Katusekattematerjalid Katus Katust nimetatakse mõnikord maja viiendaks fassaadiks. Sellega tahetakse öelda, et katust ei tohi jätte unarusse, see nõuab vähemalt sama palju tähelepanu ja hoolikust kui fassaadid. Katus koosneb tavaliselt kahest kihist: peamisest. Mis võtab vastu sademete `esimese löögi` ning tõkestab päikesekiirgust, ja alumisest kihist mis kannab pealmist ning kaitseb maja katusekihtide vahele sattuva vähese veekoguse ja võimaliku kondensatsioonivee eest. Katusekivid. Katusekive toodetakse savist ja betoonist. Keeramilisi katusekive on valmistatud tuhandeid aastaid ja need on olnud ka kaasajal peamine katusekattematerjal ligikaudu kuni 1960. aastaseni, kui turg muutus betoonkatusekivide jaoks soodsamaks ning nende läbimüük kasvas. Plekkkatusd Terasplekk Tsinkplekk Alumiiniumplekk Vaskplekk Pliiplekk Pappkatus Pappkatus ei ole see, mida nimelt võiks arvata, ja see on hea, sest katusepind pe...
Vaido Vahter PLASTIDEST KATUSEKATTEMATERJALID REFERAAT Õppeaines: EHITUSMATERJALID Ehitusteaduskond Õpperühm: EI 12a Juhendaja: lektor Sirle Suviste Esitamiskuupäev:12.10.2015
Puit on suureparane ehitusmaterjal - see on kerge, ilus ja tervislik. Õigesti valitud ning hooldatud puit kestab mitmeid inimplvi. Puitu, kui kõige käepärasemat materjali on eluasemete katustel kasutatud juba alates muinasajast. Kuni katusekivide laialdase levikuni 15. saj., kaeti elumajade ja kirikute katuseid peamiselt kisklaudadest katustega. Uuesti hoogustus puitkatuste levik 19. saj. II poolel seoses muudatustega põllumajanduslikus tootmises. 20. saj. algul hakkasid ilmuma laudadest ja lohandikest katuste kõrvale ka pilbaste, laastude, sindlite ja kimmidega kaetud nägusad katused. Kim Sindel Laast Pilbas Poolpalk ehk lohandik Laud Kimmid olid eesti talumajadel XX sajandi algupoolel üsna populaarne katusematerjal. Immutamata katuse iga on sõltuvalt kasutatud puidust 15-40 a. Töötlemine puidukaitsevahenditega pikendab katuse kestvust tunduvalt. Kimmid on pakust või plangust ketassae abil välja saetud või käsit...
Matrikli nr.x Õppeaines: EHITUSMATERJALID Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI12 Juhendaja: Sirle Künnapas Tallinn 2011 Sisukord A. Sissejuhatus 3 B. Käsitletavad teemad 3 1. Metallide korrosioon ja kaitsmine korrosiooni eest. 3 2. Mineraalvillad- toorained, tootmine, omadused, kasutamine. 6 3. Rull-katusekattematerjalid (PVC, SBS). 9 4. Raskebetooni koostismaterjalid ja nõuded nendele. 13 C. Kokkuvõte 15 D. Kasutatud materjal 16 2 A. Sissejuhatus. Käesolev referaat käsitleb õppeaines ,,Ehitusmaterjalid" etteantud teemasid. Kokku on 4 teemat.
