Katusekattematerjalid Katus Katust nimetatakse mõnikord maja viiendaks fassaadiks. Sellega tahetakse öelda, et katust ei tohi jätte unarusse, see nõuab vähemalt sama palju tähelepanu ja hoolikust kui fassaadid. Katus koosneb tavaliselt kahest kihist: peamisest. Mis võtab vastu sademete `esimese löögi` ning tõkestab päikesekiirgust, ja alumisest kihist mis kannab pealmist ning kaitseb maja katusekihtide vahele sattuva vähese veekoguse ja võimaliku kondensatsioonivee eest. Katusekivid. Katusekive toodetakse savist ja betoonist. Keeramilisi katusekive on valmistatud tuhandeid aastaid ja need on olnud ka kaasajal peamine katusekattematerjal ligikaudu kuni 1960. aastaseni, kui turg muutus betoonkatusekivide jaoks soodsamaks ning nende läbimüük kasvas. Plekkkatusd Terasplekk Tsinkplekk Alumiiniumplekk Vaskplekk Pliiplekk Pappkatus Pappkatus ei ole see, mida nimelt võiks arvata, ja see on hea, sest katusepind pe...
Vaido Vahter PLASTIDEST KATUSEKATTEMATERJALID REFERAAT Õppeaines: EHITUSMATERJALID Ehitusteaduskond Õpperühm: EI 12a Juhendaja: lektor Sirle Suviste Esitamiskuupäev:12.10.2015
Puit on suureparane ehitusmaterjal - see on kerge, ilus ja tervislik. Õigesti valitud ning hooldatud puit kestab mitmeid inimplvi. Puitu, kui kõige käepärasemat materjali on eluasemete katustel kasutatud juba alates muinasajast. Kuni katusekivide laialdase levikuni 15. saj., kaeti elumajade ja kirikute katuseid peamiselt kisklaudadest katustega. Uuesti hoogustus puitkatuste levik 19. saj. II poolel seoses muudatustega põllumajanduslikus tootmises. 20. saj. algul hakkasid ilmuma laudadest ja lohandikest katuste kõrvale ka pilbaste, laastude, sindlite ja kimmidega kaetud nägusad katused. Kim Sindel Laast Pilbas Poolpalk ehk lohandik Laud Kimmid olid eesti talumajadel XX sajandi algupoolel üsna populaarne katusematerjal. Immutamata katuse iga on sõltuvalt kasutatud puidust 15-40 a. Töötlemine puidukaitsevahenditega pikendab katuse kestvust tunduvalt. Kimmid on pakust või plangust ketassae abil välja saetud või käsit...
xxx REFERAAT Variant 4 Matrikli nr.x Õppeaines: EHITUSMATERJALID Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI12 Juhendaja: Sirle Künnapas Tallinn 2011 Sisukord A. Sissejuhatus 3 B. Käsitletavad teemad 3 1. Metallide korrosioon ja kaitsmine korrosiooni eest. 3 2. Mineraalvillad- toorained, tootmine, omadused, kasutamine. 6 3. Rull-katusekattematerjalid (PVC, SBS). 9 4. Raskebetooni koostismaterjalid ja nõuded nendele. 13 C. Kokkuvõte 15 D. Kasutatud materjal 16 2 A. Sissejuhatus. Käesolev referaat käsitleb õppeaines ,,E...
