Tallinna Tehnikaülikool Ehitusteaduskond Ehitustootluse instituut SOOJUSISOLATSIOONIMATERJAL KIVIVILL Referaat Tallinn 2010 1 Standardikohane klassifikatsioon.........................................................................................2 2 Tootjad....................................................................................................................................7 3 Tootmine..........................................................................................................................
Mineraalvillad on tänapäeva ehituses üks asendamatuid materjale. Mineraalvilla ülesandeks on takistada sooja ülekannet erinevates tarinditest. Kaasaegsel materjalil on väga palju häid omadusi. Näiteks mineraalvill ei kõdune, ei põle, on väga väikse hügroskoopsusega ning hea soojapidavusega ehitusmaterjal. Mineraalvillasid võib jagada tooraine ja kasutusotstarbe alusel. Tooraine alusel eristatakse kolme sorti mineraalseid villasid: Klaasvill, kivivill, räbuvill. Kasutusotstarbe alusel liigitatakse: tehnilised isoleermaterjalid, akustilised plaadid, puistevill. Muidugi võib igaühte liigitada veel eraldi. Näiteks on laialt levinud arusaam, et kõik üldehituslikud kivivillad sobivad kuumade pindade isoleerimiseks. Peab aga tõdema, et tavalise kivivilla kasutustemperatuur on tegelikult vaid kuni 200 oC. Seega jagunevad kivivillad veel eraldi kasutusotsarbe alusel jne. Mineraalvillasid toodetakse suure temperatuuri juures
pinnast pisut suurendada (jätta vahed). Sammude müra summutamiseks kasutatakse nn ujuvate põrandate konstruktsioonis mineraalvillast plaate või matte. Akustiliste plaatide valmistamisel kasutatakse klaaskanga või alumiiniumfooliumiga katmist. Mineraalvilla soojusisolatsioonimaterjalid on kõige rohkem levinud. Mõnede andmete järgi nende materjalide osakaal kogu soojusisolatsiooni materjalide toodetest on ca 80%. Sõltuvalt tooraine liigist mineraalvillad eristatakse järgmiselt: kivivill, klaasvill ja räbuvill KLAASVILL on klaaskiududest isoleermaterjal, mis toodetakse peamiselt klaasijäätmeist, kvartsliivast, soodast ja lubjakivist. Kiud on omavahel seotud sideainega. Kiudude vahel olev seisev õhk annab klaasvillale head isolatsiooniomadused. Üks juhtivateist kõrgekvaliteetse klaasvilla tootja on ISOVER. Nende materjalide põhilisteks komponentideks on klaasipuru, liiv, sooda ja lubjakivi. Klaasiks emulgeeruva toorsegu sulatusprotsess toimub ahjus temperatuuril üle
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSPUUSEPP Raidar Nurm Isolatsioon Sisukord Torukoorikud Torukoorikud 1) IKO Enertherm ALU plaat 2) Isolatsiooniplaat 3) Kivivill, Tulekindel kivivill 4) Klaasvill 5) Puistevill, Kivivillmatid IKO Enertherm ALU plaat- Universaalseim ja efektiivseim soojustusplaat PIR soojustusplaatide perekonnas. IKO enertherm ALU on sobilik kõikidesse enamlevinud väliskonstruktsioonidesse. Isolatsiooniplaat- Isolatsiooniplaate kasutatakse siseruumides seina -, lae- ja põrandakonstruktsioonides lisasoojustamiseks, heli summutamiseks ja konstruktsiooni jäikuse tõstmiseks.
puit, liimpuit. männivineer, savi Välislaudis siberi lehisest, põrandakatteks paekivi Isolatsioonimaterjalid Sammal, 0,2 m paksune Kivivill Tuuletõkkeks pilliroomatid, tselluvillakiht, puitkiudplaat, linavilt pilliroomatid klaasvill, kivivill Katusematerjalid Pillirookatus Ruberoid Mätaskatus (2/3), Bituumenlaineplaat (lamekatus) osaliselt bituumenpind
VANA- ANTSAL KUTSEKESKKOOL KIVI- JA BETOONKONSTRUKTSIOONIDE EHITUS Elmo Jaaniste PALKMAJADE SOOJUSTAMINE Referaat Juhendaja: Kermo Kasak Vana- Antsla 2011 Sisukord Soojustamise võti........................................................................................................................3 Kivivill....................................................................................................................................3 Kas vooder seina sise- või välisküljele?.................................................................................3 Paigaldustehnoloogia..............................................................................................................4 Soojustamine Puistevillaga.............................................................................
