistele tingimustele, i -- Eestis kasutatav nurga lihtsustatud plokkseotis 4 Joonis 7

Hooned
390 allalaadimist
thumbnail
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
638 allalaadimist
thumbnail
472
pdf

EHITUSMATERJALID

Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ 11 2.1. Ehitusmaterjalide füüsika

Ehitus
69 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Eksami küsimuste vastused

1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). y=G/V=... (g/cm³) Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). y0=G/V0=... (g/cm³). Puistetiheduse mõiste - teraliste ja pulbriliste materjalide puhul. Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud veega, õhuga või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. p=(y-y0/y)x100% Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väjendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseime

Ehitusmaterjalid
594 allalaadimist
thumbnail
22
doc

1. semestri konspekt

AJALUGU Keraamilised materjalid on vanimad, sideained (lubi ­ antiikajast). Põhiline areng toimus 19. sajandil. 1824 ­ Inglise teadlane avastas Portlandi tsemendi. 1828 ­ Saksa teadlane sünteesis esimest korda orgaanilist ainet. Sai alguse plastmasside areng. (Wöler) 1867 ­ Prantsuse aednik Monier' patenteeris esimese raudbetooni konstruktsiooni (suur lillepott, liitmaterjal). 1876 ­ Avastati silikaattellis. Silikatsiidi areng, tootmine. (Johannes Hint) 1889 Pariisi maailmanäituseks tehtud Eiffeli torn, metallikonstruktsioonide areng. 20. sajand arendas edasi neid materjale. EHITUSMATERJALIDE OMADUSED FÜÜSIKALISED OMADUSED: 1) ERIMASSIKS nim. materjali mahuühiku massi tihedas olekus (poorideta). Kivimaterjalidel 2,2 ­ 3,3 g/cm3 Metallidel 7,2 ­ 7,8 g/cm3 Org. materjalidel ­ 0,9 ­ 1,6 g/cm3 2) MAHUMASSIKS e. tiheduseks, nim. Materjali mahuühikus massi looduslikus olekus (pooridega). *tihedate materjal

Ehitusmaterjalid
133 allalaadimist
thumbnail
7
pptx

Puhasvuuk müüritise ladumine

töökoha korraldamise põhimõtted ja eeldused töö alustamiseks Töökoht peab olema küllalt avar, selleks et tööline saaks seal takistamatult töötada. Materjali ja töövahendite paigutus peab olema selline, et töölisel poleks vaja teha asjatuid liigutusi või samme vajalikud vuukimise vahendid ja vuukide tüübid Vuukimiseks nimetatakse seinavuukide töötlemist vuukrauaga tehnoloogiliste operatsioonide järjestus tööohutus ja individuaalsed kaitsevahendid Kanna kiivrit. Kivi lõhkumisel või lõikamisel kanna prille ja vajadusel kõrvaklappe. Kanna kinndaid seguga tegutsedes. Vastav tööriietus. Müürikivide ja plokkide töötlemise vahendid http://www.youtube.com/watch?v=kyEsN35_Fh0 http://www.youtube.com/watch?v=1EF_8RQE4SU

87 allalaadimist
thumbnail
33
docx

Ehitusmaterjalid eksamikskordamine

Eksamiküsimused 1.Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused 1)Erimass-materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poorideta). erimass = mtrjli mass(kuiv)/ mtrjli ruumala(poorideta). 2)Tihedus-materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (pooridega). tihedus = mtrjli mass/ mtrjli ruumala(pooridega). 3)Poorsus-näitab kui suure % mtrjlist moodustavad poorid. Pooris on täidetud vee, õhu või niiskusega. 4)Veeimavus-mtrjli võime endasse vett imada, kui ta on kokkupuutes veega. Poorid täies ulatuses veega ei täitu. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv mtrjl muutub raskemaks, mahuline veeimavus näitab mitu % moodustavad sisseimetud vesi mtrjli kogumahust. 5)Hüdroskoopsus-mtrjli omadus imeda endasse õhust niiskust. 6)Veeläbilaskvus-mtrjli omadus endast vett läbi lasta. Sõltub mtrjli poorsusest ja pooride kujust. 7)Veetihedad mtrjlid ehk hüdroisolatsioonimaterjalid, neid kasut. vett pidavate kihtide loomiseks. 8)Gaasitihedus-mtrjli omadus en

Ehitus materjalid ja...
44 allalaadimist
thumbnail
343
pdf

Maailmataju uusversioon

UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.