Õpperühm: Sinu rühm Juhendaja: Lektor õppejõu nimi Kuressaare 2011 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Metallide korrosioon ja kaitsmine korrosiooni eest....................................................................3 Mineraalvillad toorained, tootmine, omadused ja kasutamine.................................................8 Rull-katusekattematerjalid (PVC, SBS)....................................................................................14 Raskebetooni koostismaterjalid ja nõuded nendele.................................................................. 20 Viitamine...................................................................................................................................25 2 Metallide korrosioon ja kaitsmine korrosiooni eest
Materjalid jagunevad pealis- ja aluskihtideks ning erimaterjalideks aurutõkked ja hüdroisolatsioonimaterjalid pinnasega kokkupuutuvate tarindite katmiseks.Tehniliste omaduste osas jaotatakse materjalid vastavalt katuse kaldele ja keerukusele 4 klassi. Bituumenrullmaterjalid on valmistatud süttivast materjalist ning kuuluvad valdavalt mittepõlevate materjalide hulka. Bituumenrullmaterjalid on mehaaniliselt töödeldavad. Kokkuvõte: Bituumenmaterjalid on enimkasutatavad katusekattematerjalid, need on levinud üle maailma ja turg nendele on väga suur. Bituumenmaterjalid on mehhaaniliselt töödeldavad. Kasutatud materjal: · https://www.google.ee/#hl=et&tbo=d&sclient=psy- ab&q=bituumen&oq=bituumen&gs_l=serp.3..35i39l2j0l2.15335.15482.0.1567 6.2.2.0.0.0.0.103.203.0j2.2.0...0.0...1c.1.mNM9L2EJvCY&pbx=1&bav=on.2,o r.r_gc.r_pw.r_qf.&fp=984aec6c45a50db6&bpcl=40096503&biw=1366&bih=6 67 · http://www.eestikatused.ee/katusetooted/bituumen-
liitekohtadest lähtuva külmasillariski likvideerimine eriti oluline. Horisontaalpinnale on rullmaterjali paigaldamine vea-aldis ettevõtmine, kuna ka kõige hoolsam peremees vaevalt et suudab paigaldada suuremale pinnale rulli nii et ta villa kordagi kuskilt lössi ei suru ega ühtegi liitepilu ei jäta. 11 5. Rull-katusekattematerjalid Bituumenite baasil valmistatud katusekattematerjalid jagunevad väliskuju järgi: · rullmaterjalid (nt ruberoid), · plaatmaterjalid (nt plaatruberoid), · valumaterjalid (valatakse kohapeal). Bituumeniga immutatud ja kihiga kaetud rullmaterjale valmistatakse nii puistega kaetuna kui ka katmata kujul (aluskattematerjalid). Kandjateks võivad olla papp, klaas või muu sarnane kangas, metallfoolium, kiled. Kandja küllastatakse bituumeniga, kantakse peale täiteainet sisaldav bituumenikiht ja seejärel puistatakse peale talk ja jämepuiste
Vormis paisutatud EPS tihedus 10-35kg/m3, survetugevus suureneb koos tihedusega. λ=0,035… 0,040W/mK. Kasutuspiirkond +70…+1000C. 13. XPSi põhilised kasutuskohad? Ekstruudermullpolüstüreeni (XPS). Värvus sinine. Tugevam, tihedam, väikesem veeimavus. Tihedus- 25…45 kg/m3, λ=0,035…0,045W/mK. Kasutatakse seal, kus on tegemist koormuse all töötavates ehitise osades. Kasutatavus kuni 750C. 14. Plastidest katusekattematerjalid? Katusekattematerjalid kujutavad endast sünteetilisi rullmaterjale paksusega 1…2mm. Nad valmistatakse mingist elastsest vaigust, täitematerjalist ja plastifikaatorist (vajaduse korral ka pigment). Katusele nad liimitakse või kinnitatakse plast-tüüblitega läbi soojaisolatsioonikihi. Katusekatte liitekohad keevitatakse kokku. Sageli kasutatakse neid materjale kohtades, kus katusel tuleb kõndida. Libeduse vältimiseks tehakse materjali pealispind sageli reljeefne.