docstxt/12315342246461.txt
Materjalide sobivus oleneb muidugi, kus hoone asub, tuule kiirusest, välis- ja sisetemperatuuridest, hoone mugavusklassist, siseruumis ja väljas olevast niiskusest jne. Antud juhul asub hoone Narvas, tuule kiirus on 4,0 m/s, hoone mugavusklass on C, sisetemperatuur on 22oC, siseruumi niiskuseks on 45% ja väljas olev niiskus on 80%. Variant A, milleks on olemasolev välissein, koosneb kuivkrohvist (13 mm) ja põlevkivituhkgaas- betoonist (300 mm). Variant B-s lisandub sissepoole soojustuseks kivivill (100 mm) ja kuivkrohv (13 mm). Variant C lisatakse olemasolevale välisseinale väljapoole kivivill (150 mm) ja kuivkrohv (13 mm). Variant D lisatakse olemasolevale välisseinale väljapoole vahtpolüstereen (150 mm) ja kuivkrohv (13 mm). Selleks, et teada saada, milline seina variant on parim tuleb iga seina variandi kohta teha mitmeid arvutusi. Esiteks tuleb leida välispiirete soojatakistused, seejärel soojajuhtivus, soojainerts,
sulavad kõrgematel temperatuuridel: klaasvillakiud 680 kraadi juures. 7 Kivivill on mitmekülgseim ja enim kasutatav soojusisoleermaterjal. Kivivill on oma tulekindlusomadustelt ainulaadseks isolatsiooniks, mida võib kasutada ka nõudlikes konstruktsioonides, milles on vajalik mittepõlevus ja pikk tulepüsivusaeg. Tänu tihedale kiudkonstruktsioonile on kivivill ainulaadseks valikuks ka heliisolatsioonina. Ka kivivilla niiskusomadused on väga head. Kivivilla tootmisel kasutatavateks kiviliikideks on gabro, anortosiit ja dolomiit. Üle 95% kivivilla toormaterjalist on kivi ning ülejäänud materjalideks on kivistunud vaik ja õli. Tänu kivivilla looduslikule toormaterjalile on kivivillast isoleermaterjalid ohutud ehitusmaterjalid
Seni, kuni ehituses puudub vastav järelvalve ja tellija pole huvitatud akustiliste tingimuste hindamisest valmis hoones mõõtmiste abil, jääb müra- ja heliisolatsiooniprobleemide lahendamine ehitises juhuse hooleks. Millel põhineb soojusisolatsioonivõime? Isoleermaterjalis olev õhk isoleerib PAROC-i kivivilla hea soojusisolatsioonivõime põhineb tiheda kiudkonstruktsiooniga seotud õhu paigalpüsimisel. Tugev kivivill isoleerib hästi nii kuuma kui külma. Toodet saab kasutada ka kõrgetel temperatuuridel ning isolatsioon funktsioneerib hästi ka maa all keltsa isoleerijana. Õhukindlad konstruktsioonid Kuna kõik kiudisolatsioonid lasevad õhku läbi, takistatakse õhuvoolu pääsemist isolatsiooni sisse eraldi konstruktsioonikihtide abil. Seda teostatakse nii, et isoleermaterjali soe pool muudetakse õhukindlaks eraldi õhu- või aurutõkkega või müüritise, betoonivalu vms.
Vineer 18mm Spoonliimpuidust paneel, paksus 300mm, vahel kivivill 250mm Kipsplaat 125mm Kipsplaat*2 15,4 mm Isover http://www.gyproc
7.45 3 5 7 1 1.73 2.35 1.9 3.24 2.5 0.55 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Joonis 2 Kivivilla hinna kõikumine eri poodides 8 Kivivill eri poodideshinnakõikumine 3 3 2.63 2.5 2.35 2.26 2 2 1.71 1.75 1.5 1.5 11 0.5 0
20 mm 1.2m x 1.8m Sarikad 250 x 50 mm / vahel kivivill Rockwool 250 Kipsplaat, isover 13mm Kipsplaat 15,4 mm
AEROC CLASSIC 150 150MM (0,072 W/MK) VAHTPOLSTREEN EPS80F 100 MM DISTANTSLIIST 10MM KIVIVILL 30MM SISEVIIMISTLUS: V~RV TIHENDATUD KILLUSTIKALUS 200 MM ALUSKATE 0,1MM AURUTKE MINERAALVILL 300MM
Sarikad 50*200mm,samm 565mm, vahel soojustuseks kivivill SuperRock 1000*565mm Tilgaplekk
● Kompaktsed majad, et vähendada pinda. ● Siseõhu kvaliteedi saavutamiseks on seatud kriteeriumid. Passiivmaja peamised nõuded ● Hoone kütmiseks ja jahutamiseks kulub aastas < 15 kWh/(m²a) ● Primaarenergia tarve – küte, soe vesi ja majapidamiseks kuluv elekter < 120 kWh/(m²a) ● Akende soojajuhtivus Uw < 0,8 W/(m²K) ● Piirete õhupidavus n50 < 0,6 korda tunnis Materjalid ehitamiseks ● Fermacelli kipskiudplaat ● Kivivilla ● Isotex laeplaat. Fermid + kivivill ● Katusekivid ● Passiivmaja plastaknad ● Vesi-Alupex torudes Energia säästmine ● Maja saab ära kütta sissejuhitavat õhku soojendades. ● Kasutatakse taastuvaid energiaallikaid. ● Tõhus ventilatsiooniseade kogub liigse soojuse ning temperatuur püsib terve aasta ühtlasena. Plussid ● Madal energiakulu. ● Hea õhu kvaliteet ruumides ● Välisseinad, katus ja vundament on väga hästi soojustatud. ● Aknad ja välisuksed on väga hea soojapidavusega