Teadus
36 allalaadimist
thumbnail
477
pdf

Maailmataju

UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim

Karjäärinõustamine
36 allalaadimist
thumbnail
638
pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik

Ehitusfüüsika
66 allalaadimist
thumbnail
103
doc

Inseneri eksami vastused 2009

1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline ­ jõuhulknurk on kinnine vektortingimus ­ jõudude vektorsumma on 0 analüütiline ­ RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulknurga viimase vektori

Ehitusmaterjalid
315 allalaadimist
thumbnail
74
docx

Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014

05.05.2014 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused- · Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades) · Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). · Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. · Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. · Hügroskoopsus on materjali om

Ehitus
84 allalaadimist
thumbnail
48
doc

Ehitusmaterjalide lõutöö vastused(kaugõpe)

1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused: Erimass:materjali mahuühiku mass tihedas olekus( ilma poorideta). Org materj em 0,9..1,6 ja kividel 2,2..3,3, metall 2,7.. 7,8. Mahumass: ( tihedus) mahuühiku mass looduslikus olekus( koos pooridega). Poorsus:näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud on materjalis kinnised mullid, avatud on korrapäratud ja teistega ühendatud tühimid. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. Poorsusest sõltub mat tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus, jne. Veeimavus:omadus imada vett.mat veeimavust võib vähendada kaalu või mahu järgi.Kaaluline näitab mitu % kuiv mat muutub raskemaks, kui vett täis imab. Mahuline näit mitu %moodustab sisse imetud vesi materjali kogumahust. Tavaliselt mat poorid täielikult veega ei täitu. Seda iseloom pooride täituvus aste. Hügroskoopsus: mat omadus imada õhust niiskust.mat niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem kui materjal

Ehitusmaterjalid
190 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Tarkvaratestimine

TARKVARA TESTIMINE Ainetöö Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................................... 3 TARKVARA TESTIMISE VEAD........................................................................................................ 3 MIS ON VIGA?.................................................................................................................................. 4 MIKS VEAD TEKIVAD?.................................................................................................................... 5 KUI PALJU VEAD MAKSAVAD?....................................................................................................... 5 MIDA TÄPSELT TEEB TARKVARA TESTIJA?................................................................................. 5 TARKVARA TESTIJAL PEAVAD OLEMA KA KINDLAD OMADUSED............................................. 6 ERINEVAD TARKVARA AREN

Ainetöö
29 allalaadimist
thumbnail
44
doc

Konspekt!

1)Üldine info ehitusprojekti kohta (nimetus, kirjeldus, tellija, projekteerija, järelvalve, teised töövõtjad) 2)Töövõtu viis. Töövõtte suhte põhimõtted. Tööde eest tasumine. 3)töövõtupiirid(ulatus). Erinevate töövõttude ( all ja peatöövõtjad), tellija hangite omavahelised piirid 4)Alusdok. informatsioon. Nimekihi eri töövõttude pakkumisdok-st, nimetatakse ära kasutatavad töövõtudokumendid. Andmed tellija töömahtude loetelu kohta. 5)Töövõtu aeg . Alguskuupäev, koguehitus, vahetähtajad. Andmed viivistrahvide kohta. Kohustused ajagraafikute koostamise kohta. Lk. 5 esimene pool 6)Töövõtja garantiid. Garantiperioodi määratlus ja vastutuse piirid 7)Tellija maksekohustus. Andmed maksmise seotuse kohta hinnaindeksiga. Lisatööde käsitlemise põhimõtted, maksegraafiku põhimõtted. 8) tellija muud kohustused. Load ja projektdokumentatsiooni. 9)Järelvalve küsimused. Ehitus- ja projekteerimisjärelvalve

Ehituse maksumusehindamine
323 allalaadimist
thumbnail
42
odt

Treimine-lihvimine

Tartu Kutsehariduskeskus Ehitus- ja puiduosakond MTK16 Andre Maisväli Treimine ja lihvimine Iseseisev töö Juhendaja Aivar Krull Tartu 2017 Sisukord Table of Contents Mis on treimine?..................................................................................................... 3 Ajaloost................................................................................................................... 4 Treipingi osad......................................................................................................... 5 Puidu treipeitlid ja nende jagunemine.................................................................... 6 Tegurid, mis mõjutavad treimist............................................................................. 9 Puidu vastupanu kiudude läbilõikamisele............................................................. 10 Laastusurve lõikuri esitahule........................................