koostiskihid teineteisest eralduda. Erinevalt SBS-st on tavapärase bituumenrulli asemel PVC-kate. Materjali eeliseks on tema suur vastupidavus. Üksainus kiht PVC katet on võrdne kahe kihi bituumen kattematerjaliga. PVC rull-katusekattematerjali paigaldusel kasutatakse spetsiaalseid kuumaõhupuhureid, mis tähendab, et pole lahtise leegi ohtu. Seega on PVC paigaldamine tuleohutuse seisukohalt igati ohutum kui keevitatavad katusekattematerjalid. PVC hoiab ehituskuludelt kokku kuna üldjuhul ei vaja see eraldi tuulutussüsteemi. Lisaks keevisele kinnitatakse kattematerjal ka mehhaaniliselt. Katusekatte paigaldus peaks toimuma vastava koolituse läbinud või kogemustega ehitajad. Näiteks suurim PVC tootja ning 15 maaletooja Eestis ,,PROTAN" nõuab, et Protan katusekatet ja hüdroisolatsioonimaterjali võivad teostada vaid vastava koolituse läbinud, sertifitseeritud paigaldajad
Materjalid jagunevad pealis- ja aluskihtideks ning erimaterjalideks aurutõkked ja hüdroisolatsioonimaterjalid pinnasega kokkupuutuvate tarindite katmiseks.Tehniliste omaduste osas jaotatakse materjalid vastavalt katuse kaldele ja keerukusele 4 klassi. Bituumenrullmaterjalid on valmistatud süttivast materjalist ning kuuluvad valdavalt mittepõlevate materjalide hulka. Bituumenrullmaterjalid on mehaaniliselt töödeldavad. Kokkuvõte: Bituumenmaterjalid on enimkasutatavad katusekattematerjalid, need on levinud üle maailma ja turg nendele on väga suur. Bituumenmaterjalid on mehhaaniliselt töödeldavad. Kasutatud materjal: · https://www.google.ee/#hl=et&tbo=d&sclient=psy- ab&q=bituumen&oq=bituumen&gs_l=serp.3..35i39l2j0l2.15335.15482.0.1567 6.2.2.0.0.0.0.103.203.0j2.2.0...0.0...1c.1.mNM9L2EJvCY&pbx=1&bav=on.2,o r.r_gc.r_pw.r_qf.&fp=984aec6c45a50db6&bpcl=40096503&biw=1366&bih=6 67 · http://www.eestikatused.ee/katusetooted/bituumen-
liitekohtadest lähtuva külmasillariski likvideerimine eriti oluline. Horisontaalpinnale on rullmaterjali paigaldamine vea-aldis ettevõtmine, kuna ka kõige hoolsam peremees vaevalt et suudab paigaldada suuremale pinnale rulli nii et ta villa kordagi kuskilt lössi ei suru ega ühtegi liitepilu ei jäta. 11 5. Rull-katusekattematerjalid Bituumenite baasil valmistatud katusekattematerjalid jagunevad väliskuju järgi: · rullmaterjalid (nt ruberoid), · plaatmaterjalid (nt plaatruberoid), · valumaterjalid (valatakse kohapeal). Bituumeniga immutatud ja kihiga kaetud rullmaterjale valmistatakse nii puistega kaetuna kui ka katmata kujul (aluskattematerjalid). Kandjateks võivad olla papp, klaas või muu sarnane kangas, metallfoolium, kiled. Kandja küllastatakse bituumeniga, kantakse peale täiteainet sisaldav bituumenikiht ja seejärel puistatakse peale talk ja jämepuiste
Vormis paisutatud EPS tihedus 10-35kg/m3, survetugevus suureneb koos tihedusega. λ=0,035… 0,040W/mK. Kasutuspiirkond +70…+1000C. 13. XPSi põhilised kasutuskohad? Ekstruudermullpolüstüreeni (XPS). Värvus sinine. Tugevam, tihedam, väikesem veeimavus. Tihedus- 25…45 kg/m3, λ=0,035…0,045W/mK. Kasutatakse seal, kus on tegemist koormuse all töötavates ehitise osades. Kasutatavus kuni 750C. 14. Plastidest katusekattematerjalid? Katusekattematerjalid kujutavad endast sünteetilisi rullmaterjale paksusega 1…2mm. Nad valmistatakse mingist elastsest vaigust, täitematerjalist ja plastifikaatorist (vajaduse korral ka pigment). Katusele nad liimitakse või kinnitatakse plast-tüüblitega läbi soojaisolatsioonikihi. Katusekatte liitekohad keevitatakse kokku. Sageli kasutatakse neid materjale kohtades, kus katusel tuleb kõndida. Libeduse vältimiseks tehakse materjali pealispind sageli reljeefne.