3.6 Kiirendajad............................................................................................................14 3.7 Aeglustajad...........................................................................................................15 4. Mineraalsetest toorainetestsoojaisolatsioonimaterjalid..........................................................16 4.1 Klaasvill...............................................................................................................16 4.2 Kivivill.................................................................................................................17 Kasutatud materjal.......................................................................................................19 2 Sissejuhatus Antud referaadis on päris mitmed teemad kajastatud
· nõuded kasutamisel Pilet 16 1. Müüritööde teostamine talvel Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: · töökoha korraldamine ja eeldused töö alustamiseks ning lõpetamiseks · vajalikud töövahendid · tehnoloogiliste operatsioonide järjestus · kirjeldada ladumise viisi ja materjali ettevalmistamist · tulemuse kvaliteedi kontrollimine · tööohutus ja individuaalsed kaitsevahendid 2. Võrdle: Kivivill, klaasvill ja polüstüreen · kirjeldada materjale · võrrelda kasutusotstarvet, eeliseid ja puudusi Pilet 17 1. Ventilatsiooni- ja suitsukorstnate ladumine Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: · töökoha korraldamise põhimõtted ja eeldused töö alustamiseks · vajalikud töövahendid · tehnoloogiliste operatsioonide järjestus · tulemuse kvaliteedi kontrollimine · tööohutus ja individuaalsed kaitsevahendid
1 103.6 102 99.9 23 Puitlaast plaat 98.5 100.2 99 99.2 100 98.6 127.56 155.58 24 Kergkeraamiline plaat 126 126.4 156 155.5 125.5 154.9 186 133 25 Kivivill 186.5 186 132 192.3 185.5 312 102.5 141.5 26 Klaasvill 101.5 101.7 140.5 141 101 141 27 0 28 0 8000 7000 6000 5000 4000 7000
korrustel ja soe õhk levis ülespoole. Tänapäeval kasutatakse majades enamasti kesk-, põranda-, gaasi-, õhksoojus-, ahju- ja maakütet. On võimalik kasutada ka radiaatoreid. Soojustus Vanasti ei teatud soojustusest eriti midagi ning osasi maju, eriti kivist, ei soojustatudki. Puust maju ja püstkodasi soojustati mätaste ja puukoorega. Tänapäeval kasutatakse soojustamiseks erinevaid villaliike millest populaarseim on kivivill. Karkass ja toestus Vanasti kasutati puumajade toestamiseks ristpalke mida nimetatakse ka emapalkideks. Nendele toetus kogu ehitis. Tänapäeva majadele ehitatakse metallist või raudbetoonist karkass, kuid on võimalik ka lasta ehitada eramajale puitkarkass. Niiskus Vanasti tehti kivi- ja puumajadesse augud, mille kaudu õhk läbi käis. Nii kandus ära ka niiskus. Need augud avati suvel ja suleti talvel. Tänapäeval on majades ventilatsiooni
TARTU MULTIFUNKTSIONAALNE HOONE (RIIA 2) EMÜ, EH2 Viide 1. Hoone andmestik Ehitise alune pindala: 10 612 m² Hoone suletud netopind: 54260,4 m² Korruselisus: 4 korrust + soklikorrus + 2 maa-alust korrust Eelarve 35 miljonit € + 16 miljonit € Arhitektuurne lahendus: Kadarik Tüür Arhitektid OÜ ( Ott Kadarik, Mihkel Tüür, Kadri Tamme) Peatöövõtjad- Rand ja Tuulberg / Ehitustrust -8m emajõe pinnast Hoone jaotus -2 ja -1 parkla 0 (soklikorrus)- maksimarket + äripinnad 1 ja 2 – äripinnad ja büroopinnad 3 – 15 korterit ja hambaravi 4 spaa Pooleli olevad tööd Paneelide ja postide paigaldus Betoneerimine Ventilatsioon Soojustus Vaheseinte ehitus Välisfassaad Paneelide ja tugipostide paigaldus Toodetud Tartu Majas; osad detailid Narvast 7361 d...