Sellest raskepärasest käsihöövlist on oma levimisel nähtavasti ette jõudnud XIX saj. Teisel poolel ilmunud ja üle maa tuntud samal põhimüttel töötav hobusemasin, mille tööjõudlus on kümme korda suurem(lõikab 30 000-50 000 pilbast päevas). Paar -kolmkümmend aastat tagasi hakkas seda aga oma korda kõrvale tõrjuma pilpalõikamine mootoriga. Iganenud käsitsi pilpakiskumine kadus Nõukogude Eestist, seda enam, et pilpaid hakkasid ühe rohkem asendama püsivamad katusekattematerjalid. Laastukatuse panemine. Foto Kristel Rattus, 2006. 3
Kleepmastiksid Plastmassidest rullmaterjalid Koostise järgi jagunevad: Kasutatakse põrandate, seinte, katuste jne katteks ning auru- ja · Bituumenmastiksid hüdroisolatsiooniks. Katusekattematerjalid - sünteetiline rullamaterjal; koosnevad · kummibituumenmastiksid elsatsest vaigust, täitematerjalist ja plastifikaatorist; PVC paigaldus spetsiaalse puhuriga; liitekohad keevitatakse kokku; · tõrvamastiksid kasutatakse kohtades, kus katusel tuleb kõndida Kasutamise temp
Saematerjalid: saadakse palkide piki saagimisel. Tähtsamad saematerjalid: • poolpalgid •servatud palgid • servamata lauad• servatud lauad • prussid • latid• liiprid . Saematerjalid valmistatakse enamasti okaspuidust, laudu tehakse ka lehtpuidust. Pooltooted : valmistamisel on neid peale saagimise veel töödeldud. Peamised puidust pooltooted on järgmised: • hööveldatud lauad • põrandalauad • voodrilauad • piirlauad ja liistud • sindlid (pakkudest välja saetud katusekattematerjalid) • katuselaastud (pakkudest välja lõigatud katusematerjalid) • kattevineer (spoon) • ristvineer • parketiliistud Termotöödeldud puit: ehk kuumtöödeldud puit. Termotöötlemine toimub auruga temperatuuridel 185 kuni 2300C. Materjaliks sobivad peaaegu kõik puiduliigid, Tavalisemad puiduliigid on okaspuudest mänd ja kuusk ning lehtpuudest kask ja haab. Termotöötluse tulemusena muutuvad jäävalt mitmed puidu keemilised ja füüsikalised omadused. • Termotöötlus vähendab
eeltoodud nõuetele. Pinnakihi omaduste süttimistundlikkuse ja tule leviku klassid iseloomustavad hoone seinte, lagede (kaasa arvatud ripplagede), torustiku, isolatsioonikihi pealispinna ja tarindi sees olevate õõnsuste ja kanalite pinnakihte. Klassinäitajad esitatakse koos, eraldatuna teineteisest kaldkriipsuga (nt V1/I) ja nende vastupanu tulele alaneb järjekorras: V1/I; V1/II; V1/; V2/ ja /. Vastavalt EVS 620-9:2003 Katusekattematerjalid. Põlevus jagatakse klassidesse K1 ja K2 selle järgi, kuidas nad väldivad või aeglustavad süttimist ja tule levimist katuse pealispinnal ning samaaegselt kaitsevad alustarindit süttimise eest. Klassi K1 kuuluvad katted, mis ei sütti ning kaitsevad alustarindit süttimise eest. Näited joonis 28. Klassi K2 kuuluvad katted, mis küll süttivad, kuid ei soodusta tule levikut ja teatud määral kaitsevad alustarindit süttimise eest
eeltoodud nõuetele. Pinnakihi omaduste süttimistundlikkuse ja tule leviku klassid iseloomustavad hoone seinte, lagede (kaasa arvatud ripplagede), torustiku, isolatsioonikihi pealispinna ja tarindi sees olevate õõnsuste ja kanalite pinnakihte. Klassinäitajad esitatakse koos, eraldatuna teineteisest kaldkriipsuga (nt V1/I) ja nende vastupanu tulele alaneb järjekorras: V1/I; V1/II; V1/; V2/ ja /. Vastavalt EVS 620-9:2003 Katusekattematerjalid. Põlevus jagatakse klassidesse K1 ja K2 selle järgi, kuidas nad väldivad või aeglustavad süttimist ja tule levimist katuse pealispinnal ning samaaegselt kaitsevad alustarindit süttimise eest. Klassi K1 kuuluvad katted, mis ei sütti ning kaitsevad alustarindit süttimise eest. Näited joonis 28. Klassi K2 kuuluvad katted, mis küll süttivad, kuid ei soodusta tule levikut ja teatud määral kaitsevad alustarindit süttimise eest