Sellest raskepärasest käsihöövlist on oma levimisel nähtavasti ette jõudnud XIX saj. Teisel poolel ilmunud ja üle maa tuntud samal põhimüttel töötav hobusemasin, mille tööjõudlus on kümme korda suurem(lõikab 30 000-50 000 pilbast päevas). Paar -kolmkümmend aastat tagasi hakkas seda aga oma korda kõrvale tõrjuma pilpalõikamine mootoriga. Iganenud käsitsi pilpakiskumine kadus Nõukogude Eestist, seda enam, et pilpaid hakkasid ühe rohkem asendama püsivamad katusekattematerjalid. Laastukatuse panemine. Foto Kristel Rattus, 2006. 3
Kleepmastiksid Plastmassidest rullmaterjalid Koostise järgi jagunevad: Kasutatakse põrandate, seinte, katuste jne katteks ning auru- ja · Bituumenmastiksid hüdroisolatsiooniks. Katusekattematerjalid - sünteetiline rullamaterjal; koosnevad · kummibituumenmastiksid elsatsest vaigust, täitematerjalist ja plastifikaatorist; PVC paigaldus spetsiaalse puhuriga; liitekohad keevitatakse kokku; · tõrvamastiksid kasutatakse kohtades, kus katusel tuleb kõndida Kasutamise temp
1.Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused -Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades).Enamike orgaaniliste materjalide erimass on 0,9…1,6 ja kivimaterjalidel 2,2…3,3. -Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). - Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu -Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada massi või mahu järgi. -Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Hügroskoopsete materjalide niiskuse sisaldus kõigub, vastavalt ümbritseva keskkonna muutumisele. Kui aga materjal seisab kaua ...
eeltoodud nõuetele. Pinnakihi omaduste süttimistundlikkuse ja tule leviku klassid iseloomustavad hoone seinte, lagede (kaasa arvatud ripplagede), torustiku, isolatsioonikihi pealispinna ja tarindi sees olevate õõnsuste ja kanalite pinnakihte. Klassinäitajad esitatakse koos, eraldatuna teineteisest kaldkriipsuga (nt V1/I) ja nende vastupanu tulele alaneb järjekorras: V1/I; V1/II; V1/; V2/ ja /. Vastavalt EVS 620-9:2003 Katusekattematerjalid. Põlevus jagatakse klassidesse K1 ja K2 selle järgi, kuidas nad väldivad või aeglustavad süttimist ja tule levimist katuse pealispinnal ning samaaegselt kaitsevad alustarindit süttimise eest. Klassi K1 kuuluvad katted, mis ei sütti ning kaitsevad alustarindit süttimise eest. Näited joonis 28. Klassi K2 kuuluvad katted, mis küll süttivad, kuid ei soodusta tule levikut ja teatud määral kaitsevad alustarindit süttimise eest
eeltoodud nõuetele. Pinnakihi omaduste süttimistundlikkuse ja tule leviku klassid iseloomustavad hoone seinte, lagede (kaasa arvatud ripplagede), torustiku, isolatsioonikihi pealispinna ja tarindi sees olevate õõnsuste ja kanalite pinnakihte. Klassinäitajad esitatakse koos, eraldatuna teineteisest kaldkriipsuga (nt V1/I) ja nende vastupanu tulele alaneb järjekorras: V1/I; V1/II; V1/; V2/ ja /. Vastavalt EVS 620-9:2003 Katusekattematerjalid. Põlevus jagatakse klassidesse K1 ja K2 selle järgi, kuidas nad väldivad või aeglustavad süttimist ja tule levimist katuse pealispinnal ning samaaegselt kaitsevad alustarindit süttimise eest. Klassi K1 kuuluvad katted, mis ei sütti ning kaitsevad alustarindit süttimise eest. Näited joonis 28. Klassi K2 kuuluvad katted, mis küll süttivad, kuid ei soodusta tule levikut ja teatud määral kaitsevad alustarindit süttimise eest
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Erinevate puidupõhiste plaatide tootmine, kasutamine ja kaubandus Eestis ja Euroopas ja SRÜs. Referaat Juhendaja: 2008 1 Puitplaatide liigid..................................................................................................................................3 2 Tootmine, kaubandus ja turgude areng Eestis..................................................................................4 2.1 Tootmine ja tarbimine......................................................................................................................4 2.2 Kaubandus ja turgude areng............................................................................................................7 3 Tootmine, kaubandus ja...