1. Noorteklubi Norrasse 2. Töö eesmärk: Kahest kokku keevitatud merekonteinerist noortekeskuse loomine Norra. Seinte konstruktsioonide uudsete lahenduste välja pakkumine. 3. Teoreetilised alused: Läbiti analüüsi staadium, kus eesmärgiks on võimalikult avar erinevate lahenduste hulk. Lahenduste väljapakkumiste aluseks olid tellija vajadused. Antud staadiumis võetakse kõik arvesse, isegi kui ideed vastanduvad. Projekteerija ülesanne on suurendada oma ebakindlust ja jälgida tellija reaktsiooni. Mingeid piiranguid ei ole ning hinnang lükatakse edasi. 4. Metoodilised alused: : Lahendusi otsiti ajurünnaku käigus, kus iga õpilane sai paberilehe, kuhu kandis oma 3 ideed. Paberileht saadeti edasi järgmisele õpilasele kes innustatuna eelmiste õpilaste ideedest pidi lisama omakorda 3 ideed. Antud protsessi jätkati kuni paberi edasi saatmise ring sai täis. Antud protsessis ei olnud lubatud kritiseerida välja pakutud lahendusi ning ideed võisid vast...
laineline 7 0,10045 0,208 0,00674 0,24 0,000141 1700 tsementkiudplaat 8 lubjakivi 0,05 0,0492 0,04998 0,314 0,000123 2550 9 mullbetoon 0,1002 0,1005 0,1007 0,8754 0,001014 865 10 koregeramsiitbetoon 0,146 0,1503 0,1498 2,138 0,003287 650 11 kivivill 1 0,065 0,136 0,19 0,0666 0,00168 39,7 12 kivivill 2 ** 0,048 0,135 0,186 0,2019 0,001733 168 13 puitlaastplaat 0,0978 0,098 0,0139 0,1155 0,000133 865 14 normaalbetoon 2*** vt. Lk 6 0,754 0,000299 2520 15 õõnessilikaattelliskivi 0,248 0,118 0,087 3,614 0,002546 1420 keraamiline tellis 2
5. Katsetulemused 5.1 Korrapärase kujuga proovikehade tiheduse määramine. V=a*b*h = (m / V) * 1000 Tabel nr. 1.1 Mõõtmed Ruumala Mass [g] Materjali [mm] [cm3] Tihedus [kg/m] Jrk nr nimetus pikkus laius kõrgus a b h m V 1 kivivill 187 136 46,5 194 1150 1689 normaalbe 2 toon 134,3 136,3 134,7 5887 2460 2393 õõnes silikaattell 3 is 119 88,3 248,7 3617 2608 1381 4 mullklaas 90,3 142,7 39,7 67 521 128 Õõnes keraamili
Juhendaja: Aivars Alt Tallinn 2009 Sissejuhatus Mis on fassaad ja tema niiöelda tunnused? Fassaad on hoone esinduskülg, teistest sama hoone külgedest arhitektuurse lahenduse, kujunduselementide või muude tunnuste põhjal selgelt eristuv külg. Fasaad ei ole ainult illustreeriv ja kujundamise jaoks oluline vaid fassaadi juures on põhiline märgata tema tähtsamad omadused ehk hoone soojustamine ja energiasäästlikus. Eesti on kõige enim kasutusel vahtpolüsterool ja kivivill. Umbes 10 aastat tagasi võeti kasutule meie Vabariigis vahtpolüsterooli fasaade ja viimastel aastatel hakkab asendama kivivill,vahtpolüsterooli. Mineraal villa loomine ja kasutustegur Esmalt on plaanis töö ära jaotada kategooriatesse millest rääkima hakata. Kõige tähtsamaks pean ma materjali toomist. Kivivilla toodetakse kuuma ahju kaudau ning peale seda surutakse materjal suurtesse rullidesse, kiledesse ja nende oskus eraldada õhku teeb nendes hea kuumuse
Õhuproove võtta ja neid analüüsida võib ainult pädev mõõtja mõõteseaduse tähenduses. ASBESTI ASENDUSAINED Asbesttoode Asendusained ja -materjalid Asbesttsementtorud ja -plaadid Metall, plastmassid, puit, betoon, kips, klaaskiud, PVA, tselluloos Isolatsioonimaterjalid Klaaskiud, kivivill, slakkvill, keraamiline kiud, perliit, vermikuliit, kaltsiumsilikaat, polüstüreen, polüuretaan Põrandakatted PVC, klaaskiud, savi, talk, paekivi, wollastoniit Värvid ja kattematerjalid Plastmassid, talk, savi, paekivi Täite- ja tugevdusmaterjalid Klaaskiud, süsinikkiud, grafiit, aramiidkiud, teflon Friktsioonmaterjalid Poolmetalsed komposiidid, klaaskiud,