Tööstuslikku tootmist alustati juba 1920- ndatel aastatel. MDF-plaat (Medium Density Fiberboard) on puitkiudplaadi ja laastplaadi vahepealne tüüp lisatakse ka sideainet.(Saarmann 2006) 2 Tootmine, kaubandus ja turgude areng Eestis 2.1 Tootmine ja tarbimine Puitplaaditööstus on suuruselt teine puidutööstuse haru. Puitplaatide lõppkasutusvaldkonnad on mööblitööstus, ehituses nii struktuurielemendid (põranda ja katusekattematerjalid) kui ka siseviimistlus, pakkematerjalid ja DIY (do it yourself) mööblidetailid. Eesti puitplaaditööstus on viimastel aastatel tootnud maksimumvõimsustel, kuid tootmismahtude laiendamisega ollakse väga ettevaatlikud. (Eamets et al. 2005) 4 Nagu graafikult (Joonis 1) näha võib on tootmismahud pidevalt kasvanud, tehes seda viimastel aastatel keskmiselt 8% aastas. Eesti Statistikaamet esitab
................................................................................... 20 42. Mördi plastuse ja tugevuse määramine ning nende mõjurid .................................................... 20 45. Autoklaavitud poorbetoontooted tootmine, olulised ehituslikud näitajad, kasutamine. ....... 21 46. Kipsplaadid ja eterniit. ............................................................................................................. 21 49. Bituumenist katusekattematerjalid. .......................................................................................... 22 50. Bituumenite katsetamine. ......................................................................................................... 22 55. Plastidest soojaisolatsioonimaterjalid- EPS, XPS, PUR .......................................................... 23 56. Orgaanilise päritoluga soojaisolatsioonimaterjalid- rooplaat, tselluvill, mullpolüuretaan. ..... 24 57
mustad või tumepruunid. Toatemperatuuri juures tahked, sitked või vedelad ained. Temperatuuri tõusuga sujuvalt vedelduvad (ilma järsu üleminekuta tahkest olekust vedelasse). madal temperatuuripüsivus ja vananevus (muutuvad aja jooksul). Kasutamine: Valmistatakse bituumenemulsioone, asfaltmörte ja betoone, katusekatte ja hüdroisolatsioonimaterjale, tihendusmaterjale, liimaineid, korrosioonivastaseid võõpasid, lakke ja mastikseid. 39. Bituumenist katusekattematerjalid keevisruberoid, plaatruberoid, laineplaadid Keevisruberoidile on kleepkiht peale kantud juba tema valmistamisel. Et ruberoid rullis kokku ei kleepuks, on kleepkiht kaetud õhukese polüetüleenkilega. Kleepkiht sulatatakse üles rulli lahti kerimisel (katusel) kuumaõhupuhuriga. Polüetüleenkilet ei eemaldata, see sulab koos kleepkihiga. Plaatruberoid (ruberoidsindlid) kujutab endast paksemat ruberoidi, mis on tükeldatud mitmesuguse kujuga plaatideks
8. Emulsioonid jagunevad: 1) otsesteks dispersiooni keskkonnaks vesi, milles hõljuvad väikesed emulgaatoriga kaetud bituumeni piisakesed. Saab veega lahjendada. 2) Pöördemulsioonideks dispersiooni keskkonnaks on bituumen (tõrv) ja selles hõljuvad veepiisad. Ei saa veega lahjendada. 9. Emulsioone kasutatakse külmade asfaltsegude valmistamiseks, võõpisolatsiooniks jms. emulsioone saab kasutada ka niiske ja jaheda ilmaga. 10. 39. Bituumenist katusekattematerjalid- keevisruberoid, plaatruberoid, laineplaadid 11. Kleepmastikseid kasutatakse mitmesuguste õhukeste materjalide, peamisel katusekatete, pinnale liimimiseks. 1. KEEVISRUBEROID kleepkiht on peale kantud juba tema valmistamisel. Et ruberoid rullis kokku ei kleepuks, on kleepkiht kaetud õhukese kilega. Kleepkiht sulatatakse üles rulli lahtikerimisel (katusel) kuumaõhupuhuriga. Kile sulab koos kleepkihiga. 2