................................................................................... 20 42. Mördi plastuse ja tugevuse määramine ning nende mõjurid .................................................... 20 45. Autoklaavitud poorbetoontooted tootmine, olulised ehituslikud näitajad, kasutamine. ....... 21 46. Kipsplaadid ja eterniit. ............................................................................................................. 21 49. Bituumenist katusekattematerjalid. .......................................................................................... 22 50. Bituumenite katsetamine. ......................................................................................................... 22 55. Plastidest soojaisolatsioonimaterjalid- EPS, XPS, PUR .......................................................... 23 56. Orgaanilise päritoluga soojaisolatsioonimaterjalid- rooplaat, tselluvill, mullpolüuretaan. ..... 24 57
mustad või tumepruunid. Toatemperatuuri juures tahked, sitked või vedelad ained. Temperatuuri tõusuga sujuvalt vedelduvad (ilma järsu üleminekuta tahkest olekust vedelasse). madal temperatuuripüsivus ja vananevus (muutuvad aja jooksul). Kasutamine: Valmistatakse bituumenemulsioone, asfaltmörte ja betoone, katusekatte ja hüdroisolatsioonimaterjale, tihendusmaterjale, liimaineid, korrosioonivastaseid võõpasid, lakke ja mastikseid. 39. Bituumenist katusekattematerjalid keevisruberoid, plaatruberoid, laineplaadid Keevisruberoidile on kleepkiht peale kantud juba tema valmistamisel. Et ruberoid rullis kokku ei kleepuks, on kleepkiht kaetud õhukese polüetüleenkilega. Kleepkiht sulatatakse üles rulli lahti kerimisel (katusel) kuumaõhupuhuriga. Polüetüleenkilet ei eemaldata, see sulab koos kleepkihiga. Plaatruberoid (ruberoidsindlid) kujutab endast paksemat ruberoidi, mis on tükeldatud mitmesuguse kujuga plaatideks
Linoleume valmistatakse kuumvaltsimisega. Valtsitav segu koosneb sideainest (sünteetiline vaik, tehisvärnits, taimeõli, kautsuk jne), täitematerjalist (talk, kriit jms), pigmendist ja plastifikaatorist. Linoleum võib olla ühe v mitmekihiline. Põranda alusele linoleumid liimitakse ja liitekohad ühendatakse kuumõhukeevitusega. 27. SEINAKATTEMATERJALID põrandakatetest õhemad. Võivad samuti olla aluskihiga või aluskihita 28. KATUSEKATTEMATERJALID sünteetilised rullmaterjalid paksusega 1-2mm. Valmistatakse mingist elastsest vaigust, täitematerjalist ja plastifikaatorist. Katusele liimitakse või kinnitatakse plast-tüüblitega läbi soojaisolatsioonikihi. Katusekatte liitekohad keevitatakse kokku. Sageli kasutatakse neid materjale kohtades, kus katusel tuleb kõndida. Libeduse vältimiseks tehakse materjali pealispind sageli reljeefne. 29. SÜNTEETILISED KILED väga õhukesed sünteetilised materjalid. 30
Eksamiküsimused 1.Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused 1)Erimass-materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poorideta). erimass = mtrjli mass(kuiv)/ mtrjli ruumala(poorideta). 2)Tihedus-materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (pooridega). tihedus = mtrjli mass/ mtrjli ruumala(pooridega). 3)Poorsus-näitab kui suure % mtrjlist moodustavad poorid. Pooris on täidetud vee, õhu või niiskusega. 4)Veeimavus-mtrjli võime endasse vett imada, kui ta on kokkupuutes veega. Poorid täies ulatuses veega ei täitu. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv mtrjl muutub raskemaks, mahuline veeimavus näitab mitu % moodustavad sisseimetud vesi mtrjli kogumahust. 5)Hüdroskoopsus-mtrjli omadus imeda endasse õhust niiskust. 6)Veeläbilaskvus-mtrjli omadus endast vett läbi lasta. Sõltub mtrjli poorsusest ja pooride kujust. 7)Veetihedad mtrjlid ehk hüdroisolatsioonimaterjalid, neid kasut. vett pidavate kihtide loomiseks. 8...