6 100,8 101,7 90,6 40,3 143 14 vahtklaas 90,92 90,8 40,9 40,7 142,6 143 67,7 527765,3 128 128 90,76 41 142,67 135,1 46,82 187 18 kivivill 135,4 136 46,68 46,8 188 188 195 1054471 185 185 136,48 46,9 189 väljalõikega 37x40mm 110,04 48,8 109,5 19 Vahtpolüstüreen 110,08 110 49,92 49,4 108,36 109 21,6 592605,9 36,4 36,4 110,1 49,42 109,22
pressitud. Kiud kleepuvad kokku plaatide kuumutamisel. 6. Tselluvill saadakse makulatuuri peenestamisel ja antipüreenide lisamisel. Raskesti süttiv materjal, mahumassiga ca 40kg/m3 ja soojajuhtivusega 0.037...0.041 W/m.C. Paigaldadakse puhuriga, seega sobib raskelt ligipääsevatesse kohtadesse. 7. Klaasvill mattide saamine: Klaasvilla peamiseks tooraineks on klaasimurd, millele lisatakse veel soodat ja lubjakivi. On elastne. Pakkimisel pressitakse kokku 40...80%. 8. Kivivill mattide saamine: Kivivill valmistatakse looduslikust kivimist. Ta on kõige kuumakindlam mineraalvilla liik. Orgaaniline liimaine hakkab aurustama 200...250C juures, kuid kivivill ise hakkab klompuma alles ca 1100c juures. 9. Puistevill on peenestatud, ilma sideaineta mineraalvill, mida paigaldatakse puhuriga. Pakkimisel pressitakse kuni 80% kokku. Mahumass on ca 20kg/m3 ja soojaerijuhtivus 0,05W/m.C. 10. Tehnilised isoleermaterjalid on mõeldud
....................................................... 22 50. Bituumenite katsetamine. ......................................................................................................... 22 55. Plastidest soojaisolatsioonimaterjalid- EPS, XPS, PUR .......................................................... 23 56. Orgaanilise päritoluga soojaisolatsioonimaterjalid- rooplaat, tselluvill, mullpolüuretaan. ..... 24 57. Mineraalsed soojaisolatsioonimaterjalid- tootmine, klaasvill, kivivill. ................................... 25 58. Värvid - koostiskomponendid, sideaine kõvastumisprotsesside liigitus. ................................. 26 EHITUSMATERJALID 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused jagunevad järgmiselt: erimass, tihedus, poorsus, veeimavus, hügroskoopsus, veeläbilaskvus, gaasitihedus ja aurutihedus. Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus ilma poore arvestamata. Tihedus on materjali mahuühiku mass
6 Lubjakivi 50,5 50,2 50,2 350 127 2591 7 Dolomiit 98,2 98,2 98,2 2000 941 2220 8 Ekst. polüst. 50,2 99,5 145,3 35 724 48 9 Graniit 146,3 99 27 326 114 2850 10 Ekst. polüst. 68,3 68,5 25 19,8 390 51,5 188,5/ 11 Kivivill 149 135/99 45 191,6 1120 173 12 Bituumen isol. 910,4 10,3 0,48 69,39 52,4 1325 5 13 Klaasvill 10 140,5 20 24,26 284,57 85,25 14 Dolomiit 98,4 99,3 98,4 2116,8 961,48 2201,6 15 Normaalbetoon 136,5 136,7 136,6 5875 2567,5 2350
Materjalide tiheduse ja poorsuse määramine 1. Töö eesmärk Korrapäraste ja ebakorrapäraste materjalide tiheduse ja poorsuse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid 2.1 Töö esimeses pooles olid kasutusel korrapärased kehad 2.2 Töö teises pooles olid kasutusel ebakorrapärase kujuga kehad (graniit, silikaattellis, savitellis). Neile lisandus veel parafiin. 3. Töökäik 3.1 Korrapärase kujuga materjalide tiheduse määramine Katse tegime kahe erineva raskusega kehaga, raske ja kergmaterjaliga. Kuna kehad olid korrapärased, siis mõõdeti joonlaua ja nihikuga nende pikkused (a), laiused (b) ja kõrgused (h). Saadud mõõtmistulemused pandi raskema materjali puhul tabelisse 4.1 ja kergmaterjali omad kirjutasime tabelisse 4.2. Proovikeha maht arvutati välja valemiga (1). Mass vaadati kaalu pealt ja tihedus arvutati valemiga (2). Tabelisse 5.1 on koondatud kõik meie alarühmas saadud katsetulem...