bituumeni (tõrva) piisakesed. Seda saab veega lahjendada. Pöördemulsioonis on keskkonnas bituumen (tõrv) ja selles hõljuvad veepiisad. Seda ei saa veega lahjendada. Normaalkontsentratsiooniga emulsioon sisaldab bituumenit 50-60%, kõrge kontsentratsiooniga emulsioon 75-95%. Kasutamine- külmade asfaltsegude valmistamine, võõpisolatsioon. Emulsioone saab kasutada ka niiske ja jaheda ilmaga. 49.Bituumenist katusekattematerjalid- 3 erinevat: rull- (ruberoid), plaat- (plaatruberoid) ja valumaterjalid (valatakse koha peal). Plaatruberoid- kujutab endast paksemat ruberoidi (sarnane katusekividele), mis on tükeldatud mitmesuguse kujuga plaatideks. Plaatide pikkus kõige sagedamini 1000mm. Kasutatakse kaldkatuste katmiseks. Järgmise rea ülekate kleepub alumise rea plaatidele. Plaadid on alt kaetud külmalt liimuva kihiga, mis on kaetud kilega (eemaldatakse enne paigaldust). Valmistatakse kuumbituumeni massist
Emulsioone saab kasutada ka niiske ja jaheda ilmaga. kasutamine kasutatakse neid laialdaselt hüdroisolatsioonimaterjalide tootmisel. Bituumenite baasil valmistatakse · bituumenemulsioone, · asfaltmörte ja -betoone · katusekatte ja hüdroisolatsioonimaterjale, · tihendusmaterjale, · liimaineid, · samuti korrosioonivastaseid võõpasid, lakke ja mastikseid 48. Bituumenist katusekattematerjalid- plaatruberoid, laineplaadid, mastikskatted Plaatruberoid (ruberoidsindlid) kujutab endast paksemat ruberoidi, mis on tükeldatud mitmesuguse kujuga plaatideks. Plaatide pikkus on kõige sagedamini 1000mm. Plaatruberoidi kasutatakse tiheda laudroovitusega kaldkatuste katmiseks. Plaadid naelutatakse roovitusele. Järgmise rea ülekate kleepub alumise rea plaatidele. Plaadid on alt kaetud külmalt liimuva kihiga, mis on kaetud veel kilega. Enne plaatide paigaldamist tuleb kile eemaldada
kuuma vett. Seinakattematerejalid Seinakattematerjalid on põrandakatetest märkas õhemad (0,5-1,5 mm). Võivad olla nii aluskihiga (paber, riie) kui ka ilma. Tähtsamad seinakatted on: Linkrust on paberile pressitud sideaine, täitematerjali, pigmendi ja plastifikaatori segu Dermatiin erineb linkrustist selle poolest, et paberi asemel on ta riidele pressitud PVC kiled on tavaliselt ilma aluskihita, väga erineva värvi ja mustriga ning neid saab kasutada märgades ruumides Katusekattematerjalid Katusekattematerjalid on sünteetilised rullmaterjalid paksusega 1-2 mm. Katusele liimitakse või paigaldatakse plast-tüüblitega läbi soojustuse. Liitekohad keevitatakse. Lai värvide valik. Hüdroisolatsioonimaterjalid Hüdroisolatsioonimaterjalid erinevad katusekattematerjalidest selle poolest, et neid kasutatakse ehituskonstruktsioonide vahel. Kõige sagedamini tehakse neid polü- isobutüleeni baasil, mis on väga elastne materjal. Tema tõmbetugevus on kuni 30 N/mm2 ja venivus 200-500%