3mm, 3,2mm jm. Põranda alusele PVCkate liimitakse ja liitekohad ühendatakse kuumõhukeevitusega. Homogeensed PVC-põrandakatted on kogu paksuses ühesuguse koostisega, mistõttu kulumiskihiks loetakse peaaegu kogu materjali paksus. Homogeensete PVCkatete koostises kasutatakse kuni 80% täiteaineid (nt jahvatatud lubjakivi, kvartsliiv vms). Heterogeenseteks nimetatakse selliseid PVC-põrandakatteid, mis koosnevad erinevate omadustega PVCkihtidest. Erinevatel kihtidel on kindel ülesanne. Katusekattematerjalid kujutavad endast sünteetilisi rullmaterjale paksusega 1...2mm. Nad valmistatakse mingist elastsest vaigust, täitematerjalist ja plastifikaatorist (vajaduse korral ka pigment). PVC-katet paigaldatakse spetsiaalsete puhuritega ning paigaldamisel ei kasutata lahtist tuld. Katusekatte liitekohad keevitatakse kokku. Sageli kasutatakse neid materjale kohtades, kus katusel tuleb kõndida. Libeduse vältimiseks tehakse materjali pealispind sageli reljeefne.
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused: Erimass:materjali mahuühiku mass tihedas olekus( ilma poorideta). Org materj em 0,9..1,6 ja kividel 2,2..3,3, metall 2,7.. 7,8. Mahumass: ( tihedus) mahuühiku mass looduslikus olekus( koos pooridega). Poorsus:näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud on materjalis kinnised mullid, avatud on korrapäratud ja teistega ühendatud tühimid. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. Poorsusest sõltub mat tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus, jne. Veeimavus:omadus imada vett.mat veeimavust võib vähendada kaalu või mahu järgi.Kaaluline näitab mitu % kuiv mat muutub raskemaks, kui vett täis imab. Mahuline näit mitu %moodustab sisse imetud vesi materjali kogumahust. Tavaliselt mat poorid täielikult veega ei täitu. Seda iseloom pooride täituvus aste. Hügroskoopsus: mat omadus imada õhust niiskust.mat niiskub siis kui auru rõhk õhus o...
asemel väljub düüsist kuum õhu juga. Termoplastseid vaike saab ühendada ka kontaktkeevitusega (kilesid). 52. Plastmassidest rullmaterjalid- · Rullmaterjale kasutatakse põrandate, seinte, katuste jne katteks ning auru- ja hüdroisolatsiooniks. Rullmaterjalidest põrandakatete üldnimetusena kasutatakse sageli kas PVC-põrandakate või linoleum (mis on plastide materjali puhul vale kasutus). · Katusekattematerjalid kujutavad endast sünteetilisi rullmaterjale paksusega 1... 2mm. Nad valmistatakse mingist elastsest vaigust, täitematerjalist ja plastifikaatorist (vajaduse korral ka pigment). PVC-katet paigaldatakse spetsiaalsete puhuritega ning paigaldamisel ei kasutata lahtist tuld. Katusekatte liitekohad keevitatakse kokku. Sageli kasutatakse neid materjale kohtades, kus katusel tuleb kõndida. Libeduse vältimiseks tehakse materjali pealispind sageli reljeefne.
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). y=G/V=... (g/cm³) Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). y0=G/V0=... (g/cm³). Puistetiheduse mõiste - teraliste ja pulbriliste materjalide puhul. Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud veega, õhuga või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. p=(y-y0/y)x100% Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väjendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga,...
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ ...
tühemed ja, et ta kataks kõik terad vähemalt tsemenditera paksuse kihiga. Betoonis peab olema vähemalt optimaalne hulk tsementi. Ülearu suur tsemendihulk hakkab vähendama betooni tugevust. Betooni kivistumisel tsement seob oma kaalust 10...20% vett e. kivistumiseks vajalik V/T=0,1...0,2. Tugevus määratakse küll 28 päeva vanuselt, tegelikult klass tõuseb aja möödudes. 2.6 Bituumenite baasil valmistatud katusekattematerjalid. Bituumen baasil valmistatud katusekatte- ja hüdroisolatsioonimaterjalid jagunevad väliskuju järgi: · Rullmatejralid (nt ruberoid) · Plaatmaterjalid (nt plaatruberoid) · Valumaterjalid (valatakse kohapeal) Ruberoid Suure grupi katusekattematerjalide üldnimetus. Klassikalise ruberoidi tugikihiks on tsellulooskiudpapp, kaasajal pigem klaas- või polüesterkiudmaterjalid, mis on tunduvalt tugevamad ja painduvamad. Immutusaineks on nafta- , kummi- või polümeerbituumen.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