(ecoterm) Õõnes- 17 119 248 91 2685,6 3730 1388,9 silikaat tellis 18 Fibo 3 158 39 39 240,3 156 649,2 Paroc 19 95 47 45 200,9 25 124,4 kivivill 2 KATSE Korrapäratu kujuga materjali tiheduse määramine 2.1 katse Mitte poorse materjali tiheduse määramine Materjali nim: MESSING materjali poorsus on väga väike ja ta katse käigus praktiliselt vett ei ima, kaalume proovikeha õhus, seejärel vees ning arvutame tema mahu ja tiheduse. - Proovikeha mass õhus G= 84 [g]
· nõuded kasutamisel Pilet 16 1. Müüritööde teostamine talvel Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: · töökoha korraldamine ja eeldused töö alustamiseks ning lõpetamiseks · vajalikud töövahendid · tehnoloogiliste operatsioonide järjestus · kirjeldada ladumise viisi ja materjali ettevalmistamist · tulemuse kvaliteedi kontrollimine · tööohutus ja individuaalsed kaitsevahendid 2. Võrdle: Kivivill, klaasvill ja polüstüreen · kirjeldada materjale · võrrelda kasutusotstarvet, eeliseid ja puudusi Pilet 17 1. Ventilatsiooni- ja suitsukorstnate ladumine Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: · töökoha korraldamise põhimõtted ja eeldused töö alustamiseks · vajalikud töövahendid · tehnoloogiliste operatsioonide järjestus · tulemuse kvaliteedi kontrollimine · tööohutus ja individuaalsed kaitsevahendid
ja lubjakivi; klaasvill ise valge, kuid sideaine muudab selle Puudused - omapärase lõhnga; lahustipõhised, pole kollakaks; väga elastne keskkonnasõbralikud Kivivill - valmistatakse looduslikust kivimist (basaldist); kõige Hermeetikute valimise juhend kuumakindlam mineraalvilla liik; kasutamine - seinte, katuste, Neutraalsed silikoonid - leeliseliste materjalidega (betoon, põrandate ja torustiku isoleerimiseks; koormusttaluvaid jäikasid tellis), tundlike metallidega (teras, vask), klaasimiseks plaate kasutatakse põrandate, lamekatuste, betoonivalu jne
Tallinna Tehnikaülikool Ehitusfüüsika kodutöö ,,Frost formation and Condensation in Stone-wool Insulations" Artikli refereerimine Tallinn 2011 Kondensaadi ja härmatise moodustumine kivivill-isolatsioonis Kokkuvõte Ehitusplatsidelt saadud praktilised kogemused tõendavad, et kondenseerunud niiskusel on negatiivseid effekte kiulistele isolatsioonimaterjalide. Kondenseerunud niiskus võib vähendada termilisi omadusi ja sellest tulenevalt muuta süstemaatiliselt elukvaliteeti elamutes. Sellega võib ka kaasneda suurenenud tolmu, vetikate ja hallituse teke ning kahjustused konstruktsioonis, mis on põhjustatud kondenseerunud niiskuse külmumisel talveperioodil. See töö kannab ette laboratoorse eksperimendi, mis on suunatud härmatise tekkele ja kasvule ning niiskuse kondenseer...
1. Kirjutada ruudustikku normkirjas nr.10 ladina tdhestik ( suur- ja vdiketdhed ), 0hekohalised araabia numbrid ning rooma numbrid I, V ja X f, "*)-.L/r.1i .; -..--.'n :, I iri1 r ir i,,l . , ",ir,ii,,"c t^ f .* ( i., -, - <' :-^- '! .'"-l ?r"ii .r,r..', .; Or-.Uti 2. Joonestada ristktilikutesse 9 erineva materjali leppemdrgid l6ikes ( vt. lk. 20 ) Materjalide nimetused kirjutada normkirjas nr. 5. "(I-'{ . ,{,9, cr {}-l V< -C B-B B-B ...
1. Kirjutada ruudustikku normkirjas nr.10 ladina tdhestik ( suur- ja vdiketdhed ), 0hekohalised araabia numbrid ning rooma numbrid I, V ja X f, "*)-.L/r.1i .; -..--.'n :, I iri1 r ir i,,l . , ",ir,ii,,"c t^ f .* ( i., -, - <' :-^- '! .'"-l ?r"ii .r,r..', .; Or-.Uti 2. Joonestada ristktilikutesse 9 erineva materjali leppemdrgid l6ikes ( vt. lk. 20 ) Materjalide nimetused kirjutada normkirjas nr. 5. "(I-'{ . ,{,9, cr€ {}-l V< -C B-B B-B ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr: 1 2016/2017 Tiheduse määramine Rühm: EAEI31 Alina Olivson 143099 Eneli Liisma Tallinn 2016 SISUKORD TÖÖ EESMÄRK........................................................................... 3 TÖÖKÄIK................................................................................... 4 KORRAPÄRASE KUJUGA KEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE.................................4 EBAKORRAPÄRASE KUJUGA MATERJALI POORSUSE JA TIHEDUSE MÄÄRAMINE.... .4 JÄRELDUS................................................................................ 10 KASUTATUD ALLIKAD................................................................ 11 2 Töö eesmärk Korrapäraste ja ebakorrapäraste materjalide tiheduse ja poorsuse määramine. Katsetatud materjalid Kergbetoon Ker...