Otsest emulsiooni saab veega lahjendada, pöördemulsiooni mitte. Piisakeste läbimõõt emulsioonis on 0,001...0,1 mm. Emulsioone kasutatakse külmade asfaltsegude valmistamiseks, võõpisolatsiooniks jne. Emulsioone saab kasutada ka niiske ja jaheda ilmaga. Bituumeni kasutusalad: · Kleepmastiksid · Katusekatte materjalid · Keevisruberoidile · Plaatruberoid · Bituumen laineplaadid · Mastikskatted 05.05.2014 48. Bituumenist katusekattematerjalid- keevisruberoid, plaatruberoid, laineplaadid, mastikskatted- · Keevisruberoidile on kleepekiht peale kantud juba tema valmistamisel. Et ruberoid rullis kokku ei kleepuks, on kleepekiht kaetud õhukese polüetüleenkilega. Kleepekiht sulatatakse üles rulli lahti kerimisel (katusel) kuumaõhupuhuriga. Polüetüleenkilet ei eemaldata, see sulab koos kleepekihiga. · Keevisruberoidid võivad olla: · lauskleepega (liimikiht on kogu papi pinnal),
Temperatuuri tõusuga nad sujuvalt vedelduvad (ilma järsu üleminekuta tahkest olekust vedelasse). Bituumenmaterjalide rühma loetakse ka tõrvad. Bituumenite baasil valmistatakse *bituumenemulsioone, *asfaltmörte ja -betoone *katusekatte ja hüdroisolatsioonmaterjale, *tihendusmaterjale, *liimaineid, *samuti korrosioonivastaseid võõpasid, lakke ja mastikseid. Bituumenmaterjalide peamisteks puudusteks on nende madal temperatuuripüsivus ja vananevus (muutuvad aja jooksul). 39. Katusekattematerjalid- keevisruberoid, plaatruberoid, laineplaadid, mastikskatted Keevisruberoidile on kleepekiht peale kantud juba tema valmistamisel. Et ruberoid rullis kokku ei kleepuks, on kleepekiht kaetud õhukese polüetüleenkilega. Kleepekiht sulatatakse üles rulli lahti kerimisel (katusel) kuumaõhupuhuriga. Polüetüleenkilet ei eemaldata, see sulab koos kleepekihiga. Keevisruberoidid võivad olla: *lauskleepega (liimikiht on kogu papi pinnal), *ribakleepega (liim on ribade kaupa),
plaatreliini, sooja aluskihiga reliini. Reliini kasutatakse põrandate kattematerjalina. Peab arvestama, et reliinpõrand ei talu õlisid, rasva ega kuuma vett. Seinakattematerjalid. Need on põrandakatetest märksa õhemad (0,5...1,5 mm) Nad võivad olla aluskihiga või aluskihita. Tähtsamad seinakattematerjalide alaliigid: linkrust, dermatiin ehk kunstnahk, PVC-kiled. 194 Katusekattematerjalid. Nende paksus on 1...2 mm. Katusele need kas liimitakse või kinnitatakse läbi soojaisolatsioonikihi plast- tüüblitega. Katusekatte liitekohad keevitatakse kokku. Sageli kasutatakse neid materjale kohtades, kus tuleb katusel kõndida. Libeduse vältimiseks tehakse materjali pealispind sageli reljeefne. Hüdroisolatsioonimaterjal. See on mõeldud kasutamiseks ehituskonstruktsioonide vahel. Näiteks hoone sokli hüdroisolatsiooniks. Sünteetilised kiled. Need on väga õhukesed materjalid
tühemed ja, et ta kataks kõik terad vähemalt tsemenditera paksuse kihiga. Betoonis peab olema vähemalt optimaalne hulk tsementi. Ülearu suur tsemendihulk hakkab vähendama betooni tugevust. Betooni kivistumisel tsement seob oma kaalust 10...20% vett e. kivistumiseks vajalik V/T=0,1...0,2. Tugevus määratakse küll 28 päeva vanuselt, tegelikult klass tõuseb aja möödudes. 2.6 Bituumenite baasil valmistatud katusekattematerjalid. Bituumen baasil valmistatud katusekatte- ja hüdroisolatsioonimaterjalid jagunevad väliskuju järgi: · Rullmatejralid (nt ruberoid) · Plaatmaterjalid (nt plaatruberoid) · Valumaterjalid (valatakse kohapeal) Ruberoid Suure grupi katusekattematerjalide üldnimetus. Klassikalise ruberoidi tugikihiks on tsellulooskiudpapp, kaasajal pigem klaas- või polüesterkiudmaterjalid, mis on tunduvalt tugevamad ja painduvamad. Immutusaineks on nafta- , kummi- või polümeerbituumen.
annaabi.ee 