Puidutöö
14 allalaadimist
thumbnail
34
docx

EHITUSMATERJALID

Eksamiküsimused Ehitusmaterjalid 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass ­ on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades), kus materjali erimass = Mass/Ruumala (g/cm3) Tihedus ­ Materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega), kus G 0= V 0 , 0=materjali tihedus; G-materjali mass, V0- materjali ruumala koos pooridega Poorsus - näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Veeimavus ­ Materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Väljendatakse kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta endasse vett

Ehitusviimistlus
27 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Pottseppa kursus

10.03. Eksamipiletid. P.1.1 Üldnõuded telliskorstna ja moodulkorstna ehitusel. Korstnal peab olema kindel vundament ja alus. Alla tuleks panna hüdroisolatsioon. Kui vundament rajatakse pinnasele, siis tuleb rajada vundament nii ,et külm ei satuks korstna alla. Penoplastiga võib soojustada, et ei peaks kaevama vundamenti 1,2 m. Penoplasti mitte alla panna vaid külgedele. Maja sees piisab kui kaevatakse kuni kõva pinnaseni kruusani. Ühe lõõriga korsten võib toetuda otse kütteseadmele, kui kütteseade kannab selle kaalu ja on püsiv. Korsten peaks olema vertikaalne, kui on tagatud selle püsimine võib kalle olla kuni 45 kraadi. Korstna välispinna temperatuur ei tohi tõusta üle 80 kraadi. Telliskorstna paksus peab olema vähemalt 12 cm. Korstna võib laduda saviseguga. Parem on seda teha tsement seguga püsib paremini koos. Korstent tohib krohvida ja pahteldada. Korsten peab olema vähemalt kahest küljest kontrollitav. Korstna puhastusluuke ei tohi panna ruumi, mis on tu

Pottsepatööd
72 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Ehitusmaterjalide kordamisküsimused

Tehismarmori saamine on väga töömahukas ja erioskusi nõudev. 65) 34. Silikaattellise tootmine, olulised ehituslikud näitajad, kasutuskohad 66) TOOTMINE 67) tootmisel esinevad põhioperatsioonid: 1. liiva kaevandamine, toimetamine tehasesse ja sõelumine 2. lubja jahvatamine 3. segu valmistamine koos lubja kustutamisega 4. segu täiendav segamine ja vee lisamine vajaduse korral 5. telliste vormimine metallvormides pressimise teel 6. toortelliste ladumine vagonettidele 7. telliste kivistamine autoklaavis 68) Temperatuur autoklaavis on 170- 1800C ja autoklaavimine kestab 8- 12 tundi. Kõrge temperatuuri ja rõhu mõjul liiv ja lubi ühinevad kaltsium-hüdrosilikaadiks. Tavalistes tingimustes sellist reaktsiooni ei toimu. 69) EHITUSLIKUD NÄITAJAD 70) Silikaattelliste tihedus on 1850- 1950 kg/m³, veeimavus 10-15% , soojaerijuhtivus kuival kivil =0,7- 0,8W/m°C,

Ehitusmaterjalid
266 allalaadimist
thumbnail
17
pdf

Konspekt tuleohutus

11. Tuleohutus 11.1. Ehitusmaterjalid ja põlemine Ehitusmaterjalide tulekindlus - fire-resistance (fire-proof materials) Tulekindlus on materjali omadus püsida sulamata kõrges temperatuuris. Liigitatakse tulekindluse mõõdu ­ sulamistemperatuuri t°s (°C ) järgi: 1) tulekindlateks (fire-proof ) t°s > 1580°C, 2) raskelt sulavad (hard smelt) t°s = 1350...1580 °C, 3) kergelt sulavad t°s < 1350 °C. Tulekindlate materjalide gruppi kuuluvad: a) taval. tulekindlad materjalid t°s 1580...1770 °C (samott) b) kõrge tulekindlusega materjalid t°s 1770...2000 °C ( nn. dinased Al2O3 sisaldusega materjalid) c) üli-tulekindlad t°s > 2000 °C (magnesiaalsed tooted) Sulamistemperatuuri mõõdetakse koonuse vajumisega aluspinnani. Ehituskeraamika tooted, mis toodetakse tavalistest savidest (tellised, kärgtellis, tühiktellis) kuuluvad kergelt sulavate mat. gruppi. Raskelt sulav näit. pottsepasavidest tooted (keraamilised plaadid, kanali