3. Saadud tulemused. Materjal Proovik i Proovik eha Proovik Proovi ninemtu ehamõõt maht eha keha nr. s med cm3 mass g Tihedus Yo kg/m3 a b c 7547, 1 Teras 53 10 10 5,3 40 0 2 Kivivill 93 45 45 188,3 25,3 134,3 Poorbeoon 3 Aeroc 162 41 40 265,7 138 519,4 4 Tep Plaat 148 53 155 1215,8 192 157,9 5 EPS 156 80 22 274,6 74 269,5 6 Kuusk 60 39 40 93,6 42 448,7
8 Keraamiline tellis 3705,6 1808,5 205 9 Mullbetoon 98,3 98,8 99,7 874,7 955 915 10 Puitlaastplaat 99,3 100 1,60 119,1 158,4 752 11 Kergbetoon 145 140 148 2118,2 3,0 700 12 Kivivill 186 135 44,1 193,6 1035,7 187 13 Kergkeraamika 153 123 65,0 802,3 1219 658 14 Polüstüreen 14,8 14,7 4,81 13,66 1046,5 13 15 Paekivi 52 51 50 329,0 16 Tsementfribaliitplaat 11,8 46 249 485,8
5 Vask ja tema sulamid................................................................................................. 23 5 SOOJUSTUS- JA HELIISOLATSIOONIMATERJALID .....................................................26 5.1 Mineraalsed soojustusmaterjalid.......................................................................................27 5.1.1 Klaasvill..................................................................................................................... 27 5.1.2 Kivivill....................................................................................................................... 27 5.1.3 Kergkruus ..................................................................................................................27 5.2 Orgaanilise päritoluga soojustusmaterjalid....................................................................... 27 5.2.1 Tselluvill...............................................................................................
50 122. tsementkiu 100.52 6.34 50 6 d- plaat 123. 100.30 6.76 00 43.5 185.5 9 133.85 0 0 43.9 185.0 185. kivivill 134.45 1097.33 169 0 0 3 45.0 186.5 133.45 0 0 48.0 10 100.00 91.50 0 polüetülee 48.5 99.50 90.50 9.6 438.3 22 n- vill 0
Tselluvilla toormeks on makulatuur ja peamiselt puhas ajalehepaber. Tselluvilla ei klassifitseerita mittepõlevaks isolatsioonimaterjaliks, kuid see peab tulekoormustele paremini vastu kui mittepõlevad mineraalvillad. Tselluvilla omadused: on loodussõbralik, niiskuskindel, ei pehki ega mädane, ei niisku ja laseb seintel hingata, närilised teda ei söö. Süttimiskindel, tuli ei levi, ei põle 45. Mineraalsed soojaisolatsioonimaterjalid- tootmine, klaasvill, kivivill Mineraalsetest soojaisolatsioonmaterjalidest kõige tuntumad on mineraalvillad (klaas- ja kivivill) ja mullklaasist soojustusmaterjalid. Mineraalvill saadakse mingi mineraalaine sulatamisel ja sulamassi kiududeks pihustamisel. Klaasvilla peamiseks tooraineks on klaasimurd, millele lisatakse veel soodat ja lubjakivi. Klaasvill ise on valge, kuid sideaine muudab ta kollakaks. Klaasvill on väga elastne. Kivivill valmistatakse looduslikust kivimist (nt basaldist). Ta on kõige kuumakindlam
Seda tehakse 1400 kraadi juures. Kivivill: peamsied koostisosad on – basaalkivim, koks, räbu, mida sulatatakse 1500 kraadi juures, eelsied kõrge tuelpüsivus ja head mehhaanilised omadused. Mineraalvill: kaetakse erinevate materjalidega, võrk, klaaskiud, paber, foolium. Erinevad värvid, sinine, punane, roheline, priuunikashall. (nt ISOVER ja ROCKWOOL) MIDA VÄIKSEM ON VILLA OMAKAAL, SEDA SUUREM ON TUULE LÄBILASKVUS KLAASVILL ON PAREM MINERAALNE ISOLAATOR, KUI KIVIVILL Omadused: • Mineraalvilla omapära on see, et tal on väga hea kuumataluvus, sest kiud on tehtud mittesüttivast ainest, seejuures on soovistuslik kasutada klaas- ja kivivilla –200C juures ja tehnilisi vilalsid -700 juures. • Keemilised omadused: ei väldi korrosiooni, neid ei kahjusta õlid, alkohol ega nõrgem hape. • Väga püsivad ilmastiku suhtes, kuna ei tõmba külmaga kokku ja ei tee seejärel vahesid sisse ega pragusid.
..2500C. Vaike veeimavus. Keemiliselt ja bioloogiliselt pusiv. Polev, suttivuse vahendamiseks kasutatakse spetsiaalseid lisandeid. Soojajuhtivus =0,02...0,03W/mK. Kasutatakse soojustusena paneelides, tihendusvahuna aga ka niiskusisolatsioonina. Hea nake teiste materjalidega. 44. Mineraalsed soojaisolatsioonimaterjalid klaasvill, kivivill, akustilised plaadid Mineraalsetest soojaisolatsioonmaterjalidest kõige tuntumad on mineraalvillad (klaas ja kivivill) ja mullklaasist soojustusmaterjalid. Klaasvilla peamiseks tooraineks on klaasimurd, millele lisatakse veel soodat ja lubjakivi. Klaasvill ise on valge, kuid sideaine muudab ta kollakaks. Klaasvill on väga elastne. Pakkimisel pressitakse teda kokku 40...80%, mis tunduvalt lihtsustab tema transportimist ja ladustamist
W või Zr ühendeid. · Prepegid immutatakse sarrusega ja tekib lõplik kõvendamine, vaiku tootva tehase toodang. Kasutamine: · Kasutades sarrusena klaaskiudu, kevlarkiudu või C-kiudu, toodetakse FST-komposiite lennundusele · PF vaiguga kaetud puitplaadid järelveetavate suvilate põrandana · Kihilise paberplastiku aluskiht · Kertopuu sideaine · Tekstoliit · Kiuliste soojusisolatsioonmaterjalide sideaine (klaasvill, kivivill jne) 7. a) Etaanhape+etanool = tekib ester CH3COOH + CH3CH2 OH= CH3COOCH2CH3 + H2O c) d) akrüülhape + etüleenglükool CH2=CHCOOH + HOCH2CH2OH .............. 8. Kuidas kõvendatakse küllastamata polüestervaike? 1) Kõvendamine on ristsidemete tekitamine. Stüreeniga kõvenevad (parafiini-sisaldavad): kiirendina kasutatakse V2O5, initsiaator: peroksiide või hüdroperoksiide; inhibiitor: hüdrokinooni (pikendab eluiga)
6 15 dolomiit 99,00 99,00 98,00 2 118,00 960,50 2 205,11 7 11 puitblastplaat 99,00 99,00 9,73 76,20 95,40 798,77 8 10 Saepurubetoon 149,00 148,00 148,00 2 280,00 3 263,70 698,59 9 26 klaasvill 103,00 141,00 19,53 24,00 283,68 84,60 10 2 Samott-tellis 65,60 122,33 250,00 3 852,00 2 006,27 1 919,98 11 18 Kivivill 19,00 136,67 46,33 61,60 120,31 512,00 12 10 Saepurubetoon 145,00 148,00 144,00 2 278,00 3 090,24 737,16 13 4 betoon 135,00 135,00 133,67 2 442,00 2 436,08 1 002,43 14 19 Vahtpolüstüreen 148,00 147,00 49,57 1 079,00 1 078,37 1 000,58 15 20 Õõnes silikaattellis 246,00 118,00 87,00 3 612,20 2 525,44 1 430,33
24 126,4 155,5 70,1 801,2 581,5 plaat 126 156 70 8 125,5 154,9 69,9 186 133 43,3 1563, 25 Kivivill 186,5 186 132 192,3 43,8 43,7 189,56 121,3 1 185,5 312 44 102,5 141,5 19,5 26 Klaasvill 101,5 101,7 140,5 141 21 20,3 294 291,1 1010
TALLINNA TEHNIKA ÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr 1 2016/2017 Materjalide tiheduse ja poorsuse määramine 10.oktoober 1. Töö eesmärk Leida ebakorrapärase ja korrapärase kujuga materjalide tihedus ja poorsus. Ebakorrapärasteks materjalideks olid graniit ja silikaat ning korrapärasteks materjalideks olid graniit ja mineraal vill. 2. Kasutatud vahendid Töös kasutati järgnevaid seadmeid: 1. Ektrooniline kaal KERN AB1234 (mõõtepiirkond 6000 g, täpsus 0,2g); 2. Nihik (mõõtepiirkond 150 mm, vähim skaala jaotis 0,05 mm). 3. Töö kirjeldus 3.1. Materjali tiheduse määramine Tihedus määrati kahe erineva materjali jaoks. Korrapärase kujuga ja ebakprrapärase kujuga materjalid. Tihedus on aine mahuühiku mass, st materjali massi ja mahu suhe, mille ühikuks on g/cm3 või kg/m3. Ehitusmaterjalide tihedus o määratakse keha massi m ja mahu V suhtena [kg/m3]: ...
5 Asfaltbetoon d=50 49 96,21 239,26 2486,85 6 Aerok 42 41 162 278,96 137,54 493,05 7 Fibo 3 40 40 158 252,80 155,75 616,10 8 Kiudplaat 78 118 8 73,63 53,52 726,88 9 Vahtplast XPS 117 108 48 606,53 26,06 42,97 10 Kivivill 44 44 95 183,92 25,78 140,17 ,,Paroc" 11 Silikaattellis 65 120 250 1950,00 3855 1976,92 12 Vahtplast EPS 156 80 24 299,52 7,47 24,94 13 Savitellis 86 65 247 1380,73 2900 2100,34 14 Aukudega 118 90 249 2644,38 3705 1401,08 silikaattellis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