Ohutusõpetus
11 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Tuleohutus

11. Tuleohutus 11.1. Ehitusmaterjalid ja põlemine Ehitusmaterjalide tulekindlus - fire-resistance (fire-proof materials) Tulekindlus on materjali omadus püsida sulamata kõrges temperatuuris. Liigitatakse tulekindluse mõõdu ­ sulamistemperatuuri t°s (°C ) järgi: 1) tulekindlateks (fire-proof ) t°s > 1580°C, 2) raskelt sulavad (hard smelt) t°s = 1350...1580 °C, 3) kergelt sulavad t°s < 1350 °C. Tulekindlate materjalide gruppi kuuluvad: a) taval. tulekindlad materjalid t°s 1580...1770 °C (samott) b) kõrge tulekindlusega materjalid t°s 1770...2000 °C ( nn. dinased Al2O3 sisaldusega materjalid) c) üli-tulekindlad t°s > 2000 °C (magnesiaalsed tooted) Sulamistemperatuuri mõõdetakse koonuse vajumisega aluspinnani. Ehituskeraamika tooted, mis toodetakse tavalistest savidest (tellised, kärgtellis, tühiktellis) kuuluvad kergelt sulavate mat. gruppi. Raskelt sulav näit. pottsepasavidest tooted (keraamilised plaadid,

Ehitusfüüsika
126 allalaadimist
thumbnail
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta

Üldpsühholoogia
113 allalaadimist
thumbnail
14
odt

Pindade pahteldamine, värviliigid ja omadused

1. Pindade pahteldamine. Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: *Töökoha korraldamise põhimõtted ja eeldused töö alustamiseks *Vajalikud töövahendid *Tehnoloogiliste operatsioonide järjestus *Tulemuse kvaliteedi kontrollimine *Tööohutuse ja individuaalsed kaitsevahendid 2. Värviliigid ja omadused Loetle põhigrupid, -tunnused, -liigid, -tüübid ja kirjelda nende omaduste tunnused. *Kasutusotstarbe ja kvaliteedi klassid. *Säilitus (hoidmine) tingimused. *Nõuded kasutamisel *Orienteeruv kulunorm 1. Töökoha korraldamise põhimõtted ja eeldused töö alustamiseks Põhimõtted on see, et tuleb vaadata kas kõik vajalikud asjad on olemas ja kui midagi puudu on siis need muretseda. Eeldused töö

Üldehitus
61 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Töölise juhendamine ehitusplatsil

Võrumaa Kutsehariduskeskus EV-12 Sigrid Pau TÖÖLISE JUHENDAMINE EHITUSPLATSIL Referaat Juhendaja: Andres Aruväli Väimela 2012 SISUKORD: 1. SELGITUS TÖÖVAHENDI KASUTAJA OHUTUSALASE 3 JUHENDAMISE JA VÄLJAÕPPE KOHTA 2. JUHENDAMINE JA VÄLJAÕPE ISIKUKAITSEVAHENDITE, 5 OHUMÄRGUANNETE JA RASKUSTE KÄSITSI TEISALDAMISE KOHTA 3. TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS 6 4. KOKKUVÕTE 8 5. KASUTATUD KIRJANDUS 9 1. SELGITUS TÖÖVAHENDI KASUTAJA OHUTUSALASE JUHENDAMISE JA VÄLJAÕPPE KOHTA Nõuded töövahendi kasutaja ohutusalase juhendamise ja väljaõppe kohta Tööandja peab tagama töövahendi kasutajale vajaliku väljaõppe ja ohutusa

Maalritööd
10 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Ehitusmaterjalide vastused

34. Silikaattellise tootmine, olulised ehituslikud näitajad, kasutuskohad Tootmine: Toormaterjal kvartsliiv, lubi ja vesi 1. liiva kaevandamine, toimetamine tehasesse ja sõelumine 2. lubja jahvatamine; 3. segu valmistamine koos lubja kustutamisega (pöörlevas trumlis auru rõhu all või silos märja segu laagerdamisega) 4. segu täiendav segamine ja vee lisamine vajaduse korral 5. telliste vormimine metallvormides pressimise teel rõhu all 6. toortelliste ladumine vagonettidele 7. telliste kivistamine autoklaavis aururõhu all Olulised ehituslikud näitajad: tihedus on 1850...1950kg/m³, veeimavus 1015% ja soojaerijuhtivus kuival kivil =0,7....0,8W/mK, niiske kivi W=5% =1,0W/mK. Paindetugevus 4...5N/mm2. Külmakindlus vähemalt 50 tsüklit. Tulekindlus mittepõlev (klass A). Survetugevus 88mm ja 65mm paksusega kividel ja plokkidel 25N/mm². Mõõdud: 250x60x65 või 250x85x65. Kasutuskohad:

Ehitusmaterjalid
145 allalaadimist
thumbnail
98
pdf

Seinad

19 Tsementsegust väikeplokkidest ja –kividest seinad 39 Tsementsegust väikeplokkidest ja –kividest seinad „ Konstruktiivsed nõuded: „ Plokkidest müü müüritise ritise ladumise ajal ei tohi mö mört kukkuda plokiõõntesse. Üldjuhul tuleb kasutada sä sängitusvuugi moodustamiseks šablooni. Ladumise ajal suletakse alumiste plokkide avad segu kukkumise takistamiseks. „ Kõikides seinte ristumiskohtades kasutatakse võrke, mis on tehtud ploki avasid arvestades, mis pannakse 1… 1…2 plokirea tagant;

Ehitus
38 allalaadimist
thumbnail
168
pdf

E-kursuse „Eripuhastustööd“ materjalid

• sobivad ja turvalised redelid • kraabitsad plekkide eemaldamiseks (nüri põrandapindadele, terav aknale) Joonis 13. Hõõrukid ja aknakuivataja Üldised puhastusained: • neutraalne, sobib plekkide eemaldamiseks lahjendamata ja • nõrgalt aluseline puhastusaine kõigile vett taluvatele pindadele Raskete plekkide eemaldamine: • tavaliselt ei eemaldu puhastusainega • ksüleen, lakibensiin on head abilised • NB! Kaitsevahendid ja jäätmete käsitlus! Tolmu eemaldamine • ebatasased pinnad imetakse tolmuimejaga • taimeõlil baseeruvad tolmusiduvad ained • lapid ja mopid niisutatult tolmusiduvaainega • mikrokiust lapid • ühekordsed õlilapid, liimlapid jms. • mööbel ja põrand puhastatakse NB! VÄLTIDA HARJAVAID TÖÖMEETODEID! 1.1.4.3 Ehitusaegse koristamise juhend Üldiselt: Juhendis luuakse pilt ehitusaegsest koristamisest ja kaheetapilisest lõppkoristamisest,

Puhastusõpetus
92 allalaadimist
thumbnail
31
doc

Ehitusmaterjalid

Ehitusmaterjalid Konspekt 2009 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................1 1.1 Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused:..........................................................................3 1.2 EM termilised omadused:....................................................................................................3 1.3 EM mehaanilised omadused:............................................................................................. 4 2 Puit............................................................................................................................................. 4 2.1 Tähtsamad puu liigid..................................................................

Ehitus alused
236 allalaadimist
thumbnail
68
docx

Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2014/2015 õppeaastal

Keemia ja materjaliõpetus Kordamisküsimused 2014/2015 õppeaastal 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria – kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Aine – mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (kuld, hapnik). Keemia uurib ainete omadusi, nende koostist ja ehitust ning reaktsioone ainete vahel. 2. Keemilise elemendi mõiste. Keemiline element – Ühesuguse aatominumbriga aatomite kogum, kuulub kas liht- või liitainete koostisse. Perioodilisussüsteemis on 118 elementi. 3. Keemiline ühend. Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast erinevast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega. Keemilist ühendit iseloomustab alljärgnev:  homogeenne  molekulis olevate koostiselementide suhteline sisaldus on muutumatu  molekulis on aatomid seotud kindlas järjestuses ja kindlate keemiliste sidemete kaudu, aatomite ruumiline

Keemia ja materjaliõpetus
147 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Ehitusviimistluse kutseeksam

kasutuskõlbmatuks muutunud puitdetailid. 2) Harja pind tolmust ja lahtistest osakestest. 3) Katta oksakohad oksalakiga. Pahteldada puidupahtliga, lihvida, kruntida ja 2korda värvida. Töökoha korraldamise põhimõtted: Kõik liigne eest ja käepärased materjalid käeulatusse Vajalikud töövahendid pahtlilabidad, terasharjad ,pintslid, rullid, lihvtallad, pikendused, mikser, tellingud vajalikud materjalid: oksalakk, pahtlid, liivapaberid, krundid, värvid, tööohutus ja kaitsevahendid: sama mis esimeses küsimuses Kvaliteedi kontroll: vaadatakse 10meetri kauguselt 4. värvide liigid ja omadused: Anorgaanilised värvid: on valgus ja ilmastiku kindlad, hea kattevõimega, saadakse neid savidest, maakidest ja kividest mehhaanilise töötluse teel. Näiteks: tsink- ja titaanvalge. Orgaanilised värvid: elusloodusest või organismidelt pärineva aine töötlemise teel saadud värvaine. Neid saab taimedest.

Ehitusviimistlus
259 allalaadimist
thumbnail
80
docx

Keemia ja materjaliõpetus

Kordamisküsimused 2015/2016 õppeaastal YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses) Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida (O2, CO2, H

Keemia ja materjaliõpetus
38 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun